Rubriik: Uncategorized @et
Möödunud aasta lõpul kindlustas EMTA täienduskoolituskeskus Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondist rahastuse üldhariduskooli- ja koolieelse lasteasutuse muusikaõpetaja lisaeriala koolituste korraldamiseks.
Tänu sellele alustab 27. veebruaril EMTA täienduskoolituskeskuses õppetööd üldhariduskooli muusikaõpetaja lisaeriala õppegrupp. Koolieelse lasteasutuse muusikaõpetaja lisaeriala õpperühm alustab tegevust 5. märtsil.
Koolituste vajalikkust kinnitab huvi nende vastu. Üldhariduskooli muusikaõpetaja lisaerialale kandideerinud 37 kandidaadist oli võimalik vastu võtta 26 õppurit. Koolieelse lasteasutuse muusikaõpetaja koolitusele kandideeris 74 kandidaati, kellest jätkavad õppetööd 52 õppijat.
Õppekava mahus 45 EAP sisaldab 370 tundi auditoorset tööd ja 800 tundi iseseisvat tööd. Sealhulgas on individuaalset õppetööd võimalik läbi viia ka põhilistes erialastes ainetes. Töö jaguneb kolmele semestrile ja õpingud lõpevad pedagoogilise lõputöö kaitsmisega 2020 oktoobris.
Õppetööd organiseerib EMTA täienduskoolituskeskus ning seda viivad läbi EMTA õppejõud.
Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfond toetas EMTA projekti „Üldhariduskooli muusikaõpetaja ja koolieelse lasteasutuse muusikaõpetaja lisaeriala omandamine“ (projekt nr 2014-2020.1.02.18-0653) 198 816 euroga.
Riigikogu kiitis eile heaks uue kõrgharidusseaduse ning koos sellega Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia seaduse.
EMTA seadusega nähakse ette akadeemia eesmärk, ülesanded, juhtimise ning rahastamise alused. Seadus sätestab akadeemia vastutuse muusika ja teatrikunsti valdkondades, samuti akadeemia rolli muusikaalase üldhariduse ja kutsehariduse edendamisel. Alates 2020. aasta 1. jaanuarist muutuvad EMTA juhtorganid: kaob senine kuratoorium, mille asemele tekib 7-liikmeline välisliikmeid kaasav ja strateegilisi otsuseid tegev nõukogu. Akadeemilise kollegiaalse otsustuskogu nimeks saab senat.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse kohaselt tegutseb avalik-õiguslik juriidiline isik tema kohta käiva seaduse alusel. Ehkki EMTA seaduse esialgne kavand pärineb juba aastast 2007, oli Eesti kuuest avalik-õiguslikust ülikoolist oma seadus seni vaid Tartu Ülikoolil ja Tallina Tehnikaülikooolil. 20. veebruaril võttis Riigikogu lisaks EMTA seadusele vastu ka Tallinna Ülikooli, Maaülikooli ning Kunstiakadeemia oma seadused.
Uus kõrgharidusseadus hakkab asendama senist ülikooliseadust. See ei muuda Eesti kõrgharidussüsteemi põhialuseid, küll aga korrastab ja lihtsustab kõrgharidusega seonduvaid regulatsioone.
EMTA doktorandid Maria Korepanova ja Piret Jaaks esitlesid edukalt oma teadustöid Eesti Teaduste Akadeemias toimunud doktorantide ja noorteadlaste konkursil „Teadus kolme minutiga“, Korepanova valiti ka viie parima loengupidaja hulka.
8. veebruaril toimus Eesti Teaduste Akadeemias doktorantide ja noorteadlaste populaarteaduslik konkurss „Teadus kolme minutiga“, kus osalejate ülesandeks on kolmeminutilise loengu käigus tutvustada oma teadustööd nii, et see avaks töö sisu ja olulisuse võimalikult laiale sihtrühmale. Selleaastasel konkursil esinesid silmapaistvalt ka EMTA doktorandid: pärimusmuusik Maria Korepanova ettekandega „Ühe soome-ugri rahva improvisatsioonikunsti loomingulisest rekonstrueerimisest“ ning dramaturg Piret Jaaks ettekandega „Mida ma saan kunsti vahenditega teada inimeste terrorismihirmu kohta?“. Korepanova valiti ühtlasi ka 18 loengupidaja seas viie parima hulka. „Teadus kolme minutiga“ galaõhtut sai jälgida Eesti Rahvusringhäälingu teadusportaalis Novaator.
Maria Korepanova on laulja ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pärimusmuusika doktorant ning lõpetanud Udmurdi Riikliku Ülikooli rahvalaulu erialal. Üle 15 aasta on ta tegelenud bessermani ja udmurdi rahvalaulude kogumise, uurimise ja esitamisega. Tema eriliseks huviobjektiks on bessermani kultuurile iseloomulik vokaalne žanr krež‘. Korepanova on rahvalaulude esitajana osalenud peaaegu kõikidel olulistel folkloorifestivalidel Venemaal ja andnud kontserte mitmes välisriigis.
Piret Jaaks on näitekirjanik ja dramaturg ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorant, kes uurib, kuidas luua dramaturgiat kogukondade kaasabil. Oma peamise uurimismeetodina kasutab ta intervjuud. Kogukonna liikmetega tehtud intervjuusid analüüsides kaardistab ta kogukondade jaoks olulisi teemasid, saades nii materjali tekstiloomeks. Jaaks on varasemalt lõpetanud Tartu Ülikoolis teatriteaduse eriala. Tema sulest on Eesti ja välismaa lavadele jõudnud 15 näidendit.
Juba neljandat korda toimunud konkurssi „Teadus kolme minutiga“ korraldab Eesti Teaduste Akadeemia ning see sai alguse 2015. aastal teadust populariseeriva festivali „Teadlaste öö“ raames toimunud pidulikul galaõhtul.
19. veebruaril selguvad EMTA kammersaalis klaveri, heliloomingu ja muusikateaduse eriala üliõpilaste seast Kultuuriministeeriumi poolt välja antava Artur Lemba nimelise loomingulise stipendiumi saajad.
19. veebruaril algusega kell 15.00 toimub EMTA kammersaalis pidulik tseremoonia, kus avalikustatakse Artur Lemba nimelise loomingulise stipendiumi saajad. Artur Lemba nimelist stipendiumi annab Kultuuriministeerium alates 2019. aasta jaanuarist välja esmakordselt ja see on mõeldud heliloomingu, klaveri ja muusikateaduse üliõpilaste loomingulise tegevuse toetamiseks või Artur Lemba loomingu ja tegevuse uurimiseks. Stipendiumi suurus on 2000 eurot ja need antakse kuni kolmele üliõpilasele.
Artur Lemba teoste autoriõigused kuuluvad riigile ning kehtiva autoriõiguse seaduse kohaselt teostab riigile pärimise teel üle läinud autoriõigust ja sellega kaasnevaid õigusi Kultuuriministeerium. Artur Lemba loomingulist stipendiumi makstakse Lemba teoste kasutamise eest kogutud autoritasudest. Stipendiumid annab üle Eesti Vabariigi Kultuuriminister Indrek Saar.
Artur Lemba (1885–1963) on läbi ajaloo Eesti edukamaid kontsertpianiste ning armastatumaid heliloojaid. Lõpetanud Peterburi konservatooriumi kuldmedaliga klaveri erialal ning hõbemedaliga heliloomingu erialal, sai temast õpingute järel rahvusvaheliselt edukas interpreet ning lugupeetud professor Peterburi konservatooriumis. Lemba ooper “Sabina” ja sümfoonia nr 1 on eesti muusikas esimesed teosed nimetatud žanrites ning tema esimene klaverikontsert, viiulipala „Armastuse poeem“ ning mitmed teised teosed on jõudnud eesti muusika kuldvarasse.
Vaata ka: https://www.kul.ee/et/uudised/riik-maksab-autoritasud-stipendiumideks
Reedel, 8. veebruaril 2019 toimuvad EMTA-s interpretatsioonipedagoogika eriseminar „Prima vista in piano teaching“ ja kammermuusika meistrikursus, mille viivad läbi pianistid Krakovist (Poola) – Grzegorz Mania ja Monika Gardoń- Preinl. Seminar põhineb nende koostatud noodilugemise käsiraamatul, mis ilmus 2017. aastal Poola kirjastuse PWM väljaandena. Grzegorz Mania on aktiivselt tegutsev kammermuusik ja Poola Kammermuusika Assotsiatsiooni esimees. Monika Gardoń-Preinl on Krakovi Muusikaakadeemia kammermuusika õppejõud ja vanamuusika osakonna juhataja.
Seminar algab kell 10.30 ruumis C105.
Kammermuusika meistrikursus toimub pärast seminari kell 14.00–18.00 EMTA kammersaalis (C405).
2. veebruaril toimus Belgias Antwerpeni kuninglikus konservatooriumis René Aronsi nimeline rahvusvaheline improvisatsioonivõistlus, kus esinesid edukalt ka EMTA üliõpilased.
Võistlus koosnes kolmest voorust, milles hinnati vaba improvisatsiooni, improvisatsiooni etteantud teemal ja improvisatsiooni publiku auhinnale. Rahvusvahelise žürii hinnangul pälvis preemia vaba improvisatsiooni kategoorias viiuliüliõpilane Juan Fran Cabrera ning parima improvisatsiooni eest ettantud teemal klaveriüliõpilane Eemeli Solehmainen.
Foto: Lieven de Laet ©
President Kersti Kaljulaid annab Eesti Vabariigi 101. sünnipäeva eel riigi teenetemärgid 112 inimesele, kelle pühendumus oma kutsetööle või kogukonnale on muutnud Eesti elu paremaks. Nende hulgas saab valgetähe IV klassi teenetemärgi kavaleriks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kompositsiooni professor, helilooja Toivo Tulev. Valgetähe V klassi teenetemärgi saavad kandleõpetaja ja pärimusmuusika lektor Tuule Kann ning akustik Linda Madalik, kes on välja töötanud EMTA peahoone ja valmiva saalikompleksi akustilise lahenduse. Palju õnne!
Teenetemärgid on tunnustus Eesti inimestele ja Eesti toetajatele välisriikides nende sihikindluse eest oma tegevuses ning lojaalsuses põhimõtetele, millele toetub kaasaegne Eesti – avatusele ja demokraatiale, teadmistele ja ettevõtlikkusele, hoolimisele ja märkamisele, seisab presidendi kantselei teates.
President Kersti Kaljulaid annab teenetemärgid üle 22. veebruaril Arvo Pärdi keskuses.
Allikas: https://www.err.ee/904768/presidendilt-saab-teenetemargi-112-inimest
Foto allikas: PM/Scanpix
EMTA doktorandid Maila Laidna ja Tiiu Sisask saavutasid mainekal Maria Yudina nimelisel pianistide ja kammeransamblite konkursil Peterburis esimese koha klaveriduode kategoorias.
12.–17. jaanuarini toimus Peterburi Modest Mussorgski nimelises muusikakolledžis XX rahvusvaheline Maria Yudina nimeline noorte klaverisolistide, klaveriduode ja kammeransamblite konkurss. Klaveriduode kategoorias osalesid võidukalt EMTA doktorandid Maila Laidna ja Tiiu Sisask, kes jagasid esikohta duodega Moskvast (Stanislav Serebrjannikov ja Nikolai Kurdjumov) ning Nižni Novgorodist (Anna Gatšina ja Alisa Goltseva).
“Konkursi tase oli väga kõrge. Saime kuulda vene klaveriduode suurepärast pianismi ja meile valmistab head meelt asjaolu, et suutsime neile väärilist konkurentsi pakkuda,” võtab konkursimuljed kokku pianist Maila Laidna. Laidna ja Sisaski konkursikavas oli Franz Schuberti Andantino varié, I osa Sergei Rahmaninovi “Sümfoonilistest tantsudest” op. 45 ja “Gigantsed spiraalid” Urmas Sisaski “Spiraalsest sümfooniast” op. 68. Duole esikoha omistanud žüriisse kuulusid Tatjana Zagorovskaja, Viktor Portnoi, Tatjana Gorenkrig, Sergei Urivajev, Ljudmila Koršun ja Maja Petrovitš.
Klaveriduo Laidna-Sisask alustas tegevust 2013. aastal, olles sellest ajast alates osa võtnud nt Arvo Pärdi, Maja Nosowska, Elena Semišina, Gil Garburgi ja PetRo Duo meistrikursustest, esinenud mitmetes kontserdisarjades (“Kammermuusika linnas. Tallinn”, “Lossimuusika” jm) ning osalenud silmapaistvalt XXV Rooma rahvusvahelisel pianistide konkursil 2015. aastal (III koht) ja Suzana Szörenyi nimelisel konkursil Rumeenias 2016. aastal (finaalikoht). 2016. aastal toimus Tõravere observatooriumis duo esituses Urmas Sisaski teose “Sombrero” Eesti esiettekanne. Maila Laidna ja Tiiu Sisask õpivad EMTA doktorantuuris kammeransambli erialal, juhendajaks prof Matti Reimann ja täiendavad end praegu Grazi Kunstiülikoolis Austrias (Kunstuniversität Graz) klaveriduo erialal prof Gil Garburgi juures.
Pianist Maria Yudina (1899–1970) järgi nime saanud konkursil, mis tähistas tänavu 20. toimumisaastat, on mitmete teiste nimekate rahvusvaheliste klaverikonkursside seas tähtis koht ning sellest osavõtt märgib noore muusiku professionaalses kujunemises olulist teetähist.
Taas ootab osalejaid EMTA tudengiprojektide konkurss, mille eesmärk on toetada üliõpilaste ettevõtlikkust. Parimad kolm ideed pälvivad stipendiumi (auhinnafond 800 eurot). Projektide ideekavandi esitamise tähtaeg on 12. veebruar 2019.
Projekti esialgne ideekavand peab sisaldama:
- projekti (töö)pealkiri ja eesmärk;
- projekti lühikirjeldus, sihtrühm ja esialgne eelarve;
- oodatavad tulemused;
- projekti vastutav korraldaja (CV, kontaktandmed), meeskond ja eeldatavad partnerid;
- kontaktid (e-post, telefon, arveldusarve number).
Žürii valib esitatud ideekavanditest potentsiaalikamad välja ja nende ideede meeskonnad saavad võimaluse osaleda tasuta 4-kuulises loomeettevõtluse äriideede arendusprogrammis STRATERtallinn (alates 15. veebruarist 2019. a.). Arendusprogrammi läbinud projekte hindab žürii taas mai lõpus ning annab välja kuni kolm stipendiumi.
Auhinnafond on 800 €.
Eelistatud on jätkusuutlikud, konkreetse väljundiga äriideed ja kultuuriprojektid. Konkursil võivad osaleda kõigi tasemete (bakalaureuse-, magistri- või doktortoriõppe) üliõpilased.
Konkursi komisjon valib võitjad vastavalt konkursi eeskirjas määratud kriteeriumidele. Stipendiumi saanud projektid tuleb ellu viia kuni ühe kalendriaasta jooksul pärast konkursi toimumist, neid tuleb tutvustada avalikult EMTA egiidi all ning täita muid teavitusnõudeid, mis on kirjas konkursi eeskirjas EMTA kodulehel.
Projektid tuleb esitada 12. veebruari kella 18:00-ks elektroonilises vormis aadressile projektikonkurss@ema.edu.ee eesti või inglise keeles.
Lisainfo: Marko Lõhmus, marko@ema.edu.ee (kultuurikorraldus).
Programmi „Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel“ tegevusi toetatakse Euroopa Sotsiaalfondist.
Maalima Noortekoor (World Youth Choir) ootab taas uusi lauljaid! Konkureerima on oodatud kõik huvilised vanuses 17–26 aastat (seisuga 1. juuli 2019).
Ettelaulmine toimub E 18. veebruaril kell 11.00 EMTA kammersaalis (C-405) ning see koosneb neljast, allolevas järjekorras läbiviidavast ja salvestatavast osast:
1) hääleulatuse test – heliredel laulduna vokaalil, fortes ja a capella
2) noodilugemise katse – tundmatu teos, mille ettevalmistusajaks on max 10 minutit ilma klaverit kasutamata
3) ettevalmistatud kohustuslik teos – oma häälepartii K. Nystedti teosest “O Crux”. Lauda tuleb taktid 1-24 ja 44-52 (2. löögini)
4) ettevalmistatud aaria vabal valikul. Palun tulla ettelaulmisele oma klaverisaatjaga!
Suvesessioon
Maailma Noortekoori suvesessioon toimub 14.07-04.08 2019 Lõuna-Prantsusmaal, kas Millaus või Saint Affrique’is. Kümnepäevasele prooviperioodile järgneb kontsertreis vaimuliku muusika festivalile, mis leiab aset Sylvanèsi kloostris, Lissabonis (Portugal). Sessioon lõpeb Choralies festivaliga Vaison-la-romaine’s. Lähem info koori, dirigentide ja suvesessiooni kohta koori kodulehel.
NB! Kõik kohalviibimisega seotud kulud (majutus, kohalik transport ja töömaterjalid) katab korraldaja. Koori valitud lauljail tuleb endil tasuda osavõtutasu 100€, lennukipiletid Eestist Prantsusmaale ja tagasi, reisi- ja tervisekindlustus ning muud võimalikud erakulutused.
Ettelaulmisele registreerumiseks palun saata hiljemalt 11. veebruariks 2019 e-mail kas:
Kai Kiiv, EMTA välissuhtete spetsialist, kai@ema.edu.ee
või
Varje Vürst, Eesti Kooriühingu laste-ja noortekooride konsultant, Varje.Vyrst@kooriyhing.ee