Rubriik: Uncategorized @et
13.–16. detsembril toimus Araabia Ühendemiraatides Dubais maailmanäitusel Eesti haridust tutvustav nädal. Koos haridus- ja teadusminister Liina Kersnaga osalesid visiidil Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser, Tallinna Ülikooli rektor Tõnu Viik, Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land, Eesti Kunstiakadeemia rektor Mart Kalm, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia välissuhete prorektor Henry-David Varema, Eesti Maaülikooli teadusprorektor Ülle Jaakma ja Estonian Business Schooli rektor Meelis Kitsing. Samuti osalesid haridusnädalal president Kersti Kaljulaid, Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees Anu Noorma ja hariduse erisaadik Birgit Lao.
Eesti hariduse erisaadiku Birgit Lao sõnul on haridusel seekordsel maailmanäitusel väga suur roll, kuna seal arutatakse nii haridusvaldkonna vajadusi kui ka otsitakse võimalikke lahendusi. «Dubai EXPO-l avaneb erakordne võimalus maailma mastaabis haridusdiplomaatia ja haridusteenuste arengu kiirenemiseks. Tänavu on fookus digilahendustel, eriti sellistel, mis võimaldavad just koroonast tingitud koolikorralduses sujuvamat õpet,» selgitas Lao.
Eesti Teadusagentuuri (ETAg) rahvusvahelise turunduse programm Research in Estonia tutvustas ülikoolide päeval, kuidas Eesti teadus saab panustada globaalsete probleemide lahendamisse ja otsib võimalusi, kuidas seda rahvusvahelise koostöö abil veelgi tõhusamalt teha.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia välissuhete prorektor Henry-David Varema tegi EXPO-l ettekande teemal “Advances in conventional music teaching through video conferencing technologies”. Ühtlasi esitleti Eesti paviljonis ETA toel valminud videot, mis tutvustab viitevaba videoedastussüsteemi Lola kasutamist EMTA-s. Tegemist on süsteemiga, mis annab muusikutele võimaluse musitseerida koos, ilma et nad peaksid viibima ühes ruumis.
Antud projekti panustas oluliselt Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia IT peaspetsialist Innar Järva, kes esitles 2021. aastal EMTA palvel ETA-le taotluse. Projekt vastas kahele ÜRO poolt seatud eesmärgile: vähendada ebavõrdsust nii riikide sees kui ka nende vahel ning võidelda kliimamuutuste ja nende mõjuga.
EMTA Lola-meeskond on konsulteerinud praeguseks mitmeid riike ning tegelenud ka kohapealse juurutamise ja võrkude arendusega, samuti osalenud pidevas arendusprotsessis Lola tarkvara kirjutajatega.
Maailmanäitus EXPO 2020 Dubai algas 1. oktoobril ja jääb avatuks 2022. aasta märtsi lõpuni. Maailma suurima ärimessi EXPO eesmärk on näidata saavutusi, millega maailma eri riigid on hakkama saanud. EXPO-l on esindatud paviljonidega üle 190 riigi ning maailmanäitusele oodatakse osalema 25 miljonit külastajat.
20. ja 21. jaanuaril 2022 tähistati Tartus Paul-Eerik Rummo juubelisünnipäeva konverentsiga “Ükskord ennepuiste. Paul-Eerik Rummo 80”. Konverentsi esimene päev toimus Eesti Kirjandusmuuseumi saalis, teine päev Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis.
Ettekannetega astusid üles Tanar Kirs, Joosep Susi, Marin Laak, Anneli Saro, Ene-Reet Soovik, Mart Velsker, Viivi Luik, Rein Veidemann, Aare Pilv, Anti Saar, Arne Merilai, Märt Väljataga, Luule Epner, Igor Kotjuh, Cornelius Hasselblatt ja Piret Viires. Kõneldi Paul-Eerik Rummo tähendusest eesti kultuuriruumis luuletaja, lastekirjaniku, dramaturgi ja tõlkijana, samuti tema luule tõlkimisest. Avati ka Paul-Eerik Rummo käsikirjade ja raamatute arhiivinäitus ning esitleti tema uut valikkogu “Väljavõtteid”.
EMTA lavakunsti osakonna 29. lennu lõpetanud lavastaja Elise Metsanurk (Tartu Uus Teater) pani spetsiaalselt konverentsi jaoks Rummo varasemate tekstide põhjal kokku lavastuse “Kohvikulusikad”, millega pandi punkt teisele konverentsipäevale 21. jaanuaril.
Laval EMTA lavakunsti 31. lennu üliõpilased Markus Andreas Auling, Karl Birnbaum, Richard Ester, Laurits Muru, Herman Pihlak, Juhan Soon, Rasmus Vendel ja Edgar Vunš ning Kärt Johanson ja Andre Maaker.
21. jaanuari konverentsipäeva saab järelvaadata UTTV lehel (etendus alates 5:02:40).
Konverentsi kava ja täpsem info on leitav Kirjandusmuuseumi lehelt.
Konverentsi korraldustoimkond: Mart Velsker (peakorraldaja), Marin Laak, Arne Merilai, Agnes Neier, Krista Ojasaar ja Berk Vaher
Konverentsi toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond, Eesti Kirjandusmuuseum ja EKM Eesti Kultuurilooline Arhiiv, Tartu Ülikooli eesti kirjanduse rahvusprofessuur ja Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi kaudu Eesti-uuringute Tippkeskus
ERASMUS+ vahetusõpingutele kandideerimine 2022 / 2023. õppeaastaks lõpeb 10. veebruaril 2022. Osale 3. veebruaril kell 13 EMTA välisõpingute infotunnis, et saada rohkem infot!
Semester või õppeaasta väliskõrgkoolis on muutunud ülikooliõpingute tavapäraseks osaks – igal aastal kasutab seda võimalust suur hulk üliõpilasi. 2021 / 2022. õppeaastal on välismaal end täiendamas 56 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilast, sealhulgas äsja akadeemia lõpetanud tudengid, kes osalevad praktikal. Välisõpingud on viinud EMTA üliõpilased Granadasse, Oslosse, Tbilissi, Bergenisse, Rennes’i ja Brnosse. Populaarseimad sihtkohad on sel aastal Helsingi Kunstiülikooli Sibeliuse Akadeemia (Soome), Lyoni Muusika ja Tantsu Konservatoorium (Prantsusmaa) ning Hamburgi Muusika- ja Teatriülikool (Saksamaa).
2021. aastal alanud uus 7-aastane Erasmuse programmiperiood pakub lisaks senistele tavapärastele õpirännetele mitmeid uusi võimalusi enesetäiendamiseks välismaal. Välisõpingutele saavad minna nii need, kes ei taha pikaajaliselt kodumaalt eemal viibida, kui ka need, kes soovivad välismaale minna juba esimesel kursusel. Kuna reisimine on praegusel perioodil tavalisest keerulisem, tulevad appi põimitud õpiränded, mis võimaldavad kombineerida omavahel füüsilisi ja virtuaalseid õpinguid. Doktorantide lühiajalised õpiränded lubavad ka kuni 30 päeva pikkust enesetäiendamist mõnes meie partnerülikoolis.
Paindliku Nordplus programmi võimalused algavad nädalapikkustest õpirännetest, et osaleda näiteks partnerülikoolides toimuvatel meistrikursustel ja projektides, kuid võimalikud on ka pikemad perioodid ühest kuust terve õppeaastani välja.
Detailse info saamiseks soovitame osaleda Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia välisõpingute infotunnis, mis toimub 3. veebruaril kell 13.00 Zoomi vahendusel.
Kui soovid järgmisel aastal EMTA stipendiaadina välismaale õppima minna, siis täida palun EMTA kodulehel Erasmus+ vahetusõpingute stipendiumitaotlus.
NB! Mitmed populaarsed partnerkoolid ootavad tudengite kandideerimisavaldusi juba veebruari lõpus.
Taotlusi ERASMUS+ praktika tegemiseks või Nordplusi lühiajaliseks õpirändeks saab esitada EMTA välissuhete osakonnale jooksvalt.
Rohkem infot nii praktika kui ka vahetusõpingute kohta saab helistades +372 6675760 või kirjutades erasmus@eamt.ee (EU Erasmus) ning +372 6675779 või hanneleen.pihlak@eamt.ee (Nordplus, Erasmus üleilmne õpiränne).
Interpretatsioonipedagoogika eriala eestvõttel on ilmunud kogumik, mis sisaldab enamikku legendaarse õppejõu Olavi Silla (1949–2003) salvestatud loengutest.
Salvestused on litereeritud ja varustatud täienduste, selgituste ning kommentaaridega keelpillimuusika ajaloo õppejõudude Niina Murdvee ja Meelis Orgse poolt.
Väljaanne on väärtuslik kaasaegne õppematerjal tudengitele ja kõikidele huvilistele ning väljapaistva õppejõu Olavi Silla pärandi monumentaalne dokument.
Kogumiku esitlus toimub 1. veebruaril kell 18.00 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia orelisaalis.
Väljaannet on peagi võimalik soetada EMTA ruumist D523. Kontakt: Liina Jääts (liina.jaats@eamt.ee).
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning SA Eesti Interpreetide Kontserdid koostöös toimuv sari ootab alates jaanuarist kuulajaid EMTA kontserdi- ja teatrimaja suurde saali (Tatari 13), et pakkuda parimas võimalikus keskkonnas suurepärast muusikat tipptasemel interpreetide esituses.
„Meie koostöö näol on tegemist ühe sammuga selles suunas, et kontserdielu ilmestaksid regulaarsed, ideaalis iganädalased, kõrgetasemelised kammermuusika kontserdid. Eesmärk on pakkuda publikule erakordseid elamusi – seda nii esinejatevaliku kui ka EMTA suure saali ainulaadse akustika kaudu,“ sõnab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia prorektor Henry-David Varema.
Selle aasta esimene kontsert sarjast „i nagu interpreet“ toob lavale väljapaistvad noored interpreedid Marcel Johannes Kitse ja Sten Heinoja, kes pakuvad publikule kuulamiseks saksa ja prantsuse heliloojate loomingut.
„Oleme kavasse võtnud pigem ebatavalised teosed – kontserdi esimeses pooles kõlavad Jolivet’ nukrameelne nokturn ja Poulenci mänglevalt lõbus sonaat. Teises pooles mängime Schnittke metsikut esimest sonaati, millele järgnevad kaks Brahmsi imeilusat laulu „Feldeinsamkeit“ ja „Wie Melodien zieht es mir“ ning legendaarne „Skertso“ motoga F-A-E (Frei, aber einsam – Vaba, aga üksi),“ avavad valikuid Marcel Johannes Kits ja Sten Heinoja.
Tšellist Marcel Johannes Kits on saavutanud hulgaliselt auhinnalisi kohti nii kodu- kui ka välismaistel konkurssidel, sealhulgas I koht George Enescu nimelisel rahvusvahelisel konkursil Rumeenias (2018), I koht ja kaks eripreemiat Johannes Brahmsi nimelisel konkursil Austrias (2016), I koht Eesti keelpillimängijate konkursil Tallinnas (2015) ja I koht telekonkursil „Klassikatähed“ (2013). Ta on astunud üles mitmetes tuntud kontserdisaalides nagu Berliini Konzerthaus, Hamburgi Elbphilharmonie, Berliini Pierre Boulezi saal, Hamburgi Laeiszhalle, Berliini Filharmoonia, Müncheni Prinzregententheater, Bukaresti Ateneul, Moskva konservatoorium, Peterburi filharmoonia, Iisraeli ooper Tel Avivis ja Jeruusalemma teater ning esinenud solistina nii Eesti kui ka välisorkestrite ees. Kammermuusikuna seob teda tihedam koostöö pianistide Sten Heinoja ja Naoko Sonodaga, ta kuulub klaveritrio Trio 95’ ja keelpillikvartett M4GNET koosseisu. Marcel Johannes Kits mängib Francesco Ruggieri 1674. aastal Cremonas valmistatud tšellol ja kasutab Prantsuse meistri Victor Fétique’i valmistatud poognat, mis mõlemad on tema kasutusse andnud Saksa fond Deutsche Stiftung Musikleben.
Pianist Sten Heinoja on edukalt esinenud mitmetel konkurssidel nii Eestis kui ka välismaal. Ta on muuhulgas saavutanud I koha VIII Eesti pianistide konkursil (2014), III koha (2009) ja kahel korral I preemia koolidevahelisel konkursil (2012 ja 2011), finalistidiplomi noorte pianistide konkursil Jūrmalas (2010) ning dilplomi ja žürii eripreemia konkursil „Klaviermusik“ Leedus (2007). 2016. aasta kevadel võitis Sten Heinoja telekonkursi „Klassikatähed“. Solistina on ta soleerinud Eesti orkestrite ning muuhulgas ka Tel Avivi ooperiorkestri ees. Viimastel aastatel on Sten Heinoja olnud seotud Florida Lakes Symphony Orchestraga Ameerika Ühendriikides, kellega ta käib iga-aastaselt tuuridel.
Kontsert toimub 26. jaanuaril kell 19.00 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdi- ja teatrimaja suures saalis. Piletid on saadaval Fientas: https://bit.ly/3nCYrtr
Meediakajastus:
Tugev ühine hingamine ja ebaharilikud teosed (ajakiri „Muusika“)
Kits ja Heinoja avavad EMTA-s kontserdisarja „i nagu interpreet“ uue hooaja (Aktuaalne Kaamera)
Marcel Johannes Kits: Naudin väga pikki sõite üksinda (Eesti Ekspress)
„i nagu interpreet“ pakub kõrgetasemelisi kontserdielamusi (Sirp)
EMTA maja suures saalis käivitub kammermuusika kontsertide sari (Pealinn)
Marcel Johannes Kitse ja Sten Heinoja intervjuu Klassikaraadiole
Eesti Noorsooteatris esietendus laupäeval, 15. jaanuaril, EMTA lavakunsti osakonna 30. lennu bakalaureuselavastus “Sihtisid pole sel sillal” – Juhan Liivi elul ja loomingul põhinev sõnalis-pildiline poeesia.
Lavakunsti 30. lennuga loodava lavastuse aluseks on Juhan Liivi elu ja looming, kuid siiski pole see vaid ühe kirjaniku lugu.
“Lavaterviku juures oleme Juhan Liivi loomingu ja isiksuse kõrval lähtunud ka neist, kes vaataja ette astuvad: need 13 noort, kes on alustamas kutseliste näitlejatena, toovad kaasa selle, mis neile just siin ja just praegu kõige olulisem tundub,” kirjutavad stsenaariumi autorid Mirko Rajas ja Indrek Koff kavalehel.
Lavastaja Mirko Rajase sõnul on läbi prooviprotsessi teadlikult püütud jõuda tervikuni, mis aitaks nii tegijaid kui ka nägijaid jõuda lähemale Juhan Liivi tuumale. Kõige muu hulgas kõneleb see lavastus ka Liivi lugemisest – kuidas on teda mõistetud ja tõlgendatud? “Kuidas mõistame ja tõlgendame Liivi meie rohkem kui sada aastat pärast seda, kui tema rahutu samm mõõtis Eestimaa teid ja kui tema pilk otsis Eestimaa taevast seal kusagil kumavat tõtt?” küsib lavastaja.
Lavakunstikooli tudengitele nukuanimeerimist õpetanud Rajas on kasutanud erinevaid visuaalteatri vahendeid, sest lavastaja sõnul võimaldab see luua ja lahti mängida reaalsetele situatsioonidele lisaks ka meeleseisundeid ning metafüüsilisi ruume, milles kirjanik viibib. “See aitab meil asetada ta situatsioonidesse kõrvaltvaatajana, kuid säilitada siiski ka aktiivse kohalolu,” ütles Rajas.
Juhan Liiv on autor, kes kõnetab ka tänapäeva noori oma ajatu värskuse, vaimukuse, tundeteravuse, läbi- ja ettenägelikkusega. Kirjandusteadlane Jüri Talvet on öelnud, et Juhan Liiv on hääl sügavast Eestist. “Kuulakem teda, rahutuse luuletajat, iseäranis siis, kui on raske, kui elu on segamini ja vajame tasakaalu, kui oleme sattunud sellele sillale, millest räägib Liiv varajases luuletuses “Kaks ilma”. Sillale, millel sihte ei ole.”
Mängivad EMTA lavakunsti osakonna 30. lennu näitleja õppesuuna üliõpilased Hardo Adamson, Maria Ehrenberg, Maria Teresa Kalmet, Alden Kirss, Merlin Kivi, Jaan Tristan Kolberg, Karel Käos, Maria Liive, Maarja Mõts, Jass Kalev Mäe, Hardi Möller, Tuuli Maarja Põldma ja Mark Erik Savi.
Stsenaariumi autorid Mirko Rajas ja Indrek Koff, lavastaja Mirko Rajas, kunstnik Illimar Vihmar, valguskunstnik Emil Kallas, liikumisjuht Hanna Junti, helilooja Markus Robam.
“Sihtisid pole sel sillal” esietendus 15. jaanuaril 2022 kl 19 Eesti Noorsooteatri väikeses saalis. Lavastus sobib noortele (15+) ja täiskasvanutele.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia täienduskoolituskeskus avas registreerimise täiendõppe kursustele, mida finantseerib haridus- ja teadusministeerium.
Tasuta kursuste sisu lähtub Kutsekoja COVID-19 mõjude eriuuringu tulemustest ja nende eesmärk on toetada muusikute, näitlejate, etendusasutuste töötajate ning kultuurikorraldajate toimetulekut käimasoleva kriisi tingimustes.
Õppetööd alustab kolm rühma:
„Interpreedist pedagoogiks“
„Loovisikute vaimse tervise toetamine“
„Klikkides uuel reaalsusel: toimetulek muutunud tööelus etenduskunstide ja muusika valdkonnas“.
Õppekavadega saab tutvuda ja registreeruda: https://eamt.ee/taiendusope/koolituskalender
Registreerimine on avatud kuni 10. veebruarini või kohtade täitumiseni.
Kursused viiakse läbi Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine“ raames.
Lisainfo:
Ene Kangron
Täienduskoolituskeskuse juhataja
ene.kangron@eamt.ee
Tel 6675 761
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud, muusikateadlane ja -pedagoog Eerik Jõks kandideerib riigi teaduspreemiale tööga „Eesti keelemuusika indogermaani ning eesti prosoodilises pingeväljas – probleemid ja lahendused kirikulaulu näitel“.
Eerik Jõksi pürgimust ja tegevuse tulemusi kirikulaulu aktivistina iseloomustab terviklikkuse taotlus – ta vaatleb eestikeelset kirikulaulu, nagu ka kogu professionaalset muusikakultuuri, justkui ühtset ökosüsteemi. Jõks oli siiani tegelenud põhiliselt proosatekstilise kirikulaulu ehk pühalauluga ja pakkunud emakeelest lähtuvaid praktilisi lahendusi selles vallas. Seekordses uurimuses on ta seda sama teinud stroofilise värsstekstiga kirikulaulu ehk koraaliga. Luterlik koraal toob endaga kaasa saksa keele prosoodilise mõtlemise ehk saksa keelemuusika, mis erineb fundamentaalselt eesti keele prosoodiast ehk eesti keelemuusikast. Saksa ja eesti keelemuusikad on nagu õli ja vesi – mõlemad kaunid, aga looduslikult ei segune.
Jõks pakub oma töös välja uudse meetodi, kuidas hinnata kogu eestikeelse koraalirepertuaari keelepärasust. Ta soovitab, kuidas lahendada olukordi, milles muusikarütm ja eesti keelerütm vastuollu lähevad ning mille tagajärjel tekivad eesti keeles laulmisel moonutused. Selle tagajärjel sündis Jõksi käsitluses „narratiivse koraalilaulu“ mõiste. See laulustiil püüab vabaneda staatilise orelisaate rütmiettekirjutusest ja jutustada ennekõike koraalitekstis sisalduvat lugu. Nii avab emakeelne koraalilaul ennast sootuks uuest vaatepunktis ja aitab märkimisväärselt paremini tajuda tekstis sisalduvat jutustust ja sõnumit. Keskne kirjutis, milles seda teemat käsitletakse, on mahukas artikkel „Eesti emakeel ja koraaliviiside rütm“, mis ilmus ajakirja Res Musica kolmeteistkümnendas numbris möödunud aasta novembris.
Eerik Jõks on riigi teaduspreemia nominentide hulgas teist aastat järjest. Eelmisel aastal esitas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Jõksi kandidaadiks tööga „Kursiivse kadentsi kasutusvõimaluste avastamine ja rakendamine eestikeelses proosatekstilises kirikulaulus“. Sel aastal esitasid kandidatuuri akadeemikud Hillar Aben, Arvo Pärt ja Tarmo Uustalu.
Preemiate väljaandmise otsustab Vabariigi Valitsus veebruari alguses. Preemiad antakse pidulikult üle vabariigi aastapäeva tähistamise raames. Sellel aastal antakse riigi teaduspreemiad välja 32. korda.
Riigi teaduspreemiate kandidaadid: https://www.akadeemia.ee/tanavused-riigi-teaduspreemiate-kandidaadid-on-selgunud/
Neljapäeval, 6. jaanuaril toimus traditsiooniline Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektori kolmekuningapäeva vastuvõtt.
„Mida loota ja oodata uuelt alanud aastalt? Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia jaoks on ülioluline juba alanud ja loodetavasti uuel aastal veelgi elavnev arutelu kõrghariduse rahastamise teemadel. Ja see pole ju küsimus ainult rahast… – mis see kõrgharidus üldse on, on see kaup või avalik hüve, on see midagi, mille indiviid ostab endale oma, oma vanemate või laenatud raha eest, et endale parem elu tulevikus kindlustada, või on see ühiskondlik investeering, mis on vajalik selleks, et riik ja ühiskond saaksid üldse inimväärses suunas edasi areneda. Need on maailmavaatelised küsimused ja konsensuseni neis vaevalt jõutakse, kuid loodetavasti kaalutakse tulevikuotsused sügavalt ja mitmekülgselt läbi, sest – kui pistame näpud stepslisse, saame sealt kohe suraka kätte, kuid rumal, kaalutlemata või kohalikke olusid mittearvestav haridus- või ka kultuuripoliitiline otsus toob oma tulemused suure ajanihkega ja analoogiliselt stepsliga, näppe nii kergelt sealt enam kätte ei saa,” sõnas Ivari Ilja ja lisas: „Kindlasti toob uus alanud aasta palju muusikat ja teatrit ja siin on EMTA-l, suuresti ka tänu meie headele koostööpartneritele, öelda oma tugev ja kaalukas sõna. Ning muidugi ei saa mööda vaadata ka laias maailmas toimuvast, olgu see siis Ukraina, Kasahstan või ameerika mägedele sattunud elektrihind. Aga just seepärast tahaksin soovida meile kõigile lisaks tervisele, õnnele ja edule – lootust, et negatiivsed stsenaariumid ei realiseeru. Sest lootus on just see, mis annab meile jõudu ja inspiratsiooni tulevikuplaane teha, neid ellu viia, ja annab elule värvi ja maitse.”
Fotode autor on Rene Lutterus.
Professor Allan Vurma sai rahastuse viieaastasele projektile “Vokalistide võimalused teksti arusaadavuse parandamisel – probleemid ja teaduslik baas.” EMTA ja TalTechi teadlaste koostöös elluviidava projekti eesmärgiks on teadusliku aluse loomine häälemoodustamise ning artikuleerimise optimaalsete strateegiate väljatöötamiseks, mis tagaksid laulmisel hea tasakaalu tekstiselguse ja muusikaliste kvaliteetide vahel (nt kantileensus, fraaside pingekaared) sõltuvalt ruumi akustilistest tingimustest ja mõjust, mis lähtub instrumentaalsaatest.
Teadur Brigitta Davidjants võitis järeldoktori grandi uurimistöö tegemiseks Helsingi Ülikoolis. Tema uurimisteema on “Marginaliseeritud identiteedid 1980.–1990. aastate Tallinna linnaruumi subkultuurses organiseerumises”. Vaatluse alla tulevad naispunkarid, venekeelsed tänavamuusikud ja futuristid, kelle kaudu antakse läbilõige subkultuursest organiseerumisest üleminekul hilissotsialismist postkommunismi.
Personaalse uurimistoetuse 2021. aasta taotlusvoorus sai taotleda väljaminevat järeldoktori granti (PUTJD), rühmagranti (PRG) ning stardigranti (PSG). Kokku menetleti 335 taotlust, millest rahastuse otsuse sai 79. Vooru eelarve oli 10,6 miljonit eurot. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia taotluste edukuse määr oli 100%.
Õnnitleme!
