Rubriik: Uncategorized @et
18. oktoobril 2015 kell 11.00 EMTA kammersaalis
IV Bruno Luki nim Klaverikonverents
“Õpetaja väsimatu värskus. Ajamärgid, kasvuvõimalused, liikumissuunad”
Ettekannetega esinevad Niklas Pokki (Sibeliuse Akadeemia, Turu Konservatoorium), Airi Liimets (Tallinna Ülikool), Sten Lassmann, Alo Põldmäe, Toivo Nahkur, Lembit Orgse, Svetlana Jõgi, Martti Raide, Ülle Sisa, Reet Vanaselja ja Maigi Pakri.
Ettekannete teemad puudutavad muutusi nüüdisaegse klaveriõpetaja isiksuse profiilis, klaverimängu motivatsiooni kujundamist ja vaateid minevikupärandile.
Korraldajad: EMTA interpretatsioonipedagoogika instituut ja klaveriosakond koostöös Eesti Klaveriõpetajate Ühinguga.
1. oktoobrile, mil Eestiski tähistatakse 40 aastat tagasi UNESCO algatusena sündinud rahvusvahelist muusikapäeva, on tänavuse muusika-aasta puhul lisandunud veel üks pidulik mõttehetk: Tallinna Muusikakeskkooli esimese, 50 aasta eest lõpetanud lennu algatusel avatakse kell 11.00 Tallinna kesklinna majal Kaarli pst 3 mälestustahvel tekstiga “Selles majas tegutses aastail 1944–1999 Tallinna Riiklik Konservatoorium ning 1961–1969 Tallinna Muusikakeskkool.”
“Kui Muusikakeskkooli poleks olemas, tuleks ta välja mõelda ja rajada,” on kooli vilistlane, professor Kristel Pappel öelnud TMKK 30. sünnipäeva aastal. Õnneks on konservatooriumi rüpes sündinud muusikakeskkool olemas ja jõuliselt meie muusikamaastikku kujundamas. Kindlasti ei olnud Kaarli puiestee endine elamu, mille tube/klasse konservatooriumiga jagati, päris tavaline koolimaja. Ent seal sütitati muusikaarmastust, kasvatati tööharjumust ja tugevat selgroogu.
Mälestustahvli avamisel saavad sõna Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor Peep Lassmann, Tallinna Muusikakeskkooli direktor Timo Steiner ja Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti juhataja Aini Härm. Muusikat teeb õpilaskonda esindav TMKK vaskpilliansambel.
Kõik vilistlased on teretulnud pidulikust sündmusest osa saama!
Reedel, 25. septembril toimus Eesti Teaduste Akadeemia saalis üle-euroopalise Teadlaste Öö raames Eesti avalik-õiguslike ülikoolide 3-minuti loengute finaal-galaõhtu. Esitlusele tulid ülikoolides eelkonkurssidel välja valitud parimad loengud, millest žürii valis välja võiduloengud. Auhinnaks oli kuue parima loengu pääs ETV eetrisse.
EMTA osales kolme loenguga:
Heli Ernits − loomingulise suuna oboe eriala doktorant: “Jaan Tamme nimeline puhkpillikvintett: salvestiste analüüs”
Elisabeth Hõbesalu − muusikateaduse magistrant: “Ernst Hiis – Estonia klaveri isa”
Marju Raju − muusikateaduse doktorant: “Ei saa mitte vaiki olla”
Kõik Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ettekanded pälvisid publiku ja žürii kõrge hinnangu, finaali laureaatide hulka valiti neist Elisabeth Hõbesalu.
Õnnitlused!
Kolmapäevast pühapäevani leiab aset 16. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia värske heli festival Sügisfest, mille märksõnaks on tänavu mitmekesisus ja eri žanride koostöö.
Nii teevad kolmapäeval, 23. septembril, festivalil avapaugu armastatud itaalia saksofonist ja klarnetist Achille Succi, tuntud eesti kitarrist Jaak Sooäär ning EMTA tudengid, kes esitavad muusikat Ameerika jazzi meistritelt ning esinejate kompositsioone. Jazzimeestele ei jää põnevuselt maha neljapäeval, 24. septembril toimuv kontsert, kus kohtuvad impromeistrid, Belgradist pärit USA helilooja Vera Stanojević, armastatud inglise pianist Fali Pavri, eesti impromeistrid häälekunstnik Anneliis Poll ja pianist Anto Pett jpt.
Loomulikult ei ole üks Sügisfest õige asi ilma EMTA kompositsiooniüliõpilaste loomingu kontserdita. Noorte palasid saab kuulata reedel ning kõlab nii akustilist kui ka elektroonilist loomingut, aga näha saab ka audiovisuaalseid teoseid.
Äraütlemata põnev kontsert leiab aset laupäeval, kui üles astuvad iraani santurimängija Pooyan Ataei, Tallinna Uue Muusika Ansambel, keda juhatab iraadni dirigent Arash Yazdani. Santur kuulub suurde ja igivanasse tsitrite pilliperekonda, tal on kümneid lähemaid ja kaugemaid sugulasi – india santoor, ungari mustlaste simbel, jaapani koto, vene gusli, soome kantele, eesti kannel jpt. Pooyan Ataei sai muusikalise kõrghariduse Teherani Kõrgemas konservatooriumis ning hakkas aktiivsemalt kontserte andma 1996. aastal. Tema üks kõige sagedasemaid muusikalisi partnereid on iraani laulja Ali Reza Qurbani.
Sügisfesti lõpetab pühapäeval traditsiooniliselt Ansambli U: ja EMTA Uue Muusika Ansambli ühine kontsert, kus kõlab uue muusika klassika, alates Webernist ja lõpetades Bouleziga. Festivalil kõlab ka mitmeid esiettekandeid, nende hulgas Vera Stanojevićilt, Helena Tulvelt, Märt-Matis Lillelt jt.
Kõik kontserdid leiavad aset Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammersalis. Pilet 2 eurot, tudengitele, õpilaste ja pensionäridele sissepääs tasuta.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilane Veronika Issajeva (juhendaja Sten Lassmann) saavutas 18.–21. juulini 2015 Schlernis (Itaalia) toimunud rahvusvahelisel pianistide konkursil 18–30-aastaste vanusegrupis I koha. Konkursil osales 42 pianisti 17 riigist.
Sirp, Tiina Mattisen, 4. sept 2015
Eesti ülikoolide, teadusasutuste ja rakenduskõrgkoolide võrgu ja tegevussuundade ettekannet ette valmistava küsitluse kohaselt leidis 56 % vastanuist, et Eesti ülikoolide ja teadusasutuste vahel puudub selge, põhjendatud ja omavahel kooskõlastatud tööjaotus. 67% oli nõus väitega, et Eesti ülikoolide ja teadusasutuste tegevussuunad on liialt hajutatud ja/või konkureerivad üksteisega. Tõsi, 32 auväärse küsitletu seas oli kaunite kunstide valdkond esindamata. Sõnapaari „teadus- ja kunstiharidus“ leiame viitest Soome ülikooliseadusele (punkt 6, lk 9) ning selle valdkonna Eesti kõrgkoolid üksnes soovituses ühendada need Tallinna ülikooliga (2.10, lk 5).
Muusika- ja teatriharidus ongi kogu meie kõrgharidussüsteemis vaid väike nišš, ehkki mitte tingimata oma tähenduselt ega rahvusvaheliselt kaalukuselt. Selleks, et väike, aga oluline suures masinavärgis ei kannataks, peaks ehk pigem mõtlema kunstikõrgkoolide ühinemisele – Soomes on seda teed mindud ja kõnealuses ettekandeski on eeskujuks seatud Soome kõrgharidus. Plaani lõpetada samade või väga lähedaste erialade õpetamine mitmes ülikoolis (2.17, lk 6) saab ellu viia ka nii, et muusika- ja teatriõpe koondub EMTAsse.
Peep Lassmann: Jah, nii see on. See ettekanne on täielikult teaduse- ja tehnoloogiakeskne ning kaunite kunstide ekspertiis on siin puudu. Viidatud on Soome ja Taani eeskujudele seoses nendes riikides läbi viidud reformidega. Siinkohal tuleb öelda, et Taani kõik kuus muusika- ja teatrikõrgkooli on säilitanud oma iseseisvuse, tõsi, seal on juba varem mõningaid selle valdkonna kõrgkoole ühendatud. Soomes ühendati mõne aja eest muusika, teatri ja kujutava kunsti akadeemia. Sellele eelnes küllaltki pikk valitsusepoolne „masseerimisperiood“ ja ühinemiseks anti päris palju raha. Nüüd on see raha läbi, aga koolid ei ole tegelikult ikkagi ühinenud ning loodetud suurt koostööd ja sünergiat pole sündinud. Tekkis aga juurde maja, kus istub rektor oma meeskonnaga.
Võib üldse öelda, et muusika- ja teatrikõrgkoolid on Euroopas valdavalt eraldiseisvad kõrgkoolid. Ülikoolide koosseisus tegutsevad neist üksikud, näiteks Malmö, Göteborgi, Zagrebi, Birminghami ja Genfi muusikakõrgkool. Pisut rohkem on kõiki kauneid kunste õpetavaid ülikoole, aga need on tavaliselt sellisena ka asutatud: Berliini, Utrechti, Haagi, Amsterdami, Belgradi, Zürichi ja Praha kunstide ülikool. Kõik Saksamaa (v.a Berliini kunstide ülikooli muusikateaduskond), Austria, Poola, Prantsuse, Itaalia ja Hispaania muusikakõrgkoolid on aga eraldiseisvad institutsioonid.
Kõrghariduse ja teaduse koondamist kolme keskusesse põhjendatakse ülevaates riigi väiksemate rakenduskõrgkoolide ja teadusasutuste konkurentsivõime ja majandusliku jätkusuutlikkuse puudumisega. Ma ei leia, et siit saab silma pilgutamata teha üldistusi ka väikeste ülikoolide vastava võimekuse kohta.
EMTA seisab majanduslikult kindlalt jalul ja on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ülikool (välisüliõpilaste osakaal 16%, nendest 70% ELi ja OECD maadelt). EMTA kui etenduskunstide õpetamise eest vastutav ülikool leiab, et neli ülikooli (EMTA, TLÜ BFM, TÜ VKA, EKA stsenograafia), kus toimub õppetöö selles valdkonnas, peaksid tegema rohkem koostööd. Tekkima peaks vähem või rohkem formaalne, aga siiski koostöölepingutega kaetud võrgustik, mille raames saaks korraldada üksikülikoolidele eri põhjustel üle jõu käivaid suuremaid loomingulisi projekte.
Loodan väga, et võimaliku reformi käigus ei suruta kaunite kunstide kõrgharidust tehnokraatlikku Prokrustese sängi, vaid selle tulemusena saaks ka praegu rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti muusika- ja teatriharidus tugeva arengutõuke.
Allikas: www.sirp.ee
Väljavõte artiklist “Rakenduskõrgkoolid pelgavad reformituultes hääbumist”
Õpetajate Leht, Sirje Pärismaa, 4. sept 2015
Kuidas suhtute võimalikku struktuurimuutusse?
Volli Kalm, TÜ rektor
Struktuurimuutuste asemel peaks esmalt keskenduma raportis sõnastatud põhieesmärgile – vaja on tõsta kõrghariduse ja teaduse kvaliteeti ning konkurentsivõimet avatud maailmas. Selle eesmärgiga saab ainult nõus olla. Diskuteerida võib ja diskuteerima peab tegevuse üle, mida selleks ette pannakse. Soovitatud muutused on ainult üks osa raportis pakutud tegevusest piiratud ressursi (inimesed, raha, infrastruktuur) koondamiseks ja senisest tõhusamaks kasutamiseks. Sama üldeesmärki kannavad soovitused vähendada õppetöö dubleerimist, tõsta teaduse baasrahastust, ühiselt vahendada ülikoolide teadustulemusi ettevõtlusse ja tööstusse, luua sihtotstarbelised stipendiumid. Pakutud struktuurimuutused on üldeesmärki silmas pidades mõistetavad ja enamasti ka vajalikud, kui analüüsist just vastupidine ei selgu. Hoolimata tõsiasjast, et ühendatavatena pakutud asutustes on palju väga hea tasemega akadeemilisi töötajaid, on võimalike ühendamistega seoses ülikoolidel esialgu ainult palju tööd ja muret. Aga meil on selliste protsessidega pikk ja lõpptulemusena positiivne kogemuspagas. Eri aegadel ülikooliga ühinenud asutused jätkavad ülikooli koosseisus silmapaistvalt heal akadeemilisel tasemel sisuga.
Tiit Land, TLÜ rektor
Meil on teiste Tallinna kesklinnas tegutsevate avalik-õiguslike ülikoolidega head koostöösidemed, käsil on ühisõppekavade väljatöötamine. Samas pole mitme õppeasutusega, keda lõppraport meiega ühes keskuses näeb, sel teemal kordagi juttu olnud.
Enne edasiste otsuste tegemist tuleb asjaosalised kokku kutsuda. On ju eduka liitumise eeldus ühine selge arusaam, milleks liitutakse, mis paremaks muutub, aga ka valmisolek rasketeks otsusteks – seda on näidanud just lõppevad struktuurimuudatused TLÜ-s.
Meie muudatuste sihid kattuvad suures osas raportis toodutega: 1. septembrist alustab senise 23 asemel tegevust kuus suurt ülikooli fookusvaldkondadele tuginevat instituuti, jätkavad kolledžid Haapsalus ja Rakveres. Nii soovime vähendada dubleerimist ülikoolis, koondada ressursse ning arendada interdistsiplinaarseid tulevikku suunatud erialasid. Muuhulgas arendame uut, terve ja jätkusuutliku eluviisi fookusvaldkonda, mille puhul eeldame koostööd teiste tervise valdkonna teadus- ja õppeasutustega.
Jaak Aaviksoo, TTÜ rektor
On selge, et Eesti kõrgharidus ja teadus vajavad jätkuvaid muutusi, kui soovime olla konkurentsivõimelised ja pakkuda oma üliõpilastele parimat haridust. Ega meil õieti valikut olegi – elame avatud maailmas ja kui kohalik tase ei rahulda, minnakse mujale. Oki paljude ekspertide arvamustele tuginev raport on andnud asjakohaseid soovitusi, mida tuleb tõsiselt kaaluda ja TTÜ kavatseb seda teha. Samas pole struktuurimuutused mitte eesmärk, vaid vahend tulemuseni jõudmiseks: kuratoorium näeb TTÜ-d usaldusväärse partnerina Põhjamaade tehnikaülikoolide peres. Seega eeldavad muutused nende kogemusest õppimist ja nõudmiste taseme ühitamist. Sellest sihist pole võimalik taganeda. TTÜ, aga ka meie partnerid väljaspool ülikooli võivad vaid võita sisemistest ümberkorraldustest ja võimalikust liitumisest teiste asutustega, mis kasvatavad teaduse, hariduse ning ühiskonna koostööd ja kvaliteeti. Muutusi ei tule karta – targalt juhitud muutused on tuleviku edu tagatis.
Mart Kalm, EKA rektor
Koondumine suurematesse ülikoolidesse on rahvusvaheline tendents, sageli liituvad kunsti-, disaini- ja arhitektuurikoolid. Tillukeses Eestis on see protsess juba Stalini ajal läbitud, kui loodi ERKI. Järgmine aste oleks ehk EKA ja EMTA liitumine, kuid tehnokraatlikus võtmes kirjutatud Oki raport nii vähesega ei lepi. Seal on mõistlik suhteliselt sarnaste EMTA ja EKA ühtemoodi käsitamine ja kui tuleb suurega liituda, siis TLÜ oleks kõige mõistlikumaid valikuid. Samas paneb liitumisettepanekuis kulmu kergitama, et TLÜ-ga nähakse ette liita Tartu tervishoiu kõrgkool, samas kui Tartu kõrgem kunstikool ei peaks jagama EKA saatust, vaid ühinema TÜ-ga.
EKA peab kõigepealt taastama oma normaalse õpikeskkonna uue õppehoone näol ja kui õpirahu käes, saab edasisele arengule mõelda. Kunstiharidus on kulukas, rühmad on väikesed, palju individuaaljuhendamist ning sajapäiselt saab ainult filosoofia ja kunstiajaloo loenguid anda. Kuid neiski ainetes jagame seminarideks üliõpilased väikestesse rühmadesse, et igaüks sõna saaks. Ühinemisega võib saavutada säästu halduskuludes, kuid õppetöö kvaliteet ei tohi langeda.
Peep Lassmann, EMTA rektor
Paljude soovitustega saab ainult nõus olla. Samas torkab silma, et raport, mis on täielikult teaduse- ja tehnoloogiakeskne, mainib kaunite kunstide kõrgharidust ainult lõigus, mis käsitleb ülikoolide liitmist.
Kõrghariduse ja teaduse koondamist kolme keskusse põhjendatakse väiksemate rakenduskõrgkoolide ja teadusasutuste konkurentsivõime ja majandusliku jätkusuutlikkuse puudumisega. Ma ei leia, et saab silma pilgutamata teha üldistusi ka väikeste ülikoolide võimekuse kohta.
EMTA seisab majanduslikult kindlalt jalul ja on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline (välisüliõpilaste osakaal 16%, neist 70% EL-i ja OECD maadest). EMTA kui etenduskunstide õpetamise eest vastutav ülikool leiab, et neli ülikooli (EMTA, TLÜ BFM, TÜ VKA, EKA stsenograafia), kus toimub õppetöö selles vallas, peaksid tegema rohkem koostööd. Tekkima peaks vähem või rohkem formaalne, aga koostöölepingutega kaetud võrgustik, mille raames saaks korraldada üksikülikoolidele eri põhjustel üle jõu käivaid suuremaid loomingulisi projekte.
Loe täismahus artiklit Õpetajate Lehest
Eraannetustel põhinev Rotalia Foundation (USA, Seattle) annab reedel, 4. septembril 2015 kell 17.00 Tartus Rotalia majas (Tähe tn 3) toimuval pidulikul aktusel tudengitele üle 2015/2016. õppeaasta stipendiumid.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast saavad stipendiumi heliloomingu ja elektronmuusika õppekava bakalaureuseastme üliõpilane Kaur Kohv (soovitaja prof Helena Tulve) ning EMTA ja EBSi kultuurikorralduse õppekava magistrant Heliis Martinson (soovitaja Anna Maria Ranczakowska).
Stipendiaadid valiti konkursi korras välja nende üliõpilaste seast, kes käesoleva aasta aprillikuu seisuga olid päevase õppevormi 2. aasta bakalaureuseastme, integreeritud õppe eelviimase aasta või magistriastme 1. aasta üliõpilased ning kes esitasid fondi stipendiumikonkursile vormikohase sooviavalduse 4. maiks 2015.
Üldse saavad selleks õppeaastaks avaõiguslike ülikoolide (TÜ, TTÜ, EMÜ, TLÜ, EMTA ja EKA) üliõpilased fondist kokku 50 stipendiumi kogusummas 100 000 eurot, mis on üks suuremaid eraannetusi Eesti üliõpilastele.
Edu õpingutes stipendiaatidele ja tänu nende soovitajatele/juhendajatele!
Ajalehes Postimees ilmunud intervjuus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektori Peep Lassmanniga on juttu populaarseimatest erialadest, ülikooli arengusuundadest, eesti muusikutest, välistudengitest ning akadeemia hoone II osa ehitusest:
“Koalitsiooni kokkuleppes on kirjas, et akadeemiale ehitatakse saal, mida te olete oodanud juba 20 aastat. Mis sisetunne ütleb: kas saal tuleb või ei tule?
Me ei ole mitte ainult oodanud, vaid ka pidevalt tegutsenud selles suunas. Loodan, et saame. Otsustav on see, kas me saame saalikompleksi ehitamiseks toetust ülikoolide arenguks mõeldud Euroopa Liidu käesoleva eelarveperioodi ASTRA meetmest. Lisaks kontserdisaalile ja black-box-tüüpi teatrisaalile oleme sinna planeerinud ka ruumid elektronmuusika stuudiole, löökpillidele ja jazz’ile.
Oleks kummaline küll, kui kultuuriministeeriumi haldusalas olev kultuurkapital toetaks ehitust küllaltki suure summaga, aga ministeerium, mille haldusalas me ülikoolina oleme, et leiaks juba teist korda Euroopa raha jagamisel meie jaoks mitte midagi…
Võib-olla ongi poliitikutel raske uskuda, et teil seda saali vaja on, sest kool ju toimib. On see saatuslik viga…
… et liiga hästi toimib? Võib-olla. Saatuslik viga võis olla, et me omal ajal ehitasime maja valmis saalita. Samas arvan, et 20 aastat tagasi poleks me koos saaliga uut maja saanud. Oleksime endiselt Kaarli puiesteel ja Kivimäel: need majad olid ikka täiesti kohutavad! Suure saali puudumine tähendab aga seda, et meie üliõpilased, nii muusika kui teatri vallas, on konkurentsis nõrgemad, neil puudub suures saalis esinemise kogemus.”
Loe täispikka intervjuud Peep Lassmannniga siit
Foto autor Sander Ilvest, Postimees
Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia korraldab 7. juulil rahvusvahelise konverentsi ühiskondliku mõjuga kultuuriprojektide juhtimisest „Insights and Tools for Managing Arts Projects with Societal Impact.“ Konverentsi peaesinejad on rahvusvaheliselt tuntud kultuuripoliitika uurija Eleonora Belfiore, Takaya Kawamura (Osaka Ülikool, Jaapan) ja Soome koreograaf Hanna Brotherus. Lisaks ettekannetele toimuvad töötoad ja uudistada saab Viktor Gurniaki näitust Ukraina sõjapiirkondadest. Konverentsi eesmärgiks on aidata kaasa arutelu tekkimisele kunsti mõju üle ühiskonnas nii Eestis kui ka laiemalt.
Kultuuripoliitika ning selle ühiskondliku ja poliitilise mõju analüüsimisele keskendunud konverents korraldatakse koostöös Estonian Business Schooli, Baskimaa Ülikool, Sibeliuse Akadeemia ja Laurea Ametikõrgkooliga. Konverentsile oodatakse teoreetikuid ja praktikuid Eestist, Hispaaniast, Hollandist, Jaapanist, Leedust, Soomest, Taiwanist ja Ühendkuningriigist. Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia professori ja kultuurikorralduse magistriprogrammi juhi Annukka Jyrämä sõnul aitab missioonitundega kultuurikorraldus kaasa oluliste sotsiaalsete teemade ennetamisele, neist teadlikkuse tõstmisele ning parimal juhul ka nende leevendamisele. „Mind on alati huvitanud see, kuidas kunst ühiskonda muudab. Näiteks, kas inimesed paranevad kiiremini, kui haigla seintel on kunstiteosed?”. Konverentsil räägitakse kultuuriprojektidest, millel on reaalne mõju inimeste heaolu parandamisele. Edulugude kõrval kuuleb ka võimalikest raskustest ja läbikukkumistest inimeste elukvaliteedi tõstmisel.
Konverentsil püütakse ühendada teooria ja praktika – kuulda saab akadeemilisi ettekandeid, üles pannakse näitus ning toimuvad ka töötoad. Peamised ettekannete märksõnad on linnaplaneerimine, sotsiaaltöö, vähemuste ühiskonda kaasamine, kunsti majanduslik mõju. Seega peaks see huvi pakkuma nii kultuurikorraldajatele, kunstnikele, sotsiaaltöötajatele kui ka linnaametnikele.
Konverents on osa rahvusvahelisest projektist MAPSI (Managing Art Projects with Societal Impact), mille eesmärk on välja töötada uus õppemoodul kultuurikorraldajatele, mille tulemusena suureneb kultuurikorraldajate pädevus laiema ühiskondliku mõjuga kultuuriprojekte juhtimisel. Projekt keskendub sellistele igapäevaelu aspektidele, mida ilma kunstita ei olekski olemas ning selle raames luuakse m.h. käsiraamat ja e-õppe materjalid.
„Projekti toetab EL-i elukestva õppe programm“. Täpsem info siit