Rubriik: Uncategorized @et
Euroopa Liidu Noorteorkester (EUYO) otsib oma ridadesse uusi mängijaid!
Kandideerima on oodatud kõik EL kodakondsust omavad instrumentalistid vanuses 16-26 aastat (seisuga 31.12.2022). Täpsemalt saab kandideerimisreeglite ja nõuete kohta lugeda EUYO kodulehel (Rules and Regulations).
Konkurss leiab aset kahes voorus:
- Keelpillide eelvoor 5. oktoobril kell 15.00 kammersaalis (C-405) ning puhk- ja löökpillide eelvoor 9. oktoobril kell 14.00 ruumis D-511;
- Lõppvoor teisipäeval, 11. oktoobril kell 10.00 ruumis D-511.
Repertuaar
Esitada vabalt valitud soolo- või klaverisaatega teos + orkestripartiid.
NB! Löökpillid esitavad ainult orkestripartiid.
Registreerumine
Kõik soovijad saavad registreeruda EUYO kodulehel hiljemalt 27. septembriks 2022.
1976. aastal asutatud ja tänaseks maailma ühe parima sümfooniaorkestri staatusse tõusnud kollektiiv on teinud koostööd maailma juhtivaimate muusikute ja dirigentidega nagu Daniel Barenboim, Leonard Bernstein, Herbert von Karajan ja Mstislav Rostropovtš. Eraldi äramärkimist väärib orkestri asutaja ja kauaaegne peadirigent Claudio Abbado, aga ka endised peadirigendid Valdimir Ažkenazy ja Bernard Haitink. Orkestri praegune peadirigent ning kunstiline juht on Vassili Petrenko. Kevad- ja suvesessioonid on tavaliselt toimunud ja kui pandeemia lubab, siis toimub ka 2023 orkestri residentsides Ferraras, Grafeneggis ja Bolzanos, milllel järgneb kontserttuur. Lähemalt saab orkestri tegemistest lugeda EUYO kodulehelt.
Lisainfo ja küsimused:
Kai Kiiv
6675 721
kai.kiiv@eamt.ee
EMTA lavakunsti osakonna vanemteadur Madli Pesti ja teadur Eva-Liisa Linder osalesid rahvusvahelise teatriuurijate föderatsiooni IFTR maailmakongressil Reykjavikis, Islandil. Kongress toimus 20.–24.06.2022 Islandi Ülikoolis ja kandis pealkirja „Shifting Centres (In the Middle of Nowhere)“. Kokku osales kongressil umbes 700 teatriuurijat, -kriitikut ja -praktikut üle maailma.
Kongressi seekordne teema oli inspireeritud teatriuurimises esile kerkinud uutest uurimismeetoditest. Nii on loomeuurimus muutnud arusaama traditsioonilistest akadeemilistest meetoditest, lisades harjumuspärastele teadusruumidele nagu arhiivid ja loengusaalid ka seni praktikute pärusmaaks olnud proovisaalid. Teiseks oli teema inspireeritud Islandi asendist – ühelt poolt lennureiside ajaloolise keskpunktina Põhja-Ameerika ja Euroopa vahel, teisalt Euroopa geograafilise äärealana polaarjoone lähedal. Perifeeria ja keskme kontseptsioonide eritlemiseks andis ainest ka äsjasest koroonapandeemiast tingitud teatrite sulgemine, mis sundis teatritegijaid avastama digimaailma võimalusi otseülekannete ja virtuaaletenduste vormis, nihutades traditsioonilist käsitlust etenduspaigast.
Madli Pesti pidas üldpaneelis ettekande pealkirjaga „Shifting Centres with Promenade Performances“ („Nihutades keskmeid rännaklavastustega“). Pesti analüüsis rännaklavastusi kui uudset nähtust Eesti teatripraktikas, vaadeldes neid kui sotsiaalse ja geograafilise perifeeria fenomene ning pöörates tähelepanu rännaklavastuste rituaalsusele ja isiklikkusele. Ettekandes tutvustas ta rahvusvahelisele uurijaskonnale ka EMTA kaasaegsete etenduskunstide ehk CPPM magistriprogrammi lõpulavastusi: Paljassaare garaažilinnakus toimunud performatiivset rännakut „Suurem kui elu“, mille lavastas ja etendas Liisa Saaremäel, ning Viimsi metsas ja põllul toimunud „Keha, kus elada“, lavastajaks Seren Oroszvary.
Eva-Liisa Linder esitas kvääruuringute töörühmas ettekande Eesti kväärteatrist kui demokraatia lakmustestist. Linder vaatles esimeste vähemusteemaliste lavastuste teket siirdeaja muutuvates sotsiopoliitilistes oludes ja kväärteatri arenguetappe kolmel järgneval aastakümnel. Rõhk oli teatri võimel edendada demokraatlikke väärtusi: pluralismi, võrdsust ja tolerantsust. Ettekanne pealkirjaga „The Icebreakers: The Role of Queer Theatre in Changing the Mentalities of Post-Soviet Estonia” („Jäämurdjad: kväärteatri roll Eesti postsovetlike mentaliteetide muutmisel”) pakkus maailma esimese ülevaate Eesti kväärteatrist.
Rahvusvaheline teatriuurijate föderatsioon ehk IFTR (International Federation for Theatre Research) korraldab iga-aastaseid konverentse ja kongresse alates 1957. aastast. Viimastel aastatel on need toimunud Indias, Rootsis, Brasiilias, Serbias, Hiinas ja Iirimaal. Järgmine konverents toimub 24.–28. juulil 2023 Ghana pealinnas Accras, Aafrikas, ning kannab pealkirja „The Stories We Tell: Myths, Mythmaking and Performance“.
Reykjaviki maailmakongressil osalemist toetas Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 2022/2023. õppeaasta algab 29. augustil.
Kell 10.00 toimub suures saalis õppeaasta avakoosolek akadeemia töötajatele.
Kell 12.00 algab suures saalis avaaktus uutele üliõpilastele, millele järgneb sissejuhatav loeng (õppe- ja teadusprorektor Margus Pärtlas, õppeosakonna juhataja Jane Kreek). Loeng lõpeb orienteeruvalt kell 14.00.
Lisaks ootame esmakursuslasi nõustamistele, mis toimuvad 23.–25. augustini.
Teisipäeval, 9. augustil algab Haapsalus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning C. Kreegi nim. Haapsalu Muusikakooli koostöös VI noorte pianistide suvekursus. Meistrikursusi viivad läbi EMTA klaveriõppejõud prof Ivari Ija, prof Peep Lassmann, vanemlektorid Kai Ratassepp, Mati Mikalai, Marko Martin ja lektor Mihkel Poll.
Sel aastal võtab kursusest osa 38 õpilast üle Eesti.
Lisaks kursustele leiavad aset õppejõudude ja õpilaste kontserdid C. Kreegi nim. Haapsalu Muusikakooli saalis:
9. augustil kell 18.00 kursuse avakontsert, esinevad õppejõud
12. augustil kell 18.00 õpilaste kontsert
13. augustil kell 14.00 kursuse lõpetamine ja lõppkontsert
Kontserdid on tasuta!
Sündmuse korraldamist toetab Eesti Kultuurkapital.
EMTA kirjastuses ilmus Saale Fischeri väitekiri „Tempo ja retooriline ajastamine 17.–18. sajandi instrumentaalmuusika esituses“. Tööd juhendas professor Toomas Siitan ja Fischer kaitses selle 2020. aasta suvel cum laude. Väitekiri ilmus sarjas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Loovuurimused (peatoimetaja professor Kristel Pappel, toimetaja Anu Schaper). Raamatu esitlus toimus 30. juulil Haapsalu Vanamuusikafestivalil.
Klavessinist Fischer käsitleb töös barokkmuusika retoorilist helikeelt interpreedi vaatenurgast, keskendudes tempo ja ajastamise küsimustele ajastuteadlikus esituspraktikas läbi ajaloo. Ta esindab uudset mõtteviisi, mille järgi varased partituurid sisaldavad rikkalikult esituslikku materjali. Toetudes muuhulgas oma interpreedikogemusele, näitab Fischer arvukalt võimalusi 17.–18. sajandi partituuride lugemiseks ja tõlgendamiseks ning toob esile ka mängija subjektiivse panuse tähtsuse.
Tõnu Saar
6. VIII 1944 – 9. VII 2022
Tõnu Saar lõpetas 1972. aastal TRK lavakunstikateedri V lennu (kursuse juhendaja Voldemar Panso), töötas aastatel 1972–80 Noorsooteatris ja 1980–98 Eesti Draamateatris (aastast 1996 trupijuhina). Aastatel 1970–84 oli ta lavakunstikateedri lavakõneõppejõud. Olles ise veel üliõpilane, alustas ta varakult Karl Adra kõrval noorema kursuse ehk VI lennu lavakõne juhendamist. Seega oli Tõnu Saar oma õpetaja, legendaarse lavakõneõppejõu Kaarupi õpetuse vahetu edasikandja.
Lavakunsti osakond mälestab ja tänab.
„Hääle kandvus on üks raskemaid asju. Laulkõne, pianost fortesse ja tagasi, hääle saatmine distantsi pealt, igasugused spetsiaalsed harjutused on olemas. Kui inimene hakkab oma häält saatma, kui ta hakkab mõtlema selle peale, siis hakkab ka alateadvus tööle. Hääl hakkabki kandma ja ruumis elama. Ja kui sul on täpne mõte ja soov, et partner kuuleks sind, siis sa ka ütled nii, et ta kuuleb.“
– Tõnu Saar
„Õpetaja peab alati olema õpilane. Seni, kuni õpetaja õpib ja areneb, arenevad ka tema õpilased,“ tsiteerib professor Olavi Kasemaad, Eesti saksofonikoolile aluse pannud legendaarset muusikut ja pedagoogi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia klarneti ja puhkpilliorkestri dirigeerimise professor Toomas Vavilov ning lisab: „Dirigendi töö on samasugune – tule ja õpi!“
EMTA pakub alates sügisest 2022 võimalust õppida puhkpilliorkestri dirigeerimist aastase eriprogrammi alusel ehk omandada sellel alal mikrokraad. Soovi korral on õppekavasse võimalik lisada ka kooridirigeerimise tunde.
Õppimine on tasuline ja mikrokraadi omandanu saab EMTA-lt vastava tunnistuse. Soovi korral on võimalik mikrokraadi ainepunkte kasutada ka hilisemas kraadiõppes.
Õppejõud on Toomas Vavilov, Bert Langerer ja Peeter Saan.
Programm on mõeldud juba tegutsevatele dirigentidele, kes soovivad värskendada kaua aega tagasi omandatud erialaseid teadmisi, arendada dirigeerimistehnilisi oskusi, tõsta enda juhendatavate kollektiivide taset, saada põhjalikke teadmisi orkestratsioonist, tunda sügavuti puhkpillimuusika literatuuri, tunda varasemast paremini puhk- ja löökpillide spetsiifikat, suurendada läbilöögivõimet erialasel tööturul, laiendada erialast suhtevõrgustikku, olla laiemalt kursis Eesti muusikaeluga.
Õppetöö toimub klassiruumis rühma- ja individuaaltundidena ning vajadusel ka veebis. Akadeemia on tunniplaani koostamisel paindlik ja arvestab õppijate aktiivse tegevusega Eesti kultuurimaastikul ning nende varasema kogemuse ja taustaga. Lisaks toimub kord kuus erialatund õppija juhendatava kollektiivi juures.
Registreerumine toimub 1.–26. augustini 2022.
Täpse info mikrokraadi ja kandideerimistingimuste kohta leiab EMTA kodulehelt siit: https://eamt.ee/taiendusope/koolituskalender/
Täiendav info alates 1. augustist EMTA täienduskoolituskeskusest e-posti aadressil tkk@eamt.ee ja telefon 6675 757.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia korraline vastuvõtt bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppesse lõppes 4. juulil. Sel aastal esitati sisseastumisavaldusi kokku 825, immatrikuleerimiseks esitati 261 üliõpilaskandidaati.
Bakalaureuseõppesse laekus kokku 572 avaldust, millest 73 esitati ingliskeelsetele õppekavadele. Vastu võeti 130 üliõpilaskandidaati, neist eestikeelsetele õppekavadele 103 ja ingliskeelsetele õppekavale 27 üliõpilaskandidaati.
Magistriõppesse laekus kokku 231 avaldust, neist ingliskeelsetele õppekavadele 120 avaldust. Vastu võeti 126 üliõpilaskandidaati, neist eestikeelsetele õppekavadele 66 ja ingliskeelsetele õppekavadele 60 üliõpilaskandidaati.
Doktoriõppesse laekus avaldusi 22, millest 16 esitasid välismaalased. Vastu võeti 5 doktoranti.
„Bakalaureuseõppe eestikeelsetest õppekavadest oli populaarseim lavakunsti näitleja õppesuund, kuhu esitati kokku 324 avaldust. Samuti olid populaarsed lavastaja õppesuund, muusikapedagoogika ning keelpilli erialad. Magistriõppes esitati kõige rohkem sisseastumisavaldusi teatrikunsti ja teatripedagoogika, interpretatsioonipedagoogika ning keelpillide erialadele,“ sõnab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppe- ja teadusprorektor Margus Pärtlas ning lisab: „Erialati oli konkurss küll erinev, kuid kokkuvõttes võib vastuvõttu lugeda kordaläinuks.“
Ingliskeelsetest õppekavadest olid bakalaureuseõppes populaarsemad helilooming ja muusikatehnoloogia, keelpillid ja puhkpillid ning magistriõppes kaasaegsete etenduskunstide (CPPM), nüüdismuusika interpretatsiooni ja loome(CoPeCo) ning laulu eriala.
Vastu võetud välisüliõpilaste päritolumaad on Ukraina, Soome, Taani, Norra, Läti, Leedu, Hiina, Lõuna-Korea, Itaalia, Hispaania, Prantsusmaa, Belgia, Poola, Saksamaa, Türgi, USA, Suurbritannia, Mehhiko, Iraan, Kreeka, Austraalia.
Üliõpilaskandidaatidel on aega õppimaasumisest teatada 7. juulini.
Täiendav vastuvõtt toimub bakalaureuseõppe muusikapedagoogika erialale ja bakalaureuse- ja magistriõppe puhkpilli ja löökpilli erialadele. Avalduste esitamise tähtaeg SAIS-is on 21. august. Sisseastumiseksamid toimuvad 24. augustil.
Rohkem infot: Sisseastumise ajakava ja üldinfo
2021. aastal esitati bakalaureuseõppesse 154 avaldust, vastu võeti 100 üliõpilaskandidaati. Magistriõppesse laekus 193 avaldust, vastu võeti 126 üliõpilaskandidaati. Doktoriõppesse esitati 25 avaldust, vastu võeti 6 doktoranti.
3. juulil lõppesid sisseastumiseksamid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunsti eriala bakalaureuseõppesse.
Lavakunsti osakonna XXXII lendu võeti vastu:
Näitleja õppesuund
Mirjam Aavakivi
Erling Eding
Darja Gavriltšenko
Erik Hermaküla
Joonas Koff
Eliis-Maria Koit
Mauri Liiv
Vera Ljamtseva
Richard Mäekallas
Mattias Nurga
Uku Pokk
Alex Paul Pukk
Merili Urva
Carolyn Veensalu
Dramaturgi õppesuund
Joosep Lõhmus
Maarja Moor
Lavastaja õppesuund
Triin Brigitta Heidov
Elss Raidmets
Oliver-Marcus Reimann
Robi Varul
Sügisel õpinguid alustava XXXII lennu kursusejuhendaja on Mart Koldits, kursuse juhtivad õppejõud on Mart Koldits, Tiit Ojasoo, Tiina Tauraite ja Siret Campbell.
Laupäeval, 18. juunil pälvisid pidulikul kontsertaktusel EMTA suures saalis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomi 161 üliõpilast. Tänavu lõpetas bakalaureuseõppe 85 üliõpilast, kellest cum laude lõpetajaid oli 11. Magistriõppe lõpetajaid oli 71, 23 neist lõpetas cum laude. Doktoriõppe lõpetas 5 üliõpilast.
Lõpetanutest 48 olid välisüliõpilased: 16 bakalaureuse-, 31 magistri- ning 1 doktoriõppes. Sealhulgas lõpetas tudengeid Hiinast, Lõuna-Koreast, Soomest, Islandilt, Taanist, Norrast, Hispaaniast, Lätist, Leedust, Portugalist, Ukrainast ja Saksamaalt. Cum laude lõpetajaid oli välistudengite hulgas kokku 12, neist 4 bakalaureuseõppes.
Sel aastal toimus kolm lõpetajate kontserti, millest kaks leidsid aset EMTA suures saalis ning üks Suure-Jaani kooli saalis.
16. juunil EMTA suures saalis toimunud galal esinesid lõpetajatest Heljä Viirakivi (hääl), Petr Sushkov (klaver), Maria Elonen (flööt), Anni Ritson (klarnet), Susanna Liisa Onoper (klaver), Annelize Vlasenko (viiul), Georg Maaten (viiul), Kristjan Kannukene (vioola), Oksana Lohinova (klaver), Hanna Taube (saksofon), Linnea Regina Penttilä (sopran), Arina Makarenko (klaver), Anni Karu (marimba), Silvia Ilves (tšello), Patrik Vähätalo (klaver), Julius Paukšte (klaver), Zihan Zhao (klaver). Kavas oli Tüür, Skoryk, Dvořák, Schulhoff, Puccini, Burritt, Kõrvits, Skrjabin, Ravel, Wieniawski, Pacheca Ruiz, vabaimprovisatsioon. Kaastegevad olid Tatiana Gashimova (tšello), Piret Mikalai (klaver). Täpsema info gala kohta leiab kavaraamatust. Fotosid näeb EMTA Facebook’ist.
17. juunil esines XXV Suure-Jaani Muusikafestivali raames Suure-Jaani kooli saalis EMTA sümfooniaorkester, solistid olid 2022. aasta lõpetajad. Dirigeerisid Toomas Vavilov ja Valle-Rasmus Roots. Fotosid saab vaadata Suur-Jaani Muusikafestivali Facebooki’ist.
18. juunil toimus EMTA suures saalis kontsertaktus, kus esinesid koos Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkestriga Karis Trass (sopran), Peeter Margus (viiul), Georg Maaten (viiul), Triin-Eliis Süld (sopran), Kerstin Laanemets (flööt), Rebecca Kontus (vokaal), Marianne Leibur (vokaal), Evita Lohu (klaver). Kõlas ka lõpetaja André de Sousa Vieira helilooming ja esinesid lavakunsti osakonna lõpetajad. Dirigeerisid Toomas Vavilov ja Valle-Rasmus Roots. Kontsertaktus on järelvaadatav EMTA YouTube’is. NB! Fotod on tellimiseks üleval aadressil www.pildipood.ee (kood saadetakse lõpetajatele e-postiga). Vaata ka kavaraamatut, mis sisaldab lõpetajate nimekirja.
Fotod lõpetajate galalt, autor Vahur Lõhmus.
