Rubriik: Uncategorized @et
Sel teisipäeval, 22. augustil kell 20.00 esineb festivali „Young Euro Classics 2023“ kutsel Berliini Konzerthausi 1500-kohalises suures saalis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) sümfooniaorkester Toomas Vavilovi juhatamisel. Berliini noorteorkestrite esindusfestival toimub sel aastal 24. korda ning osa sellest on pühendatud Ukrainale.
EMTA sümfooniaorkestri esituses kõlab peamiselt eesti heliloojate muusika – Arvo Pärt, Eduard Tubin, Alisson Kruusmaa, kuid ka Joseph Haydni klaverikontsert, milles soleerib akadeemia doktorant Sten Heinoja. Sealjuures kõlab noore eesti helilooja, EMTA doktorandi Kruusmaa teos „Viis arabeski kammerorkestrile“ Saksamaal esmakordselt.
Traditsiooniliselt toimub festivali raames ka uudisloomingu konkurss, kus on eesti heliloojad olnud väga edukad. Seekord on preemiale välja pakutud kontserdil kõlav Alisson Kruusmaa teos. 2005. aasta võitis konkursi Ülo Krigul teosega „JenZeits“ ja 2016. aastal Liisa Hirch teosega „Mechanics of Flying“.
Eesti Muusika- ja Teatrikadeemia sümfooniaorkester on Eesti professionaalsete orkestrantide kasvulava. Orkestrit on juhatanud paljud tuntud Eesti dirigendid, samuti on musitseeritud koos välisdirigentidega. Ühel hooajal toob orkester publiku ette keskmiselt kuus kava ja igal hooajal toimub ka koostöökontsert Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga.
Berliinis esitab orkester sama kava, mis sai erakordselt sooja vastuvõtu osaliseks Eesti taasiseseisvumispäeval, 20. augustil EMTA kontserdi- ja teatrimaja suures saalis.
Kontserdist teeb videosalvestuse Euro Arts. Otseülekanne toimub Arteconcert.com vahendusel ning kontsert on hiljem ka järelvaadatav (tasuta). Samuti teeb sündmusest salvestuse Saksa raadiokanal Deutschlandfunk Kultur ning see on Saksamaal eetris 31. augustil.
Lisaks toimus festivali raames möödunud laupäeval, 19. augustil kammerkontsert Berliini Konzerthausi väikeses saalis, kus osalesid edukalt akadeemia üliõpilased viiuldaja Triin Veissmann, pianist ja EMTA doktorant Ilana Makarina, metsasarvemängija Nikita Matšuk ning pärimusmuusik Monika Väliste. Pühapäeval, 20. augustil toimus samas saalis autorite-kirjanike vestlusring, kus Eestit esindas äsja EMTA doktoriõppesse vastu võetud Sveta Grigorjeva.
Kontserdist tegi otseülekande (Arteconcert.com vahendusel) ka ERRi kultuuriportaal ning see on järelvaadatav siit. Fotogalerii asub siin.
EMTA suures saalis tehtud fotode autor on Rene Jakobson.
Meediakajastusi:
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester esineb Berliinis (ERR, 21.08.2023)
Vaata uuesti: EMTA sümfooniaorkester esineb Berliini Konzerthausis (ERR, 23.08.2023)
Summendes Konzerstück: Wenn Bach Bienen gezüchtet hätte (Berliner Morgenpost, 23.08.2023)
REPORTAAŽ: Eesti noored orkestrandid said sakslastelt tänuks võimsa ovatsiooni (Postimees, 29.08.2023)
ETV kultuurisaade OP Berliinis EMTA sümfooniaorkestri kontserdil (ERR, 07.09.2023)
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia on alates Venemaa jõhkrast sissetungist Ukrainasse 24. veebruaril 2022 toetanud siin õppivaid Ukraina kodanikke ning pakkunud õppimisvõimalusi Ukrainast saabuvatele sõjapõgenikele. Hetkel õpib akadeemias 16 ukrainlast.
Ukraina üliõpilased on oodatud alustama või jätkama oma õpinguid EMTA-s ka järgneval õppeaastal. EMTA senati otsusel on Ukraina üliõpilaste õppemaks ingliskeelsetel õppekavadel võrdsustatud Euroopa Liidu maade kodanike õppemaksuga. Eestikeelsetel õppekavadel on õppimine tasuta. EMTA pakub kõigile välisüliõpilastele ka keeleõppe võimalusi.
Kontakt:
Liina Deutschler
Rahvusvaheliste üliõpilaste nõustaja
liina.deutschler@eamt.ee
667 5722
Psühholoogiline abi:
Elina Kivinukk
EMTA psühholoog
elina.kivinukk@eamt.ee
Täiendav info Ukraina sõjapõgenikele: https://kriis.ee/julgeolekuolukord-euroopas/info-ukraina-sojapogenikele
EMTA heategevuskontserdid Ukraina toetuseks
6. märtsil 2022 korraldas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia heategevuskontserdi Ukraina toetuseks. Sündmust saab järele vaadata siit.
14. ja 16. märtsil 2023 leidsid EMTA suures saalis aset kaks Ukrainale pühendatud heategevuskontserti, rohkem infot siit.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 2023/2024. õppeaasta algab 28. augustil.
Kell 10.00 toimub suures saalis õppeaasta avakoosolek akadeemia töötajatele.
Kell 12.00 algab suures saalis avaaktus uutele üliõpilastele, millele järgnevad erialarühmade koosolekud (täpsem info algusaja ja ruumi kohta tuleb erialade juhtidelt).
Lisaks ootame esmakursuslasi nõustamistele, mis toimuvad 22.–24. augustini.
Sel pühapäeval, 13. augustil algusega kell 18.00 toimub Kadrioru kunstimuuseumis kontsert, kus professor Johannes Karl Paulseni pere annab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiale üle helikunstniku hinnalise poogna ja viiuli.
Kontserdil astuvad üles Arvo Leibur (viiul), Marie-Helen Aavakivi (viiul), Henry-David Varema (tšello), Mihkel Poll (klaver) ja Anneli Tohver (klaver). Kavas on Beethoveni, Paulseni, Tubina ja Lemba looming. Lisaks kõneleb Niina Murdvee prof Paulseni pedagoogilise töö stiilist ja meetoditest ning Marie-Helen Aavakivi teeb oma doktoritöö põhjal lühiettekande Paulseni elukäigust, tegevusest interpreedina ja tema tuntumatest õpilastest.
Johannes Karl Paulsen elas aastatel 1879–1945. Ta alustas viiuliõpinguid Tallinnas ning lõpetas 1897. aastal Tallinna NIkolai Gümnaasiumi, mille järel astus Moskva Konservatooriumisse. 1907. aastal lõpetas ta prof Jan Hřímalý viiuliklassi, paralleelselt õppis ta prof Sergei Tanejevi klassis kompositsiooni. Aastail 1905–1906 täiendas Paulsen end Münchenis viiulimängu alal ning läks 1912. aastal maailma tolleaegsesse muusikapealinna Viini, kus õppis 1914. aastani Muusika ja Lavakunsti Akadeemias dirigentide meistriklassis. 1914. aastal naases Paulsen Tallinna, kus hakkas rakendama oma mitmekülgseid muusikuvõimeid. Aastail 1914–1934 oli ta nn Jääkeli (Jaeckeli lauluseltsi) segakoori juht, 1914–1936 Kammermuusika Seltsi dirigent, 1919–1939 Tallinna Konservatooriumi (algselt Tallinna Kõrgema Muusikakooli) õppejõud, orkestriklassi juhataja ja dirigent. Just Paulsen on oma õppeorkestri pingelise töö ja dirigendi nõudliku tegevusega eesti sümfooniaorkestrite kujundaja. Johannes Paulsen on pälvinud ka Valgetähe teenetemärgi.
Professor Johannes Paulseni viiuliklassi on lõpetanud: Peeter Põder (1926); Herbert Laan, Aleksander Okaspuu, Gerta Siisberg (1929); Eevald Turgan, Aleksander Õunapuu (1931); Hubert Anton (Aumere), Rudolf Mill (Milli), Vladimir Tiidermann (Valdur Tiikvee), Adolf Võhman (1932); Rostislav Merkulov, Voldemar Saul (1933); Gabriel Gordon, Muusa Jannes, Boris Kulman, Olev Roomet (1935); August Kielberg, Johannes Liit, Eduard Poolakene, Artur Värik (1936); Vladimir Alumäe, Zelia Aumere, Evald Piir, Linda Riiner (1937); Evald Vain (1938), Evi Liivak, Karmen Prii, Vaido Radamus (1939); Roman Matsov, Arnold Randma (1940, Paulseni ja V. Alumäe klass).
Piletid on saadaval Fientas siin.
Täiendav vastuvõtt 2023/2024. õppeaastaks toimub järgmiste erialade vabadele õppekohtadele:
Kooridirigeerimine (bakalaureuseõpe, magistriõpe)
Pärimusmuuusika (bakalaureuseõpe)
Muusikauuringud ja -korraldus (bakalaureuseõpe)
Puhkpillid ja löökpillid (bakalaureuseõpe, magistriõpe)
Klahvpillid (bakalaureuseõpe, magistriõpe)
Varajane muusika (magistriõpe)
Kaasaegne improvisatsioon (magistriõpe)
Kultuurikorraldus (magistriõpe)
Avaldus koos vajalike dokumentidega tuleb saata hiljemalt 20. augustiks e-posti aadressile vastuvott@eamt.ee
Avalduse vorm asub siin.
Sisseastumiseksamid toimuvad 21.–25. augustini. Ajakava leiab siit.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia korraline vastuvõtt bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppesse lõppes 30. juunil. Avaldusi esitati kokku 343.
Bakalaureuseõppesse laekus 136 avaldust, millest 47 esitati ingliskeelsetele õppekavadele. Vastu võeti 92 üliõpilaskandidaati, neist eestikeelsetele õppekavadele 66 ja ingliskeelsetele õppekavale 26 üliõpilaskandidaati.
Magistriõppesse laekus 172 avaldust, neist ingliskeelsetele õppekavadele 109 avaldust. Vastu võeti 117 üliõpilaskandidaati, neist eestikeelsetele õppekavadele 70 ja ingliskeelsetele õppekavadele 47 üliõpilaskandidaati.
Doktoriõppesse laekus avaldusi 21, millest 12 esitasid välismaalased. Vastu võeti 3 nooremteadur-doktoranti.
Kokku esitati immatrikuleerimiseks 212 uut üliõpilaskandidaati.
Populaarsemad erialad olid bakalaureuseõppe eestikeelsetest õppekavadest helilooming ja muusikatehnoloogia, muusikapedagoogika, keelpillid, jazzmuusika ja laul, magistriõppes interpretatsioonipedagoogika, helilooming ja muusikatehnoloogia, laul ja jazzmuusika.
Populaarsemad erialad ingliskeelsetest õppekavadest olid bakalaureuseõppes helilooming ja muusikatehnoloogia, laul ja jazzmuusika ning magistriõppes kultuurikorraldus, klahvpillid ning helilooming ja muusikatehnoloogia.
Küllaltki suur oli ingliskeelsetele õppekavadele kandideerijate osakaal. Vastu võetud välisüliõpilaste päritolumaad on Hiina, Läti, Soome, Hispaania, Leedu, Portugal, Türgi, Ukraina, Lõuna-Korea, Itaalia, Suurbritannia, Armeenia, Gruusia, Serbia, Makedoonia, Saksamaa, Poola, Horvaatia, Kreeka, Poola, Küpros, Tšiili, Kasahstan, Pakistan, Nigeeria.
Täiendav vastuvõtt 2023/2024. õppeaastaks toimub järgmiste erialade vabadele õppekohtadele:
Kooridirigeerimine (bakalaureuseõpe, magistriõpe)
Pärimusmuuusika (bakalaureuseõpe)
Muusikauuringud ja -korraldus (bakalaureuseõpe)
Puhkpillid ja löökpillid (bakalaureuseõpe, magistriõpe)
Klahvpillid (bakalaureuseõpe, magistriõpe)
Varajane muusika (magistriõpe)
Kaasaegne improvisatsioon (magistriõpe)
Kultuurikorraldus (magistriõpe)
Avaldus koos vajalike dokumentidega tuleb saata hiljemalt 20. augustiks e-posti aadressile vastuvott@eamt.ee
Avalduse vorm asub siin.
Sisseastumiseksamid toimuvad 21.–25. augustini.
27.–28. mail toimus Itaalias, Verona linnas rahvusvaheline konkurss Làszlò Spezzaferri International Music Prize, millest võttis osa üle 250 võistleja 33 riigist.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia viiuli eriala üliõpilane Karina Rostovtseva saavutas keelpilli kategoorias (vanusegrupis 19-aastased ja vanemad) II koha. Karina Rostovtseva juhendaja on professor Mari Tampere-Bezrodny.
Õnnitleme!
Täna, 22. juunil kell 14.00 algab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis pidulik kontsertaktus, kus akadeemia lõpetajatele antakse üle lõpudiplomid.
2022/23. õppeaastal jõudis diplomini 158 üliõpilast. Bakalaureusekraad on omistatud 76 üliõpilasele, kellest cum laude lõpetajaid on 15. Magistrikraad 79 üliõpilasele, kellest 25 on cum laude lõpetajad. Doktoriõppe lõpetas sel õppeaastal 3 üliõpilast.
Välisüliõpilasi on lõpetanutest 59: 24 bakalaureuse- ja 35 magistriõppes. Cum laude lõpetajaid on kokku 13, neist 5 bakalaureuse- ja 8 magistriõppes. Diplomisaajad on lisaks Eestile pärit Soomest, Lätist, Leedust, Ukrainast, USAst, Hiinast, Aserbaidžaanist, Kolumbiast, Küproselt, Hispaaniast, Gruusiast, Rumeeniast, Iirimaalt, Itaaliast, Lõuna- Koreast, Marokost, Poolast, Portugalist, Mehhikost, Venemaalt.
Humanitaarteaduste bakalaureusekraad omistati 76 lõpetajale. Kunstide magistrikraad 59, haridusteaduse magistrikraad 7 ning sotsiaalteaduse magistrikraad 13 üliõpilasele. Doktoriõppe lõpetajaid on kolm: Maarja Mitt-Pichen filosoofiadoktor teatrikunsti alal ning Mai Simson ja Kristiina Are filosoofiadoktorid muusika alal.
„Nagu igal kevadel, on ka sel korral südames nii nukrus kui ka rõõm. Nukrus sellest, et suur hulk noori lahkub alma mater‘i kaitsva tiiva alt suurde ellu, mis on täis torme, takistusi ja väljakutseid. Rõõmustada võime aga selle üle, et meie lõpetajad on tugevad, esindavad erinevaid erialasid ja muusikavaldkondi varajasest muusikast ning muusikapedagoogikast elektroonilise loominguni välja. Akadeemia on pingutanud ja andnud endast parima, et meie lõpetajad oleksid valmis tõelise eluga kohtuma ja oskaksid aina edasi õppida, et oma unistused ellu viia,” sõnab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor professor Ivari Ilja.
Piduliku kontsertaktuse otseülekannet saab jälgida Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia YouTube’i kanalist siit. Kontsertaktusele sissepääs on kutsete alusel.
Hetkel on käimas ka uute üliõpilaste vastuvõtt, avalduste esitamise tähtaeg on 26. juuni kell 17.00. Lisainfo akadeemia kodulehelt siit.
Projekti „Reinventing Mentoring in Arts Management“ (REMAM) raames on valminud ingliskeelne raamat „Perspectives on Mentorship – Reinventing Mentoring in Arts and Creative Industries Management“ („Mentorluse perspektiivid – mentorlus kunstis ja loomemajanduses“).
See on ainulaadne mentorlust, selle haldamist ja juhtimist käsitlev teemauuring, mis rõhutab, et kestlik mentorlus ei toimi iseenesest, vaid nõuab aktiivset juhtimist. Esialgu e-publikatsioonina ilmunud kogumik on seetõttu kultuurikorraldajatele abiks mentroluse mõistmiseks ning oma professionaalse identiteedi arendamiseks.
Publikatsioon ei esita üht universaalset tõde ega meetodit, vaid raamat on eelkõige kogemuspõhine ning sisaldab praktilisi soovitusi. Samas julgustab raamatu akadeemiline vaatenurk lugejaid lähenema mentorlusele avatud meelega ning mõtisklema mentorlusprogrammi ülesehitamise protsessi kui dünaamilise inimsuhte üle, mis mõjutab mõlema identiteeti aidates sellel areneda ja kasvada. Seega annab raamat ülevaate mentorlusprotsessi käigus tekkivatest erinevatest protsessidest ning esitab küsimusi, mis aitavad lugejatel mõista, kuidas mentorlussuhteid tõhusalt hallata ja säilitada.
Raamatu kirjutamisel osalesid pea kõik EMTA kultuurikorralduse magistriprogrammiga seotud inimesed – professor Annukka Jyrämä, õppejuht ja lektor Kaari Kiitsak-Prikk, külalisõppejõud Anna Maria Ranczakowska ning projekti koordinaatorina välissuhete spetsialist Kai Kiiv.
„Reinventing Mentoring in Arts Management“ (REMAM) on kultuurikorralduse magistriprogrammi ning välissuhete osakonna koostöös 1. septembril 2020 käivitunud projekt, mis kestab augustini 2023 ja mida rahastab Euroopa Komisjoni ERASMUS+ programmi strateegilise koostööprojektide meede. Nii raamatu, praktiliste veebimaterjalide kui ka kogu projektiga saab lähemalt tutvuda projekti kodulehel remam.eu.
Projektiga käsikäes juurutati mentorlussüsteem ka EMTA kultuurikorralduse magistriõppekavva, võimaldades igal tudengil areneda nii akadeemiliste kui ka praktikutest mentorite abil. Lisaks on äsjalõpetanud kultuurikorralduse lend saanud ka süvendatud õppe ning kogemuse olla ise mentoriks. Kultuurikorralduse magisriprogramm võtab ka sel aastal vastu uue lennu üliõpilasi, kelle õppetöösse on integreeritud erinevad mentorluse vormid ja vastav väljaõpe. Vastuvõtt kultuurikorralduse erialale kestab 26. juunini 2023.
Lisainfo:
Kai Kiiv
Projekti koordinaator
kai.kiiv@eamt.ee
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pakub alates sügisest võimalust õppida kooridirigeerimist ja puhkpilliorkestri dirigeerimist aastase eriprogrammi alusel ehk omandada neil aladel mikrokraad. Samuti avanevad mikrokraadid muusikaproduktsiooni ja laulukirjutamise ning muusikapedagoogika erialadel, mille kohta leiab rohkem infot siit.
Õppimine on tasuline ja mikrokraadi omandanu saab akadeemialt ka vastava tunnistuse. Soovi korral on võimalik mikrokraadi ainepunkte kasutada hilisemas kraadiõppes.
KOORIDIRIGEERIMINE
Mikrokraadiprogramm koosneb kooridirigeerimise eriala õppekava ainetest, mis keskenduvad dirigendi põhioskuste arendamisele. Programm on mõeldud muusikutele, kes soovivad alustada kooridirigeerimise eriala omandamist või dirigentidele, kes soovivad värskendada varasemalt omandatud erialaseid teadmisi; täiendada ning süvendada teadmisi kooridirigeerimise eriala põhiainetes.
Õppekeel on eesti keel.
Kandideerimise tähtaeg on 20. august 2023. Rohkem infot siit.
PUHKPILLIORKESTRI DIRIGEERIMINE
Programm on mõeldud juba tegutsevatele dirigentidele, kes soovivad:
– värskendada kaua aega tagasi omandatud erialaseid teadmisi;
– arendada dirigeerimistehnilisi oskusi;
– tõsta enda juhendatavate kollektiivide taset;
– saada põhjalikke teadmisi orkestratsioonist;
– tunda sügavuti puhkpillimuusika literatuuri;
– tunda varasemast paremini puhk- ja löökpillide spetsiifikat;
– suurendada läbilöögivõimet erialasel tööturul;
– laiendada erialast suhtevõrgustikku;
– olla laiemalt kursis Eesti muusikaeluga.
Õppekeel on eesti keel.
Kandideerimise tähtaeg on 26. august 2023. Rohkem infot siit.
Täiendav info EMTA täienduskoolituskeskusest e-posti aadressil tkk@eamt.ee ja telefonil 6675 757.
