Rubriik: Uncategorized @et
Kultuuriministeerium kuulutas välja konkursi Artur Lemba nimelisele loomingulisele stipendiumile. Stipendiumit makstakse Lemba teoste kasutamisest laekunud autoritasudest ning sellega toetatakse heliloomingu, klaveri ja muusikateaduse erialade üliõpilasi.
„Artur Lemba nimeline stipendium toetab muusikatudengite loomingulist tegevust, samuti annab võimaluse Lemba loomingu või temaga seotud tegevuste uurimiseks. Mõtteliselt hoiab stipendium ka järjepidevust meie muusikaloos – Artur Lemba kui viljakas helilooja ja väljapaistev pianist on kindlasti eeskuju ka tulevastele muusikaelu suunajatele ning järelkasvule,“ rääkis Kultuuriministeeriumi muusikanõunik, valikukomisjoni juht Ivo Lille.
Stipendiumit võib taotleda üliõpilane, kes õpib täiskoormusel ning kelle õpingud on seotud heliloomingu, klaveri või muusikateaduse erialadega, mille lõpetamisel antakse riiklikult tunnustatud diplom.
Stipendiumi suurus on 2000 eurot. Stipendiumide määramisel hindab komisjon taotleja eelnevat loomingulist tegevust, stipendiumi kasutamise eesmärki, taotluse motiveeritust ja erialalisi akadeemilisi tulemusi. Lemba stipendiumi annab koos Eduard Wiiralti nimelise stipendiumiga laureaatidele 28. detsembril Tallinna Muusika- ja Balletikoolis MUBA üle kultuuriminister Piret Hartman.
Stipendiumi taotlemiseks tuleb esitada Kultuuriministeeriumile digiallkirjastatud avaldus koos loomingulisi eesmärke ja stipendiumi planeeritud kasutust tutvustava motivatsioonikirja, loomingulist ja erialast tegevust tutvustava kokkuvõtte ning tõendiga õppimise kohta. Taotlused tuleb saata hiljemalt 28. novembriks e-posti aadressile min@kul.ee. Täpsemate tingimustega saab tutvuda siin.
Kultuuriministeerium kui Artur Lemba autoritasude seadusjärgne pärija asutas stipendiumi 2018. aastal. Viimati olid 2020. aastal stipendiumi laureaadid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateaduse ja muusikakorralduse eriala tudeng Anita Maasalu, muusika interpretatsiooni õppekaval klaverierialal õppiv Evita Lohu ning heliloomingu ja muusikatehnoloogia õppekaval heliloomingu suunal õppiv Liisa Hõbepappel.
Allikas: Eesti Kultuuriministeerium
Septembris sai alguse Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kooridirigeerimise erialal osakonnasisene konkurss, kus oli ülesandeks teha kooritööd Mart Saare teostega, ning mis kulmineerus 16. novembril EMTA suures saalis kontserdiga „Mart Saar 140“.
Esimene voor toimus septembris ning žürii koosseisus Hirvo Surva, Toomas Kapten, Heli Jürgenson ja Raul Talmar valis välja viis parimat: Kaur Pennert, Theodoros Kameris, Ode Pürg, Meelis Kesperi ning Danny Xie Zhizhong. Seejärel tuli üliõpilastel novembriks ette valmistada kontserdikava, kus igaüks juhatas kahte teost. Septembrist novembrini said kõik võrdselt aega EMTA kooriga tööd teha.
16. novembri kontserdil hindasid tudengite sooritusi Rasmus Puur, Toomas Kapten, Maarja Soone, Pärt Uusberg ja Riina Roose. Konkursi parimaks valiti kooridirigeerimise eriala III kursuse üliõpilane Kaur Pennert, kes saab sõita 2023. aasta kevadel Istanbulis toimuvale Maailma Koorimuusika Sümpoosionile. Auhind pandi välja koostöös Eesti Kooriühinguga. II koha pälvis Theodoros Kameris ning III koha Ode Pürg.
Õnnitleme!
Fotode autor on Rene Jakobson.
Kristiina Are kaitseb 17. detsembril kell 11.00 ruumis A-402 filosoofiadoktori (muusika) kraadi taotlemiseks tööd „Dünaamika kujundamise võimalused basso continuo saates“ (“Possibilities of Textural Dynamics in Basso Continuo Accompaniment”).
Juhendaja: professor Kristel Pappel, PhD (EMTA)
Oponent: Mart Jaanson, PhD (EELK)
Doktoritööga on võimalik tutvuda siin ning trükisena EMTA raamatukogus.
Abstrakt:
Käesolevas töös „Dünaamika kujundamise võimalused basso continuo saates“ („Possibilities of Textural Dynamics in Basso Continuo Accompaniment“) uuritakse, kuidas luua klavessiinil basso continuo realisatsioonist rütmiliste ja faktuuriliste vahendite abil dünaamiliselt väljenduslik saade. Selleks keskendutakse 18. sajandi I poole saksa koolkonna continuo-praktikale Johann Sebastian Bachi triosonaadi c-moll näitel (teosest „Musikalisches Opfer“ BWV 1079; 1747). Töö on osa loomingulis-uurimuslikust doktoritöö projektist.
Basso continuo on baroki ansambli- ja orkestriteoste improvisatsioonilise iseloomuga saatmisviis, milles partituuri kirja pandud nummerdatud instrumentaalse bassipartii e continuo-partii numbrid teisendatakse akordideks ehk realisatsiooniks. Töö keskseks mõisteks on dünaamika, mida tavapäraselt kasutatakse heli suhtelise tugevuse või selle muutumise puhul. Kuna klavessiinil ei saa kõlatugevust olulisel määral varieerida, kätkeb dünaamika mõiste klavessiinimängu kontekstis kõiki muutuseid muusikalises liikumises kõikidel struktuuritasanditel (harmoonias, rütmis, meloodias, faktuuritiheduses, kõlatugevuses), samuti nende edastamist mängutehniliste väljendusvahenditega.
Probleemi lahendamisel kasutatakse tegevusuuringule (ingl k action research) omast metoodikat, milles läbiviija keskendub enda tegevuste analüüsimisele konkreetses olukorras. Töös tegeleb kirjutaja eneserefleksiooniga klavessiinimängu praktikas. Tuuakse ka näiteid erinevatest salvestistest (Leonhardt, Hantaï, van Doeselaar jt).
Töö eesmärk on (1) selgitada, millised on klavessiinimängija käsutuses olevad rütmilised ja faktuurilised võtted dünaamika esile toomisel basso continuo saates; (2) leida interpretatsioonilised lahendused J. S. Bachi triosonaadi c-moll BWV 1079 kontekstis. Uurimuses toetutakse 18. sajandi I poole saksa basso continuo alastele traktaatidele (C. Ph. E. Bach, Kirnberger jt), säilinud realisatsioonidele ning uuematele uurimustele selles vallas (T. Christensen, Lester jt).
Klassikalise kammermuusika festival Eesti Muusika Nädal toob publiku ette eesti tippinterpreedid, kelle esituses saab kuulda nelja eesti helilooja – Lepo Sumera, Tõnu Kõrvitsa, Kuldar Singi ja Eduard Tubina – loomingut. Sel korral toimub festival lisaks Tallinnale ka Tartus ning need huvilised, kellel ei ole võimalik kontserdisaali kohale tulla, saavad kodumaist helikunsti nautida veebiülekannete vahendusel.
Festivali viiel kontserdil 23.–27. novembrini esineb 38 eesti interpreeti, näiteks Hans Christian Aavik, Sten Heinoja, Ivari Ilja, Arete Kerge, Peep Lassmann, Ingely Laiv-Järvi, Pipilota Neostus, Kreete Perandi, Mari Poll, Mihkel Poll, Heigo Rosin, Katrin Targo, Toomas Vavilov, Virgo Veldi ja keelpillikvartett M4GNET.
„Eesti heliloomingul ja interpretatsioonikunstil on austajaid ka väljaspool kodumaad, mistõttu pakume võimalust vaadata ja kuulata kontserte ka veebis. Kohapealset kontserdielamust ülekanne ei asenda, aga see on siiski heaks võimaluseks neile, kes festivali kontsertidele tulla ei saa,” rääkis festivali tegevprodutsent Kaisa Lõhmus.
Festivali kunstiliseks lähtepunktiks on olnud soov pakkuda igale interpreedile võimalust leida festivali heliloojate loomingust enda jaoks kõige inspireerivam teos. Selle kaudu on eesti muusikapublikul võimalik nautida värskeid ning kaasahaaravaid tõlgendusi tuntud ja veidi vähem tuntud eesti muusikaklassikast.
Pianist Ivari Ilja sõnul on Tõnu Kõrvits eesti heliloojate hulgas üks tema suuri lemmikuid: „Mängin tema muusikat alati väga hea meelega. Tõnu loomingus on jäetud koht ja ruum ka interpreedile, omamoodi lähenemisele ning lisaks – selles on mingisugune salapärane inspiratsiooniallikas, mis ärgitab seda muusikat alati erinevalt tõlgitsema. Erilise põnevusega ootan uue, vastvalminud klaverikvinteti „Lunar X“ maailmaesiettekannet koos FourEst kvartetiga. Lisaks mängin veel mõned sooloteosed ja kaks pala koos saksofonist Virgo Veldiga.“
Eduard Tubina autorikontserdil üles astuv flöödimängija Pipilota Neostus, kes sõidab spetsiaalselt festivaliks kodumaale: „Eduard Tubina flöödisonaati ei kuule Eesti lavadel just iga päev. Ka minu jaoks on teos uus, kuigi olen juba pikalt selle üle mõtisklenud ja sestap oli eriti hea meel, et mind mängima paluti. Elan hetkel Saksamaal ja sõidan festivaliks tõepoolest eraldi Eestisse ning olen kontserti juba mitu kuud pikisilmi oodanud.“
Festivali kontserdid toimuvad Tallinnas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis ja Tartus Heino Elleri muusikakooli Tubina saalis. Iga Tallinna kontsert keskendub ühele heliloojale, seekordsete autoriõhtute keskmes on Lepo Sumera, Tõnu Kõrvitsa, Kuldar Singi ja Eduard Tubina looming. Avakontserdil Tartus saab kuulda valikut festivali kavast.
Festivali korraldajad on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Eesti Interpreetide Liit.
FESTIVALI KAVA
23.11 kell 19.00 avakontsert „Virmalised” Tartus Tubina saalis
Ingely Laiv-Järvi, Peep Lassmann, Pipilota Neostus, Kreete Perandi, klaveriduo Kai Ratassepp-Mati Mikalai, Heili Rosin-Leivategija, Peeter Sarapuu, Toomas Vavilov
24.11 kell 19.00 EMTA suures saalis Lepo Sumera autorikontsert
Age Juurikas, Arete Kerge, Vambola Krigul, Ingely Laiv-Järvi, Kreete Perandi, Brita Reinmann, Heigo Rosin, Heili Rosin-Leivategija, Peeter Sarapuu, Kadri-Ann Sumera, Terje Terasmaa, Toomas Vavilov
25.11 kell 19.00 EMTA suures saalis Tõnu Kõrvitsa autorikontsert
Ivari Ilja, Virgo Veldi, keelpillikvartett FourEst (Egert Leinsaar, Linda-Anette Verte, Sandra Klimaitė, Theodor Sink)
26.11 kell 19.00 EMTA suures saalis Kuldar Sinki autorikontsert
Keelpillikvartett M4GNET (Robert Traksmann, Katariina Maria Kits, Mart Kuusma, Siluan Hirvoja), Sten Heinoja, Kristi Kapten, klaveriduo Kai Ratassepp-Mati Mikalai, Katrin Targo, Kirill Ogorodnikov, Robert Traksmann, Siluan Hirvoja
27.11.2022 kell 17.00 EMTA suures saalis Eduard Tubina autorikontsert
Hans Christian Aavik, Peep Lassmann, Kaija Lukas, Marko Martin, Pipilota Neostus, Mari Poll, Mihkel Poll, Mati Turi, Johanna Vahermägi, Henry-David Varema
Festivali lõppkontserdil kuulutatakse välja Eesti Interpreetide Liidu aasta interpreedi laureaat.
Rohkem infot: https://festival.interpreet.ee
Fotogaleriid leiab siit.
Meediakajastused:
Aktuaalase kaamera kultuuriuudised (ERR, 23.11.2022)
Eesti Muusika Nädal – intervjuu Henry-David Varemaga (raadio Kuku, 23.11.2022)
Katrin Targo laulab laupäevasel Kuldar Singi autorikontserdil (Klassikaraadio, 23.11.2022)
Algab Eesti Muusika Nädal: muusika on samasugune vajadus nagu söömine ja magamine (Postimees, 22.11.2022)
Eesti Muusika Nädal võtab fookusesse Sumera, Kõrvitsa, Singi ja Tubina loomingu (ERRi kultuuriportaal, 21.11.2022)
Kultuuribiit. Saksofonist Virgo Veldi playlist (Eesti Päevaleht, 18.11.2022)
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kutsub novembris festivalidele ja konverentsile (Õpetajate Leht, 04.11.2022)
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Eesti Muusikanõukogu kutsuvad muusikaorganisatsioone, muusikaõppeasutusi ja muusikuid arutlema klassikalise muusika tuleviku, interpreetide ja heliloojate ettevalmistuse, tööturu, kontserdielu, valdkondlike kitsaskohtade ning võimalike lahenduste teemadel. Ühtlasi tähistatakse Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias 24.–25. novembrini aset leidva konverentsiga Eesti Muusikanõukogu asutamise 30. aastapäeva.
Eesti Muusikanõukogu president, EMTA rektor professor Ivari Ilja: „Konverents käsitleb meie helikunsti hetkeseisu muutuvas ajas, kompab võimalikke arengusuundi ja otsib jätkusuutlikku teed Eesti muusikakultuuri arenguks pikemas ajalises mõõtmes. Konverents toimub Eesti Muusikanõukogu ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kui ühe muusikanõukogu asutajaliikme tihedas koostöös. Sõna saab hulk väljapaistvaid kõnelejaid ja paneliste nii kodu- kui ka välismaalt,” ning lisab: „Konverentsiga haakub tihedalt eesti interpreetide festival Eesti Muusika Nädal, mille raames toimuvad nelja erakordse eesti helilooja autoriõhtud.”
Konverentsi buklett asub siin.
Esimese päeva avab ettekandega Kuhmo kammermuusika festivali asutaja ja kauaaegne kunstiline juht Seppo Kimanen (Soome). Teise päeva avaettekande teeb Euroopa Muusikanõukogu juhatuse liige Joanna Grotkowska (Poola) ja arutelupaneelis osaleb Askonas Holti esindaja Paul Meyer zu Schwabedissen (Suurbritannia).
Ettekannetega esinevad ja aruteludes osalevad haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, kultuuriminister Piret Hartman, Eesti Muusikanõukogu president ja EMTA rektor Ivari Ilja, Eesti Interpreetide Liidu juhatuse esimees ja EMTA prorektor Henry-David Varema, Eesti Muusikanõukogu asepresident ja Rahvusooper Estonia peadirektor Ott Maaten, Eesti Heliloojate Liidu juhatuse esimees Märt-Matis Lill, Eesti Kontserdi peaprodutsent Maarit Kangron, Eesti Filharmoonia Kammerkoori juhatuse liige Esper Linnamägi, Eesti Muusikafestivalide esindaja ja EMTA õppejõud Marko Lõhmus, EMTA muusikapedagoogika õppejuht Kristi Kiilu, EMTA õppejõud ja Eesti Interpreetide Liidu juhatuse liige Mihkel Poll, Eesti Muusikakoolide Liidu juhatuse esimees Andres Teppo ja aseesimees Piret Rips-Laul, MUBA direktor Timo Steiner, VHK Muusikakooli juhataja Karin Veissmann, Eesti Muusikanõukogu juhatuse liige Kaie Tanner.
Konverents „Eesti helikunsti ja muusikakultuuri arengusuunad“ toimub 24.–25. novembrini Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdi- ja teatrimajas. Konverentsi külastajad saavad osa ka EMTA Noorteakadeemia galakontserdist. Eesti Muusika Nädal leiab aset 23.–27. novembrini Tallinnas ja Tartus.
Konverentsil osalemine on tasuta. Rohkem infot: eamt.ee ja emc.ee
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Fondi Aago Räätsa nimelise allfondi komisjon otsustas 2022. stipendiumi määrata EMTA klavessiini eriala bakalaureuseõppe üliõpilasele Lili Talimaale.
Lili Talimaa on õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis klavessiini Reinut Tepi juhendamisel ning praegu jätkab EMTA-s samal erialal professor Imbi Tarumi juures. Eelmisel aastal pälvis ta Eesti Muusikakoolide Liidu konkursil „Parim noor instrumentalist 2021“ klavessiini eriala vabariiklikus voorus oma vanuserühma I preemia ning kogu konkursi grand prix.
Stipendium anti üle laupäeval, 19. novembril varajase muusika festivali Tallinn feat. Reval avakontserdil Arvo Pärdi Keskuses, kus noorte vanamuusikute galakontserdil astus üles ka vastne stipendiaat.
Aago Räätsa allfondi asutas tema ema Mari-Anne Rääts 2020. aastal toetamaks varajase muusika tudengite õpinguid ja enesetäiendust Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Aago Rääts (1961–2018) oli Eesti flötist ja muusikapedagoog, kes õppis Tallinna konservatooriumis Samuel Sauluse flöödiklassis. 1980. aastate alguses mängis ta plokkflööte ja barokkflööti vanamuusikaansamblis Consortium ning tegutses varase muusika propageerijana. Ta oli õppejõud Tallinna Konservatooriumis ja on salvestanud Eesti Televisioonis 24 saatest koosneva plokkflöödi telekool-saatesarja „Flautissimo“.
Õnnitleme!
Praegu käib arutelu koolide soovitusliku kirjanduse kohustuslikkuse üle. Ja nagu ajakirjandusest emakeeleõpetajate tähelepanekuist lugeda, on Jaan Kross noorte jaoks keeruline autor. EMTA lavakunsti osakonna XXXI lennu esimene diplomilavastus – Jaan Krossi lõpetamata värssromaan „Tiit Pagu“ – osutub praeguse arutelu raames üksiti kaitsekõneks Krossile.
Teatri- ja Muusikamuuseumis tulevad 25. novembril kell 17.00 Voldemar Panso sünnipäeva puhul esitamisele Jaan Krossi noorusaja, eelmise sajandi kolmekümnendate aastate menulaulud, mis kõlavad ka „Tiit Pagu“ etenduse eel Tallinna Linnateatris. Samuti loetakse Jaan Unduski esseed „Jaan Kross ehk kirja katkematus“, mis kõneleb kultuuripidevusest – „Ja kui katkeb sinu [Jaan Krossi] mõistmine, siis võib katkeda Eesti mõistmine.“ (Jaan Undusk)
Laval EMTA lavakunsti osakonna XXXI lennu üliõpilased: Markus Andreas Auling, Karl Birnbaum, Richard Ester, Lauren Grinberg, Hanna Jaanovits, Laurits Muru, Hele Palumaa, Herman Pihlak, Kristina Preimann, Kristin Prits, Emili Rohumaa, Alice Siil, Juhan Soon, Astra Irene Susi, Rasmus Vendel, Edgar Vunš
Kava juhendajad: Riina Roose, Anu Lamp
„Tiit Pagu“ lavastaja ja XXXI lennu kursusejuhendaja: Jaak Prints
Kava etendub Teatri- ja Muusikamuuseumi uues Peeter Süda nimelises saalis.
Sissepääs on muuseumipiletiga 8/6 eurot ja võimaldab külastada ka muuseumi näitusi.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Tallinna Muusika- ja Balletikool (MUBA) tähistavad täna, 15. novembril koolimuusika päevaga Heino Kaljuste sünniaastapäeva. Traditsiooniliselt antakse sel puhul välja Eesti Rahvuskultuuri Fondi Heino Kaljuste sihtfondi stipendium, mille tänavune stipendiaat on Keila Kooli muusikaõpetaja, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lektor, Heino Kaljuste õpilane Kadi Härma.
„Heino Kaljuste oli kindlasti Eesti kooli- ja koorimuusika suurkuju. Koolimuusikasse tõi ta koos Riho Pätsiga relatiivse noodilugemismeetodi, mis aitas kõigil lastel otse noodist laulda. Koorimuusika vallas pani ta 1951. aastal aluse praegusele tütarlastekoorile „Ellerhein“, kes kasutas just mainitud JO-LE-MI-meetodit ning lõi seda rakendades laineid ka väljaspool Eesti piire,“ sõnab Kadi Härma ja lisab: „Olen õnnelik ja tänulik, et laureaadiks osutusin just mina – olen viimane Heino Kaljuste õpilane ning kasutan tema Eestisse toodud relatiivset meetodit oma igapäevatöös tänaseni. Ja rõõmuga!“
Eesti Rahvuskultuuri Fondi Heino Kaljuste sihtfond loodi 2000. aastal Heino Kaljuste perekonna, Eesti Muusikaõpetajate Liidu ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia poolt ning annab välja stipendiumi vaheldumisi muusikaõpetajale ja muusikapedagoogika üliõpilasele. Stipendium antakse traditsiooniliselt üle Heino Kaljuste sünniaastapäeval.
Heino Kaljuste pidas oluliseks noorte muusikaõpetajate põhjalikku ja süsteemset ettevalmistust ning sellele pühendununa töötas ta riiklikus konservatooriumis (1957–1986) ning pedagoogilises instituudis (1969–1971) koorijuhtimise ja metoodika õppejõu ning professorina.
Tänane muusikaõpetajakoolitus jätkab Heino Kaljuste loodud traditsioone, kaasajastades küll sisu ja vahendeid, kuid säilitades musitseerimise ja muusikalise kirjaoskuse edendamise põhimõtteid.
Meediakajastus:
Heino Kaljuste fondi stipendiaat on muusikaõpetaja Kadi Härma (ERR, 15.11.2022)
Ilmunud on EMTA RESONANTS – uudiskiri nr 11.
Head lugemist!
Erasmus+ 2021-2027 programmiperioodil on avanenud mitmed uued võimalused koostöö tegemiseks partnerkoolidega üle Euroopa. Põimitud intensiivkursused on lühike ja intensiivne programm erinevate riikide partnerkõrgkoolide vahel, mille raames toimub õppetöö osaliselt virtuaalselt ja mis kulmineerub projektinädalaga ühes osaleva kooli riigis. Projektinädala kohapealne miinimumkestus on 5 päeva, online-õppetöö võib toimuda nii samal ajal intensiivkursusega kui ka enne või pärast kontaktset õppetööd.
Partnerkoolidest on saabunud mitmeid koostööpakkumisi ning ainuüksi oktoobris osalesid EMTA tudengid kolmes erinevas intensiivprojektis.
Oktoobri esimesel nädalal käisid kultuurikorralduse tudengid külas Läti Kultuuriakadeemias, kus toimus nelja kooli ühisprojekt „Participatory Art in Public Space“, mille põhifookuses olid Ukraina põgenikud ja nende kaasamine läbi kogukonnatöö. Eesti, Läti, Leedu ja Prantsusmaa tudengid töötasid tunnustatud eksperdi Françoise Schein’i mentorlusel Riia Āgenskalns’i piirkonna kultuuri- ja kogukonnaorganisatsioonidega eesmärgiga pakkuda võimalikke lahendusi põgenike lõimiseks.
EMTA laulu- ja klavessiinitudengid suundusid oktoobri keskel Itaaliasse, Padovasse, kus osalesid kursusel „Il Recitativo Secco e il Basso Continuo“. Eesti, Hispaania, Belgia ja Hollandi tudengitel oli võimalus Mozarti ooperi „Così fan tutte“ retsitatiividega töötades laiendada laulvate näitlejate professionaalse arengu seisukohalt olulisi teadmisi, parandada lauljatena itaalia keele õige häälduse keeleoskust ning muusikateatri näitlemisoskust.
Puhkpillierialade tudengitel oli oktoobri lõpus võimalus osa võtta intensiivnädalast “Riga Woodwind Symposium 2022“ Jāzeps Vītolsi nim Läti Muusikaakadeemias, mille raames toimusid mitmed meistrikursused ja online-loengud tunnustatud interpreetidelt nagu Renate Greiss-Armin, Louise Pellerin, Philippe Geiss ja Arkadiusz Adamski. Sümpoosioni raames kanti professor Peeter Sarapuu kunstilisel juhtimisel ette Mozarti Serenaad E-duur KV375 puhkpillioktetile. Professor Sarapuu kõrval andsid intensiivnädalal osalejatele meistrikursuseid ja kammeransamblitunde EMTA õppejõud Mihkel Peäske ja Soo-Young Lee.
Lähikuudel on ees ootamas veel mitmed põnevad varajase muusika, keelpillide, kammermuusika, puhkpillide erialade, jazzi- ja heliloomingu valdkonna koostööprojektid.
Põimitud intensiivkursuste kohta saab lähemalt lugeda siit.
