Rubriik: Uncategorized @et

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kirjastuse (toimetaja Anu Schaper) ja interpretatsioonipedagoogika eriala koostöös ilmus 2023. aasta lõpus Heiki Mätliku „Klassikalise kitarrimängu käsiraamat“.

Käsiraamat annab ülevaate ajalooliste näppepillide (renessansskitarr, vihuela, barokk-kitarr, renessanss- ja barokklauto, 19. sajandi romantiline kitarr) mängupraktikast ning neile pillidele loodud muusika esitamise võimalustest kaasaja kitarril. Samuti leiab raamatust ülevaate kitarrimuusika erinevate ajastute stiilidest, mänguefektidest, kitarri prepareerimisest jpm.

Raamat on mõeldud kitarriõpetajatele, kitarri eriala õpilastele ja üliõpilastele ning kõikidele klassikalise kitarrimängu huvilistele.

Käsiraamat on saadaval akadeemia e-poes: https://eamt.ee/toode/heiki-matlik-klassikalise-kitarrimangu-kasiraamat/

12. detsembril 2023 kaitses Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teadur Anu Schaper Freiburgi Albert Ludwigi ülikoolis doktoritöö teemal „Johann Valentin Meder (1649–1719). Muusikakultuuri vahendaja Läänemere ruumis 17. sajandi lõpus ja 18. sajandi alguses“ hindele summa cum laude. Tööd juhendas prof. dr. Konrad Küster. Töö üheks retsensendiks oli ja kaitsmiskomisjonis osales ka prof. dr. Toomas Siitan.

Tüüringis sündinud Johann Valentin Meder tegutses Läänemere äärsetes linnades kokku 45 aastat, Tallinnas kantorina, Gdańskis Maarja kiriku kapellmeistrina ja Riias toomorganistina. Doktoritöö peamine eesmärk oligi uurida Mederi tegevust neis kolmes linnas, vaadeldes, kuidas see suhestub kohalike muusikatraditsioonidega, ja analüüsida Mederi vaimulikke vokaalteoseid muusikaloolises kontekstis. Töö põhineb mahukal arhiivitööl ja kuna seni puuduvad kõigi kolme linna kaasaegsed muusikalood, hõlmas arhiivitöö ka vastavat laiemat muusikaloolist konteksti. Eraldi peatükis valgustatakse Mederi vaimuliku kirikumuusika olulisemaid iseloomulikke jooni. Töö lisa hõlmab muuhulgas Mederi kõigi seni avaldamata teoste toimetatud transkriptsioone koos kriitiliste märkustega.

Õnnitleme!

Reedel, 5. jaanuaril toimus traditsiooniline Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektori kolmekuningapäeva vastuvõtt, mis algas ka sel korral muusikalise tervitusega EMTA kontserdi- ja teatrimaja suures saalis.

Esitusele tuli katkend Benjamin Britteni kogupereooperist „Väike korstnapühkija“, mis esietendus akadeemia suures saalis 14. detsembril 2023. Ooperi lavastaja on Liis Kolle, muusikaline juht ja dirigent Hirvo Surva. Laval on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia laulu eriala üliõpilased, vilistlased ja väike orkester, Rahvusooper Estonia poistekoori solistid ning Eesti Raadio Laste Laulustuudio solistid. Lisaks üllatasid vastuvõtul osalejaid loomingulise tervitusega kaasaegsete etenduskunstide üliõpilased, kelle etteastet sai nautida akadeemia black box’is.

Rektor professor Ivari Ilja tervitas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia külalisi ja kolleege järgmiste sõnadega: „Mul on suur rõõm ja au tervitada teid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia traditsioonilisel kolmekuningapäeva vastuvõtul, mis suurepärase traditsioonina käib meie majas juba oma 30. aastaringi. See on olnud ikka üritus, kus üksteisele head uut aastat soovida, tänada koostööpartnereid, toetajaid, kinnitada sõprust ja mõtiskleda tulevikust. 2023. aasta oli Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia jaoks erakordselt koostöörohke ja tundub, et ka uus, 2024. aasta ei jää sugugi alla. Seetõttu lubage mul kogu meie akadeemilise pere nimel tänada kõiki Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koostööpartnereid, sõpru ja toetajaid. Aitäh! Kohe-kohe näete te mõningaid katkendeid inglise helilooja Benjamin Britteni igihaljast lasteooperist „Väike korstnapühkija“. On ju öeldud, et kunstniku jaoks on tähtis endas säilitada või siis taasleida laps. Miks ei võiks see olla samamoodi ka kõigi teiste puhul? Ükskõik kui palju kordi pannakse elu jooksul proovile lapsepõlvest pärit usk sellesse, et headus lõpuks võidab, jääb see veendumus meiega loodetavasti alatiseks. Sümboliseerigu siis väikese korstnapühkijapoisi pääsemine uute sõprade toel ning kappamine õnneliku tuleviku poole ka meie lootusi ja usku sellesse, et üheskoos, üksteist toetades on see võimalik.“

Fotod: Rene Jakobson

Eesti Rahvuskultuuri Fondi juures alustas tegevust Elfrida ja Erik Rämmeldi mälestusfond, mis toetab stipendiumidega Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ooperilaulu eriala üliõpilasi.

18. detsembril toimus akadeemia suures saalis stipendiumikonkurss, kus osales 12 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ooperilaulu eriala üliõpilast. Osalejaid hindas žürii koosseisus rektor professor Ivari Ilja ja muusika interpretatsiooni osakonna laulu õppejuht professor Nadežda Kurem.

Žürii otsusel pälvisid Elfrida ja Erik Rämmeldi fondi esimese stipendiumi Annabel Soode (õp. Monica Hauswalter) ja Stanislav Šeljahhovski (õp. Mati Turi). Stipendiumi suurus on 1000 eurot.

2012. aastal allkirjastasid Eri Klas ja Erich Rämmeld lepingu, millega Erich Rämmeld asutas Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde Elfrida ja Erich Rämmeldi mälestusfondi. Lepingujärgselt alustab fond oma tegevust pärast  Erich Rämmeldi testamendi jõustumist.

Erich Rämmeld sündis 1923. aastal Tallinnas. II maailmasõja ajal võitles ta vabatahtlikuna Soome mereväes. Pärast teenistusest vabastamist 1944. aastal liikus ta edasi Rootsi, kus töötas Karlstadis Nyströmi klaveri- ja orelivabrikus ja õppis Stockholmis laulmist. 1951. aastal asus elama Kanadasse, Torontosse. Kogu oma elu harrastas Erich aktiivselt koori-, ooperi- ja operetilaulu. 2018. aastal suri Erich Rämmeld Torontos.

2022. aasta novembris jõudis tema pärand summas 422 759 eurot Eestisse ning Eesti Rahvuskultuuri fondi juures alustas tegevust Elfrida ja Erich Rämmeldi mälestusfond eesmärgiga toetada Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias õppivaid noori ooperilauljaid. Esimesed stipendiumid Elfrida ja Erich Rämmeldi mälestusfondist eraldati käesoleval aastal. Stipendiumikonkursi stipendiaatide leidmiseks korraldab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.

Õnnitleme!

Kultuuriministeeriumi algatatud Eesti kultuuri teadus- ja arendusprogrammi tänavuses taotlusvoorus oli edukas vanemteadur Žanna Pärtlase projekt „Seto lauluviiside tüpoloogia: teadusliku ja rakendusliku elektroonilise ressursi loomine“.

Aastase projekti käigus on plaanis arhiivimaterjalide põhjal tuvastada, süstematiseerida, analüütiliselt kirjeldada ja veebirakenduse abil avaldada kõik seto mitmehäälse laulu viisitüübid. Viisitüpoloogia koostamine on ühelt poolt tähtis uurimisvorm etnomusikoloogias, teisalt võib uurimistulemuste avalikustamine kasutajasõbralikus digitaalses formaadis rikastada seto laulu kaasaegset esituspraktikat.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koostööpartneriks selles projektis on Eesti Kirjandusmuuseum, projekti eelarve on 80 000 eurot.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pere tunnustas sel aastal oma kolleege järgmistes kategooriates: aasta uued tulijad (akadeemiline ja administratiivne töötaja), aasta teod (akadeemiline ja administratiivne valdkond), aasta kolleeg.

Hääletuse tulemused avalikustati teisipäeval, 19. detsembril rektori ja ametiühingu jõuluvastuvõtul. Rektor Ivari Ilja andis tunnustused üle järgmistele kolleegidele:

AASTA UUS TULIJA – AKADEEMILINE TÖÖTAJA 2023: akordioni lektor Mikk Langeproon

AASTA UUS TULIJA – ADMINISTRATIIVNE TÖÖTAJA 2023: haridustehnoloog Piret Lehiste

AASTA TEGU – AKADEEMILINE VALDKOND 2023: EMTA sümfooniaorkestri esinemine Berliini Konzerthausis 22.08.2023

AASTA TEGU – ADMINISTRATIIVNE VALDKOND 2023: EMTA õppehoone fuajee renoveerimine

AASTA KOLLEEG 2023: õppe- ja teadusprorektor Margus Pärtlas

Õnnitleme!

Lisaks allkirjastasid jõuluvastuvõtul Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor Ivari Ilja ja ametiühingu usaldusisik Olga Tungal uuendatud kollektiivlepingu. Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate ja tööandja vahel, millega saab kindlaks määrata töötamise tingimused. Kollektiivlepingu sõlmimist, kehtimist, lõppemist ja sisu reguleerib kollektiivlepingu seadus.

Täna, 14. detsembril kell 12.00 esietendus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis Benjamin Britteni kogupereooper „Väike korstnapühkija“, mille lavastaja on Liis Kolle, muusikaline juht ja dirigent Hirvo Surva. Laval on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia laulu eriala üliõpilased, vilistlased ja väike orkester, Rahvusooper Estonia poistekoori solistid ning Eesti Raadio Laste Laulustuudio solistid.

„Koos laste, tudengite ja ka juba lavaküpsete esinejatega on saanud valmis väga armas teos. Luues selle ooperi karaktereid, on kõik saanud killukese paremaks, osavamaks ja kindlasti suure kogemuse võrra rikkamaks,“ sõnab muusikaline juht ja dirigent Hirvo Surva ning lisab: „Koos Britteni värvika muusikaga rullub kuulajate ette lugu, mis tänapäeva maailmas teeb nii mõnegi hinge tervemaks.“

Solist Mirell Jakobson, EMTA klassikalise laulu magistriõppe üliõpilane: „Lähenemine „mängime ooperit“ annab võimaluse publikul etenduses pisut osaleda, kuid aitab väiksematel ooperikülastajatel ka ehk paremini mõista, et toimub näitemäng ning lapsed ja täiskasvanud laval on näitlejad. Võib-olla äratab see mõnes noores külastajas ka laulmis-  või näitlemispisiku.“ Jakobson ei kahtle hetkekski, et lastel, kes etendust vaatama tulevad, on vahva näha eakaaslasi laval laulmas ja lustimas. „Sealjuures arvan ka, et iga täiskasvanu võiks endale vahel meelde tuletada, mis tunne oli olla laps. Lapsed on ju imelised – nad armastavad tingimusteta ja on valmis jagama oma headust kõigiga. Ehk on see tunnike piisavalt lustlik, et enda sees pisut lapselikkust ja rõõmu üles leida ja läbi selle osata veel rohkem hinnata enda ümber neid väikeseid inimesi, kelle sees on suur maailm,“ lisab Jakobson.

„Väike korstnapühkija“ jutustab õnneliku loo 9-aastasest Samist, kelle isa müüb ta korstnapühkijale õpipoisiks, kuna perekond on väga vaene. Õnneks satub ta tööd tehes majja, kus südikad lapsed päästavad ta orjusest, kavaldades üle isegi oma kurja ja võimuka majapidajanna. Sam saab aru, et see, mis temaga toimus, ei ole normaalne, ja saab alustada uut ning paremat elu. Kõik see juhtus umbes 200 aastat tagasi Inglismaal, kus tollal oli palju kaminaid, korstnaid ja korstnapühkijaid, aga ka palju rohkem vaesust ja laste töölesundimist. Siiski on tänapäevalgi maailmas hulganisti lapsi, kes kooliskäimise asemel või selle kõrval peavad tegema oma perele ülalpidamise teenimiseks ränka ja musta tööd. Ja kindlasti ei ole vähe neid lapsi, kelle päevad on lisaks koolile, koduülesannetele ja trennidele-ringidele täidetud koolistressi ja tulevikuhirmudega. Kuhu on jäänud aga lapsepõlv?

Kunstnik on Hannabel Saareli, valguskunstnik Priidu Adlas, liikumisjuht Anu Ruusmaa. Peategelase osatäitjad on RO Estonia poistekoori lauljad Uku Sander Leisalu ja Tobias Tark. Väikesesse orkestrisse kuuluvad Arvo Leibur, Marii Piirsalu, Johanna Vahermägi, Henry-David Varema, Heigo Rosin, Sven-Sander Šestakov ja Ivari Ilja.

Etendused toimuvad 14., 15. ja 16. detsembril Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis ning 11. jaanuaril Vanemuise väikeses majas. Kogupereooper sobib muusika- ja teatrisõbrale alates 6. eluaastast, ülemist vanusepiiri ei ole. Piletid Piletikeskusest!

Peaproovi fotode autor: Rene Jakobson

Meediakajastusi:
Pildid: EMTA suures saalis esietendus kogupereooper “Väike korstnapühkija” (ERR, 14.12.2023)
EMTA suures saalis esietendub kogupereooper “Väike korstnapühkija” (ERR, 13.12.2023)
Intervjuu Kuku raadiole. Saatejuht Neeme Raud (Raadio Kuku, 10.12.2023)
Galerii: muusika- ja teatriakadeemias valmib kogupereooper “Väike korstnapühkija” (ERR, 05.12.2023)

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Teaduskool kutsub gümnaasiumiõpilasi osalema esseekonkursil „Muusika ja mina – mina ja muusika“. Parimatele kirjutajatele pakutakse võimalust oma ideed esitada ja mõtet edasi arendada töötoas. Lisaks on välja pandud rahalised auhinnad ning eri- ja üllatuspreemiad.

„Ootame põnevusega noorte mõtteid muusikast ja sellest, millist rolli see nende elus mängib. Loodan, et essee kirjutamine tekitab nii mõnelgi õpilasel soovi näha muusikat kui oma kutsumust ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat kui paika, kus kunagi professionaaliks saada ja oma elukutse leida,“ sõnab akadeemia rektor Ivari Ilja.

Sel korral oodatakse esseekonkursile töid järgmistel teemadel:

Kui ma oleksin muusikaõpetaja…
Kui ma oleksin muusikateadlane…
Kui ma oleksin muusikaminister…
Miks ma ometi peaksin õppima muusikat?
Kuidas saada muusikaga ruttu rikkaks?
Milline on minu tulevikumuusika?
Muusika roll ühiskonnas.
Muusika kui suhtlusvahend.

Esseede esitamise tähtaeg on 19. aprill 2024. Täpsed juhised töö kirjutamiseks ja esitamiseks leiab siit.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia esseekonkurss „Muusika ja mina – mina ja muusika“ toimub neljandat korda. 2023. aastal laekus konkursile töid nii Tallinnast, Harjumaalt, Hiiumaalt, Narvast, Kohtla-Järvelt, Jõhvist, Valgast, Võrust, Tartust kui ka Raplast. Esimese preemia pälvis Mia Martina Sarapuu Tallinna Muusika- ja Balletikoolist (MUBA).

Kontakt:
teaduskool@eamt.ee