Kaljuste sõnul kõnetab Uusbergi looming väga suurt hulka lauljaid ja kuulajaid üle Eesti. «Hindan tema süvenemist emakeelsetesse tekstidesse, mis läbi muusika on saanud uue elu,» sõnas Kaljuste. «Nagu voolavas, rahulikus muusikas mõjub iga sünkoop värskendavalt, on igale loojale avalik tunnustus väike müksatus, mis virgutab ja annab energiat uuteks tegudeks.»
Rubriik: Uncategorized @et
Esmapäeval, 2. aprillil 2018 toimus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Kammersaalis klaveriosakonnasisene prof Heljo Sepa nimeline konkurss, tähistamaks tema 95. juubeliaastat.
Konkursi tulemused on järgmised:
II koht (500 EUR) Johan-Eerik Kõlar (juhendaja lektor Mihkel Poll)
III koht (250 EUR) Kenny Jose Salazar Pirela (juhendaja prof Peep Lassmann)
III koht (250 EUR) Min-Young Yoon (juhendaja dots Mati Mikalai)
Diplomid (75 EUR):
Aysel Aliyeva (juhendaja prof Ivari Ilja)
Maria Magdik (juhendaja prof Peep Lassmann)
Piret Mikalai (juhendaja prof Peep Lassmann, lektor Mihkel Poll)
Yann Augustin Noel Dhulu (juhendaja lektor Age Juurikas)
Konkursil osales kokku 11 noort pianisti, keda hindas žürii koosseisus prof Peep Lassmann, prof Mart Humal ja prof Toivo Nahkur.
17.-19. aprillil 2018 toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias I rahvusvaheline muusikahariduse konverents “Muusikahariduse vägi Eesti kogemuse näitel” (“The Power of Music Education – Estonian Experience”). Plenaarettekanded toimuvad inglise keeles, fookusgruppide ettekannetes on avatud ka eestikeelne sessioon.
Konverentsil jagatakse parimaid muusikahariduslikke kogemusi nii ettekannete kui praktiliste töötubade kaudu. Ettekandjatena astuvad üles David G. Hebert (Norra), Geza Szilvay (Ungari/Soome), Rasmus Puur jt. Lähemalt võtmekõnelejatest SIIN.
Praktilised töötoad käsitlevad muusikaõpetuse erinevaid meetodeid ja vorme (näiteks beebide muusikakasvatus, ansamblilaul, kooritöö). Rohkem informatsiooni õpitubade kohta leiad SIIT.
Konverentsi lisaprogramm võimaldab osa saada Rahvusvahelise muusikaolümpiaadi kontsertidest ja lõputseremooniast, mis toimuvad reedel, 20. aprillil 2018.
Täpsem info konverentsi kohta on leitav SIIT.
Registreerimine SIIN või meiliaadressil kristikiilu@ema.edu.ee.
Küsimuste korral kirjutage kristikiilu@ema.edu.ee või helistage 6675729.
16. – 25. märtsini 2018 toimus Vilniuses VIII Stasys Vainiūnase nim Rahvusvaheline Pianistide ja Kammeransamblite konkurss, kus EMTA üliõpilased Gloria Ilves (viiul) ja Ilana Makarina (klaver) võitsid duona 3. preemia ja laureaadi nimetuse.
Eestist osales veel duo Hans Christian Aavik (viiul) ja Karolina Žukova (klaver), kes said diplomi ja eriauhinna Stasys Vainiūnase sonaadi esituse eest. Mõlemad muusikud õpivad praegu University of Music and Performings Arts Frankfurt.
Konkursi žürii liikme prof Marje Lohuaru sõnul osalesid Eesti kammeransamblid Stasys Vainiūnase konkursil esmakordselt.
Konkursi kohustuslikus repertuaaris olid S. Vainiūnase teoste kõrval Viini klassika ja romantiline suurvorm. Duo Gloria Ilves ja Ilana Makarina kavas oli ka Erkki Sven Tüüri „Conversio”.
Konkursil osalesid kammeransamblid Itaaliast, Leedust, Norrast, Poolast, Prantsusmaalt, Ukrainast, Venemaalt ja Eestist.
Rahvusvahelise žürii esimees oli University of Music and Performing Arts Vienna Kammermuusika Instituudi juht ja mitmete rahvusvaheliste konkursside ning festivalide asutaja prof Avedis Kouyoumdjian. Žürii kehtestas kõrged hindamisstandardid, mistõttu konkursil esimest preemiat välja ei antud. Teise koha saavutasid Itaalia duo ja Leedu duo. Kolmandat kohta jagasid Norra klaverikvintett ja Eesti duo.
7.-10. veebruarini 2018 toimus USA-s Floridas rahvusvaheline festival “Electroacoustic Barn Dance”, mille lõppkontserdil osales oma teosega “Butterfly in a Jar” häälele ja live-elektroonikale EMTA elektroakustilise osakonna magistrant Ksenia Zemskaja-Tšertkova. Tudeng esitas vokaalpartiid ja EMTA elektronmuusika õppejõud Hans-Gunter Luck juhtis live-elektroonikat.
Sama teosega valiti Ksenia Zemskaja-Tšertkova esinema ka New York City Electroacoustic festivalile, mis toimub tänavu 16.-22. juulini.
Festivali “Electroacoustic Barn Dance” korraldas Jacksonville’i Kunstiülikool. Festivalil tulid esitusele üheksa kontserti elektroakustilise muusikaga, neli installatsiooni ja neli ettekannet. Festivali osalejad olid valdavalt USA erinevate ülikoolide üliõpilased ja õppejõud.
Esmaspäeval, 19. märtsil toimuvad Narva Muusikakoolis virtuaalsed meistriklassid. Noortele muusikutele annavad videosilla vahendusel erialatunde Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud ja tunnustatud muusikud Age Juurikas (klaver), Arvo Leibur (viiul) ja Toomas Vavilov (klarnet).
Tegu on Muusika- ja Teatriakadeemia virtuaalse avatud uste päevaga Narvas.
EMTA Loometegevuse ja välissuhete prorektori prof Henry-David Varema sõnul on Narva Muusikakoolis tugevad muusikaõpetuse traditsioonid. „Mitmed Narva Muusikakooli väljapaistvad noored muusikud on jätkanud oma õpinguid Muusika- ja Teatriakadeemias ning saavutanud tugevaid tulemusi,” ütles Varema. „Virtuaalsete meistriklassidega soovime pakkuda Narva õpilastele võimalust viimistleda oma mängutehnikat ja kogeda õppemeetodeid, mis neid ülikoolis ees ootab,” lisas Varema.
Sarnased Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia virtuaalsed meistriklassid toimusid 5. veebruaril Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis ning 12. märtsil Jerevani Riiklikus Konservatooriumis Armeenias. Eelmise aasta oktoobris toimus kontsert, kus reaalajas musitseerisid koos muusikud Tallinnas (EMTA kammersaalis) ja Minskis.
Virtuaalsed meistriklassid toimuvad viitevaba heli ja video ülekandetehnoloogia LoLa (low latency) abil. Tegu on tehnoloogiaga, mis pakub nii sujuvat ülekannet, et erinevates asukohtades paiknevad muusikud (kuni 4000km kaugusel) saavad musitseerida koos reaalajas. LoLa võimaldab parimat võimalikku heli ja videopildi kvaliteeti, mida ei suuda praegusel momendil pakkuda ükski teine ülekandetehnoloogia.
14. märtsil toimub EMTA kammersaalis avatud koosolek, kus arutatakse kõrghariduse pikemaajalisi eesmärke ja rahastamist. Üritust korraldavad Rektorite Nõukogu ning Haridus- ja Teadusministeerium.
Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul on arutelu kõrghariduse rahastamise üle eluliselt vajalik. „Ehkki riik on kõrgharidusreformi järgsetel aastatel täiendavalt kompenseerinud ülikoolidele õppemaksu kaotamisest tekkinud tühimikku, on kõrgkoolid nüüdseks olukorras, kus vahendeid napib,“ ütles minister Reps. „Hakkame peatselt ette valmistama ülikoolidega sõlmitavaid uusi halduslepinguid järgnevaks kolmeks aastaks ja seega on aeg rahastamise teema kõrgkoolidega uuesti põhjalikult läbi arutada. Peame oluliseks ka heal tasemel õppejõudude järelkasvu tagamist ja selleks tuleb muuta õppejõudude palgad konkurentsivõimeliseks. Eesti kõrgharidus vajab riigilt lisaraha.“
Rektorite Nõukogu juhatuse esimees, Tallinna Ülikooli rektor Tiit Land märkis, et avatud aruteludeks Eesti kõrghariduse võimaluste ja valikute üle on viimane aeg, sest käärid ühiskonna ootuste ja kõrghariduse rahastamise vahel on kiiresti kasvanud. „Teema puudutab otseselt ka üldharidust. Pole õige noori julgustada õpetajaks õppima, kui ka õpetajate õpetajad ülikoolis oma töö eest väärilist tasu ei saa,“ lausus Land.
Avatud koosolekul osalevad lisaks rektoritele esindajad Haridus- ja Teadusministeeriumist, ülikoolidest ja rakenduskõrgkoolidest, Riigikogu kultuurikomisjoni liikmed, ettevõtjad ning üliõpilaste ja teiste ministeeriumide esindajad.
Minister Mailis Reps annab ülevaate Eesti kõrghariduspoliitika väljakutsetest. Ülikoolide vaatest kõrghariduse strateegilisele arendamisele räägib Tallinna Tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo. Ettevõtja vaadet kõrghariduse tulevikule avab Chemi-Pharm AS juhataja, TÜ nõukogu esimees Ruth Oltjer. Eesti Üliõpilaskondade Liidu mõtted kõrghariduse arengutele edastavad Eva Liina Kliiman ja Helena Veldre. Muutustest õppimises ja õpetamises teeb ettekande professor Mati Heidmets.
Ettekannetele järgneb paneeldiskussioon, milles osalevad Mailis Reps, Tiit Land, Ivari Ilja, Jaak Aaviksoo, Mart Kalm, Mait Klaassen, Tõnu Lehtsaar, Ruth Oltjer, Mati Heidmets ja üliõpilaste esindaja.
Veebiülekanne on jälgitav SIIN.
21. veebruaril Vanemuise kontserdimajas toimunud kontserdil “Maailma parim Eesti”, anti välja esimene dirigent Tõnu Kaljuste nimeline stipendium, mille pälvis helilooja Pärt Uusberg.
Uusberg peab stipendiumi saamist suureks auks ning ühtlasi ilusaks jätkuks kahele varasemale teda inspireerinud muusiku, Gustav Ernesaksa ja Veljo Tormise nimelisele stipendiumile.
Tõnu Kaljuste nimeline stipendium on mõeldud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia silmapaistvatele tudengitele ning selle määrab professor Kaljuste ise. Stipendiumi asutas Eesti Ameerika Fond, pidades silmas Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva, 150 aasta möödumist esimesest laulupeost ning 100 aasta täitumist eestikeelse Tartu Ülikooli algusest.
Esimese stipendiumi suurus on 3000 USA dollarit, järgmisel aga 3600 USA dollarit. Stipendiumi loomiseks annetas New Yorgis elav eraisik Epp Tsirk 50 000 USA dollarit.
President Kersti Kaljulaid annab Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva eel riigi teenetemärgid tänuks 166 inimesele, kelle pühendumus oma kutsetööle või kogukonnale on muutnud kogu Eesti elu paremaks. Nende seas on ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia endine rektor ja pedagoog Peep Lassmann (riigivapi III klass), õppeosakonna spetsialist Margit Võsa (valgetähe V klass) ja kultuuriloo lektor Harry Liivrand (valgetähe V klass). Palju õnne!
Teenetemärgid on tunnustus Eesti inimestele ja meie toetajatele välisriikides nende sihikindluse eest oma tegevuses ning lojaalsuses põhimõtetele, millele toetub kaasaegne Eesti – avatusele ja demokraatiale, teadmistele ja ettevõtlikkusele, hoolimisele ja märkamisele.
Allikas: https://www.postimees.ee/4397937/presidendilt-saab-teenetemargi-166-inimest ja https://kultuur.err.ee/679876/riikliku-teenemargi-saavad-ka-kumned-kultuuritegelased
Eesti Kultuurkapital tunnustas elutööpreemiaga Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia endist rektorit, muusikapedagoogi ja pianisti Peep Lassmanni. Heliloomingu valdkonna peapreemia pälvis dirigent ja EMTA kuratooriumi liige Olari Elts, Eesti heliloomingu edendamise eest kodu- ja välismaal. Palju õnne!
Eesti Kultuurkapital jagab iga aasta preemiaid eelmise aasta silmapaistvamatele kultuuri- ja sporditegelastele. Igas Kultuurkapitali valdkonnas tunnustati ühe elutööpreemiaga loojaid pikaajalise loomingulise või spordialase tegevuse eest. Lisaks anti üle kehakultuuri ja spordi, kujutava ja rakenduskunsti, rahvakultuuri ning audiovisuaalse sihtkapitali aastapreemiad.
EMTA lavakunstikoolil ilmus elektrooniline kõrgkooliõpik
Teatripedagoogika muutuvas maailmas /
Theatre Pedagogy in a Changing World.
E-õpik ilmus eesti- ja ingliskeelse tasuta e-raamatuna (pdf), mis on üles laetud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning lavakunstikooli kodulehtedele. Õppematerjali esmane sihtrühm on lavakunstikooli ja teiste teatrikõrgkoolide üliõpilased. Ingliskeelse versiooni kaudu jõuab õppematerjal ka lavakunstikooli külalistudengite ja laiema auditooriumini.
Õppematerjal lähtub EMTA lavakunstikooli korraldatud rahvusvahelisest konverentsist “Teatripedagoogika muutuvas maailmas”, mis toimus 10.-12. juunil 2016 Teatris NO99. Konverents oli pühendatud lavakooli pikaajalise juhi emeriitprofessori Ingo Normeti 70. juubelile, et juhtida tähelepanu teatriõppe uuendamise jätkuvale vajadusele.
Nii konverentsi kui ka e-õpiku näol on tegemist lavakunstikooli jaoks erakordse sündmusega. Tegemist oli esimese suure konverentsiga lavakunstikooli ajaloos. Tegu oli ka esimese konverentsiga Eesti teatriuurimise ajaloos, kus esindatud võrdses mahus teooria ja praktika ehk ettekanded ja õpikojad. E-õpiku puhul on tegemist lavakunstikooli esimese õppematerjaliga, mis interaktiivse kakskeelse e-raamatuna tasuta ligipääsetav laiemale auditooriumile. See on oluline samm lavakunstikooli kui Eesti teatrialase loomeuurimuskeskuse arengus.
E-õpik on jagatud kahte ossa: teooria ja praktika. Teooria osast leiab: 1) prof Luule Epneri ülevaate postdramaatilisest teatrist, 2) dots Marion Jõepera läbilõike postdramaatilise dramaturgi tööpõllust, 3) prof Airi Liimetsa mõtiskluse teatriõppest läbi filosoofilise prisma, 4) prof Mara Kimele ja dots Elmars Senkovsi vestluse uutest lähenemistest näitlejaõppele Läti Kultuuriakadeemia teatrikoolis, 5) Teater NO99 lavastaja Tiit Ojasoo ülevaate lavastajatööst välismaal.
Teooria osa täiendavad kaks uurimusartiklit lavakunstikooli teatriuurijatelt. Teadur Madli Pesti annab ülevaate poliitilise teatri loomestrateegiatest. Lavastaja ja dotsent Anne Türnpu esitab oma pikaajalise tööga settinud üldistuse sellest, kuidas kujundada publiku ruumiloomet.
Praktilises osas on kuus õpikoda, mille korraldasid: 1) Lee Strasbergi meetodnäitlemisest näitleja Mihaela M. Mihut USA-st, 2) Rudolf Labani ja Yat Malmgreni tehnikast dots Per Nordin Rootsist, 3) liikumisharjutustest näitleja ja lavastaja Benny Claessens Belgiast, 4) füüsilisest teatrist prof Jüri Nael (RADA/EMTA), 5) häikimise tehnikast prof Anne-Liis Poll EMTAst ja 6) Alexanderi tehnikast dots Maret Mursa Tormis EMTAst.
Lisaks tekstidele leiab õppematerjalist ettekannete ja õpikodade videosalvestused, interaktiivsed viited, fotod ja lugemisnimekirjad. Nii on kogumik mõeldud toimima kaasaegses teatriõppes oluliste märksõnade ja teemakonspektide koguna, seda nii eesti kui inglise keeles – õppematerjalina kõigile teatriõppuritele ja -huvilistele.
Õppematerjali koostas ja toimetas lavakooli teadur Eva-Liisa Linder. Inglise keelde tõlkis dotsent Marion Jõepera. Fotod tegi lavakunstikooli üliõpilane Johan Elm. Küljendas ja kujundas Maite Kotta. E-õpiku väljaandja on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.
Rahvusvahelise konverentsi korraldamist ja e-õpiku väljaandmist toetasid Eesti Kultuurkapital ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.
Foto konverentsilt: Johan Elm