Rubriik: Uncategorized @et

Sellest hetkest, kui 1996. aasta novembris võttis Riigikogu vastu otsuse ehitada valmis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia hoone, möödus just nüüd 18 aastat. See, mida jätkuvalt pole, on hoonega kaasnema pidanud saalikompleks (kontsertsaal ja black box tüüp teatrisaal).

„Mistahes eriala professionaalseks omandamiseks on vaja tingimusi. See ei ole nii mitte ainult muusikas, vaid erinevates valdkondades. Muusika ja näitekunsti õpetamiseks, õppimiseks ja esitamiseks on vaja saali. Me ei soovi midagi üleloomulikku, midagi, mis oleks kullast ja karrast või lihtsalt trendikas omada. Me soovime elementaarseid tingimusi professionaalsete ja konkurentsivõimeliste muusikute ja näitlejate koolitamisel. Vaevalt, et me kujutame ette olukorda, kus spordikool rajatakse ilma võimlata?“ ütles Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor Peep Lassmann.

1996. aasta novembris vastu võetud Riigikogu otsus nägi ette kolme suure kultuuriobjekti (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Kunstimuuseum KUMU ja Eesti Rahva Muuseumi) ehitamist.  Praegune Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppehoone valmis 1999. aastal. Esialgne arhitektuurne lahendus sisaldas ka kontserdisaali, mis jäi rahapuudusel välja ehitamata. Akadeemia lõplikku väljaehitamist (koos saalikompleksiga) on taotletud ja kavandatud sellest alates. 2008. aastal taotles Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia Euroopa Struktuurfondide vahendeid saalikompleksi ehituseks, kuid jäädi ainsa avalik-õigusliku ülikoolina investeerimiskavast välja. Hoone ehitus otsustati suunata Kultuurkapitali finantseerimisele.  Seoses ERMi ehitusega sellest loobuti, kuid säilis lubadus hoone kaasfinantseerimiseks pärast Haridus- ja Teadusministeeriumipoolset projekti heakskiitmist. 2012. aastal valmis saalikompleksi projektdokumentatsioon. Põhimõtteliselt on Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia ehituse alustamiseks valmis, kuid lõplikku otsust rahastamise osas pole tänaseni tehtud. Saalikompleksi ehituse maksumus on 9 mln eurot.

Tänavu 95. sünnipäeva tähistanud Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia on väheseid muusika- ja teatrikõrgkoole Euroopas, millel puudub oma kontserdisaal ja õppelava.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia on muusikale ja teatrile spetsialiseerunud avalik-õiguslik ülikool. Siin saab bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe tasemel õppida kõiki tähtsamaid muusika ja teatrikunstiga seotud erialasid – orelist ja klavessiinist jazz- ja pärimusmuusikani. Lauljate ja instrumentalistide kõrval koolitatakse heliloojaid, muusikateadlasi, muusikaõpetajaid ja helirežissööre. Avatud on ka kultuurikorralduse magistriõppekava. EMTA lavakunstikool valmistab ette tulevasi näitlejaid, lavastajaid ja dramaturge.

Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia peab tähtsaks Eesti rahvuskultuuri püsiväärtuste ning euroopaliku muusika- ja teatrihariduse akadeemiliste traditsioonide hoidmist, olles samas avatud muusika- ja teatrimaailma uusimatele arengutendentsidele. Kooli tuntuimad vilistlased on Arvo Pärt, Eri Klas, Tõnu Kaljuste ja Erkki-Sven Tüür. Valdav enamik tänase Eesti teatri näitlejatest ja lavastajatest on Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia lavakunstikooli vilistlased.

Ma ei kujuta ette, et näiteks Audentese spordikooli oleks  ehitatud ilma staadioni ja ujulata. Sellest võrdlusest võiks saada aru igaüks. Seega, kui Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias õpetatakse kõrgtasemel muusikainstrumentide valdamist, et üliõpilane saaks tulevikus toime tulla nii solistina kui kammermuusika ja sümfoonilise muusika interpreteerimisel, siis peab õppeprotsessis olema igapäevaselt saadaval suure saali akustika ning distants publikuga. Sama kehtib näitlejate ja lavastajate koolitusel.

Kui järgmisena küsitakse, et kuidas te senini olete hakkama saanud, siis muusikast/teatrist kaugel olevale inimesele peaks vastuse moodustama jälle spordivaldkonnast: nagu spordikool rendib ujulaid, staadione, jõusaale. Kulukas, väga kulukas… ja ebastabiilne ning ebanormaalne. Minu hinnang põhineb muidugi eeldusel, et räägime Euroopas valitseva rahu kontekstis. Sõja ja vaesuse olukorras oleks pilt muidugi teine.

Millal tekivad tüüpilisemad olukorrad, kui minnakse riigilt või linnalt  raha küsima? 1)Kui oled arengus jõudnud uude etappi ja vajad uute ideede finantseerimist. 2) Poolelioleva projekti teostamiseks.   Esimest punkti sobiks illustreerima Linnateater oma suurema saali sooviga. Kunstilised ideed ja majandustegevus vajasid seda. Teise põhjuse näide on EMTA. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ehitus jaotati kahte etappi … esimene õppehoone, teine etapp saalid.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ehituse esimene etapp valmis 18 aastat tagasi. See tuleb viia lõpuni. Meie saal pole aktusteks vaid õppetööks. Me soovime olla maailma tasemel õppeasutus.

Meie rahulik rektor, kes pole  sooritanud efektseid aktsioone, pole midagi maha lammutanud, ega midagi kõmulist avalikkuses tekitanud. Oleme vaid esitanud pidevalt soovi alustatud hoone lõpuni ehitada. Kõik vajalik on ootevalmis aastaid. Kui kaua veel? Kas Tallinnas oleks võimalik tulemuseni jõuda ilma käratsemiseta nii nagu Tartus jõuti tulemuseni H. Elleri nimelises muusikakoolis?

Suurte lootustega,
Tõnu Kaljuste

18. novembril tähistame Heino Kaljustele pühendatud koolimuusika päeva ja seoses sellega antakse üle Uno Järvela ja Heino Kaljuste stipendiumid. Kaljuste stipendiumi saab tänavu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrant Reet Ristmägi. Ühtlasi möödub tänavu 50 aastat muusika süvaõpetuse algusest Tallinna Jakob Westholmi Gümnaasiumis.

Eesti Rahvuskultuuri Fondi Heino Kaljuste sihtfond on loodud 2000. aastal Heino Kaljuste perekonna, Eesti Muusikaõpetajate Liidu ja Muusika- ja Teatriakadeemia poolt ning annab välja stipendiumi muusikaõpetajale ja muusikapedagoogika üliõpilasele (üle aasta). Stipendium antakse üle Heino Kaljuste sünniaastapäeval (18. 11) peetaval Koolimuusika päeval, mis sel korral toimub Jakob Westholmi Gümnaasiumis (Kevade 8, Tallinn).

Uno Järvela stipendiumi annab üle Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihasutus. Uno Järvela stipendiumifond asutati 2012. aastal Gadobegim Järvela poolt Gustav Ernesaksa fondi juurde koorijuhi ja muusikapedagoogi Uno Järvela (1926–2012) mälestuse jäädvustamiseks. Uno Järvela stipendiumifondi eesmärk on toetada lastekooride dirigente ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koolimuusika eriala üliõpilasi.

Koolimuusikapäeva ajakava:
10.50 külaliste kogunemine aulas
11.05 – 12.55 avatud tunnid
13.15 – 14.15 ettekanded aulas:
– „Tagasivaade“ – emeriitprofessor Ene Üleoja,
– „Koolile elatud elu. Ferdinand Eisen 100“ – dotsent Anu Sepp
14.30 – Heino Kaljuste ja Uno Järvela stipendiumite väljakuulutamine ja üleandmine

Koolimuusikapäeva korraldajad on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koolimuusika instituut, Heino Kaljuste fond, Eesti Muusikaõpetajate Liit ja Jakob Westholmi Gümnaasium.

Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia ning Itaalia suursaatkonna koostööprojekt „TUTTO VERDI“, mille raames linastuvad kõik G.Verdi ooperid jätkub juba 7. septembril kell 11.00 ooperiga Giovanna d´Arco („Jeanne d´Arc ehk Orleans´i neitsi”). Sissepääs tasuta!

Verdi ooperite linastusted toimuvad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammersaalis (Tatari 13, Tallinn) ning neist osasaama on teretulnud kõik huvilised, eriti aga gümnaasiumiõpilased, muusikaõpetajad, muusikakoolide õpilased ja õpetajad, itaalia keelt õpetavate ülikoolide õppurid ja õppejõud, muusikatudengid jt.

“Kogu Verdi ooperiloomingu esitamine kronoloogilises järjekorras on erakordne sündmus, mida väljaspool Itaaliat ei ole varem tehtud. Pealegi ei ole suuremat osa neist ooperitest olnud kunagi võimalik Eestis vaadata,” märkis Itaalia suursaadik Eestis Marco Clemente.

Ooperid linastuvad itaalia keeles, ingliskeelsete subtiitritega, igale linastusele eelneb ooperi tutvustus suursaadiku poolt. Sissepääs on tasuta, linastuse eel on soovijail võimalik kohapeal osta eestikeelne sisukokkuvõte.

Ooperiprojekti „Tutto Verdi“  raames jõudsid kevadel 2014 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Kammersaalis ekraanile juba kuus Verdi ooperit (Oberto, Giorno Di Regno, Nabucco, Lombardi, Ernani ja I due foscari).

Mulle oktoobris möödus Giuseppe Verdi (1813-1901) sünnist 200 aastat. Selle tähtpäeva puhul koostatid ooperilavastuste programm “Tutto Verdi” kõigist 26 Verdi ooperist. Ooperilavastused on salvestatud aastatel 2005 kuni 2012 enamasti Parma Teatro Regios, mis on Verdi kodukandi ooperimajana alati esitanud suurmeistri loomingut, ka tema vähemtuntud teoseid.

Gruppidel palume osalemiseks kindlasti eelnevalt registreeruda aadressil: ene@ema.edu.ee