Rubriik: Uncategorized @et

Täna sõlmisid kuus avalik-õiguslikku ülikooli pärast pikki läbirääkimisi riigiga halduslepingud aastateks 2022–2025. Aasta alguses otsustasid rektorid ühiselt halduslepingud jätta sõlmimata, sest riigi vähese rahastuse tõttu oleks lepingujärgsete kohustuste täitmine olnud võimatu. Riigieelarvest tänavuseks ja järgmiseks neljaks aastaks lubatud lisaraha aitab mahajäämust pidurdada, ent rektorite sõnul pole kõrghariduskriis sellega lahendatud.

„Oleme tänulikud, et valitsus on leidnud võimaluse ülikoolidele lisaraha eraldada, eriti võttes arvesse arvukaid kriise, millega riigina rinda pistame. Täiendav toetus on kahtlemata ülikoolidele abiks, et viimaste aastate vabalangust rahastuses pidurdada. Loodame, et praeguse valitsuse poolt järgmiseks neljaks aastaks riigi eelarvestrateegias sõnastatud rahastuslubadus kehtib riigimehelikult ka järgmiste valitsuste aja. Selle perioodi jooksul peame aga jõudma lahenduseni, kuidas rahastada kõrgharidust tegelikule vajadusele vastavas mahus, see tähendab 1,5% SKP-st,“ sõnas Tartu Ülikooli rektor ja Rektorite Nõukogu esimees Toomas Asser.

Saadav lisaraha hoiab kõrghariduse rahastamise tasemel umbes üks protsent SKP-st. Rektorite Nõukogu kogutud andmed näitavad, et rahvusvahelise plaanis investeerib Eesti teiste tasuta ülikooliõpet pakkuvate riikidega võrdluses kõrgharidusse oluliselt vähem nii osakaaluna SKP-st kui ka üliõpilase kohta. Eestist vähem raha saavad ainult Küprose ja Kreeka ülikoolid.

„Riik on lubanud kõrgharidusele täiendavalt 10 miljonit eurot tänavu ning tegevustoetuse iga-aastast 15-protsendilist kasvu järgneval neljal aastal. Lisaraha on küll ülikoolide jaoks elutähtis rahastuslanguse pidurdamiseks, kuid ei kata ära tegelikku aastatega tekkinud puudujääki. Samuti ei võta see arvesse inflatsiooni. Ainuüksi elektri- ja küttehinna kallinemine toob tänavu ülikoolidele kaasa ligi 10 miljoni euro jagu lisakulu. Pannes numbrid perspektiivi, näeme, et ülikoole ei oota ees rahasadu,“ tõdes Asser.

„Rektorid on ühel nõul, et kriis pole veel lahendatud, debatt kõrghariduse tuleviku üle peab jätkuma. Nüüd on aeg keskenduda pikale plaanile ja rääkida sellest, kuidas tagada kõrgharidusele 1,5 protsenti SKP-st, mis annaks ühest küljest stabiilsuse ülikoolidele, teisalt aga on vajalik üliõpilaste õppelaenude ja -toetuste süsteemi korrastamiseks. See on umbes sada miljonit lisaeurot aastas, et ülikoolid saaksid hoida õppe ajakohasena, arvestada õppekavade arendusel tööturu vajaduste ning rohe- ja digipöördega, vastata tulevaste väga teadlike üliõpilaste ootustele, tagada eesti teaduskeele, eestikeelse terminoloogia ja eesti kultuuri areng. Ja mõistagi hoida ülikoolides meie inimesi, kes kõike loetletut peavad ellu viima,“ selgitas Rektorite Nõukogu ühiseid seisukohti Toomas Asser.

„Kui hakkasime enam kui aasta tagasi ülikoolide rektoritega rääkima kõrghariduse sügavast rahastuskriisist, ei loonud me endale illusiooni, et selle kriisi lahendab üksnes rahanumber riigieelarves ülikoolide tegevustoetuse real. Võime ja peamegi arutama, millist kõrgharidust Eesti vajab ja suudab üleval pidada ning kes peaks need kulud kinni maksma. Kõrghariduse tuleviku, aga ka laiemalt hariduspoliitika strateegiline planeerimine nõuab poliitilist tahet ja erinevate alternatiivide kaalumist. 2023. aasta Riigikogu valimiste üks peamisi teemasid peab olema eestikeelse kõrghariduse tulevik,“ märkis Toomas Asser.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia keelpilliüliõpilastel Annelize Vlasenkol, Toomas Hendrik Ellerveel, Hanna Maria Semperil ja Juho Ahmasel oli suurepärane võimalus osaleda Berliini Filharmoonikute Karajani Akadeemia ja Balti riikide muusikaakadeemiate ühisprojektis „Baltic Roots“, mis kulmineerus 24. oktoobril kontserdiga Berliini Filharmoonia kammersaalis. Ühisorkester esitas Baiba Skride soleerimisel Pēteris Vasksi kontserdi „Kauge valgus“, Maija Einfelde „Kurvad serenaadid“ kvartetile ja klarnetile, Erkki-Sven Tüüri teose „Action.Passion.Illusion“ ning Juste Janulyte „Elongation of Nights“.

Berliini Filharmoonikute kauaaaegse kontrabassisti ja Karajani Akadeemia juhi Peter Riegelbaueri sõnul on akadeemial Balti riikide muusikaakadeemiate koostöö üle erakordselt hea meel, sest see pakub suurepärase võimaluse tutvuda mitte üksnes meie andekate noorte muusikute ja suurepäraste muusikaülikoolidega, vaid ka Baltimaade kaasaegsete heliloojate loominguga, mida Berliinis ja Saksamaal ehk nii hästi veel ei tunta.

Baltimaade muusikaakadeemiatele ei olnud seekordne koostöö sugugi mitte esimene. Eesti, Läti ja Leedu sajanda sünnipäeva tähistamiseks moodustati muusikatudengitest Accademia Baltica nime kandev orkester, mis nii 2017., 2018 kui ka 2019. aastal lisaks edukatele esinemistele kõigi kolme Balti riigi tuntuimates kontserdisaalides astus üles ka Gdanskis, Berliinis, Helsingis ja Peterburis.

Dirigent Herbert Karajani loodud akadeemia motole „Õpi professionaalidelt“ vastavalt saavad noored muusikud tulevaseks orkestrandikutseks akadeemiast parima ettevalmistuse. Berliini Filharmoonikute kontsertmeistrite ja kauaaegsete liikmete käe all omandavad noored instrumentalistid just sellele orkestrile iseloomuliku stiili ja kõla, ent saavad lisaks aimu ka sellest, mida tähendab olla „täiuslik muusik“, kes ei arenda mitte üksnes oma individuaalseid oskusi, vaid vaatab elu ja maailma lahtiste silmadega. Ja faktid kõnelevad enda eest – pea üks kolmandik tänastest Berliini Filharmoonikutest on Karajani akadeemia vilistlased.

Projekti raames osalesid Baltimaade muusikud Karajani Akadeemia õppeprotsessis – said Berliini Filharmoonikutelt individuaaltunde ning mängisid orkestris koos akadeemia stipendiaatidega. Ühisorkestrit juhatas Berliini Filharmoonikute viiuldaja Stanley Dodds, kes on dirigeerimist õppinud Jorma Panula käe all ning kes juhatab regulaarselt nii Karajani Akadeemia orkestrit kui ka Berliini Filharmoonikute erinevaid ansambleid.

Projekt toimus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, J. Vitolsi nim Läti Muusikaakadeemia, Leedu Muusika- ja Teatriakadeemia, Berliini Filharmoonikute Karajani Akadeemia ja Andreas Richter Cultural Consultingu koostöös Balti Kultuurifondi toetusel.

KAUAOODATUD IDENTITEEDIKABAREE ON TAGASI!

Ainult viiel õhtul transformeeruvad 29 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kaasaegsete etenduskunstide ning lavakunsti osakonna 31. lennu näitlejatudengit drag’ideks. Keset saali ulatub peenikese keelena catwalk, kõlaritest tulvab muusika, mis kisub meid põrnapidi kaasa. Seinad sätendavad, valgusvihud veiklevad ja ükshaaval kõnnivad meie ette need pöörased inimesed, kelle võimuses on muuta üheks hetkeks terve universum õnnelike olevuste kohtumispaigaks!

Identiteedikabaree on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Kunstiakadeemia ja Grimmikooli koostöö.

Lavastaja Jüri Nael
Koreograafid Ingmar Jõela ja Kristin Pukka-Murula
Kunstnik Kairi Mändla
Kostüümikunstnik Gerly Tinn
Grimmikunstnik Merlin Tovstik
Videokunstnik Emer Värk
Valguskunstnik Priidu Adlas
Helikunstnik Raido Linkmann
Fotokunstnik Toomas Volkmann
Kujundaja Maite Kotta
PR ja turundus Maret Mikk ja Mari Tammesalu
Produtsendi abi Liina Jääts
Produtsent Jüri Nael

ESINEVAD
EMTA kaasaegsete etenduskunstide (CPPM) magistriõppe tudengid Amy Reade (UK), Britt Kõrsmaa (EST), Dongbin Lee (KOR), Elo Järv (EST), Javier Carcel Hidalgo-Saaveda (SPA), Jennifer Bagg (AUS), Katia Skylar (FIN/RUS), Kirte Jõesaar (EST), Kreete Tarmo (EST), Kymbali Williams (UK/EST), Michalina Zurek (POL), Rasmus Jensen (DK), Rebecca McCarthy (USA), Silvia Marazzi (ITA), Sofia Filippou (GRE).
EMTA lavakunsti osakonna XXXI lennu tudengid Astra Irene Susi, Edgar Vuns, Emili Rohumaa, Hanna Brigita Jaanovits, Herman Pihlak, Hele-Riin Palumaa, Karl Birnbaum, Kristin Prints, Kristina Preimann, Lauren Grinberg, Laurits Muru, Markus Andreas Auling, Richard Ester.
EMTA lavakunsti osakonna lavastaja magistriõppe tudeng Mart Piirimees.

KOSTÜÜM
Kostüümid loovad Eesti Kunstiakadeemia tudengid Alice Pärtelpoeg, Anita Kremm, Britta Paula Põder, Edvard Vellevoog, Epp Vislapuu, Joanne Sõrmus, Kadri Vahar, Karl Cristoph Rebane, Karl Joonas Alamaa, Karolin Kärm, Katarina Ild, Kristel Zimmer, Liis Laanisto, Liisamari Viik, Linda Kari, Moryana Filipova, Toomas Silbaum, Victoria Truuvert.

MAKE-UP
Make-Up’i loovad grimmikooli tudengid Johanna Allandi, Teele Kaevla, Lore Sõerunurk, Karoliina Liivak, Annabel Janke, Laura Lodi, Maria-Liisa Nõlvand, Anete-Elisabeth Luukas, Tuuli Alliksaar, Anete Kams, Helena Nurmik, Ann Miller, Helen Tuksam, Evelin Sulg, Claus Leppik, Sanne Popovits, Stella Kuuskmann, Merili Saks, Sandra Tiidrus, Sandra Luht, Kaarin Kiisler, Laura Puusepp, Bianka Haavel, Kadi-Liis Kaurit, Evelyn Nurmsalu, Anya Manya, Kerttu Ilmjärv.

Etendused 15., 16., 17., 18. ja 19. novembril kell 19:00 Sakala 3 Teatrimajas

Piletid:
Tavapilet: 25 EUR
Sooduspilet: 20 EUR (õpilane, üliõpilane, pensionär)
VIP pilet: 75 EUR (sisaldab klaasi kihisevat ja suupisteid saabumisel ning võimalust tutvuda lavataguse meluga enne etenduse algust)

Identiteedikabaree DRAG SHOW vol3 kuulub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia festivali MÜRIAADFEST põhiprogrammi.

Toetab: Eesti Kultuurkapital

3. detsembril 2022 toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis EMTA muusika interpretatsiooni osakonna Heljo Sepa nimeline pianistide konkurss. Sündmusega tähistatakse muuhulgas Heljo Sepa, väljapaistva Eesti pianisti ja pikaaegse EMTA professori, 100. sünniaastapäeva.

Konkursil võivad osaleda kõik EMTA klaveri eriala üliõpilased. Esitada tuleb kava kestusega 25–30 minutit, mis sisaldab vähemalt 12 minutit eesti muusikat ja etüüdi. Kõik teosed peab esitama peast.

Konkursil on rahalised preemiad ning esmakordselt antakse välja Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali Heljo Sepa nimeline stipendium.

Konkursile registreerimiseks palume saata osavõtusoov ja kava hiljemalt 28. novembril aadressile mati.mikalai@eamt.ee.

1. novembril kell 14.30 toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias üliõpilastele ettemäng, mille edukalt läbinud saavad võimaluse osaleda Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri (ERSO) töös.

Ettemängul osalemiseks palub ERSO ette valmistada järgmised teosed:

Viiulid ja puupuhkpillid – esimene osa Wolfgang Amadeus Mozarti kontserdist vastavale instrumendile

Vioolad – esimene osa Carl Stamitzi või Franz Hoffmeisteri vioolakontserdist

Tšellod – esimene osa Joseph Haydni tšellokontserdist

Kontrabassid – esimene osa Carl Ditters von Dittersdorfi või Johann Baptist Vanhali kontrabassikontserdist

Metsasarved – esimene osa W. A. Mozarti metsasarvekontserdist nr 3 Es-duur (koos kadentsiga 39) ja esimene osa Richard Straussi metsasarvekontserdist nr 1 Es-duur

Trompetid – esimene osa Joseph Haydni trompetikontserdist

Tromboonid – teos Andres Kontuse valikul

Tuuba – esimene osa Ralph Vaughan Williamsi tuubakontserdist

Löökpillid – orkestrisoolod Maarja Nuudi valikul

Lisaks palume ette valmistada 4 orkestripartiid.

Ettemängule registreerimiseks palume keelpillide erialade üliõpilastel võtta ühendust prof Arvo Leiburiga ja puhk- ning löökpillide erialade üliõpilastel prof Toomas Vaviloviga.

24. oktoobril toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammersaalis EMTA interpretatsioonipedagoogika, muusikateaduse ja Eesti Klaveriõpetajate Ühingu koostöös teemapäev „„Hästitempereeritud klaviir“ 300“.

Tänavu möödub 300 aastat muusikaloo ühe olulisema tüviteksti – Johann Sebastian Bachi prelüüdide ja fuugade kogumiku „Hästitempereeritud klaviir“ I osa käsikirja valmimisest.

Teemapäev algab õpitoaga, kus pianist Irina Zahharenkova, kes on HTK I osa korduvalt tervikuna esitanud, avab teost interpreedi vaatenurgast ja jagab esitusnõuandeid noortele pianistidele. Õpitoale järgnevates ettekannetes tulevad vaatluse alla HTK I osa sümboolika, HTK kui oma ajastu muusikaline sõnaraamat / entsüklopeedia ja HTK mõju järgnevale klaverimuusikale. Samadel teemadel jätkub ka vestlusring.

KAVA:
15.00–16.15 Irina Zahharenkova õpituba
16.30–17.30 Ettekanded ja vestlusring:
„Bachi „Hästitempereeritud klaviir“ ja instrumentaalmuusika sakraliseerimine“ – prof Toomas Siitan, PhD
„Klaviirist klaverini – HTK ja pianistliku ajastu sünd 19. sajandi alguses“ – vanemlektor Sten Lassmann, PhD
„Bachi „Hästitempereeritud klaviir“ kui barokiaja muusikaentsüklopeedia“ – prof Lembit Orgse, PhD

Teemapäeval osalemine on tasuta.

Päeva lõpetab kell 19.00 Estonia kontserdisaalis festivali „KLAVER“ raames toimuv Eesti pianistide galakontsert „Bach. HTK 300“. Kontserdi piletid on saadaval Piletilevis.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrandi Otto Iivari ambisooniline (ruumiline) teos „Thở“ tunnistati VI Euroopa üliõpilaste 3D audio konkursil oma kategoorias kuldmedali vääriliseks.

Konkursi finaal toimus 8. oktoobril Grazis, Austrias festivali „Musikprotokoll“ raames. Konkursi korraldajad on Grazi Kunstiülikooli Elektroonilise Muusika ja Akustika Instituut (IEM) ja Saksa Toonmeistrite Ühing (Verband Deutscher Tonmeister VDT) ja sel korral ka festival ORF musikprotokoll. Konkursi kategooriad olid ambisooniline (3D) helilooming, audiodraama, dokumentaal- ja välisalvestus ning stuudiotöö. Finalistide hulgas olid osalejad Saksamaalt, Austriast, Inglismaalt, Eestist ja Soomest.

Otto Iivari võidutöö pealkiri „Thở“ tähendab vietnami keeles väljahingamist ja teose algmaterjaliks on vietnami nao bat gongi helispekter. Teose helikeel ja muusikaliste kujundite ring on inspireeritud kontrollitud kaosest, mille tekitab impulsilaadsete helide kuhjumine. Helimaterjali loomisel näidatakse heli väikseimate orgaaniliste detailideni tohutus harmoonilises spektris ning omavahel kombineeruvad nii salvestatud kui ka sünteesitud helid.

Žürii tõstis oma sõnavõtus esile Iivari helitöö musikaalsust, kontrolli materjali üle, tämbri- ja detailitundlikkust. Eraldi toodi välja teose 3D ruumi orgaanilist käsitlust, kus spatsialisatsioon ei ole kui eraldiseisev osa kompositsioonist, vaid mõjub helide algupärase omadusena.

Teos „Thở“ pälvis tähelepanu juba septembrikuus Austrias St. Pöltenis toimunud „Audio mostly“ konverentsil, kus see saavutas publiku lemmiku tiitli.

Otto Iivari on EMTA elektroakustilise loomingu eriala magistrant (juhendaja Malle Maltis) ning täiendab end sügissemestril Erasmus-programmi raames Grazis, Austrias (University of Music and Performing Art Graz – Institute of Electronic Music and Acoustics).

Lisainfo konkursi kodulehelt siit.

Sel kolmapäeval, 12. oktoobril kell 19.00 esineb Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning SA Eesti Interpreetide Kontserdid kontserdisarja „i nagu interpreet“ raames EMTA suure saali laval trio Mari Poll (viiul), Henry-David Varema (tšello) ja Mihkel Poll (klaver).

Kontserdil kõlavad Ester Mägi, Arno Babadžanjani ja Ludwig van Beethoveni klaveritriod.

Ludwig van Beethoveni fenomenaalse Es-duur trio op. 70 nr 2 kõrval tulevad esitamisele kaks vähem kuuldud teost. „Arno Babadžanjani trio peale sattusime tegelikult üsna juhuslikult, kuid kohe tekkis pöördumatu soov seda ka ise esitada. Tegemist on erakordselt kauni, temperamentse ning suurejoonelise teosega,“ avab kava koostamise tagamaid pianist Mihkel Poll. „Ester Mägi trio on põhjamaiselt karge väljendusviisiga ning ei ava ennast tingimata esimesel kokkupuutel. Aga mida rohkem oleme seda mänginud, seda enam on võlunud meid teose habras ilu ning juba varasele Mägi loomingule omane tundlik emotsionaalne maailm,“ sõnab Poll.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning SA Eesti Interpreetide Kontserdid koostöös toimuv sari ootab alates 2022. aasta algusest kuulajaid EMTA kontserdi- ja teatrimaja suurde saali (Tatari 13), et pakkuda parimas võimalikus keskkonnas suurepärast muusikat tipptasemel interpreetide esituses.

Piletid on saadaval Fientas siin ja tund enne algust kohapealt.

Meediakajastus:
“I nagu interpreet” toob lavale Mari Polli, Henry-David Varema ja Mihkel Polli trio (ERRi Kultuuriportaal)

6.–8. oktoobrini etendus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdi- ja teatrimaja suure saali laval kogupereooper „Mängime Võluflööti“. Etendused toimusid MTÜ Ooperiga Söbraks ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koostöös.

Ain Angeri sõnul tuli idee tuua lavale lühendatud versioon „Võluflöödist“ mujalt maailmast, kus sellist praktikat kasutatakse väga palju selleks, et inimesi ooperile lähemale tuua.

Wolfgang Amadeus Mozart
Emanuel Schikaneder / Leelo Tungal
„MÄNGIME VÕLUFLÖÖTI“
Kogupereooper ühes vaatuses

Dirigent Kaspar Mänd
Lavastus Edmund Emge (Austria), Alar Haak, Tanel Ting
Kunstnik Riina Vanhanen
Valguskunstnik Priidu Adlas
Videokunstnik Katre Sulane
Kontsertmeister Siim Selis

Laval Ain Anger, Raiko Raalik (RO Estonia), Heldur Harry Põlda (RO Estonia), Ivo Posti, Maria Leppoja, Laura Retti Laos, Merit Kraav, Sandra Laagus, Ursula Roomere, Karl Markus Kaiv, Aleksander Medri, Marta Aus, Mia Maastik
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sinfonietta
Rahvusooper Estonia poistekoori solistid
Saaremaa Gümnaasiumi näitetrupp

Etendused toimusid:
06.10 kell 12.00 ja 18.00
07.10 kell 12.00 ja 18.00
08.10 kell 14.00

Toetajad: Kultuurkapital, Balbiino, Selver, Saaremaa vald, Kohila Vineer

Valik meediakajastusi:
Tipplaulja toob Mozarti kuulsaima ooperi Eesti peredeni (Postimees)
Ain Anger ooperist „Mängime võluflööti“: naeravad nii lapsed kui ka vanaemad (ERR „Terevisioon“)
Ain Anger: on aeg anda ka tagasi, mitte hulkuda mööda maailma ringi (ERR „Ringvaade“)

7. oktoobril toimuvad Berliin-Brandenburgi Teaduste Akadeemias eesti ja saksa humanitaarteadlaste XI Kotzebue-kõnelused. Seekord valmistati konverents ette Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Berliin-Brandenburgi Teaduste Akadeemia koostöös, samuti toetas üritust Eesti saatkond Berliinis. Nii Saksa kui ka Eesti teatri- ja kirjandusloos olulist rolli mänginud August von Kotzebuele (1761–1819) pühendatud konverentsi korraldatakse kunstiajaloolase Harry Liivranna algatusel alates 2012. aastast vaheldumisi Berliinis ja Tallinnas.

Konverents on pühendatud Kotzebue asutatud ja toimetatud mõjukale ajakirjale „Der Freimüthige“ („Vabameelne“, 1803–1807/1811) ja tema eksliibrisega raamatutele. Mitme saksa teadlase seas on esinejaks ka saksa germanistide korüfee akadeemik Conrad Wiedemann ja Teaduste Akadeemia juhtiv teadur Klaus Gerlach. Eesti teadlastest esinevad ettekannetega Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud Kristel Pappel ja Harry Liivrand (mõlemad ka konverentsi korraldajad), akadeemik ja Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse direktor Jaan Undusk ning Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu ja Tartu Ülikooli teadur Kairit Kaur. Konverentsi avavad Berliini akadeemia president Christoph Markschies ja Eesti suursaadik Alar Streimann.

Konverentsi lõpetab traditsiooniliselt Kotzebue loomingu ettekanne – sedapuhku väljavõtted tema ajalehe „Der Freimüthige“ esimeste aastate numbritest ka EMTA-s seminare läbi viinud Zenaida des Aubris esituses.