Rubriik: Uncategorized @et

Eesti Muusika­ ja Teatriakadeemia korraline vastuvõtt bakalaureuse­, magistri­ ja doktoriõppesse lõppes 1. juulil.

Bakalaureuseõppesse laekus kokku 597 avaldust, millest 462 esitati lavakunsti erialale ja 38 ingliskeelsele muusika õppekavale. Vastu võeti 125 üliõpilaskandidaati, neist eestikeelsetele õppekavadele 94 ja ingliskeelsele õppekavale 31 üliõpilaskandidaati.

Magistriõppesse laekus kokku 192 avaldust, neist teatrikunsti õppekavale 41 ja ingliskeelsetele õppekavadele 76 avaldust. Vastu võeti kokku 132 üliõpilaskandidaati, neist eestikeelsetele õppekavadele 81 ja ingliskeelsetele õppekavadele 51 üliõpilaskandidaati.

Doktoriõppesse laekus avaldusi 16. Vastu võeti 5 doktoranti.

Kokku esitati immatrikuleerimiseks 262 uut üliõpilaskandidaati.

Populaarsemad erialad olid bakalaureuseõppes lavakunst, helilooming ja elektronmuusika, keelpillid ja laul, magistriõppes teatrikunst, kultuurikorraldus ja orkestridirigeerimine. Edukaks kujunes vastuvõtt ka rahvusvahel ühisõppekaval “Nüüdismuusika interpretatsioon ja loome”.

Väga suur oli ingliskeelsetele õppekavadele kandideerijate osakaal. Vastuvõetud välisüliõpilaste päritolumaad on Soome, Läti, Leedu, Venemaa, Island, Holland, Suurbritannia, Itaalia, Hispaania, Valgevene, Ukraina, Azerbaidžaan, Türgi, Hiina, Lõuna­-Korea, Jaapan, USA, Uus­-Meremaa, Venetsueela.

Alates 1. septembrist alustab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli juhataja ja külalisprofessorina tööd Lembit Peterson.

Lembit Peterson (sündinud 18. augustil 1953) on eesti näitleja, lavastaja ja teatripedagoog, Theatrumi kunstiline juht. 1976. aastal lõpetas ta Voldemar Panso õpilasena lavakunstikooli VII lennu. 1982-1986 oli Lembit Peterson koos Aarne Ükskülaga XII lennu kursuse juhendaja.

Lembit Peterson on töötanud Eesti NSV Riiklikus Noorsooteatris, Viljandi Draamateatris Ugala ja Eesti Draamateatris. Samuti oli ta Eesti Humanitaarinstituudi (1988) ja Vanalinna Hariduskolleegiumi (1987) asutajaliige. Aastatel 1992–2003 oli ta Eesti Humanitaarinstituudi teatri õppetooli juhataja ja aastast 2003 on ta juhtinud Vanalinna Hariduskolleegiumi teatriprogrammi. Petersoni lavastused on pälvinud mitmeid teatriauhindu.

Kolmapäeval, 22. juunil kell 16 toimub Estonia Kontserdisaalis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 2016. aasta lõpetajate kontsert-aktus.

Tänavu lõpetab EMTA:
– 102 bakalaureuse üliõpilast, sh 12 cum laude
– 93 magistranti, sh 24 cum laude
– 3 doktoranti

Tänavuse aasta teeb erilisemaks ka see, et lõpetajate hulgas on 14 lavakooli BA ja 4 MA tudengit.

Kontserdiosas on kavas:
Raul Sööt (*1969)
– “Murdepunkt”
Dirigent: KRIŠJĀNIS KĀRKLIŅŠ

Kuldar Sink (1942–1995)
– “Kontsertiino flöödile, keelpillidele ja löökpillidele” (1960)
I Andante. Allegro energico
II Andante tranquillo
III Allegro
Solist: PIPILOTA NEOSTUS (flööt)

Camille Saint-Saëns (1835–1921)
– “Introduktsioon ja Rondo capriccioso” op. 28 (1863)
Solist: LIIS-HELENA VÄLJAMÄE (viiul)

Kirke Karja (*1989)
– “Kontsertiino klaverile ja vibrafonile”
Solistid: KIRKE KARJA (klaver)
ALEKSANDRA KREMENETSKI (vibrafon)

Gioacchino Rossini (1792–1868)
– Rosina kavatiin ooperist “Sevilla habemeajaja” (1815)
Solist: MARLĒNA KEINE

Mõtteid ja meeleolusid Friedebert Tuglaselt
Loeb KARL LAUMETS

Frédéric Chopin (1810–1849)
– Kaks osa klaverikontserdist nr 1 e-moll op. 11 (1830)
II Romance. Larghetto
III Rondo. Vivace
Solist: VERONIKA ISSAJEVA

EMTA sümfooniaorkester
Kontsertmeister: Mari-Liis Urb
Dirigent: Toomas Vavilov

Kontsert-aktust on võimalik jälgida ka otseülekandena Youtube’i vahendusel siit

Trio koosseisus Lea Valiulina (klaver), Ann Meeta Teppo (viiul) ja Ruslan Petrov (tšello) saavutas II preemia kammeransamblite kategoorias XIX rahvusvahelisel Pietro Argento nim konkursil pianistidele, lauljatele ja kammeransamblitele. Triot juhendas prof Natalia Sakkos. Konkurss toimus 1.-5. juunil Rossini teatris Gioia del Colles (Bari, Itaalia). Erinevates kategooriates osales kokku 105 muusikut Itaaliast, Hiinast, Taist, Koreast, Ungarist, Austriast, Venemaalt, Ukrainast, Saksamaalt, Türgist, Hispaaniast ja Eestist.

11. juunil esines sama trio edukalt programmi “1000 eestlast Peterburis” (9.-12.juuni) raames sealses Jaani koguduses. Programmi eesmärk on toetada Eesti kultuurieksporti Euroopa kultuuripealinnas.

SA Kutsekoda Hariduse Kutsenõukogu andis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiale õiguse hakata interpretatsioonipedagoogika magistriõppekava lõpetajatele välja andma „Kutseõpetaja tase 7“ kutset.

Esimese pedagoogilise lõpueksamiga ühitatud kutseeksami sooritasid edukalt viis noort pedagoogi: kolm kitarri- ja kaks viiuliõpetajat, kes enamuses juba töötavad tegevõpetajatena Tallinnas, Viimsis, Haapsalus jm.

Esimesed kutsetunnistused antakse Interpretatsioonipedagoogika õppekava lõpetajatele kätte EMTA lõpuaktusel 22. juunil.  

Täna oli Vabariigi Valitsuses arutusel Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saali ehituse finantseerimine koos teiste programmi ASTRA investeeringutega. Valitsuse otsusega eraldatakse EMTA saali investeeringuks 4 miljonit eurot.

“See on ajalooline päev nii Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kui Eesti Kunstiakadeemia jaoks – täna tehtud otsusega saab EKA lõpuks oma maja ja EMTA kauaoodatud kontserdisaali,” ütles kultuuriminister Indrek Saar “EMTA uue õppehoone saali saaga on kestnud 20 aastat. Mul on väga hea meel, et see tänane valitsuskabineti otsus toob rahu meie kõigi hinge ning pikaajaline võlg saab tasutud.”

“Kultuurkapitali varasem otsus toetada EMTA saali ehitust kuni 5 miljoni euroga  ja tänane Vabariigi Valitsuse otsus annavad kindluse, et saame ehitushanke välja kuulutada ning kauaoodatud EMTA saal tuleb,” ütles Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor prof Peep Lassmann. “Oleme tänulikud haridus- ja teadusminister Jürgen Ligile ning kultuuriminister Indrek Saarele, kes ASTRA programmi ja Kultuurkapitali kaudu on kaasa aidanud sellele, et EMTA saali ehitus saaks alata.”

Valitsuse otsuse teatavakstegemisest kogunesid täna ühiselt osa saama EMTA tudengid, õppejõud ja vilistlased.

Kavandatav EMTA saalikompleks on planeeritud olemasoleva õppehoone juurdeehitusena Sakala ja Tatari tänava nurgale. Lisaks öppetööle hakkavad seal toimuma ka avalikkusele suunatud kontserdid ja etendused. Saalikompleks peaks valmima 2018. aastal.

Neljapäeval, 9. juunil on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saali ehituse finantseerimine koos teiste programmi ASTRA investeeringutega arutlusel Vabariigi Valitsuses.

Seoses sellega koguneme kell 13.30 EMTA peaukse esisel alal, et ühiselt teada saada, mida valitsus otsustas. Oleme kutsunud meiega koos seda hetke jagama ka haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi ning kultuuriminister Indrek Saare, kes ASTRA programmi ja Kultuurkapitali kaudu on kaasa aidanud sellele, et EMTA saali ehitus saaks alata.

Riias toimunud XII rahvusvahelisel konkursil noortele kammeransamblitele “Musitseerime koos sõpradega” võitis Grand Prix ja preemia parima romantika esituse eest EMTA klaveriduo Maria Mikulitš ja Elena Perepeljatnik (junendaja prof. Natalia Sakkos).

Oma vanusegrupis võitis I koha ja preemia parima klassika esituse eest klaveritrio Karina Rostovtseva , Aleksander Sebastian Lattikas ja Viola Asoskova Tallinna Muusikakeskkoolist (juhendaja õp. Jekaterina Rostovtseva).

Vanimas vanusegrupis võitis I koha ja sai eripreemia parima kaasaegse muusika esituse eest kvintett “Kodumaine viisik” Hans Christian Aavik, Kati Meibaum, Liisa Välja, Marten Meibaum ja Karolina Žukova TMKK-EMTA, juhendaja dots. Marrit Gerretz-Traksmann.

Kokku osales konkursil 45 ansamblit Lätist, Leedust, Eestist ja Soomest.

Esmaspäeval, 6. juunil kell 19 Tallinnas Kultuurikatlas toimuval Nargenfestivali avakontserdil “Mirror” promoveerib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor prof Peep Lassmann EMTA audoktoriks tunnustatud plaadifirma ECM asutaja ja juhi Manfred Eicheri.

Manfred Eicherist saab EMTA audoktor panuse eest Eesti muusika levitamisel.

Nargenfestival avakontserdil tulevad ettekandele helilooja Tõnu Kõrvitsa esimesele ECMi albumile “Mirror” salvestatud teosed, mida esitavad tšellist Anja Lechner Saksamaalt, laulja Kadri Voorand, Tallinna Kammerorkester ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor Tõnu Kaljuste juhatusel.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemial on hetkeseisuga 25 audoktorit, nende hulgas Neeme Järvi, Arvo Pärt, Roman Toi, Veljo Tormis, Kalle Randalu, Erkki-Sven Tüür,  Krzysztof Penderecki, Jaakko Rühänen, Aleksandr Pepeljajev, Anders Jormin.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia arendusprorektorina asus tööle Henry-David Varema. Rektor prof Peep Lassmann nimetas ta ametisse 26. mail 2016.

Henry-David Varema lõpetas Tallinna Muusikakeskkooli 1987. aastal Laine Lechteri ning Tallinna Konservatooriumi 1992. aastal Peeter Paemurru juhendamisel. Ajavahemikus 1992–1995 täiendas Varema end Müncheni Kõrgemas Muusikakoolis Walther Nothasi tšelloklassis ning 2000–2002 Berliini Kunstide Ülikoolis (Universität der Künste), kus tema juhendajaks oli Wolfgang Boettcher. 2005. aastal lõpetas Varema Eesti Muusikaakadeemia doktoriõppe, juhendajaks Peeter Paemurru. Aastatel 1989–1991 töötas Henry-David Varema Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris. Alates 1995. aastast on ta olnud Rahvusooper Estonia Sümfooniaorkestri (1997. aastast tšellorühma kontsertmeister) ja 2009. aastast Tallinna Kammerorkestri liige. Käesoleval ajal on Varema tegev Tallinna Muusikakeskkooli õpetajana ning alates 2001. aastast Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tšello- ja kvartetiõppejõuna (aastast 2006 dotsent). Tema õpilaste hulka kuuluvad Margus Uus, Indrek Leivategija, Villu Vihermäe, Lauri Sõõro, Olga Raudonen, TetrArchi kvartett, String-kvartett, Prezioso kvartett jt. Varema on läbi viinud ka mitmeid meistrikursuseid Euroopa muusikaülikoolides ja festivalidel. Allikas: Eesti Muusika Infokeskus