Rubriik: Uncategorized @et
Jüri Gerretz
05.12.1941–27.10.2023
Lahkunud on väljapaistev viiulikunstnik ja pedagoog Jüri Gerretz, kelle aktiivne loominguline ja pedagoogiline tegevus Eestis jäid 1970. ja 1980. aastatesse.
Jüri Gerretz lõpetas 1966. aastal Moskva konservatooriumi ja 1968. aastal samas assistentuuri Galina Barinova juhendamisel. 1969. aastal võitis ta esimese Eesti keelpillimängijate konkursi, olles sel ajal juba Tallinna Muusikakeskkooli viiuliõpetaja. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias töötas Jüri Gerretz aastatel 1973–1997, aastast 1979 dotsendi ja aastast 1993 professorina. Samal ajal tegutses ta aktiivselt solisti ja kammermuusikuna, tehes tihedat koostööd dirigentide Neeme Järvi ja Roman Matsovi ning ansamblipartnerite Toomas Velmeti ja Valdur Rootsiga. 1990. aastatel kandus Jüri Gerretzi tegevus peamiselt Soome.
Jüri Gerretz on andnud suure panuse Eesti keelpillimängu arengusse. Tema õpilaste seas on paljud tunnustatud viiuldajad ja viiulipedagoogid: Arvo Leibur, Maano Männi, Harry Traksmann, Kristel Eeroja, Leho Ugandi jpt. Arvo Leibur iseloomustab oma õpetajat ja lähedast sõpra kui kirglikku inimest ja tegude meest, kes vajadusel aitas alati ja kiiresti.
Hoiame mälestust ja langetame leinas pea. Avaldame sügavat kaastunnet lähedastele.
Ärasaatmine 19. novembril kell 13.00 Mustpeade majas. Pärgi ja lilli palutakse mitte tuua.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateaduse professor Allan Vurma juhitud töögrupi artikkel “The intensities of vowels and plosive bursts and their impact on text intelligibility in singing” on äsja avaldatud maailma ühes juhtivas akustika valdkonna teadusajakirjas – The Journal of the Acoustical Society of America. Tegemist on erakordse tunnustusega, mis kinnitab EMTA teadlaste kõrget taset rahvusvahelisel teadusmaastikul.
Artikkel on osa laiemast uurimistööst, mida toetab grandiga Eesti Teadusagentuur (grandiprojekt number PRG1552). Töögruppi kuuluvad lisaks professor Vurmale koostööpartnerid Einar Meister ja Lya Meister TalTechi Keeletehnoloogia Laboratooriumist, EMTA emeriitprofessor Jaan Ross, teadur Marju Raju ning doktorandid Veeda Kala ja Tuuri Dede.
Artikli digitaalne identifitseerimisnumber on https://doi.org/10.1121/10.0021968. Lähema huvi korral võib pöörduda otse professor Allan Vurma poole.
Lisaks ootab aasta lõpus ilmumist teine töögrupi artikkel eestikeelses teadusajakirjas Mäetagused.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kaitsti 24. oktoobril innovaatiline doktoritöö: esmakordselt kirjutati Eestis doktoritasemel uurimus virtuaalreaalsuse dramaturgiast. Selle autor nooremteadur Ana Victoria Falcón Araujo käsitles oma töös küsimust, kuidas kirjanikud saaksid luua näidendeid, mis on mõeldud lavastamiseks (osaliselt) virtuaalreaalsuses. Juhendajad olid vanemteadur Madli Pesti (pildil koos Ana Falcóniga) ja dramaturg, dr. phil. Marion Jõepera, oponeeris Budapesti Moholy-Nagy Kunsti- ja Disainiülikooli juhtiv teadur Ágnes Bakk.
Falconi interdistsiplinaarne doktoritöö „Drafting the VR Play: Exploring Extended Reality Theater to Propose a Method for Virtual Reality Playwriting“ ühendab VR-näidendi kirjutamise varajased vormid, olemasolevad kirjutamiskonventsioonid, akadeemilise kirjanduse ja kunstilised eksperimendid. Töö tulemusena toob autor esile aspektid, mida kirjanikud peaksid virtuaalreaalsuses lavastamiseks mõeldud näidendi kirjutamisel arvesse võtma. Need on kasutaja kohalolekutunne virtuaalruumis (immersioon), interaktiivsus, vaatepunkt ja kasutatud tehnoloogia (näiteks kasutaja pea küljes olevad seadmed ja lisaseadmed). Doktoriuurimus selgitab ja avab ülimalt aktuaalse ja pidevalt uueneva virtuaalreaalsuse valdkonna arengut, mõisteid ja praktilist kasutust.
Ana Victoria Falcón Araujo ja juhendaja Madli Pesti
Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri (ERSO) komisjoni ühehäälse otsusega valiti II viiulirühma rühmamängija ametikohale kümne muusiku seast Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilane Annelize Vlasenko.
Annelize Vlasenko alustas viiuliõpinguid 7-aastaselt Saue Muusikakoolis (õpetaja Juta Ross). Õpingud jätkusid Tallinna Muusikakeskkoolis (õpetajad Aino-Marika Riikjärv ja Kristina Kriit), mille ta lõpetas 2019. aastal kuldmedaliga. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia bakalaureuseõppe lõpetas Vlasenko 2022. aastal cum laude (õpetaja Krstiina Krtit) ning hetkel jätkab ta akadeemias õpinguid magistrantuuris.
Vlasenko on pälvinud tunnustusi mitmetel konkurssidel ja festivalidel, sealhulgas vabariiklikul konkursil ,,Parim noor instrumentalist 2016”, kus ta saavutas I koha. Samuti on teda tunnustatud diplomiga X Eesti noorte keelpillimängijate konkurss-festivalil (2018), kammermuusika konkurss-festivalil In Corpore(2018) ning EMTA II ja III klaverikammermuusika konkursil saavutas ta kvintetiga peapreemia. Eesti Keelpillimängijate konkursil (2020) pääses ta II vooru.
Annelize Vlasenko on erialaselt täiendanud end Dmitry Sitkovetsky, Noah Bendix-Balgley, Dorian Xhoxhi, Triin Ruubeli, Stanislav Pronini, Eva Bindere, Marlene Ito, Mari Tampere-Bezrodny, Shlomo Mintzi, Jan Repko, Dejan Bogdanovichi, Marina Chiche jt. tunnustatud viiuldajate meistrikursustel.
2019. aastal soleeris ta Tallinna Muusikakeskkooli sümfooniaorkestri ees ning 2021. aastal Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia kammerorkestri ees. 2018. aastal osales Concertgebouw orkestri projektis ,,Side by Side” ning 2020. aastal valiti ta Animato akadeemiasse ja orkestri liikmeks.
2021/2022 hooajal osales orkestritöös Rahvusooper Estonia orkestris ning 2022/2023 hooajal Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris. 2021. aastal osutus väljavalituks Berliini Filharmoonikute, Karajani Akadeemia ja Balti riikide muusikaakadeemia ühisprojekti Baltic Roots, mis toimus selle 2022. aasta oktoobris Berliinis. Viimase projekti pidulik lõppkontsert toimus Berliini Filharmoonia Kammersaalis.
Vlasenko on klaverikvinteti Soli Deo Gloria liige, kellega toimuvad regulaarselt esinemised.
Õnnitleme ja soovime palju edu!
Täna, 20. oktoobril algab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia esindusfestval müriaadFEST, mis toob viie päeva jooksul kokku muusika interpretatsiooni, heliloomingu, improvisatsioonilise muusika ning lavakunsti üliõpilased ja õppejõud, festivalil esineb ka mitmeid külalisi välisriikidest. Kavast leiab kontserte ja etendusi, avatud tunde ja meistrikursusi ning vestlussarja. Festivali sündmused toimuvad nii EMTA saalides kui ka erinevates esinemispaikades üle Tallinna.
Esmakordselt toimuv vestlussari annab võimaluse arutada ja mõtteid vahetada erinevatel muusikat, etenduskunste ja ühiskonda puudutavatel teemadel. 20. oktoobril kell 12.00 algab avapaneel „Interpretatsioonikunst tänases kultuuriruumis – ootused ja tegelikkus“, kus süvenetakse interpretatsioonikunsti mõtestamisse kaasaegses kultuuriruumis. Paneelis võtavad sõna sopran Mirjam Mesak, pianist ja helilooja Holger Marjamaa, löökpillimängija Heigo Rosin, pianist Mihkel Poll ja dirigent Kaspar Mänd. Vestlust modereerib EMTA rektor Ivari Ilja. Vestlussari toimub akadeemia õppehoone fuajee sinisel laval ja avapäeva diskussioonidest toimub ka otseülekanne EMTA YouTube’i kanalil. Avapaneeli kannab üle ka ERRi kuluuriportaal siin. Vestlussarja kavaga saab tutvuda: emtasaalid.ee/vestlussari
20. oktoobril kell 16.00 avatakse Gustav Ernesaksale pühendatud Arne Uustalu pannoo „Mees ja meri“, millele järgneb vestlusring Gustav Ernesaksa õpilaste ja endiste kolleegidega legendaarse koorijuhi elust ja loomingust. Meenutusi jagavad Tiia Järg, Silvia Mellik, Ants Üleoja ja Ülo Krigul seenior, vestlust juhib Veronika Portsmuth. Muusikalise tervituse teeb EMTA koor koos dirigent Hirvo Survaga. Pannoo avamine toimub koostöös Eesti Kunstnike Liiduga.
müriaadFESTi üheks tippsündmuseks on akadeemia noorte ooperisolistide ülesastumine EMTA ja Rahvusooper Estonia lavastuses „Võluflööt“, mille etendused toimuvad 20. ja 22. oktoobril.
Väliskülalistest astub 21. oktoobril EMTA orelisaalis üles helilooja, organist, kariljonimängija ja pedagoog Sabin Levi, kes on mitmete kompositsiooni- ja orelikonkursside laureaat. 22. oktoobril avaneb kuulajatel suurepärane võimalus osa saada kontserdist “Baltic Jazz Meeting”, kus esinevad Leedu trompetimängija ja improvisaator Dominykas Vyšniauskas, Läti saksofonimängija ja helilooja Tom Rudzinskis ning kitarrit ja helilooja Jaak Sooäär. 23. oktoobril toimub EMTA suure saalis Karlstadi Ülikooli (Rootsi) noorte pianistide kontsert.
Festivalile panevad väärika punkti Renate Keerdi ja EMTA lavakunsti osakonna XXXI lennu uuslavastuse „Päva lõpuks, kiigu“ etendused Kanuti Gildi saalis 25.–28. oktoobrini.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia esindusfestival müriaadFEST on ellu kutsutud eesmärgiga jagada publikuga seda, millega Eesti ainsas muusika- ja teatriülikoolis igapäevaselt tegeletakse. See on erakordne võimalus kõikidele kultuuriaustajatele ja neile, kes plaanivad akadeemiasse õppima tulla, tutvuda EMTA loomingulise maailmaga.
müriaadFESTi programmiga saab tutvuda: emtasaalid.ee/myriaadfest
Fotod festivali sündmustest asuvad siin.
Meediakajastus:
Vaata uuesti: vestlusring interpretatsioonikunstist tänases kultuuriruumis (ERR, 23.10.2023)
Viimastel nädalatel on toimunud kaks olulist, pikkade traditsioonidega ning kõrgetasemelist rahvusvahelist konkurssi, kus olid edukad ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilased.
7.–14. oktoobrini toimus Lätis VIII Jāzeps Vītolsi nimeline rahvusvaheline pianistide konkurss, videovoorust pääses edasi 32 osavõtjat 13 riigist. Finalistidiplomi pälvis EMTA doktorant Mantas Šernius (prof Ivari Ilja klaveriklass). Poolfinaali pääses bakalaureuseõppe üliõpilane Tiit Tomp (vanemlektor Mihkel Polli klaveriklass).
13.–24. septembrini toimus Leedus X M.K. Čiurlionise nimeline rahvusvaheline pianistide ja organistide konkurss, videovoorust pääses edasi 34 pianisti ja 23 organisti 22 riigist. Pianistide konkursil pääses poolfinaali magistrantuuris õppiv Fortunato Salvador García Piquer (prof Ivari Ilja ning vanemlektor Mihkel Polli klaveriklass) ning organistide seas saavutas poolfinalisti koha möödunud kevadel EMTA tšello erialal lõpetanud, aga lisaks ka laulmist ja orelimängu õppinud Marten Meibaum (prof Andres Uibo oreliklass).
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia esindusfestvial müriaadFEST toimub sel aastal 20.–25. oktoobrini, tuues nädala jooksul kokku muusika interpretatsiooni, heliloomingu, improvisatsioonilise muusika ning lavakunsti üliõpilased ja õppejõud. Festivalil esineb ka külalisi välisriikidest, mis pakub rikastavaid kogemusi nii kaasategevatele tudengitele kui ka publikule. Kavast leiab kontserte ja etendusi, avatud tunde ja meistrikursusi. Festivali sündmused toimuvad nii EMTA saalides kui ka erinevates esinemispaikades üle Tallinna.
Esmakordselt toimub festivali raames vestlussari, mis annab võimaluse arutada ja mõtteid vahetada erinevatel muusikat, etenduskunste ja ühiskonda puudutavatel teemadel. 20. oktoobril kell 12.00 algab avapaneel „Interpretatsioonikunst tänases kultuuriruumis – ootused ja tegelikkus“, kus süvenetakse interpretatsioonikunsti mõtestamisse kaasaegses kultuuriruumis. Paneelis võtavad sõna sopran Mirjam Mesak, pianist ja helilooja Holger Marjamaa, löökpillimängija Heigo Rosin, pianist Mihkel Poll ja dirigent Kaspar Mänd. Vestlust modereerib EMTA rektor Ivari Ilja. Vestlussari toimub akadeemia õppehoone fuajee sinisel laval ja avapäeva diskussioonidest toimub ka otseülekanne EMTA YouTube’i kanalil. Vestlussarja kavaga saab tutvuda: emtasaalid.ee/vestlussari
Festivali avapäeval avatakse Gustav Ernesaksale pühendatud Arne Uustalu pannoo „Mees ja meri“ õppehoone 4. korrusel, millele järgneb vestlusring Gustav Ernesaksa õpilaste ja endiste kolleegidega legendaarse koorijuhi elust ja loomingust. Meenutusi jagavad Tiia Järg, Silvia Mellik, Ants Üleoja ja Ülo Krigul seenior, vestlust juhib Veronika Portsmuth. Muusikalise tervituse teeb EMTA koor koos dirigent Hirvo Survaga. Pannoo avamine toimub koostöös Eesti Kunstnike Liiduga.
müriaadFESTi üheks tippsündmuseks on akadeemia noorte ooperisolistide ülesastumine EMTA ja Rahvusooper Estonia lavastuses „Võluflööt“, mille etendused toimuvad 20. ja 22. oktoobril. Festivalile panevad väärika punkti Renate Keerdi ja EMTA lavakunsti osakonna XXXI lennu uuslavastuse „Päva lõpuks, kiigu“ etendused Kanuti Gildi saalis 25.–28. oktoobrini.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia esindusfestival müriaadFEST on ellu kutsutud eesmärgiga jagada publikuga seda, millega Eesti ainsas muusika- ja teatriülikoolis igapäevaselt tegeletakse. See on erakordne võimalus kõikidele kultuuriaustajatele ja neile, kes plaanivad akadeemiasse õppima tulla, tutvuda EMTA loomingulise maailmaga.
müriaadFESTi programmiga saab tutvuda: emtasaalid.ee/myriaadfest
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia avas registreerimise kursusele „Kratt muusikatunnis“. Koolituse eesmärk on anda õpetajatele ülevaade tehisintellekti rakendamise võimalustest tundide ettevalmistamisel ja läbiviimisel. Lektor on Piret Lehiste.
Kursus on mõeldud põhikooli ja gümnaasiumi muusikaõpetajatele, huvikoolide muusikaloo- ja teooriaõpetajatele ning kõigile tehisintellektihuvilistele aineõpetajatele. Info ja registreerumine siin.
Kursus toimub Eesti Muusikaõpetajate Liidu, Õpetajate Ühenduste Koostöökoja ning Haridus- ja Teadusministeeriumi toetusel ning on osalejatele TASUTA.
Kohad on täitunud.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Sihtasutus Postimehe Fondi ühine kontserdisari saab alguse täna, 4. oktoobril kelll 19.00, kui EMTA suure saali lavale astub pianist Johan Randvere.
Uus kontserdisari „Klaverikunst“ toob lavale rahvusvaheliselt tunnustatud klaverikunstnikud, kelle esituses kõlab eri ajastute kaunis ja virtuoosne klaverimuusika. Sarja eesmärgiks on avada publikule klaverikunsti ilu kogu selle mitmekesisuses ja rikkuses, pakkudes võimalust nautida klaverimuusika kuldvarasse kuuluvaid teoseid hinnatud pianistide esituses. Kontserdisari toob publiku ette tunnustatud pianistid nagu Johan Randvere, Peep Lassmann, Mihkel Poll ja Marko Martin.
Tänasel pidulikul avakontserdil kõlavad Johan Randvere esituses Wolfgang Amadeus Mozarti „Adagio“ h-moll KV 540, Edvard Griegi ballaad op. 24, Carl Vine’i sonaat nr 1 ja Pjotr Tšaikovski „Suur sonaat“ G-duur op. 37.
Pianist Johan Randvere on arvukate tunnustuste ja konkursivõitudega pärjatud pianist. Tema lavakogemus hõlmab ülesastumisi mainekates saalides nagu New Yorgi Carnegie Hall, Vancouveri Chan Center, Milano Puccini nim saal jt, ning soleerimist paljude orkestrikoosseisude ees, sealhulgas Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Tallinna Kammerorkester, Läti Riiklik Sümfooniaorkester ja Vanemuise Sümfooniaorkester. Randvere on pälvinud kultuurkapitali aastapreemia „Ela ja sära“ (2017) ning Eesti Interpreetide Liidu stipendiumi. Johan Randvere on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorant.
Sarja raames astub 6. detsembril lavale Peep Lassmann, 14. veebruaril Marko Martin ja 17. aprillil Mihkel Poll. Kõik kontserdid toimuvad suurepärase akustikaga Eesti Muusika- ja Teatriakadeema suures saalis. Lisainfo on leitav akadeemia kodulehelt siit.
Meediakajastusi:
Kuku pärastlõuna. Mis tööd Sa teed. Johan Randvere – pianist (Kuku raadio, 19.09.2023)
Klaverikunstist korstnapühkijani: EMTA sügishooaeg tuleb kirev! (Postimees, 20.09.2023)
Klaveriõhtu kui ühe inimese sümfoonia-kontsert (Postimees, 28.09.2023)
“Õhtu!”. Külas on andekas pianist Johan Ranvere (Kanal 2, 03.10.2023)
Muusika- ja teatriakadeemias saab hoo sisse uus kontserdisari “Klaverikunst” (ERR, 04.10.2023)
Ana Victoria Falcon Araujo kaitseb 24. oktoobril kell 14.30 ruumis A-207 filosoofiadoktori (teater) kraadi taotlemiseks tööd:
„Drafting the VR Play: Exploring Extended Reality Theater to Propose a Method for Virtual Reality Playwriting“ („Kuidas kirjutada VR-näidendit: uurimus laiendatud reaalsuse teatrist eesmärgiga luua näidendikirjutamise meetod virtuaalreaalsuse jaoks”).
Juhendajad: Madli Pesti, PhD (EMTA), Marion Jõepera, PhD
Oponent: Dr. phil. Ágnes Karolina Bakk, Moholy-Nagy University of Art and Design (Ungari)
Doktoritööga on võimalik tutvuda SIIN ning trükisena EMTA raamatukogus.
Töö lühikokkuvõte (katkend):
Loovuurimus „Drafting the VR-play: Exploring Extended Reality Theatre to Propose a Method for Virtual Reality Playwriting“ („Kuidas kirjutada VR-näidendit: uurimus laiendatud reaalsuse teatrist eesmärgiga luua näidendikirjutamise meetod virtuaalreaalsuse jaoks“) on kirjutatud doktorikraadi taotlemiseks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktoriõppe loomingulises harus. Uurimistöö vastab küsimusele, kuidas kirjanikud saaksid luua näidendeid, mis on mõeldud lavastamiseks (osaliselt) virtuaalreaalsuses. Virtuaalreaalsus ehk VR on arvutiga loodud interaktiivne meedium, mis tekitab kasutajale kohalolekutunde Virtuaalruumis.
Töö eesmärk on aidata näitekirjanikel luua laiendatud reaalsuse (XR) ja virtuaalreaalsuse (VR) näidendeid ja stsenaariume. Sellest lähtuvalt uuritakse väitekirjas VR-näidendi mõistet. VR-näidend on ka põhiline dokument, mida tõlgendavad lavastaja ja tema meeskond lavastuse loomisel. See annab raamistiku teistele VR-näidendi lavastamisega seotud loovdokumentidele.
