Rubriik: Uncategorized @et

12.–13. mail 2023 toimus Kölni Muusika- ja Tantsukõrgkoolis ERASMUS+ programmi strateegilise koostööprojekti RAPP Lab – Reflection-based Artistic Professional Practice (Refleksioonipõhine professionaalne loomepraktika) pidulik lõpetamine.

Projektis osalesid peale Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja kogu projekti algataja Kölni MTK Viini Muusika- ja Teatriülikool, Euroopa Muusikakõrgkoolide Assotsiatsioon, Norra Muusikakõrgkool, Orpheuse Instituut (Gent) ja Rooma Santa Cecilia Konservatoorium ning eesmärk oli loovuurimuse arendamine magistri- ja doktoriõppes.

EMTA uurimisgruppi, mida juhtis Theodore Parker, kuulusid Kristi Kapten, Jaak Sikk, Vittoria Ecclesia ja Fabrizio Nastari. Koordinaator oli Kristel Pappel ja administraator Hanneleen Pihlak.

Lõpuüritusel esines ettekandega Theodore Parker. Kavva kuulus ka virtuaalne Tallinn-Köln kontsert LoLa (Low Latency Streaming) vahendusel, kus koos Kölni üliõpilastega esinesid EMTA doktorandid Peeter Margus, Mantas Šernius ja Maila Laidna. EMTA poolt koordineeris ülekannet Nikita Shishkov. Esitati Mozarti klaverikvartetti g-moll KV 478 ja doktorant Riho Esko Maimetsa teost „Sinikõrgustele“ kahele klaverile.

Pildil RAPP Lab’i juhtkomitee.

Eesti Kultuurkapitali ning avalik-õiguslike ülikoolide koostöös jätkub stipendiumiprogramm ülikoolide kunstide ja rahvakultuuri valdkondade õppejõududele, kes on ise loovisikud ja õpetavad loomeerialadel tulevasi loomeisikuid. Stipendiumiprogrammi eesmärgiks on toetada loomeerialade õppejõudude loometegevust (st toetus ei ole mõeldud õppematerjalide koostamiseks jms) ja seeläbi loomeerialasid õpetavate kõrgkoolide konkurentsivõimet ja edukat akrediteerimist.

Stipendiumitaotluse võivad esitada avalik-õiguslikus ülikoolis töölepinguga töötavad õppejõud, kes õpetavad ülikoolis loomeerialasid vähemalt 0,5 koormusega. 

Ühe stipendiumi suurus on 10 000 eurot aastas ning see makstakse välja võrdsetes osades kord kvartalis. Stipendiumeid eraldatakse üksnes füüsilistele isikutele.

Vastavalt Kultuurkapitali nõukogu otsusele jaguneb stipendiumide arv 2023. aastal valdkonniti kõrgkoolide lõikes järgnevalt:

• kirjandus: 11 stipendiumi, sh vähemalt 5 stipendiumi Tartu Ülikooli õppejõududele ja vähemalt 5 stipendiumi Tallinna Ülikooli õppejõududele;
• helikunst: 21 stipendiumi, sh vähemalt 17 stipendiumi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõududele, vähemalt 2 stipendiumi Tartu Ülikooli õppejõududele ja vähemalt 1 stipendium Tallinna Ülikooli õppejõududele;
• kujutav ja rakenduskunst: 17 stipendiumi, sh vähemalt 15 stipendiumi Eesti Kunstiakadeemia õppejõududele ja vähemalt 1 stipendium Tallinna Ülikooli õppejõududele;
• arhitektuur: 12 stipendiumi, sh vähemalt 9 stipendiumi Eesti Kunstiakadeemia õppejõududele ja vähemalt 2 stipendiumi Tallinna Tehnikaülikooli õppejõududele;
• näitekunst: 6 stipendiumi, sh vähemalt 2 stipendiumi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõududele ja vähemalt 2 stipendiumi Tartu Ülikooli õppejõududele;
• audiovisuaalne kunst: 8 stipendiumi, sh vähemalt 6 stipendiumi Tallinna Ülikooli õppejõududele ja vähemalt 1 stipendium Eesti Kunstiakadeemia õppejõududele;
• rahvakultuur: 7 stipendiumi, sh vähemalt 6 stipendiumi Tartu Ülikooli õppejõududele.

Õppejõudude loometegevuse toetamise stipendiumi taotluste esitamise tähtaeg on sel aastal 21. august.

Vormikohane taotlus tuleb õppejõul esitada Kultuurkapitali veebikeskkonna e-kulka kaudu. Taotlus tuleb esitada kas kirjanduse, helikunsti, kujutava ja rakenduskunsti, arhitektuuri, näitekunsti, audiovisuaalse kunsti või rahvakultuuri sihtkapitalile. Juhul kui loometöö hõlmab mitut valdkonda tuleb taotlus esitada ühe valdkonna sihtkapitalile.

Taotlusele tuleb kindlasti lisada ülikooli soovituskiri!

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõududel tuleb soovituskirja saamiseks esitada eeltaotlus EMTA-le.

Stipendiumi taotlejate vastavust programmi nõuetele kontrollib ekspertkomisjon, kes otsustab eeltaotluste põhjal, millised õppejõud saavad antud taotlusvoorus akadeemia soovituse. Ekspertkomisjoni otsuse põhjal vormistatakse akadeemia soovituskiri, mille allkirjastab rektor ning mis edastatakse Kultuurkapitalile ja stipendiumi taotlejale.

Eeltaotlus tuleb esitada 27. juuniks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia meiliaadressile kulka@eamt.ee.

Eeltaotlus peab sisaldama järgmisi andmeid:

– taotleja nimi;
– sihtkapital, kuhu soovitakse taotlus esitada;
– loomeuurimuslikud või loomingulised eesmärgid stipendiumi perioodiks (kuni 5000 tähemärki);
– põhjendus selle kohta, kuidas stipendiumi perioodiks kavandatud loomeuurimuslikud ja loomingulised tegevused seostuvad akadeemia eesmärkidega ning õppejõu tööga akadeemias (kuni 5000 tähemärki);
– viimase kahe aasta loominguline biograafia.

Eeltaotluse esitaja peab olema üksikisik, kuid kavandatud loomeuurimuslikud või loomingulised tegevused võivad kaasata teisi isikuid, sh üliõpilasi. Lubatud on ka loomeuurimuslikud või loomingulised kooslused, mille mitu liiget taotlevad stipendiumi samaaegselt. Eeltaotlusele esitatavad nõuded ning lisainfo on leitav siit.

Täpsem info stipendiumiprogrammi ning kandideerimiseks vajaliku vormikohase taotluse kohta: Kunstide ja rahvakultuuri valdkondade õppejõudude loometegevuse toetamise stipendiumiprogrammi statuut

Stipendiumiprogrammi puudutavate küsimuste korral pöörduda Henry-David Varema (loomingulised stipendiumid) või Margus Pärtlase (loomeuurimuslikud stipendiumid) poole.

NB! Lisaks tuleb kõigil stipendiumi saajatel täita stipendiumiperioodi lõpus tagasisideleht (k.a neil, kes on varem stipendiumi saanud, kuid ei ole veel tagasisidelehte täitnud), mis sisaldab järgmisi küsimusi:
– Kas stipendiumi perioodiks planeeritud loomeuurimuslikud või loomingulised eesmärgid said täidetud?
– Palun nimetage mõni projekt või tegevus, mis eriti hästi õnnestus ja mille kohta EMTA võiks avaldada tulemused oma kodulehel? Võimalusel lisage palun viide loometegevuste ja/või loomuurimuslike tegevuste tulemustele.
– Palun kirjeldage, kas Teie hinnangul õnnestus stipendiumi perioodil läbiviidud loomeuurimuslikke ja loomingulisi tegevusi seostada akadeemia eesmärkide ning Teie tööga akadeemias?

Tagasisidelehe täitmiseks vajutage palun siia.

Läti tunnustatud helilooja Pēteris Vasks annab esmaspäeval, 22. mail kell 12.00 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia orelisaalis loengu, millele järgneb kell 14.00–17.00 klassis B-201 heliloomingu meistrikursus.

Pēteris Vasks sündis 1946. aastal väikeses Läti linnas Aizputes sealse kiriku pastori Arvīds Vasksi ja tema musikaalse abikaasa Ludmila Vasksi peres, oma esimesed kompositsioonid kirjutas ta juba varajases nooruses. Ta õppis viiulit ja mängis seda kohalikus orkestris. Kolinud teismelisena kodulinnast Riiga, hakkas ta õppima kontrabassi ja mängima õpilasorkestrites. Aastatel 1964–1970 jätkas ta kontrabassiõpinguid Leedu Riiklikus Konservatooriumis Vilniuses, töötades samal ajal nii Läti kui ka Leedu orkestrites. Ta jätkas tegelemist ka heliloominguga, asudes õppima Valentinus Utkinsi juhendamisel Riias Läti Riiklikku Konservatooriumi, mille lõpetas 1978. Alates 1970. aastate lõpust on Vasks loonud originaalse muusikastiili, mida kriitikud on kirjeldanud kui spirituaalset, jõuliselt sugestiivset ja rikkalikult väljendusrikast.

Vasksi muusikat seostatakse sageli ka Läti iseseisvusvõitlusega, sest tema üks tuntumaid teoseid, aastatel 1990–1991 loodud sümfoonia „Voices“ peegeldab sümboolselt ja ajalooliselt Läti samme vabaduse poole.

Rohkem infot: https://eamt.ee/uritused/meistrikursus-heliloojaile-peteris-vasks/

Kolmapäeval, 31. mail algusega kell 12.00 toimub EMTA kooriauditooriumis kolmas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikauuringute kevadkonverents.

Muusikauuringud on mitmekesine valdkond, mille vastu tunnevad lisaks muusikateadlastele huvi ka teised muusikahuvilised. Sel konverentsil tulevadki kokku erinevate koolide õppurid ja teadlased, et mõtiskleda järgmiste teemade üle: esinemisärevus, muusika ajaloopeeglina, popmuusika ja soolisus muutuvas ühiskonnas, muusikaõppe perspektiivid jpm.

Ettekandeid peavad erinevate koolide ja ülikoolide õppurid keskastmest doktorantideni välja, samuti teadurid. Käsitletakse kõige erinevamaid muusikaprobleeme ning kokku saavad muusikalugu, muusikapsühholoogia ja -sotsioloogia, muusikateooria, soouuringud muusikas, popmuusikauuringud, muusikaharidus jpm. Samuti leiab konverentsilt posterettekanded.

Konverents on avatud kõikidele huvilistele tasuta!

KAVA

12.00 Kogunemine fuajees, tutvumine posterettekannetega

12.30–14.00 I paneel: muusikateadus noorte vaatest

Alo Mattiiseni „Viie isamaalise laulu“ seostest samanimeliste koorilauludega 19. sajandist. Johanna Helene Martinson

Poliitiline sekkumine Eesti 1969. aasta üldlaulupeo korraldamisse ja repertuaari. Mia Kukk

Rahvalaulu „Meil aiaäärne tänavas“ päritolu ja selle kasutamine kunstmuusikas Konstantin Türnpu ja Cyrillus Kreegi näidetel. Hannah Grete Verbeek

Kitarrikeele ülemtoonide muutuse uurimine peale flažoleti mängimist. Matthias Loona

14.00–14.15 Kohvipaus

14.15–16.00 II paneel: muusikalugu ja -haridus

Muusikahariduse perspektiividest Eesti koolides. Kadi Kaja

Viiuldajate ja vioolamängijate esinemisärevus ja füüsilised traumad. Janika Mesi

Evi Liivak – viiuldajast imelaps kontserdilavadel ja Eesti trükimeedias 1930. aastatel. Greta-Liisa Aro

Pianist Hilja Saarne elu ja kontserttegevus rootsieestlaste kogukonna peegeldusena. Carolin Karo

Metodoloogilisi arusaamu tajutud kaasaegse posttonaalse orkestrimuusika strukturaalse muusikalise pinge kognitiivseks analüüsiks. Gerhard Lock

15.45–16.00 Kohvipaus

16.00–17.30 Muusika sotsiaalteaduste vaatest

Eesti naisheliloojate retseptsiooni muutumisest ajalehe Sirp näidetel. Maarja Malmet

Naislauljate kuvandi muutumine taasiseseisvunud Eesti peavoolu popmuusikas. Lisete Velt

Muutuv fännikogemus: vanemate ja laste põlvkondlik subkultuurne muusikaline kommunikatsioon. Anita Maasalu

Depeche Mode’i Fanzine’id 1990. aastate Eesti ja UK fännikogukondades. Maria Helena Vain

Posterettekanded

Lääne klassikalise laulustiili lauljate ja hääleseadjate meetodid teksti arusaadavuse parandamiseks. Veeda Kala

Valikharjutuste mõju vaimsete blokkide ületamisele. Teoreetilised seisukohad ja uurimistöö plaan. Jelizaveta Bukina

Muusikahuumor. Juhtumiuuring FB meemilehe Daily Poirot põhjal. Marju Raju

Nõukogude võimu muusikalisest kriitikast J.M.K.E. albumi „Külmale maale“ näitel. Brigitta Davidjants

Muusika ainekava lähtealused Tallinna Muusika- ja Balletikooli Mudilaste Muusikastuudio näitel. Kristina Haavamägi

Abstraktid asuvad siin.

Fotogaleriis on pildid konverentsipäeva I paneelist, autor Rene Jakobson.

Meediakajastusi:
Muusikauuringute kevadkonverents uurib naismuusikute kuvandit, esinemisärevust jm (ERR, 30.05.2023)
Homme toimub muusikauuringute kevadkonverents „Diskussioonid ja dialoogid“ (Klassikaraadio, 30.05.2023)
Muusikauuringute kevadkonverents „Diskussioonid ja dialoogid“ (Õpetajate Leht, 30.05.2023)

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias toimunud Yamaha konkursi võitis ja 1000 euro suuruse stipendiumi pälvis löökpillimängia Elias Gustafsson. 16. mail aset leidnud auhinnatseremoonial andis selle võitjale üle Yamaha Eesti, Läti ja Leedu regionaaljuht Gints Dobbermann.

Sel aastal oli konkurss avatud kõigile EMTA-s täiskoormusega õppivatele löökpilliüliõpilastele. Konkursist võttis osa 2 üliõpilast, keda hindas žürii koosseisus puhkpillide ja löökpillide õppejuht, klarneti ja puhkpilliorkestri dirigeerimise professor Toomas Vavilov, löökpillide vanemlektor Vambola Krigul, külalisõppejõud Rein Roos ning nooremteadlane-doktorant Heigo Rosin.

Käesoleval ajal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrantuuris Vambola Kriguli ja Heigo Rosina juures õppivat Elias Gustafssoni on iseloomustatud kui väga musikaalset ning kuulajaid inspireerivat löökpillimängijat, kellel on kirg vallutada uut publikut ja enneolematuid esinemispaiku. Tema mängustiil on üsna teatraalne, pakkudes võrdselt naudingut nii noorele kui ka juba kogenud kuulajale. Elias on pälvinud mitmeid Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia stipendiume ning ta on ka 2020. aasta Pas Web konkursi (Itaalia) võitja. 2023. aastal valiti ta maailma ühe prestiižseima löökpilliansambli World Percussion Groupi liikmeks.

Elias on eelnevalt õppinud Daniel Bergi, Anders Åstrandi, Johan Bridgeri, Fredrik Duvlingi, Joakim Anteroti, Søren Monradi, Niklas Larssoni ja Paul Goobari käe all Örebro Ülikoolis, Stockholmi Kuninglikus Muusikaakadeemias ja Taani Rahvuslikus Muusikaakadeemias.

Õnnitleme!

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kultuurikorralduse magistriprogrammi infotund toimub veebis 1. juunil kell 15.00.

Otseülekannet saab jälgida EMTA Youtube’i kanalil ja Facebooki ürituse lehel.

Eriala infotunnis peatume põgusalt sellel, milliseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid vajab professionaalne kultuurikorraldaja täna ja homme. Kultuurikorralduse eriala õppejuht Kaari Kiitsak-Prikk arutleb, millele eriala praktik võiks keskenduda, mida õppida ning milliseid küsimusi süvitsi uurida, sest just need teemad on ka meie õppekava kujundamise aluseks.

Otse-eetris tutvustame kultuurikorralduse õppekava sisu, mooduleid ja õppekorraldust. Oma kogemust jagavad ka praegused tudengid ning selgitame vastuvõtutingimusi ja -protsessi.

Küsimused on oodatud juba enne infotundi Facebooki ja Instagrami sõnumite vahendusel ning ka meili teel aadressile culturalmanagement@eamt.ee. Samuti vastame küsimustele, mis tulevad otse-eetri ajal vestlusaknasse.

Rohkem infot eriala kohta: https://eamt.ee/erialad/muusikateadus/kultuurikorraldus/

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrandi Otto Iivari ambisooniline teos „Weightless“ tuli Itaalias Pesaros toimunud rahvusvahelisel Sonosfera ambisoonika konkursil 2. kohale. Konkursi lõppkontsert ja auhinnatseremoonia toimuvad 9. juunil Pesaros, Sonosfera spetsiaalses, kerakujuliselt paigutatud kõlarisüsteemiga kontserdisaalis.

ISAC-i (International Sonosfera Ambisonic Competition 2023) konkursist võttis osa heliloojaid 26 riigist. Žürii tõi esile tööde silmapaistvat kunstilist ja tehnilist kvaliteeti ning võidutööde valik oli äärmiselt raske ja konkurentsitihe. Tulemused jagunesid järgmiselt:

I koht – Nikos Stravropoulos „Khemenu“
II koht – Otto Iivari „Weightless“
III koht – Wey Yang „ní nán“
Lisaks leidsid äramärkimist kaks teost – Jean Marc Duchenne’i „Scène aux champs“ ja Jakob Gille’i „La porta nel dado“

ISAC-i konkursi algataja on Pesaro G. Rossini konservatooriumi elektroakustilise kompositsiooni emeriitprofessor Eugenio Giordani, kes kavandas konkursi Sonosfera jaoks 2020. aasta alguses, vahetult enne pandeemia esimest lainet. Eugenio Giordani suri Covid-19 tõttu 4. aprillil 2020, olles üle 40 aasta tegutsenud Eksperimentaalse Muusika Elektroakustilise Labori (LEMS) direktorina ning olles eeskuju ja inspireerija mitmele põlvkonnale elektroakustilistele heliloojatele. Koos David Monacchiga oli ta ka SPACE’i (Soundscape Projection Ambisonic Control Engine) asutaja. Tegemist on esimese 21.1 täisperifoonilise stuudio ja kuulamissaaliga Itaalias, mis on ehitatud spetsiaalselt 3D-heliga töötamiseks ja muusika loomiseks ning see avati laiemale üldsusele 2013. aastal. Rohkem infot: https://isac-pesaro.github.io/

Otto Iivari töid on rahvusvaheliselt tunnustustatud mitmel korral: 2022. aasta sügisel tunnistati „Thở“ VI Euroopa üliõpilaste 3D audio konkursil kuldmedali vääriliseks, konverentsil „Audio mostly“ saavutas sama teos publiku lemmiku tiitli. Sama aasta kevadel märgiti teos „Dunes“ ära 15. rahvusvahelisel Destellose elektroakustilise heliloomingu konkursil Argentiinas.

Otto Iivari helitöid „Thở“ ja „Weightless“ saab ambisoonilises helikeskkonnas kuulata elektroakustilise loomingu lõpetajate kontserteksamil 2. juunil kell 19.00 EMTA black box’is.

4.–5. maini leidis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis aset IV klaverikammermuusika konkurss EMTA üliõpilasansamblitele. Konkursil osales 34 üliõpilast: 7 duot, viis triot, klaverikvartett ja klaverikvintett. Züriisse kuulus professor Janis Maleckis (Läti Muusikaakadeemia).

I koht – klaverikvartett MOSSO koosseisus Triin Veissmann (viiul), Oliver Vilu (vioola), Andres Alexander Metspalu (tšello) ja Susanna Liisa Onoper (klaver). Juhendaja emeriitprofessor Natalia Sakkos.

II koht – trio koosseisus Annelize Vlasenko (viiul), Tatiana Gashimova (tšello), Piret Mikalai (klaver). Juhendaja professor Marje Lohuaru.

III koht – trio koosseisus Selina Lauha (klarnet), Nuria Díaz (viiul), Nariman Amiraslanov (klaver). Juhendaja vanemlektor Marrit Gerretz-Traksmann.

Žürii tõstis esile trio: Valeri Leviand (klarnet), Ruta Kuļikovska (vioola), Hyewon Chung (klaver). Juhendaja lektor Maksim Štšura.

Žürii tõstis esile duo: Marten Meibaum (tšello), Rusudan Chuntishvili (klaver). Juhendaja professor Henry-David Varema.

Õnnitleme!

Teisipäeval, 20. juunil kell 19.00 toimub EMTA suures saalis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 2023. aasta lõpetajate gala, kus esinevad selle aasta lõpetajad: Piret Mikalai (klaver), Filipp Varik (tenor), Selina Lauha (klarnet), Nariman Amiraslanov (klaver), Teodor Juko Hiiemaa (tšello), Alexey Savinkov (oboe), Medeiné Mickevičiute (klaver), Yichenzi Zhou (metsosopran), Ingrid Rabi (vokaal), Liisa-Maria Marrandi (klaver), Henri Zibo (akordion), Aleksei Epifanov (elektroonika), Gon Muruaga Olguin (elektrikitarr, elektroonika), Otto Iivari (elektroonika), Jürnas Rähni (metsasarv). Piletid hinnaga 10 eurot on saadaval Fientas siin. (Üli)õpilastele ja pensionäridele on sissepääs tasuta, kuid selleks palume võtta tasuta pileti Fientast.

Lõpetajate gala fotoalbum asub siin.

Kolmapäeval, 21. juunil kell 19.00 esineb XXVI Suure-Jaani Muusikafestivali raames Suure-Jaani kooli saalis EMTA sümfooniaorkester. Solistid on 2023. aasta lõpetajad, dirigeerib Toomas Vavilov. Piletid hinnaga 15 ja 12 eurot on saadaval Fientas siin.

Neljapäeval, 22. juunil kell 14.00 leiab EMTA suures saalis aset Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 2023. aasta lõpetajate kontsertaktus, kus esinevad lõpetajad ja EMTA sümfooniaorkester Toomas Vavilovi dirigeerimisel. Kontsertaktusele pääseb kutsetega, otseülekannet saab jälgida EMTA YouTube’i kanalist siit ja suurel ekraanilt kammersaalis.

21.–24. augustini leiab Pärnu Kunstide Koolis aset Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suvekool kooliteatrite ja teatriringide juhendajatele.

EMTA lavakunsti osakonna õppejõudude Tiit Ojasoo, Mart Kolditsa, Tiina Tauraite ja Külli Teetamme töötubades saab keskenduda näitlejaõppe põhielementidele: tähelepanu, kujutlus, loovus, spontaansus ja kokkumäng. Õpitakse tundma meetodeid tegelaskujude ja stseenide loomiseks ning arendamiseks.

Koolitusel tutvustatakse oskusi ja vahendeid õpilaste näitlejaannete avastamiseks ja arendamiseks ning nende toetamiseks nii tegelaskujude kui ka stseenide loomisel lavastuse tööprotsessis.

Täpsem info koolituse kohta siit.

Registreerimine on avatud 20. maini.