Rubriik: Uncategorized @et
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kutsub taas gümnaasiumiõpilasi ja esmakursuslasi osalema esseekonkursil „Mina ja muusika – muusika ja mina“. Parimate tööde autoreid ootavad rahalised auhinnad ning eri- ja üllatuspreemiad. Konkursitööde tähtaeg on 24. aprill 2023, võitjad selguvad 4. mail EMTA suures saalis koolikontserdi raames.
Essees ootame vastust ühele järgnevatest küsimustest:
1) Millised on tänapäeva noore vaated ja ootused muusikamaailmale?
2) Milline on autori roll muusikamaailmas – tegija, vahendaja, tarbija või midagi enamat?
3) Millest unistab autor, kui mõtleb muusikamaailmas aktiivselt osalemisele?
4) Kuidas Eesti noorte hulgas muusikat ja muusika loomist tõhusamalt õpetada ning paremini propageerida?
5) Kuidas Eesti muusikaelu paremini korraldada?
6) Mis muutis Sinu eelmise aasta olulisima muusikaelamuse eriliseks?
Essee peab olema 1–3 lehekülge pikk (ca 4000–10 000 tähemärki koos tühikutega). Konkursitöid ootame hiljemalt 24. aprilliks aadressile teaduskool@eamt.ee. Palume tööle lisada autori nimi, vanus, klass ja kool/ülikool.
Konkurssi korraldab EMTA muusikateaduse, interpretatsiooni- ja muusikapedagoogika ning kultuurikorralduse osakond. Esimene preemia on 150 eurot, teine 100 eurot ning kolmas 50 eurot. Lisaks annab MTÜ Scandicus välja eripreemia 100 eurot parima kiriku- ja/või vaimulikku muusikat käsitleva essee eest ning jagame ka üllatusauhindu. Preemiad makstakse välja stipendiumina ja kõiki konkursil osalejaid käsitletakse stipendiumikonkursil osalejatena.
Võitjad kuulutatakse välja 4. mail Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia esseekonkurss „Muusika ja mina – mina ja muusika“ toimub kolmandat korda. 2022. aastal laekus konkursile töid nii Harjumaalt, Pärnumaalt kui ka Lääne-Virumaalt ning esimese preemia sai Laura Kristiina Edesi Saue Gümnaasiumist.
Lisainfo:
Kaari Kiitsak-Prikk
kaari.kiitsak-prikk@eamt.ee
Euroopa Liidu Noorteorkestri (European Union Youth Orchestra) konkursil osalenud kahekümne ühest Eesti noorest instrumentalistist valiti ainsana orkestri põhikoosseisu vioolamängija Hanna Maria Semper. Reservi pääsesid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilased Toomas Oskar Kahur (tuuba), Jakob Peäske (fagott), Jürnas Rähni (metsasarv), Valeri Leviand (klarnet), Ann Meeta Teppo (viiul), MUBA õpilased Rahel Peäske (viiul) ja Martin Pajumaa (trompet), Heino Elleri Muusikakooli õpilane Artur Jonatan Saumets (tuuba) ja Austrias õpinguid jätkav Maria Mutso (tšello).
Eesti noorte muusikute saavutusi tuleb kõrgelt hinnata, kuna EUYO konkursisõel on ülitihe – Euroopa Liidu kõigist 27 riigist osales kokku rekordilised 2180 instrumentalisti, kellest lõppkokkuvõttes pääses EUYO 2023/2024 hooaja põhikoosseisu vaid 109.
1976. aastal Claudio Abbado initsiatiivil asutatud ja tänaseks maailma ühe parima sümfooniaorkestri staatusse tõusnud kollektiiv on teinud koostööd maailma juhtivaimate muusikute ja dirigentidega nagu Daniel Barenboim, Leonard Bernstein, Herbert von Karajan ja Mstislav Rostropovtš. Eraldi äramärkimist väärib orkestri asutaja ja kauaaegne peadirigent Claudio Abbado, tema kõrval ka endised peadirigendid Valdimir Ažkenazy ja Bernard Haitink. Orkestri praegune peadirigent ning kunstiline juht on Vassili Petrenko. Kevad- ja suvesessioonid 2023 toimuvad orkestri residentsides Ferraras ja Grafeneggis, milllel järgneb kontserttuur.
Orkestri aupresidendiks on Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola, aupatroonide juhiks Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ning patroonideks liikmesriikide peaministrid. Orkestri patroonideks Eestis on president Alar Karis ja peaminister Kaja Kallas.
Lisainfo:
Kai Kiiv
välissuhete spetsialist
kai.kiiv@eamt.ee
Tel 6675 721
Selgunud on Eesti teatri auhindade nominendid 2022. aasta loomingu eest.
Lavastajaauhinnale on nomineeritud Ene-Liis Semperi, Tiit Ojasoo ja Giacomo Veronesi lavastus „72 päeva“, kunstnikuahinnale on nomineeritud Ene-Liis Semperi samale lavastusele tehtud kunstnikutöö.
Tiit Ojasoo on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunsti professor ja doktorant, Giacomo Veronesi kaasaegsete etenduskunstide vanemlektor. Mõlemad on EMTA teatrikunsti doktorandid ja „72 päeva” on nende doktorilavastus, mis esietendus 20. veebruaril 2022 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia black box‘is.
Näitlejatena teevad lavastuses kaasa Liisa Saaremäel, Keithy Kuuspuu ja Rea Lest ning EMTA lavakunsti osakonna 31. lennu üliõpilased Alice Siil, Astra Irene Susi, Emili Rohumaa, Hanna Jaanovits, Hele Palumaa, Kristin Prits, Kristina Preimann, Lauren Grinberg.
Tantsuauhinnale kandideerib CPPM õppekava üliõpilane Sofia Filippou, kes koos Eline Selgisega on lavastuse „About us – kallistamise koreograafiad” looja ja etendaja.
Laureaadid kuulutatakse välja rahvusvahelisel teatripäeval, 27. märtsil Narva Vabal Laval.
Eesti teatri auhindu annavad välja Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital ja Eesti Teatriliit.
Foto: Tiit Ojasoo
25. märtsist kuni 3. juunini 2023 toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias tasuta ettevalmistuskursus muusikateoorias 2023. aasta sisseastujatele. Lektorid on professor René Eespere (solfedžo) ja vanemlektor Toomas Trass (harmoonia). Kursuse maht on 16 tundi (8 tundi solfedžot ja 8 tundi harmooniat).
Registreerimine on avatud 22. märtsini aadressil tkk@eamt.ee (kirjas palume märkida: telefoninumber, millises tasemegrupis soovite osaleda ning millisele erialale soovite sisse astuda).
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse sisseastumisel on eksamid solfedžos ja harmoonias asendatud ühtse muusikateooria katsega, mis hõlmab nii muusikalise kuulmise ja muusikateooria testi kui ka solfedžeerimist ja harmooniajärgnevuste mängimist klaveril. Katse viiakse läbi kahes tasemes (kõrgem ja madalam tase).
Kõrgemat taset eeldatakse järgmistel erialadel: klaver, klavessiin, orel, keelpillid, puhkpillid, löökpillid, akordion, kannel, kooridirigeerimine, helilooming, instrumentaalpedagoogika.
Juhul kui üliõpilaskandidaat, kellelt eeldatakse kõrgema taseme katse sooritamist, otsustab valida madalama taseme katse ja sooritab selle positiivselt, jääb tema tulemuseks madalaim positiivne hinne ja sissesaamise korral on ta kohustatud õppima täiendavalt muusikateoreetilisi aineid.
Madalam tase valitakse reeglina järgmistel erialadel: laul, muusikapedagoogika, elektroakustiline looming, helirežii.
Muusikateaduse erialal valivad keskastme muusikakooli muusikateoreetiliste ainete tsükli läbinud üliõpilaskandidaadid kõrgema taseme katse, teised madalama taseme katse.
AJAKAVA
Laupäev, 25. märts
11.00–12.30 Kõrgem tase: solfedžo, ruum B-215. Madalam tase: harmoonia, ruum B-217
12.45–14.15 Madalam tase: solfedžo, ruum B-215. Kõrgem tase: harmoonia, ruum B-217
Laupäev, 22. aprill
11.00–12.30 Kõrgem tase: solfedžo, ruum B-215. Madalam tase: harmoonia, ruum B-217
12.45–14.15 Madalam tase: solfedžo, ruum B-215. Kõrgem tase: harmoonia, ruum B-217
Laupäev, 20. mai
11.00–12.30 Kõrgem tase: solfedžo, ruum B-215. Madalam tase: harmoonia, ruum B-217
12.45–14.15 Madalam tase: solfedžo, ruum B-215. Kõrgem tase: harmoonia, ruum B-217
Laupäev, 3. juuni
11.00–12.30 Kõrgem tase: solfedžo, ruum B-215. Madalam tase: harmoonia, ruum B-217
12.45–14.15 Madalam tase: solfedžo, ruum B-215. Kõrgem tase: harmoonia, ruum B-217
Ettevalmistuskursuse läbimine loob eeldused muusikateooria katse edukaks sooritamiseks.
21. veebruaril toimus Tallinnas, Proto Avastustehases Tallinna konverentsisaadikute tänuüritus, kus aasta konverentsiteo auhinnale kandideeris ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias toimunud rahvusvaheline hääleteemaline konverents PEVoC14, mis tõi kokku 409 inimest 39 riigist. Rohkem infot siit.
Sündmusel andis Tallinna linn üle tänukirja konverentsi korraldajatele Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateaduse professorile Allan Vurmale ning häälearstile dr Kristel Kallingile Ida-Tallinna Keskhaiglast.
Aasta konverentsiteo auhinna pälvis Mindvalley University, korporatiivse ürituse auhinna Wise ning innovatiivseima konverentsilahenduse preemia sai konverentsiseeria „Evolving Challenges in European Economies“.
Õnnitleme!
Pühapäeval, 26. veebruaril kell 15.00 annab Kristi Mühling Narva linnuse Reconditoriumi saalis soolokontserdi, milles kava põhiosa moodustavad Malle Maltise kandleteosed.
Kontserdil kõlavad 2014. aastal kandlele loodud soolotsükkel „Kandlekirjad“ ja 2022. aastal loodud rahvamuusikaseadete tsükkel „Tulehoidja”, mille esiettekanne toimus oktoobris 2022 Usedomi Muusikafestivalil Saksamaal. Kontserdil kuuleb lisaks Maltise muusikale ka eesti rahvamuusika seadeid ja J. S. Bachi seadet lautotsüklist.
Kristi Mühling on Eesti kromaatilise kandle interpreet, kelle peamiseks tegevusvaldkonnaks on klassikaline- ja nüüdismuusika. Ta on paljude kandlele loodud teoste esmaettekandja nii solisti kui ka kammermuusikuna ning kuulub ansamblitesse Resonabilis ja Una Corda. Tänavu pälvis Kristi Mühling olulise riikliku tunnustuse – Valgetähe V klassi teenetemärgi. Kristi Mühling on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kandle ja kandlepedagoogia külalisõppejõud.
Malle Maltis on aktiivne helilooja, kes kasutab oma muusikas lisaks akustilistele pillidele tihti ka elektroonikat. Oluliseks inspiratsiooniallikaks tema muusikale on ka erinevate rahvaste muusika, keeled ja pärimus. Ta on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia elektroakustilise loomingu õppejuht ja vanemlektor.
Kontsert toimub Narva kammerkontsertide sarjas „Talv“. Rohkem infot siit.
14.–23. veebruarini toimub taas klaveriüliõpilastele suunatud projekt Crossing Keyboards ning esimest korda tšelloüliõpilastele suunatud samalaadne ettevõtmine nimega Crossing Bows. Projektid toovad EMTA-sse kokku klaveri- ja tšelloüliõpilased ning -õppejõud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast, Helsingi Sibeliuse Akadeemiast, Leedu Muusika- ja Teatriakadeemiast ja Läti Muusikaakadeemia ning Islandi Kunstiülikoolist ja Aarhusi Kuninglikust Muusikaakadeemiast.
Crossing Keyboardsil osaleb neljast eelpool nimetatud akadeemiast kaks õppejõudu ja neli-viis üliõpilast, kes teevad kontserdi- ja õppereisi, külastades järjest kõiki neid akadeemiaid.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat esindavad õppejõududena Ivari Ilja ja Mati Mikalai, Helsinki Sibeliuse Akadeemiast osalevad projektis Niklas Pokki ja Hui-Ying Liu-Tawaststjerna, Läti Muusikaakadeemiat esindavad Juris Kalnciems ja Toms Ostrovskis ning Leedu Muusika- ja Teatriakadeemiat Zbignevas Ibelgauptas ja Aidas Puodziukas.
Külalistena saabuvad õppejõud annavad meistriklassitunde võõrustava akadeemia üliõpilastele ning külalistena saabunud klaveriüliõpilased teevad võõrustava akadeemia saalis kontserdi. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias toimuvad klaverisündmused järgmiselt:
17. veebruaril kell 19.00 EMTA suures saalis Helsingi Sibeliuse Akadeemia üliõpilaste kontsert
18. veebruaril õppejõudude meistrikursused
18. veebruaril kell 19.00 EMTA suures saalis Leedu Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilaste kontsert
19. veebruaril õppejõudude meistrikursused
22. veebruaril kell 19.00 EMTA suures saalis Läti Muusikaakadeemia üliõpilaste kontsert
23. veebruaril õppejõudude meistrikursused.
Sel aastal toimub esmakordselt Crossing Bows, mis on toonud EMTA-sse 16 tšellist ning kaks õppejõudu Islandi Kunstiülikoolist ja Aarhusi Kuninglikust Muusikaakadeemiast. Kahel tasuta kontserdil, mis toimuvad 18. veebruaril kell 17.00 EMTA kammersaalis ja 19. veebruaril kell 17.00 suures saalis, esitatakse nii soolorepertuaari kui ka tšelloansamblitele loodud teoseid, sealjuures toimub pühapäevasel kontserdil Riho Esko Maimetsa teose „Volta“ esiettekanne (tšellokvartett).
Esimene Crossing Keyboards toimus 2013. aastal, mõtte autor oli tollane EMTA klaveriosakonna juhataja professor Ivari Ilja. Praeguseks on Crossing Keyboardsi idee levinud juba märksa kaugemale esimestest projektis osalenud neljast akadeemiast. Selle nime all on üksteist külastanud muuhulgas Stockholmi Kuningliku Muusikakolledži ja Islandi Kunstide Akadeemia pianistid ning huvi Crossing Keyboards mõtte ja formaadi vastu laieneb pidevalt.
Crossing Bows toimub sel aastal esmakordselt, selle ellukutsujaks on EMTA loometegevuse ja välissuhete prorektor ja tšello professor Henry-David Varema: „On väga rõõmustav, et sarnaselt pianistidele on ka tšellistidele nüüd sündmus, mis võimaldab ühiselt kokku saada, ammutada kolleegidelt inspiratsiooni ning saada uut kogemust ja teadmist. Usun, et üliõpilased naudivad kindlast ühist musitseerimist ning publik saab nauditavaid kontserdielamusi, muuhulgas pea paarikümnest noorest tšellovirtuoosist koosnevat tšelloansamblit kuulates!“
Videoformes Festival on üks olulisemaid eksperimentaalse video- ja digitaalse kaasaegse kunsti festivale Euroopas, mis on toimunud alates 1984. aastast.
Festival toimub Prantsusmaal Clermont-Ferrandis 15. märtsist 2. aprillini ja pogrammi on valitud ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia audiovisuaalse loomingu eriala vilistlaste Edgar Pacheca Ruizi ja Robi Jõelehe tööd, eelmise aasta Erasmus+ vahetusüliõpilase Andrea Pagliara koostööprojekt Vincenzo Madaghielega ning teise kursuse üliõpilase Rebeca Žukovitši looming.
Korraldajate tagasiside EMTA vilistlaste ja üliõpilaste töödele on väga positiivne ning tõstetakse esile kõrget professionaalset taset.
Rohkem infot festivali kodulehelt siit.
Õnnitleme!
Laupäeval, 18. veebruaril kell 15.30 toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kaldauditooriumis (A402) kooridirigeerimise ümarlaud, mille eesmärk on arutada eriala tulevikuvisioone ning mitmekesiseid õppevorme- ja meetodeid. Ümarlaud on suunatud eelkõige kooridirigeerimisega seotud inimestele, EMTA üliõpilastele ja õppejõududele ning vilistlastele.
Moderaator on Jorma Sarv, käsitletavad teemad on jagatud kolme paneeli:
1. EMTA ja välisülikoolide kooridirigeerimise õppekavade ja -protsessi võrdlus. Plussid ja miinused
Eestkõnelejad Ingrid Roose ja Leiu Tõnissaar
2. Nägemus EMTA kooridirigeerimise õppekavast ja -protsessist. Mis on vajalik, mis jäi puudu
Eestkõnelejad Ode Pürg ja Kaur Pennert
3. Koduülikooli ja EMTA dirigeerimisõppe võrdlus välisüliõpilase pilgu läbi
Eestkõnelejad Lodewik van der Ree ja Stijn Claerhoudt
Paneelidele järgneb ajurünnak gruppides ning tulemuste/ettepanekute tutvustamine.
Ümarlauale registreerimine on avatud kuni 16. veebruarini kell 16.30 ja selleks palume ühendust võtta Katrin Puuriga: katrin.puur@eamt.ee
Zoomi teel liitumiseks palume samuti ühendust võtta Katrin Puuriga.
15. ja 16. veebruaril toimub Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumis Eesti-uuringute Tippkeskuse konverents „Dialoogid Eestiga. Uus algus“, kus peavad ettekandeid ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateadlased.
Eesti-uuringute Tippkeskus on alates 2015. aastast Eesti Kirjandusmuuseumi juures töötav teadusühendus, mis tegeleb Eesti etniliste rühmade keele- ja kultuurinähtuste erialadevaheliste uuringutega. Konverentsi eesmärk on teha kokkuvõtteid seitsme aasta tegevusest, esitada ühtlasi kõige silmapaistvamad tulemused ja paljutõotavad suunad edasisteks uuringuteks.
Eesti-uuringute Tippkeskuse juhi Mare Kõiva sõnul on tippkeskus pakkunud head institutsioonideülest rahvusvahelist koostööd ning sündmusel arutletakse ka selle üle, millised võiksid olla ühistöö jätkamise võimalused. Konverentsisarja „Dialoogid Eestiga“ peab Kõiva oluliseks just seetõttu, et koostöö erinevate valdkondade teadlastega pakub uusi vaateid, meetodeid ja lahendusmudeleid. „Konverents on mõtlema ärgitav, mitte punktipanev või „õige lähenemise standardeid“ kehtestav. Ühiskonna aktuaalsed protsessid, kasvõi praegused tervise-, keskkonna-, julgeolekukriisid on saanud humanitaaride suure tähelepanu osaliseks. Elusolendeid võrdsustav liikumine on näiteks seitsme aasta jooksul saanud uue suuna ja nii on see paljudes valdkondades.“
Eesti-uuringute Tippkeskuse tegevjuht Liisi Laineste lisab: „Konverentsil on avalikkusele suunatus suurem kui varasematel konverentsidel. Enamik paneele on eestikeelsed ja tutvustatakse mitte ainult süvitsi minevaid juhtumiuuringuid või konkreetsete uurimuste tulemusi, vaid arutletakse, kuidas ühiskonnas suuremat mõju avaldada.“
Konverentsist teeb ülekande Kirmus-TV.
Seitsme aasta jooksul on olnud põhirõhk kaheteistkümnel valdkondadeülesel uurimissuunal: ajalooliste väljendus- ja kultuuripraktikate uuringud; biograafika; digitaalhumanitaaria ja keeletehnoloogia; eetika, keele- ja vaimufilosoofia; kirjakultuur ja kirjandusuuringud; korpuspõhised keele-, kirjanduse ja folklooriuuringud; kõne- ja muusikauuringud; migratsiooni- ja diasporaauuringud; narratiiviuuringud; nüüdiskultuuri (sh meedia)uuringud; soouuringud ning usundi- ja müüdiuuringud.
Eesti-uuringute Tippkeskus on praegu üheksast tippkeskusest ainus humanitaaria tippkeskus ja koondab üle saja teadustöötaja ja doktorandi Eesti Keele Instituudist, Eesti Kirjandusmuuseumist, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast, Tallinna Ülikoolist, Tallinna Tehnikaülikoolist ning Tartu Ülikoolist. Kõige distsipliinideülesem tippkeskus ühendab väga erineva ettevalmistusega humanitaare – keeleteadlasi, muusikateadlasi, teatriteadlasi, filosoofe, folkloriste, kirjandusteadlasi, kultuuriuurijaid, ka loodusteadlasi. Assotsioneerunud üksikuurijad ja töörühmad esindavad Euroopa innovaatilisi uurimissuundasid, mis muudab tippkeskuse töö Eestile keskendunuks ja samas rahvusvaheliseks.
Konverentsi kava ja ettekannete lühikokkuvõtetega saab tutvuda siin. Osalemine on tasuta!
Neljapäeval, 16. märtsil esinevad ettekannetega Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateadlased:
9.30 Žanna Pärtlas „Seto etnogeneesist etnomusikoloogia andmete alusel“
13.30 Eerik Jõks, Marju Raju „Eesti keel ja muusika kognitiivse muusikateaduse huvikeskmes“
13.40 Allan Vurma, Tuuri Dede, Veeda Kala, Einar Meister, Lya Meister, Marju Raju, Jaan Ross „Vokaalide ja klusiilide intensiivsussuhted laulmisel teksti arusaadavuse mõjutajana“
13.50 Anu Schaper „Johann Valentin Meder (1649–1719) ehk kuidas uurida muusikat, mida pole (eriti) säilinud“
14.00 Brigitta Davidjants „Postsovetlike fännikogukondade narratiivid Eesti Depeche Mode’i fännklubi näitel“
Sündmust toetab Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu, samuti Eesti Kirjandusmuuseumi uurimisprojekt „Folkloori narratiivsed ja uskumuslikud aspektid“.
Allikas: Eesti-uuringute Tippkeskus, Eesti Kirjandusmuuseum
