Rubriik: Uncategorized @et
13.–18. märtsini toimus Balti riikide muusikakõrgkoolide kammermuusika festival, mis seekord leidis aset Riias. Lisaks kontsertidele ja meistrikursustele olid programmi lülitatud ka loengud.
Enam kui 50 aasta pikkuse ajalooga festivalil osalesid seekord külalistena Budapesti Liszti Akadeemia ja Varssavi Chopini nim Muusikaülikooli professorid ning üliõpilased. Festivali aukülaline oli Adrian Brendel Londonist, kes lisaks meistrikursustele andis ka kontserdi.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat esindasid Susanna Liisa Onoper, Triin Veismann, Oliver Vilu, Andres Alexander Metspalu ja Marii Piirsalu, kes astusid üles klaverikvarteti ja keelpillikvarteti koosseisus. Kavas olid Tubina, Mahleri ja Šnittke kammerteosed. Professor Marje Lohuaru andis meistrikursusi Läti, Leedu, Budapesti ja Varssavi muusikakõrgkoolide ansamblitele.
Kontserdid toimusid Läti Muusikaakadeemia saalis, lõppkontsert Riia Väikese Gildi saalis.
Festival toimus ERASMUS+ BIP (Blended Intensive Project) raames.
Täna ja homme leiavad aset Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorantide Fabrizio Nastari, Vittoria Ecclesia ja Ilana Makarina kontserdid, mis toovad publikuni mitme teose esmaettekanded.
Reedel, 31. märtsil kell 18.00 saab Mustpeade majas kuulata Fabrizio Nastari kahe teose esmaettekannet: „Nostra Ignuda Natura” (2022) koorile ja „Elogio della Caduta” (2023) akordionile ja viiulile. Laval on Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja dirigent Lodewijk van der Ree ning Momir Novaković (akordion) ja Kaija Lukas (viiul).
Fabrizio Nastari on itaalia helilooja, kes on lisaks klassikalisele kitarrile ja klaverile õppinud kompositsiooni, elektroakustilist kompositsiooni ning koorijuhtimist Ottorino Respighi nimelises konservatooriumis. Magistrikraadi omandas ta EMTA-s heliloomingu alal professor Toivo Tulevi ja professor Helena Tulve käe all. Nastari doktoritöö teema on „Irony as Creative Element for Music Composition”, tööd juhendab emeriitprofessor Jaan Ross.
Kell 19.00 toimub EMTA kontserdi- ja teatrimaja suures saalis klarnetimängija Vittoria Ecclesia doktorikontsert, kus on laval ka pianist Kristi Kapten ja löökpillimängija Elias Gustavsson. Kavas on Fabrizio Nastari teose esmaettekanne, samuti Stockhauseni ja Nielseni looming.
Vittoria Ecclesia alustas klarnetiõpinguid G. Cantelli konservatooriumis Itaalias, Sandro Tognatti käe all. Hiljem omandas ta magistrikraadi (cum laude) EMTA-s klarneti interpretatsiooni alal professor Toomas Vavilovi klassis. Praegu on ta omandamas doktorikraadi, uurides ajaloolise klarneti kasutusvõimalusi interpreedi praktikas. Ecclesia väitekirja teema on „Iwan Müller’s legacy: a reflection on virtuosity based on his quartets for clarinet and strings”, tööd juhendavad professorid Toomas Siitan ja Peeter Sarapuu. Vittoria Ecclesia töötab ka klarnetimängijana Rahvusooper Estonia orkestris.
Laupäeval, 1. aprillil kell 19.00 astub publiku ette EMTA doktorant Ilana Makarina (klaver), kes esitab Beethoveni, Rahmaninovi, Ligeti, Chini teoseid.
Ilana Makarina õppis Jāzeps Vītols’i nimelises Läti Muusikaakadeemias professor Jānis Maļeckise juures. Õpinguid jätkas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias professor Ivari Ilja juures klaveri erialal ning hiljem vokaalkammermuusika erialal professor Helin Kapteni juures. Makarina kirjutab väitekirja teemal „Unsuk Chin’s piano concerto: the pianist’s creative processes in relation to the preparation of the piano score”, juhendavad vanemlektor Sten Lassmann ja lektor Maksim Štšura.
Kontserdid on publikule tasuta.
Meediakajastusi:
Täna ja homme toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kolm tasuta doktorikontserti (Postimees, 31.03.2023)
Täna ja homme toimub kolm Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorikontserti (Pealinn, 31.03.2023)
Rahvusvahelisel teatripäeval, 27. märtsil, kuulutati Narva Vaba Laval välja Eesti teatri auhindade laureaadid 2022. aasta loomingu eest. Tunnustuse pälvisid teiste seas mitmed Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga seotud inimesed.
Reet Neimari nimelise kriitikaauhinna pälvis muusikateooria professor Kerri Kotta artiklite „Ühest õnnestunud klassikatõlgendusest: Ardo Ran Varrese „Põrgupõhja uus Vanapagan“ (Teater. Muusika. Kino 2022, nr 7-8), „Üks lõbus düstoopia“ (Teater. Muusika. Kino 2022, nr 11) ning „Ääremaa tõmbetuules“ (Muusika 2022, nr 11) eest.
Ants Lauteri nimelise auhinnaga, mis antakse kuni kümme aastat teatritööd teinud noorele näitlejale ja/või lavastajale (alates esimesest lavastusest), tunnustati lavakõne lektorit Mari-Liis Lille lavastuste „Varesele valu…“ ja „Harakale haigus…“ (2014, koos Paavo Piigiga, mõlemad Eesti Draamateater ja Tallinna Linnateater), „Teisest silmapilgust“ (2016, koos Paavo Piigiga, Tallinna Linnateater ja Vene Teater), „Väljast väiksem kui seest“ (2017, Endla Teater), „Teises toas“ (2021, Eesti Noorsooteater) ning „Samad sõnad, teine viis“ (2021, Eesti Draamateater) eest.
Muusikaauhinna pälvis laulu eriala külalisõppejõud Mati Turi järgmiste osatäitmiste eest: Tristani osatäitmine Richard Wagneri ooperis „Tristan ja Isolde“ (Teater Vanemuine), doktor S-i osatäitmine Michael Nymani kammerooperi „Mees, kes ei teinud vahet oma naisel ja kaabul“ kontsertettekandes, Tuura osatäitmine Veljo Tormise ja Rasmus Puuri ooperis „Lalli ehk Mere keskel on mees“ (mõlemad Tallinna Filharmoonia), Oidipuse osatäitmine Igor Stravinski ooper-oratooriumis „Oedipus Rex“ (Narva Ooperipäevad) ning Aristaiose/Pluto osatäitmine Jacques Offenbachi operetis „Orpheus põrgus“ (Rahvusooper Estonia).
Kaasaegsete etenduskunstide (CPPM) üliõpilane Sofia Filippou sai koos Eline Selgisega tantsuauhinna „About us – kallistamise koreograafiad“ koreograafia ja esituse (Eesti Tantsuagentuur) eest.
Õnnitleme kõiki laureaate!
Rohkem infot ERRi kultuuriportaalist siit.
Eesti teatri auhindu annavad välja Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital ja Eesti Teatriliit.
Sel neljapäeval, 23. märtsil saab alguse nädala lõpuni kestev Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia VIII vanamuusikafestival Ceciliana, mis toob kuulajateni oma ala professionaalid ja muusikaüliõpilased nii Eestist kui ka välisriikidest. Sel aastal astuvad üles külalisesinejad Hispaaniast, Saksamaalt, Poolast ja Soomest.
„Vanamuusikafestivalil Ceciliana saab nelja päeva jooksul EMTA saalides kuulda üliõpilasi ja oma ala professionaale, nii soliste kui ka ansambleid ning lõppkontserdil barokkorkestrit. Külalistena esinevad orelikunstnik Samuel Maillo de Pablo Hispaaniast, Poola barokktrompeti solist Pawel Hulisz ja Soome-Eesti-Saksamaa ansambel Nylandia Matias Häkkineni juhatusel. Kontsertide kõrval toimuvad meistrikursused ja loengud,“ tutvustab festivali kunstiline juht, EMTA varajase muusika keskuse juht ja klavessiini professor Imbi Tarum.
Festivali avaõhtul esinevad Madleen Kristen Alasi (barokkviiul), Villu Vihermäe (barokktšello) ja Reinut Tepp (klavessiin). Reedel toimub loeng-kontsert ibeeria varase orelimuusikaga Samuel Maillo de Pablo (Hispaania) esituses. Laupäeval on kavas kaks kontserti – päeval astuvad üles Andres Uibo oreliüliõpilased, õhtul saab kuulda ansamblit Nylandia (Soome-Eesti-Saksamaa). Pühapäevasel lõppkontserdil kõlavad EMTA barokkorkestri ja Nylandia koostöös Händeli aariad, Torelli trompetikontsert ja mitmed orkestriteosed. Barokktrompeti solist on Pawel Hulisz.
Vanamuusikafestival Ceciliana toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saalides 26. märtsini, kõik sündmused on publikule tasuta.
Rohkem infot: https://emtasaalid.ee/ceciliana-2023/
Meediakajastusi:
Elamusenäljas publiku rõõmuks (Sirp, 31.03.2023)
Vanamuusikafestivalil Ceciliana saab kuulda nii üliõpilasi kui ka oma ala professionaale (ERR, 23.03.2023)
Täna algab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias vanamuusikafestival Ceciliana (Klassikaraadio, 23.03.2023)
Täna algab VIII vanamuusikafestival Ceciliana (Postimees, 23.03.2023)
2022. aasta sügisel käivitus esimene Erasmus+ BIP projekt, milles Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia on juhtpartneri rollis. Tallinnas aset leidev projektinädal kulmineerub 21. aprillil kontserdiga EMTA festivali COMMUTE raames.
BIP projektis „Monteverdi Mosaik“ osalevad lisaks EMTA tudengitele varajase muusika interpretatsiooni ja heliloomingu üliõpilased erinevatest Euroopa muusikakõrgkoolidest – Helsingi Kunstiülikooli Sibeliuse Akadeemiast, Norra Muusikaakadeemiast, Läti Muusikaakadeemiast, Veneetsia Konservatooriumist ja Rovigo Konservatooriumist. Kaasatud on ka väga erilise koosseisuga Itaalia kaasaegse muusika ansambel Azione_Improvvisa (Margherita Berlanda (akordion), Pierpaolo Dinapoli (elektrikitarr), Daniela Fantechi (elektroonika) ja Andrea Antonel (teorb)), mis esitab projekti raames loodud noorte heliloojate loomingut.
Kogu protsessi keskmes on helilooja Claudio Monteverdi looming, mis on samas ka inspiratsiooniallikaks noortele heliloojatele – uudislooming ja varajane barokk põimuvad üheks tervikuks ning lõpptulemus vormub kontserdiks „Magus piin / Sweet torture“, kus Monteverdi loomingut esitavad noored muusikud, uudisteoseid ansambel Azione_Improvvisa.
Möödunud sügisel ja talvel toimusid tudengitele veebipõhised kohtumised ja loengud ning käesoleva aasta aprilli keskpaigas järgneb projektinädal Tallinnas, mille tulemusena toimub EMTA festivali COMMUTE raames 21. aprillil kontsert.
Projekti sisulist poolt juhib EMTA audiovisuaalse loomingu õppejuht ja lektor Einike Leppik, tudengeid juhendavad Azione_Improvvisa liikmed ning osalevate kõrgkoolide õppejõud. Välissuhete osakonna poolt koordineerib projekti Mari Köhler.
Rohkem infot: https://emtasaalid.ee/uritused/commute-5-magus-piin-sweet-torture/
Erasmus+ 2021–2027 programmiperioodil on avanenud mitmed uued võimalused koostöö tegemiseks partnerkoolidega üle Euroopa. Erasmus+ põimitud intensiivkursused (BIP) on lühike ja intensiivne programm erinevate riikide partnerkõrgkoolide vahel, mille raames toimub õppetöö osaliselt virtuaalselt ja mis kulmineerub projektinädalaga ühes osaleva kooli riigis. Projektinädala kohapealne miinimumkestus on 5 päeva, online-õppetöö võib toimuda nii samal ajal intensiivkursusega kui ka enne või pärast kontaktset õppetööd. Vaata ka: https://eamt.ee/uued-voimalused-erasmus-programmis-poimitud-intensiivkursus/
Sel laupäeval, 18. märtsil kell 18.00 leiab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis aset pianisti, akadeemia kauaaegse rektori professor Peep Lassmanni auks juubelikontsert.
Lisaks Peep Lassmannile on laval Toomas Vavilov (klarnet, dirigent) ja EMTA puhkpilliorkester, kaasategevad pianistid Age Juurikas, Kristi Kapten, Arina Makarenko, Marko Martin, Mati Mikalai, Kai Ratassepp, Kadri-Ann Sumera, Ralf Taal, Lea Valiulina. Kavas on Claude Debussy, Maurice Raveli, Olivier Messiaeni looming.
Peep Lassmann on üks väljapaistvamaid eesti pianiste, keda hinnatakse solisti, ansamblipartneri, pedagoogi ja muusikaelu juhtfiguurina. Lassmann lõpetas 1966. aastal Tallinna Muusikakeskkooli Heljo Sepa klaveriklassis ning jätkas tema juures õpinguid ka Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, mille lõpetas 1971. aastal. Aastatel 1971–1973 täiendas ta end Moskva Konservatooriumi assistentuuris Emil Gilelsi juhendamisel. Pärast õpinguaastaid asus Peep Lassmann tööle Tallinna Konservatooriumi, millega ta on seotud olnud tänaseni: 1985. aastast dotsent, 1991. aastast professor, 1987. aastast klaverikateedri juhataja, aastatel 1992–2017 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor, alates 2020. aastast EMTA nõukogu liige.
Peep Lassmann andis esimesed soolokontserdid 1969. aastal Tartu Ülikooli aulas ja Estonia kontserdisaalis ning on järgnevate aastakümnete jooksul esinenud solisti ja kammermuusikuna 30 riigis üle maailma. Ta on soleerinud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Moskva Filharmooniaorkestri, Pärnu Linnaorkestri, Vanemuise orkestri, Läti ja Moldova orkestrite ning mitmete projektkoosseisude ees. Dirigentidest on ta koostööpartneriteks olnud Paavo Berglund, Neeme Järvi, Eri Klas, Nikolai Rabinovitš, Nikolai Aleksejev, Peeter Lilje, Arvo Volmer, Vello Pähn, Paul Mägi, Jüri Alperten, Andres Mustonen, Toomas Vavilov, Juozas Domarkas ja Imants Resnis. Ta on teinud koostööd mitmete Euroopa kammeransamblitega ja tema partneriteks on olnud tuntud muusikud maailma eri paigust (Marianne Boettcher, Aaron Rosand, Yosif Feigelson, Michel Lethiec, Lionel Lhote, David Grimal, Raphael Wallfisch, Mati Palm, Jüri Gerretz jpt). Peep Lassmann on andnud meistrikursusi ning osalenud konkursside žüriis paljudes Euroopa, Ameerika ja Aasia riikides.
Peep Lassmanni repertuaaris on erilisel kohal Olivier Messiaeni klaverimuusika – Lassmann on olnud teoste „Vingt regards sur l’Enfant Jésus“ ja „Catalogue d’oiseaux“ esmaesitaja Eestis. Samuti on talle oluline eesti heliloojate looming, mida ta on mitmelgi korral esmaettekandele toonud. Lassmann on salvestanud hulgaliselt klaverimuusikat Eesti Raadiole, samuti Moskva ja Rootsi raadiotele. Tal on ilmunud 6 LP-d (Melodia) ja soolo-CD „Eesti klaverimuusika“ (Eres, 1994). Lisaks on ta koos bassi Mati Palmiga välja andnud CD „Eesti ja itaalia laule esitab Mati Palm“ (Kuldklassika, 2002) ja tema esitusi on ilmunud erinevatel kogumikplaatidel, näiteks Jaan Räätsa „24 eesti prelüüdi“ op. 80 plaadil „24 Marginalien für 2 Klaviere op. 68; 24 Estnische Präludien für Klavier op. 80“ (Antes, 1996). Peep Lassmann on EV Riigivapi III klassi ja EV Valgetähe IV klassi ordeni kavaler, Eesti Raadio aasta muusik (1989) ning Estonia Seltsi, Eesti Muusikaõpetajate Liidu ja Eesti Klaveriõpetajate ühingu auliige. Ta on pälvinud Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia (1999, 2009) ja Eesti Kultuurkapitali elutööpreemia (2018). 2020. aastal tunnustati Lassmanni Eesti Muusikanõukogu aastapreemiaga kaaluka panuse eest eesti pianismi arengusse.
18. märtsil kell 18.00 toimuv kontsert on avatud kõikidele huvilistele, sissepääs on tasuta.
Meediakajastusi:
Külaline on Peep Lassmann, kellel ootamas juubelikontsert (Klassikaraadio, 16.03.2023)
EMTA-s toimub Peep Lassmanni juubelile pühendatud kontsert (ERR, 18.03.2023)
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Fondi Tõnu Kaljuste nimelise allfondi komisjon otsustas 2023. aasta stipendiumi määrata EMTA doktorandile, heliloojale Alisson Kruusmaale.
Alisson Kruusmaa on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia heliloomingu eriala magistriõpingud prof Helena Tulve juures ning jätkab akadeemias doktoriõpinguid. Kruusmaa on kirjutanud muusikat nii orkestritele, ansamblitele kui ka soolopillidele, mida on ette kandnud EMTA sümfooniaorkester, Pärnu Linnaorkester, Johan Randvere, Villu Vihermäe, Laura Põldvere jpt. Sellest aastast alustas Alisson Kruusmaa residentuuri Hollandi Rahvusooperis. Sügiseks on valmimas ulatuslikum teos Eesti Rahvusmeeskoorile ja Rascher Saxophone Quartetile ning 2024. aastaks valmib Kruusmaalt ballett Rahvusooperile Estonia.
Tõnu Kaljuste stipendiumi pälvib EMTA üliõpilane, kelle tegevusväli suudab haarata nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusika ning kes loob sildasid, mitte piire. EMTA Fondis asutas Tõnu Kaljuste allfondi Eesti Ameerika Fond, kuhu stipendiumi loomiseks on annetanud algkapitali eraisik Epp Tsirk.
Eelmistel aastatel on stipendiumid pälvinud Rasmus Puur, Pärt Uusberg, Mai Simson, Kadri Toomoja ja Ode Pürg.
Õnnitleme!
Meediakajastusi:
Tõnu Kaljuste nimelise stipendiumi pälvib Alisson Kruusmaa (ERRi kultuuriuudiste portaal, „Aktuaalne kaamera”, 16.03.2023)
Üks andekamaid heliloojaid: Tõnu Kaljuste nimelise stipendiumi laureaat on selgunud (Postimees, 16.03.2023)
Täna, 14. märtsil ja neljapäeval, 16. märtsil leiavad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdi- ja teatrimaja suures saalis aset kaks Ukrainale pühendatud kontserti. Sündmused on tasuta, kuid piletimüügi keskkonnas on võimalik ise määrata sobiv toetussumma, mis antakse üle Ukraina Kultuurikeskusele.
Esimene kontsert toimub 14. märtsil kell 18.00 koostöös Ukraina suursaatkonnaga. Lavale astuvad Kiievis sündinud muusikud Yevgeniy Kostrytskyy (viiul, Ukraina) ja Sasha Grynyuk (klaver, Ukraina/UK), kes esitavad Dvořáki, Chopini, Elgari, Silvestrovi ja Skoriki loomingut.
Yevgeniy Kostrytskyy on võitnud mitmeid konkursse, sh Pierre Lantierre rahvusvaheline viiuli ja kammermuusika konkurss ning Petar Konjovići nim rahvusvaheline kammermuusika konkurss. Ühtlasi on ta pälvinud eripreemia Jascha Heifetzi nim rahvusvahelisel konkursil. Ta on edukalt üles astunud paljudes Euroopa riikides, Jaapanis, Lõuna-Koreas ja USA-s. Samuti on ta osa võtnud arvukatest muusikafestivalidest ning andnud kontserte solistina rohkem kui kahekümne orkestri ees. 2018. aastast on Kostrytskyy Bilkenti sümfooniaorkestri kontsertmeister. Kostrytskyy mängib itaalia pillimeistri Luigi Legnani viiulil, mis pärineb aastatest 1850–60.
Sasha Grynyuk on üle kümne rahvusvahelise konkursi ja tunnustuse võitja. Ta on pälvinud I preemia rahvusvahelisel Griegi nim klaverikonkursil ja BNDES rahvusvahelisel klaverikonkursil. Samuti on ta võitnud Guildhalli muusika- ja teatrikooli kuldmedali, mille omanike seas on varasemalt olnud interpreedid Jacqueline Du Pré ja Bryn Terfel. Sasha Grynyuk on esinenud üle maailma paljudes mainekates kontserdisaalides, sh Wigmore Hall, Barbican Hall, Royal Festival Hall, Queen Elizabeth Hall, Bridgewater Hall, Wiener Konzerthaus, Carnegie Hall, Teatro Real ja Salle Cortot. Ta on soleerinud Londoni kuningliku filharmooniaorkestri, Bergeni filharmoonikute, Brasiilia sümfooniaorkestri ja Ukraina rahvusliku sümfooniaorkestri ees. Grynyuk on salvestanud CD Glenn Gouldi ja Friedrich Gulda muusikaga plaadfirmale Piano Classics, mis on pälvinud nii saksa ajakirja Piano News kui ka New York Classical Radio tunnustuse.
Teisel kontserdil, mis toimub 16. märtsil kell 19.00, esinevad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ukrainlastest üliõpilased ja nende sõbrad: Elena Brazhnyk (sopran, RO Estonia), Vladyslav Hrynevych (flööt), Dmytro Cherepov (viiul), Sophiia Yavorska (viiul), Mariia-Sofiia Dyka (viiul), Niklas Schröder (tšello), Kateryna Fyl (klaver), Maksym Trotsenko (klaver), Sophia Shcherbakova (klaver), Lea Leiten (klaver), ansambel Soli Deo Glori (Georg Maaten (viiul), Kristjan Kannukene (vioola), Oksana Lohinova (klaver)), EMTA koor ja koor „Pattern“ ning dirigent Illia Humeniuk. Kavas on ukraina heliloojad Lõsenko, Kosenko, Stankovitš, Skorik, Ljatošõnskõi, Honobolin, Šamo, Shcherbakova, Rodin, Silvestrov, Meitus ja Stetsenko.
Kontsertidel kogutud annetused kannab EMTA Fond Ukraina Kultuurikeskuse MTÜ arvele.
Rohkem infot: emtasaalid.ee
Fotod: Rene Jakobson
Meediakajastusi:
Piletihinna määrab ostja: Ukrainale pühendatud heategevuskontserte tulevad andma muusikamaailma tipud (Postimees, 14.03.2023)
13.–18. märtsini tähistatakse Eestis unenädalat, mida korraldavad Eesti kõrgkoolide psühholoogid ja vaimse tervise portaal Peaasi.ee. Klassikaraadios tähistatakse unenädalat igaõhtuse juhendatud hea une harjutusega.
Unenädala eesmärgiks on julgustada noori ja täiskasvanuid enam oma unehügieenile tähelepanu pöörama. Ettevõtmises osalevad Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikakõrgkool, Eesti Maaülikool, TalTech ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, koostööpartnerid on Klassikaraadio ning vaimse tervise portaal Peaasi.ee.
Unenädala jooksul toimub mitmeid virtuaalseid sündmusi ning teavitustegevusi, mis aitavad inimestel enda uneharjumusi mõtestada ja ka korrigeerida. Tudengitele mõeldes on psühholoogid koostanud soovitused unehügieeni hoidmiseks ja regulaarse unerütmi säilitamiseks, millega saab tutvuda siin. Temaatilisi soovitusi antakse ka õppejõududele. Enda uneharjumusi saab hinnata testi abil, mis on kättesaadav siin.
Regulaarsema magamamineku soodustamiseks saab Peaasi.ee Instagrami kontolt kuulata õhtuti kell 23 unelaule, mis on kogutud spetsiaalselt unenädalale mõeldes. Sel aastal kogunes välja kuulutatud konkursi raames rekordiliselt 31 laulu. Kes unelaulude peale ei uinu, saab keskööl seada end Klassikaraadio lainele ja järgida juhendatud hea une harjutusi.
Unenädala raames saab on võimalik osa saada järgmistest sündmustest:
– jälgi uneteemalisi soovitusi Instagramist @emta_psychologist, @peaasi.ee ja @ttktuutorid ning Facebookist @utcounselling.
– igal õhtul (E–L) kell 23 tasub jälgida peaasi.ee Instagrami kontot, kus kõlavad spetsiaalselt unenädalaks loodud unelaulud.
– igal keskööl (E–L) juhendatakse Klassikaraadios hea une harjutust. Vaata lähemalt siit, kuidas Klassikaraadio unenädalat tähistab
– reedel, 31. märtsil on Klassikaraadio eetris unelauludele pühendatud saade “Fantaasia”, mida juhib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teadur Marju Raju. 2022. aasta unelaulude meenutuseks soovitame järele kuulata möödunud aastal eetris olnud saadet siit.
Rahvusvahelist unepäeva tähistatakse alates 2008. aastast 17. Märtsil Maailma Uneorganisatsiooni (World Sleep Society) eestvõttel. Sel aastal rõhutatakse une rolli nii füüsilisest, psühholoogilisest kui ka sotsiaalsest küljest. Unepäeva moto on „Uni on terviseks“ (inglise keeles “Sleep is Essential for Health”).
Lisainfo:
Elina Kivinukk
EMTA psühholoog
elina.kivinukk@eamt.ee
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia loovuurimuste sarja viienda raamatuna tuli äsja trükist Piret Jaaksi (PhD, teatrikunst) 2022. aastal edukalt kaitstud doktoritöö „Kirjutada inimesi: kogukondade uurimine ja dokumentaalteatri loomise vahendid dramaturgi töös“ (juhendaja vanemteadur Madli Pesti, retsensent prof Luule Epner, oponent Aivar Simmermann). Raamatu toimetaja on Anu Schaper, kujundaja Maite Kotta.
Raamatuesitlus toimub X muusika- ja teatridoktorantide konverentsi (rohkem infot siit) raames 14. märtsil kell 13.05 EMTA orelisaalis (A404). Esitlust juhib Madli Pesti.
Raamatut saab osta esitluse päeval kohapealt (10 eurot) ja hiljem EMTA e-poest siit (12 eurot).
