Rubriik: Uncategorized @et

Heigo Rosin kaitseb 28. mail kell 14.30 ruumis A-402 filosoofiadoktori (muusika) kraadi taotlemiseks tööd:

„Kaasaegse instrumentaalkontserdi mõtestamisest Erkki-Sven Tüüri  „Magma” näitel – interpreedi vaade“

Juhendaja: professor Kerri Kotta, PhD (EMTA)

Oponent: Mihhail Gerts, PhD (muusikas), Berliin

Doktoritööga on võimalik tutvuda SIIN ning trükisena EMTA raamatukogus.

Abstrakt:

Töö „Kaasaegse instrumentaalkontserdi mõtestamisest Erkki-Sven Tüüri „Magma” näitel – interpreedi vaade” („Considerations on modern instrumental concerto using Erkki-Sven Tüür’s „Magma” as an example – an interpreter’s view”) on osa doktoriõppe loomingulis-uurimuslikust projektist, mille uurimisvaldkond on kaasaegse muusika esitusprobleemid.

Solisti töö instrumentaalkontserdi (või mistahes muusikateose) ettevalmistamisest esituseni võib jaotada tinglikult kolme faasi. Esimeses faasis tutvub interpreet materjaliga ja mõtestab selle enda jaoks. Teises faasis loob ta oma arusaamadele tuginedes esitusstrateegiad. Kolmandas faasis realiseerib ta need strateegiad konkreetseks esituseks.

Klassikalis-romantilise teose või instrumentaalkontserdi puhul ei kujune esimene faas tavaliselt probleemiks, sest kogu muusikaharidus on üles ehitatud eesmärgil aidata interpreedil muusika struktuuri ja vormi mõista. Seetõttu jääb esimene faas tihtipeale märkamatuks, sest mõtestamistöö on „traditsiooni poolt” enamasti mingil määral juba tehtud.

Kaasaegse instrumentaalkontserdi puhul, eriti teoste, mille kompositsiooniline esteetika lähtub Teise maailmasõja järgsest avangardismist ja selle mitmesugustest edasiarendustest, on olukord teistsugune. Hoolimata asjaolust, et nimetatud ajavahemikul loodud muusika analüüsimiseks ja esitamiseks on loodud erikursuseid, esineb erinevaid stiile niivõrd palju, et interpreet peab iga uue teose esitamisel alustama uue materjali mõtestamist sageli täiesti uuel viisil.

Töö eesmärgiks on välja pakkuda üks võimalik viis kaasaegse instrumentaalkontserdi teksti mõtestada lähtuvalt eelkõige interpreedi (solisti) vajadustest. Sedalaadi mõtestamisviis hõlmab helilooja Erkki-Sven Tüüri koha määratlemist muusikaloos laiemalt, „Magma” partituurianalüüsi lähtuvalt löökpillisolisti partii suhtest tervikusse ehk selle funktsioonist, poolstruktureeritud intervjuusid eesmärgiga uurida, kuidas on teose helilooja ning teost esitanud interpreedid mõtestanud solisti funktsioone, ning üldiseid tähelepanekuid, kuidas solisti perspektiivist teost „Magma” mõtestada.

Mainitud interpreedivaade võib olla aluseks eelpool mainitud teose ettevalmistusprotsessi teisele ja kolmandale faasile, mida käesolevas töös ei käsitleta.

Vittoria Ecclesia kaitseb 4. juunil kell 16.00 ruumis D-511 filosoofiadoktori (muusika) kraadi taotlemiseks tööd:

„Practice Beyond Boundaries: Enhancing Musicianship through Historical Clarinet Affordances“ („Piire ületav harjutamine: muusikalise meisterlikkuse arendamine ajaloolise klarneti pakutavate võimaluste kaudu“).

Juhendajad: professor Toomas Siitan, PhD (EMTA), professor Peeter Sarapuu, PhD (EMTA)
Oponent: professor Mieko Kanno, Sibeliuse Akadeemia / Helsingi Kunstide Ülikool

Doktoritööga on võimalik tutvuda SIIN ning trükisena EMTA raamatukogus.

Töö lühikokkuvõte (katkend):

Väitekiri „Practice Beyond Boundaries: Enhancing Musicianship through Historical Clarinet Affordances“ („Piire ületav harjutamine: muusikalise meisterlikkuse arendamine ajaloolise klarneti pakutavate võimaluste kaudu“) on loomeuurimus teemal, kuidas ajaloolise klarneti võimaldused (affordances) mõjutavad esituspraktikat kaasaegsel klarnetil. Käsitletav ajalooline klarnet on Tallinnast pärit Ivan Mülleri poolt 19. sajandi alguses välja töötatud 13-klapiline instrument.

Praktikapõhise uuringu jaoks on püstitatud järgmised uurimisküsimused:
• Kuidas mõjutab harjutamine ajaloolisel klarnetil minu mängu kaasaegsel klarnetil?
• Milliseid spetsiifilisi muusikalisi võimalusi ajalooline klarnet pakub?
• Kuidas ma saan neid muusikalisi võimalusi praktikas rakendada, et arendada oma muusikalist meisterlikkust?

Ajalooline klarnet on uurimuses käsitletud väljaspool ajaloolise esituspraktika valdkonda ning käsitletud iseseisva pillina, mis eksisteerib tänapäevases kontekstis. Vältides positivistlikku mõtteviisi instrumentide arengust käsitletakse kaasaegset ja ajaloolist klarnetit kui erinevaid, kuid võrdse kvaliteediga instrumente. Uurimistöös tuginesin kirjandusele klarneti ajaloost, ajalooteadlikust esitusest, loovuurimusest ja interpretatsioonikunsti probleemidest.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koostöös Hiiumaa Kultuuri Seltsiga kuulutas 2023. aasta novembris välja Rudolf Tobiasele pühendatud heliloomingu konkursi, et rõhutada helilooja erakordset tähendust Eesti muusikaloos.

Heliloomingu konkursile oodati 6–8 minuti kestusega Rudolf Tobiase tuntud teose „Eks teie tea“ parafraase sooloklaverile. Võidutööd kantakse ette ja preemiad antakse üle Rudolf Tobiase 151. sünniaastapäevale pühendatud kontserdil Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis 29. mail kell 18.00. 

Välja antakse kaks preemiat: esimene 5000 ning teine 2500 eurot. Auhindu rahastavad ettevõtja Enn Kunila ja Hiiumaa Kultuuri Selts. Konkursi žürii esimees on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor professor Ivari Ilja.

Palume kõigil konkursist osavõtnutel kohale tulla, sest ümbrikud, mis viivad kokku märgusõna ja võidutööde autorite nimed, avatakse pidulikult alles laval, vahetult enne autasustamist!

Hiiumaal Käina kiriku köstri klaverihäälestaja ja orelimeistri Johannes Tobiase perre sündinud Rudolf Tobias (1873–1918) oli eesti helilooja, organist ja koorijuht. Ta lõpetas Peterburi Konservatooriumi, kus õppis orelit Louis Homiliuse ja kompositsiooni professor Nikolai Rimski-Korsakovi juures, olles seega esimene eesti rahvusest akadeemilise kompositsiooniharidusega helilooja. Tobias pani aluse eesti muusikateadusliku mõtte arengule ja temalt pärinevad paljude žanride esikteosed eesti muusikas, teiste hulgas esimene sümfooniline teos, esimene kantaat („Johannes Damaskusest“), esimene pateetiline avamäng („Julius Caesar“), esimene oratoorium („Joonase lähetamine“), esimene klaverikontsert ja esimene klaverisonaat. Tänaseni on tuntud Tobiase mitmed koorilaulud, sealhulgas piiblitekstile kirjutatud „Eks teie tea“, mis on kõlanud viiel korral laulupeol.

Lisainfo kontserdi kohta: https://emtasaalid.ee/uritused/rudolf-tobiase-gala/

Valminud on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia aastaraamat, mis annab ülevaate akadeemia 2023. aasta tegemistest, sealhulgas olulisematest sündmustest ja saavutustest.

EMTA aastaraamatuga saab tutvuda siin.

Aastaraamatu koostamisel osalesid paljud akadeemia töötajad. Aitäh kõigile, kes andsid oma panuse!

Eile, 25. aprillil avati Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli hoone (Vabaduse väljak 4) fassaadil mälestustahvel, millele on kantud selles majas asunud õppeasutuste – Tallinna Konservatooriumi ja Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli – nimetused ning majas tegutsemise aastad.

Pidulikul avamisel kõnelesid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor Ivari Ilja, Tallinna Muusika- ja Balletikooli juht Timo Steiner ning Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli pikaaegne õpetaja Raili Sule. Esines akadeemia vaskpilliansambel Indrek Vau juhendamisel.

„Kui imetleme üht suurt ja võimast jõge, tasub alati teada, kus on tema algus. See on lätetes, mis ühinedes on lõpuks kasvanud uhkeks vetevooks. Nii on ka meie muusikakultuuriga, mille üks olulistest lätetest on asetsenud paigas, mida nüüd märgistab see kena mälestustahvel,“ sõnab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor Ivari Ilja ja lisab: „Tahvli paigaldamine on austusavaldus kõigile neile, kes on olnud seotud selle majaga, töötanud ja õppinud Tallinna Konservatooriumis ja Tallinna Muusikakoolis, mis hiljem sai endale Georg Otsa nime, kes on panustanud meie muusikahariduse ja kultuuri arengusse.“

„Koolina on haridus, mälu ja traditsioonid meile mõistagi südamelähedased. Ja eriti need, mis muusikaharidusega seonduvad. Oleme harjunud, et haridust antakse koolis, aga tore on ka õppida n.ö õppimata, linnaruumis jalutades ja oma meelt sinna paigutatud info, näituste ja teabega avardades. Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli õigusjärglasena oleme osalised selles juba üle saja aasta tagasi toimunud ja tohutu muusikalise mõjuga sündmuses, mil asutati Tallinna Kõrgem Muusikakool. Tänu infotahvlile kooli kunagises asupaigas on ka pealinna elanik ja külaline selle fakti võrra rikkam,“ ütleb Tallinna Muusika- ja Balletikooli juht Timo Steiner.

Tallinna Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli endine direktor, Kultuuriministeeriumi muusikanõunik Ivo Lille: „Vabaduse väljak 4 on eesti kultuuri ja eelkõige muusikakultuuri seisukohalt äärmiselt oluline hoone. Selle fassaadil avatud tahvel aitab hoida mälestust hoones asunud Tallinna Konservatooriumi ja Tallinna Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli ajaloost ning ühendab hoonega seotud kogukonda.“

Hoones asus aastatel 1922–1944 Tallinna Konservatoorium ning aastatel 1944–2022 Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia heli, visuaali ja muusikatehnoloogia festival COMMUTE, mis toimub juba kuuendat korda, annab hea ülevaate sellest, millised innovaatilised loomerännakud toimuvad praegu kaasaegses heliloomingus.

Selleaastane festival sai alguse möödunud pühapäeval sündmusega Kinos Sõprus, kus tulid ettekandele festivali konkursi raames välja valitud ja ka EMTA üliõpilaste audiovisuaalsed tööd. Esmaspäeva õhtul avati Teatri- ja Muusikamuuseumis heli- ja ruumiinstallatsioonide näitus, mis jääb avatuks kuni 28. aprillini.

Festival üheks tippsündmuseks on täna, 23. aprilli õhtul kell 19.00 EMTA suures saalis toimuv kontsert „Fons Amoris“.  Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning kuue Itaalia muusikakõrgkooli õppejõudude ja üliõpilaste koostöös tulevad ettekandele kaunid klassikalised teosed – Giovanni Battista Pergolesi „Stabat Mater“ ja Antonio Vivaldi sümfoonia keelpillidele h-moll –, sealjuures projekteeritakse lavale ja seda ümbritsevatele seintele EMTA tudengite koostöös sündinud visuaalsed teosed. Solistid on sopran Ilaria Monteverdi (Conservatorio Arrigo Boito) ja metsosopran Claudia Marchi (Conservatorio Arrigo Boito), dirigeerib ja basso continua’l on Borrelli Pierfrancesco (Conservatorio di Musica „Domenico Cimarosa“).

„Tehnoloogia kaasamine lisab alati rohkem riske, kuid kui kaasatud on professionaalne meeskond, kes suudab tehnoloogilisi lahendusi hallata, on kõik võimalik,“ sõnab EMTA audiovisuaalse loomingu õppejuht ning festivali COMMUTE üks loojatest Einike Leppik ja lisab: „Loodame, et innovatiivsed lahendused meelitavad kontserdisaali ka need inimesed, kes siia muidu ei satuks.“

Festivali järgmised päevad on pühendatud üliõpilaste töödele. Kolmapäeval saab EMTA suures saalis kuulda kammeransamblite esmaettekandeid, mis sünnivad EMTA muusika intepretatsiooni osakonna, heliloomingu ja improvisatsioonilise muusika osakonna ning doktoriõppe keskuse koostöös. Neljapäeval jõuab EMTA black box’is publiku ette elektroakustika ja kaasaegse muusika ansambli tudengite koostööprojekt.

COMMUTE’ile paneb punkti reede õhtul akadeemia black box’is toimuv löökpillide ja elektroonika kontsert, kus rahvusvaheliselt tunnustatud löökpillimängija ja helilooja Juanjo Guillemi poolt tulevad ettekandele tema enda, Voro Garcia, Joakim Sandgreni ja EMTA üliõpilaste Andreas Kalveti, Kenneth Flaki ja Botond Bartokosi teosed.

Rohkem infot: emtasaalid.ee/commute-6

Fotoalbumid asuvad EMTA Facebooki lehel siin.

Loe ka:
Audiovisuaalse loomingu õppejuht ja festivali COMMUTE üks loojatest Einike Leppik: „Tahaks jõuda ka nende inimesteni, kes ei ole seotud ainult muusikaga“ (intervjuu EMTA ajakirjale, kevad 2024)
Selgunud on EMTA rahvusvahelise heli, visuaali ja muusikatehnoloogia festivali COMMUTE konkursitulemused (EMTA, 04.04.2024)

Meediakajastusi:
Selgusid rahvusvahelise festivali Commute audiovisuaalse konkursi tulemused (ERR, 11.04.2024)
FESTIVAL ⟩ Seitse verivärsket ja audiovisuaalset teost tulevad ettekandele Sõpruses (Postimees, 09.04.2024)

16.–21. aprillini toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (EMTA) esmakordselt Põhja- ja Baltimaade kõrgkoolide pärimusmuusika erialade konverents Nordtrad. Tegemist on neljateistkümnest muusikakõrgkoolist koosneva võrgustikuga, mille liikmeskoolid pakuvad pärimusmuusika õpet bakalaureusetasemest doktoriõppeni. Intensiivse nädala sisse mahub kolm avalikku kontserti, mille vahele jäävad erinevad töötoad ning õppejõudude ja tudengite kohtumised. 

“Selline kohtumine on oluline ja tiivustav nii pärimusmuusika valdkonna tegijatele kui ka institutsioonidele, mis pakuvad pärimusmuusika kõrgharidust. Samuti loodetavati neile, kes alles kaaluvad õppima asumist ehk tulevastele pärimusmuusika eriala üliõpilastele. Mitmepäevane koosolemine on ideaalne võimalus pärismuusikat inimestele lähemale tuua ning see on kindlasti pinnas, kus tekivad uued ja innovaatilised mõtted,” sõnab EMTA pärimusmuusika eriala õppejuhi ja konverentsi peakorraldaja Karoliina Kreintaal ning lisab: “Vähemtähtis ei ole suurepärane ja ainukordne kontsertprogramm, millest ootame osa saama kõiki pärimusmuusika austajaid.”

Nordtradi avakontserdil, mis toimub teisipäeval, 16. aprillil kell 19.00 EMTA suures saalis, astuvad üles Lummo Kati leelokoor, EMTA pärimusmuusika eriala õppejõud ja üliõpilased: Juhan Uppin, Tuule Kann, Jaak Sooäär, Leanne Barbo, Janika Oras, Katariin Raska, Karoliina Kreintaal, Marion Selgall jt. Kontserdi visuaalse kujunduse loob Rebeca Žukovic.

18. aprillil toimuval “Meistrite kontserdil” Fotografiskas esinevad Nordtradi võrgustiku kõrgkoolide pärimusmuusika õppejõud. Kõlab assortii põhjamaade ja baltikumi rahvamuusikast. Kuulda saab tipptasemel esituses erinevate maade pärimusmuusikat, nii improvisatsioonilisi palu kui ka autoriloomingut.

Konverentsi lõpetab tasuta kontsert 20. aprillil kell 19.00 EMTA suures saalis. Kuulda saab kõike seda, mida on nädala jooksul loonud üliõpilaste segaansamblid. “Mis täpselt kõlama ja laval juhtuma hakkab, ei tea keegi. Kuid kindel on see, et esitatav saab olema huvitav, nooruslik, pärimuslik ja ainukordne. Lisaks esineb ka rahvusvahelise pärimusmuusika magistriõppekava Nordic Masters üliõpilaste ansambel,” lisab Karoliina Kreintaal.

Sündmuse toimumist toetavad Eesti Kultuurkapital, Tallinna linn, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet, Tallinna Linnakantselei Kodurahuprogramm ja Kuninglik Norra Saatkond Tallinnas.

Lisainfo: emtasaalid.ee/nordtrad

Avakontserti saab järele vaadata siit.

Fotoalbumid asuvad EMTA Facebooki lehel siin.

Meediakajastusi:
EMTA võõrustab pärimusmuusika konverentsi Nordtrad (“Aktuaalne kaamera”, ERR, 16.04.2024)
Täna algab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias konverents Nordtrad. Põhja- ja Baltimaade kõrgkoolide pärimusmuusika erialade konverentsi tutvustavad EMTA pärimusmuusika eriala õppejuht Karoliina Kreintaal ning õppejõud Leanne Barbo. (Klassikaraadio, ERR, 16.04.2024)

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias toimunud Yamaha konkursi võitis ja 1000 euro suuruse stipendiumi pälvis pianist, EMTA üliõpilane Fortunato Salvador García Piquer (juhendajad prof Ivari Ilja, vanemlektor Mihkel Poll). 11. aprillil aset leidnud auhinnatseremoonial andis selle võitjale üle Yamaha Eesti, Läti ja Leedu regionaaljuht Gints Dobbermann.

Sel aastal oli konkurss avatud kõigile EMTA-s täiskoormusega õppivatele pianistidele. Konkursist võttis osa 11 üliõpilast, keda hindas žürii koosseisus: vanemlektor Lauri Väinmaa, vanemlektor Marko Martin.

Õnnitleme!

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktoriõppes on avatud üks õppekava: muusika ja teatrikunst.

Õppekaval on kaks suunda:
1. muusikateaduslik suund;
2. loovuurimuslik suund muusika või teatri valdkonnas.

Vastavalt suunale koosneb õppekava teaduslikust doktoritööst ja doktoriõpingutest või loovuurimuslikust projektist ja doktoriõpingutest. Nominaalne õppeaeg on 4 aastat. Täiskoormusega doktoriõpe on tasuta. Rohkem infot: https://eamt.ee/erialad/doktorioppe-keskus/sisseastumine/

Sel aastal pakume doktoriõppesse sisseastujatele järgmisi konsultatsiooniaegu:

15. aprill
11.00 Zoomis (eesti keele)
12.00 Zoomis (inglise keeles)
17.30 ruumis A-202 (eesti ja inglise keeles)

18. aprill
15.00–16.00 ruumis A-202 (eesti ja inglise keeles)

25. aprill
13.00 Zoomis (eesti keeles)
14.00 Zoomis (inglise keeles)

Konsultatsioone viib läbi doktoriõppe keskuse juhataja, muusikateaduse professor Kristel Pappel. 

Osalejatel palume registreeruda hiljemalt konsultatsioonile eelneval päeval kell 17.00 telefonil 6675 709 või e-posti aadressil: margit.vosa@eamt.ee.

Teatrikunsti loomingulisest doktoriõppest huvitatud loomeinimestel palume täiendava info saamiseks vaadata siia: https://eamt.ee/vastuvott-loovuurimuslikku-doktorioppesse-teatrikunsti-suunal/

Juba kuuendat aastat järjest toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) heli, visuaali ja muusikatehnoloogia festival COMMUTE, andes hea ülevaate sellest, millised innovaatilised loomerännakud toimuvad praegu kaasaegses klassikalises muusikas. Festival on olnud sillaks EMTA heliloomingu ja muusikatehnoloogia õppekava tudengite uudisteoste ja professionaalsete muusikute heliloomingu vahel. Festivali selleaastane teema „Fons Amoris“ (armastuse purskkaev – eesti keeles) on aga tuletatud hoopis kaugematest aegadest – 1736. aastal itaalia helilooja Giovanni Battista Pergolesi teosest „Stabat Mater“, mille audiovisuaalses vormis lavale toomine on festivali üks tippsündmusi. 

„Me peame Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias liikuma veelgi enam selle kreedo suunas, et muusika on kõigile ning leidma võimaluse inimestega suhelda,“ lausub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia audiovisuaalse loomingu õppejuht ning festivali COMMUTE üks loojatest Einike Leppik. 2011. aastast Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias avatud audiovisuaalse loomingu õppesuund on selles mõttes olnud heaks teejuhiks: kaasaegsemad muusikaõppe vormid annavad ruumi muidu rangelt akadeemilises raamistikus olevale klassikalisele heliloomingu õppele, lisades sellega mänguvõimalusi eksperimenteerida muusika ääremail. Vaatamata sellele, et tegemist võib esmapilgul olla väiksemale huviringile suunatud valdkonnaga, on tudengite tase kõrge.

Lisaks Leppikule on festivali laevaga algusest peale kaasas olnud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia heliloomingu ja muusikatehnoloogia õppekava koordinaator ja lektor Paolo Girol, kes pani festivali idee kuus aastat tagasi liikuma. Kui Giroli kodumaal Itaalias on elektronmuusika erinevad koolkonnad tegutsenud juba aastakümneid, siis 2008. aastal Eestisse kolides võttis ta üheks missiooniks tutvustada ka siinsetele tudengitele audiovisuaalse loomingu tööriistu, selle pidevast arengust ja innovaatilisusest.

Festivali nimi COMMUTE pärineb Giroli enda sulest ning on tuletatud õppekava inglisekeelsetest lühenditest: kompositsioon (COmposition), muusika (MUsic), tehnoloogia (TEchnology).

COMMUTE on suurepärane näide sellest, kuidas üks õhku lennutatud idee võib lumepallina veerema minna, kasvades millekski suuremaks: festivali eelkäijaks võib nimetada kino Sõprus igaaastaseid koolikontserte ja väiksemaid üritusi, kus esitleti Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia audiovisuaalse-, elektro- akustilise- ning klassikalise heliloomingu tudengite uudisteoseid. „Ühel hetkel tekkis mõte, miks me ei võiks neid ühe katuse alla koondada? Ühest küljest on muidugi oluline anda tudengitele võimalus oma töid näidata, teisalt on oluline ka nende kaasamine professionaalsesse muusika maailma – anda võimalus olla osa festivali korraldamisest,“ meenutab Leppik festivali sündi. Kuigi tegemist on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia korraldatava festivaliga, astuvad igal aastal lisaks tudengitele üles ka professionaalsed muusikud, kes on keskendunud klassikalisele kaasaegsele muusikale või elektroakustilisele loomingule. Festivali ühendavaks lüliks on muusikatehnoloogia, mida kasutatakse kõikidel üritustel. Kuna tehnoloogia roll on muutunud üha olulisemaks, siis esitabki festival justkui küsimuse: kuidas tuua muusikatehnoloogia kaasaegsesse loomingusse?

Festival kasvab koos akadeemiaga 

Festivali COMMUTE arengud on käinud käsikäes Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia majasiseste arengutega. Eeskätt puudutab see kontserdi- ja teatrimaja avamist, mis on andnud võimaluse kutsuda festivalikülaline enda majja. Festival kui väike elusorgan on ka ise nende aastatega muutusi läbi teinud: „Seda, milliseks on festival tänaseks päevaks kujunenud, ei saa võrrelda sellega, mis ta oli viis aastat tagasi. Aastatega kujunevad välja inimesed, keda usaldada ja kellega koostööd teha,“ sõnab Leppik.

Nii nagu tibusid, keda loetakse kevadel, valmivad kevade hakul ka tudengite suuremad loometööd. Leppik selgitab, et festivali programm pannakse kokku selle põhjal, mis heliloomingu osakonnas parasjagu toimub. „Üritame valida õiget formaati, kuhu kedagi suunata. Esimese kursuse tudengile ei paku võib olla tegemiseks interaktiivset installatsiooni. Igaühel on oma koht, mis tuleneb õppekavast.“

Tänavune festival toimub 21.–26. aprillini Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdi- ja teatrimajas ning kinos Sõprus. Uueks kontserdipaigaks on Teatri- ja Muusikamuuseum.

Festival kulmineerub Itaalia konservatooriumitega koostöös valminud Giovanni Battista Pergolesi teose „Stabat Mater“ unikaalse visuaalse lahendusega, mis „laotatakse laiali“ EMTA suures saalis. Leppik soovitab uudistama minna ka kinos Sõprus toimuvat kontserti, kus võib erinevate kunstnike ja heliloojate audiovisuaalseid tõlgendusi näha teemale „Fons Amoris“.

Tehnoloogilised lahendused nõuavad ressurssi 

Festivali korraldajana näeb ta, mida tähendab tehnoloogia lisamine: isegi kõige väiksem tehnoloogiline nüanss võrdub juba suurema ressursiga, milles on oluliselt rohkem riske, ettevalmistusi ja proovi. „Kui sinna juurde on kaasatud lisaks veel instrumendid, on oluline, kuidas see kõik homogeenselt kõlaks.“

Leppik tunnistab, et siiani kohati alahinnatakse muusikatehnoloogia ja audiovisuaalse loomingu õppekavasse sissekirjutatud tehnoloogilist aspekti, mis aga paratamatult nõuab rohkem ressursse. „Muusikatehnoloogiat käsitlevate erialade puhul on nii õppetöö kui ürituste sujuvaks korraldamiseks äärmiselt oluline professionaalne tiim, kes suudab tehnoloogilisi lahendusi hallata.“

Kõige alus on pühendumine 

Nii nagu festivali COMMUTE areng, on ka Leppiku enda teekond audiovisuaalse maailma suunas orgaaniliselt kulgenud. Omal ajal paralleelselt Heino Elleri Muusikakoolis ja Kõrgemas Kunstikoolis Pallas õppides, muusika ja kunsti vahel liikudes, jõudis ta ühel hetkel graafika magistriõpingutega Belgiasse, kus lõputööks valis installatiivse lahenduse, mille täienduseks kasutas ka heli. Tänaseks päevaks on Leppik jõudnud muusikateraapiani ning tema huvifookuses on elektroonilise muusika loomeprotsess kui teraapiline sekkumine. Muusikateraapia kontekstis laieneb loomeprotsessi fookus ja eesmärk ning avaldub muusika loomise positiivne mõju vaimsele tervisele. „Teemad, millega läbi loomingu tegelen, on hästi isiklikud,“ sõnab Leppik ja lisab: „Ka tudengite puhul on märgata, et enesearegu ja -analüüsi protsessis loodud teosed on kõnekad nii autori enda kui publiku jaoks. Seejuures ei peaks tehnoloogiat kasutama tehnoloogia enda pärast, vaid ikka sõnumi või idee edastamiseks.“ Koolis on Leppiku sõnul eriti olulised tööprotsessid, sest läbi nende õpitakse end nii loojana kui inimesena tundma. „Lisaks on oluline pühendumine, mis on loomeprotsessi aluseks.“ Õppejõuna näeb ja kuuleb ta ka selgelt, kas tudeng on teinud midagi ainult kooli tarbeks või on ta sinna ka tükikese enda hingest pannud. „Kui teed loomingut nii, et see tuleb tõesti sinust, siis see kõnetab. Loomevajadus peab olema piisavalt tugev, sest lõpuks on oluline ka see, kuidas ennast ära elatada.“

Publiku harimine on oluline 

„Muusikas pole hea ja halva kategooriaid,“ leiab festivali COMMUTE looja. „Igal muusikapalal või heliteosel on oma kuulaja, koht ja aeg. Meie vajadused inimestena on ajas muutuvad, samamoodi võib muutuda aja jooksul ka meie muusikavajadus ja -eelistus.“ Vaatamata sellele, et tegemist on kaasaegse muusika festivaliga, on festivali loojad soovinud hoida avatust ja sünteesida festivali kavva muusikat erinevatest ajastutest ja stiilidest. Festivali korraldaja näeb, kui kirju on kultuurimaastik meie ümber. Valikurohkus võib olla aga kultuuritarbijale paras peavalu. Millist publikut saali oodatakse? „Tahaks jõuda inimesteni, kes kõnnivad iga päev meie kontserdi- ja teatrimajast mööda, aga pole kunagi sisse astunud. Et saalis ei viibiks ainult helilooja, tema sõbrad ja veel mõned muusikud, kes on kaasaegsest muusikast huvitatud. Tahaks näha inimesi, kes muul ajal võib olla teevad teist tööd, aga tulevad kontserdile, on avatud. Selliseid inimesi on, aga neid on vähe. Et inimesed oleksid rohkem avatud ja valmis avastama, ka tundmatuid radu. Peame kuidagi leidma selle võimaluse inimestega veelgi enam suhelda ja olema avatud. Muusika on kõigile.“

Festival COMMUTE toimub 21.–26. aprillini. Rohkem infot siit.

Intervjuu autor on Jaanika Vilipo. Artikkel ilmus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ajakirja esimeses numbris (märts 2024), rohkem infot siit.