Rubriik: Uncategorized @et

30. märtsil möödub 180 aastat 19. sajandi pianistide kuningaks nimetatud Franz Liszti esinemisest Tartu Ülikooli aulas. Seda tähelepanuväärset sündmust meenutatakse 30. märtsil kell 18.00 piduliku klaverigalaga samas kontserdipaigas. Tartu Ülikooli aulas esitavad Liszti klaveriloomingu kauneimaid ja virtuoosseimaid teoseid rahvusvaheliselt tunnustatud pianistid Ivari Ilja, Kristi Kapten, Sten Lassmann, Marko Martin, Mati Mikalai, Johan Randvere ja Mantas Šernius.

Franz Liszti looming ja tegevus pianistina avardas märkimisväärselt klaverikunsti piire. Võib öelda, et tema tegevuse tulemusena sündis professionaalse kontsertpianisti amet sellisena, nagu seda tänapäevani mõistetakse. Liszti teosed kuuluvad igas vanuses pianistide repertuaari ning tema kasutusele võetud mänguvõtted ja uuendused on virtuoosse klaverimängu aluseks. Liszti erakordselt haaravatest ja oma efektsusega lausa minestamisi põhjustanud esinemistest räägitakse legende, mis inspireerivad pianiste tänini.

Liszti Tartu kontserdi tähistamise idee sai alguse ühest erakordsest leiust. Nimelt tuli Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu Baltika fondi varukogust välja Franz Liszti Tartu kontserdi originaalafišš, kus on kirjas ka Liszti esitatud kava. Originaalafišši saab näha ülikooli aulas. Nüüdsel klaverigalal tuleb ühe teosena ettekandele ka 180 aasta tagusel kontserdil kõlanud Liszti transkriptsioon Schuberti laulust „Serenaad“.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektori, klaveri professori ja pianisti Ivari Ilja sõnul on erakordne mõelda, et selline suurkuju nagu Liszt on külastanud Tartut ja esinenud ülikooli aulas. „Sellest sündmusest möödub 30. märtsil 180 aastat, kuid inimesed kogu maailmas vaimustuvad siiani tema surematust loomingust ning meie galakontsert on pühenduseks Liszti geniaalsusele, Tartule ja ülikoolile,” ütles Ilja.

Lisztist ja tema kontsertidest Eestis annavad gala alguses lühiülevaate Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud muusikateadlane Kristel Pappel ning kunstiteadlane Harry Liivrand.

Sissepääs kontserdile on tasuta, kuid oodatud on annetused Eesti Punasele Ristile Ukraina toetamiseks.

Meediakajastus:
Ferenc Liszti kontserdikuulutuse leidjal jäi süda korraks seisma (Tartu Postimees)
Klaverijumal Ferenc Liszt võlus 180 aastat tagasi Tartu publiku („Ringvaade“)
30. märtsil möödub 180 aastat Ferenc Liszti kontserdist Tartu Ülikooli aulas (Klassikaraadio)
Tartus meenutati Franz Liszti loominguga pianisti külaskäiku (AK kultuuriuudised)

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) on vapustatud sündmustest, mis praegu Ukrainas seoses Venemaa agressiooniga aset leiavad.

23. märtsil võttis EMTA senat vastu otsuse, et 2022/2023. õppeaastal ei saa ülikooli õppima kandideerida Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene kodanikud, kellel ei ole mõne Euroopa Liidu liikmesriigi elamisluba ega rahvusvahelist kaitset. Eestis juba õppivaid üliõpilasi otsus ei puuduta.

EMTA teeb endast kõik, et anda panus Ukrainast pärit tudengite abistamisse, lähtudes seejuures Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu seisukohtadest Ukraina põgenike vastuvõtmise, neile sotsiaalsete tagatiste ja õppimisvõimaluse pakkumise osas. Seoses sellega on akadeemia kinnitanud erisused stipendiumite ja õppetoetuste taotlemisel, määramisel ja maksmisel. EMTAs juba õppivatele Ukraina üliõpilastele pakub akadeemia tuge ja psühholoogilist nõustamist.

Ukraina toetuseks toimus 6. märtsil EMTA suures saalis ka heategevuskontsert, kus esitati eesti ja ukraina autorite loomingut ning mille piletitulu annetas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Fond Eesti Punase Risti abiga Ukraina elanike toetuseks.

9. märtsil toimus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis EMTA muusika interpretatsiooni osakonna iga-aastane osakonnasisene konkurss pianistidele, mis seekord oli pühendatud Eesti väljapaistvale pianistile ning akadeemia kauaagsele õppejõule, professor Valdur Rootsile.

Konkursi žürii koosseisus vanemlektor Marko Martin ja vanemlektor Mati Mikalai andis välja kaks II preemiat suurusega 400 eurot, mille pälvisid Karolin Sigus (juhendajad vanemlektor Kai Ratassepp ja lektor Mihkel Poll) ja Tamara Bláhová (juhendaja lektor Mihkel Poll).

Õnnitleme!

26. ja 27. märtsil toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia interpretatsioonipedagoogika ja klaveri eriala ning Eesti Klaveriõpetajate Ühingu koostöös VII Bruno Luki nimeline klaverikonverents. Sündmus leiab aset EMTA kammersaalis.

Seekordses teemadevalikus on tagasivaade Beethoveni juubeliaastale (Lauri Väinmaa), murrang klaveriõpetuses Suure Prantsuse revolutsiooni aegses Pariisis (Lembit Orgse), Nadežda Golubovskaja mõju Eesti klaveriõpetusele (Martti Raide) ning Golubovskaja pedaliseerimiskunsti raamatust tulenevad interpretatsioonisoovitused (Yannis Rammos/Lausanne), Heino Elleri pedagoogiline klaverilooming (Sten Lassmann) ning uute kodumaiste muusikatrükiste esitlused: juubeliväljaanne „Laine Mets. Daam klaveri taga“ (Lembi Mets, Piia Paemurru, Ivari Ilja, Natalia Sakkos, Jaanika Rand-Sirp) Viktor Meržanovi tõlkeraamat (Ada Kuuseoks), „Klaveripalad eesti lastemuusika kullafondist II“ (Riine Pajusaar, M. Raide). Konverentsi lõpetab Elisabeth Aigner-Monarth Viini Muusikakõrgkoolist ettekandega mängulisest algõpetusest kui hilisema eduka pianistliku arengu vundamendist.

Konverents on osa 26.– 27. märtsini EMTAs toimuvatest XXII Eesti Klaveriõpetajate Päevadest. Kavaga saab tutvuda siin.

Kontakt:
Lembit Orgse, lembit.orgse@eamt.ee

Tartu Uues Teatri väikses saalis esietendus 18. märtsil 2022 EMTA lavakunsti osakonna 30. lennu lavastajaüliõpilase Erik Richard Salumäe ja dramaturgiüliõpilase Roos Lisette Parmase bakalaureuselavastus “CERVANTOORIUM” Miguel de Cervantese loomingu ainetel.

CERVANTOORIUM

Apokalüptiline lõhe 2 näitleja, 17 tegelase ja miljoni või ühe küsimusega
Cervantese ainetel

…on ühest ennenägematust ja ennekuulmatust seiklusest, mis juhtus siis, kui Jumal taganes oma kohalt ja don Quijote astus välja oma majast ning ei suutnud maailma enam ära tunda, ja teistest suurepärastest juhtumistest, mis väärivad mängimist ja mis juhtusid rõhujaid rõhututest lahutaval teel, mis võib-olla lõppeb seal, kus algab halastus.

Milan Kundera on öelnud: “Läheb tarvis suurt hingejõudu, et koos Cervantesega mõista maailma kahemõttelisena, olles sunnitud silmitsi olema üheainsa ja absoluutse tõe asemel hulga suhteliste ja omavahel vastuolus olevate tõdedega (tõdedega, mida kätkevad endas imaginaarsed egod, keda me nimetame romaanitegelasteks) ning seega omada ainsa veendumusena kahtluse tarkust.”

Või on hoopis nii, et tõde on kild killu haaval jagatud laiali kõigisse ja kõigesse? Ja just seepärast ei tohiks kunagi katkeda dialoog meie, meie imaginaarsete egode ja teiste inimeste vahel, kes meile meie teekonnal vastu juhtuvad. Just seepärast, et meis kõigis on killuke tõde ja janu suurema Tõe järele.

Autor-lavastajad Erik Richard Salumäe ja Roos Lisette Parmas (lavakunsti osakonna 30. lennu diplomandid, Eriku juhendaja Ivar Põllu, Roosi juhendaja Priit Põldma)
Laval Maarja Johanna Mägi (Vanemuine) ja Grete Jürgenson (Rakvere Teater)
Kunstnik Kristel Zimmer (Eesti Kunstiakadeemia diplomand)
Valguskunstnik Kärt Karro (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia diplomand)
Valguskunstniku juhendaja Siim Reispass
Helilooja Georg Jakob Salumäe
Helikujundaja Mihkel Kuusk
Koreograaf Roos Lisette Parmas
Plakatikunstnik Edward Von Lõngus
Produtsent Maarja Mänd

Esietendus 18. märtsil 2022 Tartu Uue Teatri väikses saalis.

Lavastus valmib EMTA lavakunsti osakonna ja Tartu Uue Teatri koostöös.

Lavastuse valmimisele on aidanud kaasa Eesti Rahva Muuseum ja Genialistide Klubi.
Toetavad EV Kultuuriministeerium ja Tartu linn.

Piletid on müügil Tartu Uue Teatri kodulehel.

Lavakunsti osakonna XXXI lend esitab teatripäeval, 27. märtsil kl 16.00 Teatri- ja Muusikamuuseumis lavakõne kava “Abc-kiräoppusest Traadi Matsi ja Shakespeare’i Williamini”, kus kuuleb katkendeid ja aabitsapalasid tartu, võru ja seto keeles.

Teise kursuse näitlejatudengid tegelesid sügissemestril lavakõnes lõunaeesti keeltega, et vastsed näitlejad oleksid pärast kooli lõppu valmis vajadusel mängima laval ka mitte ainult tallinna keeles. Ja mis vast veelgi olulisem – et panna noored lugema Mats Traadi romaanisarja “Minge üles mägedele”.

Ülesandega haakus nagu valatult Tartu Ülikooli poolt koolile pakutud võru keele õppe programm, mida Sulev Iva Tallinnas tudengitele läbi viis.

Kuna näitlejaõppes oli sügissemester pühendatud Shakespeare’i näidenditele, toetas lavakõne erialaõpet värsiõppe vundamendi ladumisega ja sealt sündis mõte mängida ka Shakespeare’i lõunaeesti keeltes.

Et keeleõpe algab aabitsast, algab kava valitud paladega tartu- ja võrukeelsetest aabitsatest, mis on välja antud ajavahemikus 1885–2005. Üks pala pärineb ka 2011. aastal välja antud seto aabitsast.

Laval EMTA lavakunsti osakonna XXXI lend: Markus Andreas Auling, Karl Birnbaum, Richard Ester, Lauren Grinberg, Hanna Brigita Jaanovits, Laurits Martin Muru, Hele-Riin Palumaa, Herman Pihlak, Kristin Prits, Emili Rohumaa, Alice Siil, Juhan Soon, Astra Irene Susi, Kristina Preimann, Rasmus Vendel, Edgar Vunš

Juhendaja: Anu Lamp

Tegijad tänavad:

Aituma ja aitjumma, Mats Traat, Sulev Iva, Jan Rahman, kes te võtsite Shakespeare’i tõlkida ja tänu kellele see plaan teostus! Hamleti setokeelse olla-või-mitte-olla-monoloogi kaks erinevat tõlget – üks Kauksi Ülle, teine Õie Sarve sulest – olid juba varem valmis. Ka selle eest sügav kummardus!

Kava kestus koos vaheajaga 2 tundi 20 minutit.

Piletid hinnaga 10 eurot on müügil Fientas.
Kui kohti jätkub, siis ka enne etenduse algust Teatri- ja Muusikamuuseumis.

Pool piletitulust läheb XXXI lennu tuleval kevadel toimuvate Londoni välisõpingute toetuseks.

28.–31. märtsil toimuvad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Heidelbergi ülikooli emeriitprofessori Silke Leopoldi loengud ja seminarid Mozarti ooperitest. Lähemalt käsitletakse oopereid „Idomeneo“, „Figaro pulm“, „Don Giovanni“ ja „Võluflööt“.

Silke Leopold on maailma üks hinnatum ooperispetsialist, kellelt on ilmunud suur hulk publikatsioone, eriti Monteverdi, Händeli ja Mozarti ooperiloomingust. Ta on valitud Salzburgi Mozarteumi juurde kuuluva Mozarti-uuringute Akadeemia ja Heidelbergi Teaduste Akadeemia liikmeks ning Ameerika Muusikateaduse Ühingu ja Austria Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks. Oma kirjutiste eest on ta pälvinud mitmeid kõrgeid teadusauhindu.

EMTAs toimuvate loengute plaan.

Rohkem infot: Toomas Siitan, toomas.siitan@eamt.ee

Hea akadeemia pere!

Seoses haiglasse sattuvate raskeloomulise COVIDi patsientide arvu vähenemisega kaotas Vabariigi Valitsus alates 15. märtsist COVIDi tõendi kontrollimise kohustuse ja kella 23 sulgemispiirangu. Kehtima jäävad reisimise isolatsioonireeglid, samuti tuleb reisimisel silmas pidada sihtriigi piiranguid.

Kuna koroonaviirus levib Eestis endiselt laialdaselt, kehtib avalikes ruumides maskikandmise kohustus. Ka EMTA õppehoonetes jääb maskikandmise kohustus kehtima. Palume samuti pöörata tähelepanu käte desinfitseerimisele ja muudele viiruse levikut tõkestavatele meetmetele. Viirusesse nakatumise vähimagi kahtluse korral on akadeemiasse tulek rangelt keelatud. 

EMTA peahoone uks jääb endiselt lukku, kuid majaväliste külaliste jaoks ei ole enam tarvis eriluba taotleda – piisab sellest, kui kutsuja läheb külalistele isiklikult vastu.

Olgem hoitud!

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektoraat

Festivali kunstiline juht, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia klavessiiniprofessor ja varajase muusika õppe juht Imbi Tarum: „Selle aasta festivalil pakuvad muusikalisi elamusi EMTA varajase muusika keskuse üliõpilased ja õppejõud. Avakontserdil saab nautida klaveri eelkäija haamerklaveri peent kõla professor Lembit Orgse ja tema üliõpilaste esituses. Järgneval loeng-kontserdil tutvustab Hispaania 16. ja 17. sajandi klahvpillimuusikat EMTA vilistlane Dario Cervera Jorda. Laupäeval toimub aga kaks kontserti – professor Andres Uibo ja Toomas Trassi oreliklassi etteaste ja suurejooneline lõppkontsert EMTA barokkorkestri (juhendaja Meelis Orgse) ja vokaalsolistidega, kus kõlavad G. F. Händeli ooperiaariad ja J.-B. Lully orkestrisüit.“

KAVA:

Neljapäev, 17.03 kell 19.00 / EMTA kammersaal
Academia aeterna. „Revolutsioonilises Pariisis“
Lembit Orgse (haamerklaver) ja EMTA haamerklaveri üliõpilased Jordi López Jové, Olga Kreiter, Yang Yue
Kavas Adam, Montgeroult, Dussek, Hérold

Reede, 18.03 kell 19.00 / EMTA kammersaal
„Hispaania 16. ja 17. sajandi klahvpillimuusika“
Darío Cervera (klavessiin, positiivorel) loengkontsert

Laupäev, 19.03 kell 14.00 / EMTA orelisaal
Laupäevad barokkoreliga. „337 aastat Johann Sebastian Bachi sünnist“
Andres Uibo ja Toomas Trassi oreliüliõpilased
Brigitta-Selestine Petropavlova, Olena Khaladzhi, Petr Sushkov, Marten Meibaum, Marius Raba, Olga Opryshko, Hei Ching Lam, Leonardo Tommasini, Aivar Sõerd
Kavas Bach
Pool tundi enne kontserdi algust, kell 13.30 tutvustab professor Andres Uibo EMTA barokkorelit

Laupäev, 19.03 kell 19.00 / EMTA kammersaal
„Ooper Londonis ja Pariisis“
EMTA barokkorkester
Solistid Kristiina Under (sopran), Mariliis Tiiter (sopran), Johanna Maria Ernesaks (metsosopran), Jānis Sustrups (bass)
Kavas Händel, Vivaldi, Lully

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia korraldab vanamuusikafestivali Ceciliana alates 2014. aastast.

Festivalikontserdid on tasuta, piletid on saadaval Fientas: https://bit.ly/37pKael

Ootame kuulama!

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Fondi Tõnu Kaljuste nimelise allfondi komisjon otsustas 2022. aasta stipendiumi määrata noorele dirigendile, EMTA magistrandile Ode Pürgile.

Ode Pürg on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia bakalaureuseastme kooridirigeerimise eriala cum laude ning jätkab praegu samal erialal magistriõppes professor Toomas Kapteni juhendamisel.

Ode Pürg on asutanud kammernaiskoori „Musamari“. Sel aastal teeb koor esmakordselt koostööd Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga, ettekandele tuleb A. Dvořáki „Stabat Mater“ ning koormeister on noor dirigent ise. Käesoleva aasta algusest on Ode Pürg ka segakoori HUIK! peadirigent. 2020. aastal pälvis Ode Pürg Gustav Ernesaksa fondi õppestipendiumi.

Tõnu Kaljuste stipendiumi pälvib EMTA üliõpilane, kelle tegevusväli suudab haarata nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusika ning kes loob sildasid, mitte piire. EMTA Fondis asutas Tõnu Kaljuste allfondi Eesti Ameerika Fond, kuhu stipendiumi loomiseks on annetanud algkapitali eraisik Epp Tsirk.

Eelmistel aastatel on stipendiumid pälvinud Rasmus Puur, Pärt Uusberg, Mai Simson ja Kadri Toomoja.

Õnnitleme!