Rubriik: Uncategorized @et
Kolmapäeval, 9. juunil kell 11.00 toimub EKA galeriis loovuurimuse raamleppe pidulik allkirjastamine EKA, EMTA ja TLÜ rektorite poolt.
Ülikoolide rektorid Mart Kalm, Ivari Ilja ja Tõnu Viik sõlmivad lepingu neurokudumise teel.
Viimastel aastakümnetel kogu maailmas kiirelt arenenud loovuurimuse valdkond ühendab loomingulised praktikad – (audio)visuaalne kunst, disain, arhitektuur, muusika interpretatsioon, etenduskunstid, helilooming jm – ning teadustegevuse. Loovuurimuse käigus luuakse uusi teadmisi, uusi kultuurivorme, loome- ja uurimismeetodeid läbi loomingulise protsessi.
Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituut on Eesti olulisemad loovuurimuse keskused, mis pakuvad doktoriõppekavasid kunstis, disainis, arhitektuuris, muusika interpretatsioonis, heliloomingus, etenduskunstis ning audiovisuaalkunstides.
Loovuurimuse raamleppe eesmärk on toetada ja arendada loovuurimust ning sellega seotud doktoriõppekavasid ja tunnustada loovuurimust võrdväärse osana mitmekesisest teadusmaastikust.
Raamleppe allkirjastamisel esitlevad oma uurimisprojekte:
- Tallinna Ülikooli doktorant Michael Keerdo-Dawson („Interactivity and Film Dramaturgy: A Fractured Climax as the Terminal of Dramatic Meaning-Making“);
- Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorant Maarja Mitt-Pichen („Ruum kui näitleja psühhotehniline vahend. Mentaalsete ülesannete täitmise ehk kujutluspiltide kasutamise mõju hääle objektiivselt mõõdetavatele omadustele“);
- Eesti Kunstiakadeemia doktorant Britta Benno („Mõtlemine kihtides, kujutlemine kihtides: posthumanistlikud maastikud laiendatud joonistus- ja trükigraafika väljal“).
Ülikoolide lõimumist läbi loovuurimuse raamleppe tähistatakse rektorite osalusel toimuva neuronaalse performance’iga “NeuroKnitting D debatt”, mille viivad läbi EKA tekstiilidisaini külalisdotsent Varvara Guljajeva ja Tallinna Ülikooli doktorant ja nooremteadur Mar Canet (Varvara & Mar).
Neljapäeval, 10. juunil kell 10 kaitseb kultuurikorralduse eriala üliõpilane Teele Siig magistritööd teemal „Making Sense of the 2019 Change in Administration of Estonian Museums“ (Eesti muuseumite halduspõhimõtetes aastal 2019 toimunud muudatuste lahtimõtestamine).
Kaitsmine toimub inglise keeles ja Zoomi keskkonnas.
Limiteeritud arvul külalistel on võimalik kaitsmist kuulata, andes oma soovist teada eelneva päeva õhtuks meiliaadressil anna.ranczakowska@eamt.ee.
Pühapäeval, 6. juunil 2021 toimus EMTA lavakunstikooli valges saalis magistritööde avalik hindamine. Oma magistritöid kaitsesid edukalt kõik viis kaitsmisel osalenud magistranti:
Kaija M Kalvet: magistritöö „Etendaja hääl kui lavastaja töövahend ruumilisuse valjendamiseks ja väljendamiseks teatris“ (juhendaja Anne Türnpu, retsensent Jaanika Tammaru)
Grete Jürgenson: magistritöö „Kuidas tõlkida luuletust“ (juhendaja Peeter Raudsepp, retsensent Aare Pilv)
Kerli Rannala: magistritöö „Iseenda häälelise tegelikkuse loomine kui eeldus tööks häälega õpetajana“ (juhendajad Anne Türnpu ja Airi Liimets, retsensent Maarja Mitt-Pichen)
Anett Pullerits: magistritöö „Kuidas suupärastub näitekirjaniku sõna? Eesti algupärandid paberilt püünele“ (juhendajad Tiit Hennoste ja Jaak Prints, retsensent Ene Paaver)
Christopher Rajaveer: magistritöö „Mahalaidetud kirg. Paatos lavakõnes“ (juhendaja Anu Lamp, retsensent Jan Kaus)
Magistritöid hindas komisjon kooseisus: Madli Pesti (esimees), Anne Türnpu, Airi Liimets, Jaak Prints, Anu Lamp, Merle Karusoo
Fotod: Annemari Parmakson
7. juunil kell 13.00 ruumis A-402 toimub prof Jaan Rossi emeriteerumise puhul tudengikonverents, kus esitlevad oma muusikapsühholoogia proseminaritöid Anita Maasalu, Natali Ponetajev, Ingrid Kalev ja Karin Vau (juhendajad Marju Raju ja Jaan Ross).
Konverentsi zoomi-ülekandega saab ühineda lingil:
https://eamt-ee.zoom.us/j/
7. juunil kell 11.00 ruumis A-402 kaitseb Anna-Sophia Sevagin oma magistritööd “Peterburi eesti seltside muusikategevus Peterburi Teataja kuulutuste põhjal (1908–1914)”, oponent Maris Kirme PhD (TLÜ), juhendaja prof Toomas Siitan.
Täna (3.06) on viimane päev esitada sisseastumisdokumendid doktoriõppe ja ingliskeelsetele bakalaureuse- ja magistriõppekavadele.
Eestikeelsetele õppekavadele on aega avaldusi esitada 25. juunini. Infot oma eriala sisseastumisnõuete kohta leiab konkreetse eriala lehelt. Vaata lähemalt: Osakonnad ja erialad
Sisseastumiseksamid toimuvad 28. juunist 1 juulini.
Eesti Kultuurkapitali ning avalik-õiguslike ülikoolide koostöös jätkub stipendiumiprogramm ülikoolide kunstide ja rahvakultuuri valdkondade õppejõududele, kes on ise loovisikud ja õpetavad loomeerialadel tulevasi loomeisikuid. Programmiga toetatakse loomeerialade õppejõudude loometegevust ja seeläbi akrediteerimiseks vajalikke tasemepunktide omandamist.
Taotluse võivad esitada avalik-õiguslikus ülikoolis töölepinguga töötavad õppejõud, kes õpetavad ülikoolis loomeerialasid vähemalt 0,5 koormusega. Ühe stipendiumi suurus on 10 000 eurot aastas ning see makstakse välja võrdsetes osades kord kvartalis. Stipendiumeid eraldatakse üksnes füüsilistele isikutele.
Stipendiumile kandideerimiseks on vajalik vormikohane taotlus ning ülikooli soovituskiri. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõududel tuleb soovituskirja saamiseks esmalt esitada eeltaotlus EMTA-le. Stipendiumi taotlejate vastavust programmi nõuetele kontrollib viieliikmelise ekspertkomisjon, kes otsustab eeltaotluste põhjal, millised õppejõud saavad antud taotlusvoorus akadeemia soovituse. Ekspertkomisjoni otsuse põhjal vormistatakse akadeemia soovituskiri, mille allkirjastab rektor ning mis edastatakse Kultuurkapitalile ja stipendiumi taotlejale.
Eeltaotlus tuleb esitada 27. juuniks meiliaadressile kulka@eamt.ee.
Eeltaotlus peab sisaldama järgmisi andmeid:
• õppejõu nimi;
• sihtkapitali nimi, kellele soovitakse taotlus esitada;
• loomeuurimuslikud või loomingulised eesmärgid stipendiumi perioodiks (kuni 5000 tähemärki);
• põhjendus selle kohta, kuidas stipendiumi perioodiks kavandatud loomeuurimuslikud ja loomingulised tegevused seostuvad akadeemia eesmärkidega ning õppejõu tööga akadeemias (kuni 5000 tähemärki);
• viimase kahe aasta loominguline biograafia.
Eeltaotluse esitaja peab olema üksikisik, kuid kavandatud loomeuurimuslikud või loomingulised tegevused võivad kaasata teisi isikuid, sh üliõpilasi. Lubatud on ka loomeuurimuslikud või loomingulised kooslused, mille mitu liiget taotlevad stipendiumi samaaegselt. Eeltaotlusele esitatavad nõuded ning lisainfo on leitav siit.
Stipendiumi lõpptaotluse koos EMTA soovituskirjaga esitab õppejõud Kultuurkapitali vastava valdkonna sihtkapitalile programmi statuudis sätestatud korras e-kulka veebikeskkonna kaudu 21. augustiks 2021.
Täpsem info stipendiumiprogrammi ning kandideerimiseks vajaliku vormikohase taotluse kohta: Kunstide ja rahvakultuuri valdkondade õppejõudude loometegevuse toetamise stipendiumiprogrammi statuut
Stipendiumiprogrammi puudutavate küsimuste korral pöörduda Henry-David Varema (loomingulised stipendiumid) või Margus Pärtlase (loomeuurimuslikud stipendiumid) poole.
1. septembrist 2021 asub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunsti osakonda juhtima Mart Koldits, kellega sõlmiti peakoordinaatori kolmeaastane leping.
„Peakoordinaatori ülesanded võtab sügisest enda kanda Mart Koldits, kelle taastulekut muusika- ja teatriakadeemia õppejõude ridadesse soojalt tervitan. Loodan, et Mart Koldits tasakaaluka, avarapilgulise ja laia professionaalse haardega teatriinimesena toob meie lavakunstikooli uut hingamist ning hoiab loovisikutest õppejõudude vahel positiivset ja üliõpilastele soodsat koostööõhkkonda,“ ütles muusika- ja teatriakadeemia rektor Ivari Ilja ning jätkas: „Viimased kolm aastat lavakunsti osakonna tööd koordineerinud Jaak Prints jätkab õppejõu ja kursusejuhendajana, soovin talle palju jõudu selles lavakunsti õppe seisukohalt olulisimas funktsioonis.“
„Muusika- ja teatriakadeemia lavakunsti osakonna näitlejate bakalaureuseõpe on tugeval tasemel. Selle senine põhitugevus – psühholoogiliste suhete ja rolliloome kaudu lugusid jutustava teatri tegemise oskuste õpetamine – peab jääma. Samasugune keskne telg saab olema ka bakalaureuse taseme lavastajaõppes. See ei tähenda aga, et alternatiivseid vaatenurki ei proovita. Tudengid peavad saama katsetada ka teisi lähenemisi. Magistriõpe aga süveneks erinevatele etendusloome meetoditele. Nii et bakalaureuseõpe keskenduks draamakunstile, magistriõpe aga etenduskunstile. Sedasi tagame, et tulevasel kunstnikul oleks olemas nii läbivalt süsteemsed meetodid oma tööks kui ka erinevad valikuvõimalused eeldusena, et kujundada välja oma unikaalne lähenemine teatrile,“ sõnastas Mart Koldits oma esmased mõtted sügisel algavaks tööks.
Muusika- ja teatriakadeemia on ainukene ülikool Eestis, mis annab nii muusika- kui ka teatrialast kõrgharidust bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe tasemel kõikidel tähtsaimatel valdkonnaga seotud erialadel. Lavakunsti osakonnas õpetatakse nii tulevasi näitlejaid, lavastajaid kui ka dramaturge. Aastakümnete jooksul on akadeemia lavakunstikoolist välja kasvanud valdav osa Eesti silmapaistvatest teatriinimestest.
Muusika- ja teatriakadeemia jazzmuusika doktorant Kirke Karja pälvis Itaalia maineka Gaslini tulevikutalendi auhinna. Kirke on esimene naismuusik, kes on selle auhinna pälvinud. Auhinnalehel nimetatakse teda erakordseks jazzmuusikuks ja heliloojaks, kes on vaatamata noorele vanusele juba tunnustatud ja kogenud muusik ning mänginud mitmetes ansamblites. Lisaks on ta Eesti jazzliidu esimees.
Auhinna pälvinud Kirke Karja esineb 29. juulil 2021 Itaalias Piazza La Quaras koos möödunud aasta võitja Federico Calcagnoga.
Vahendas ERR-i kultuuriportaal: https://kultuur.err.ee/1608221563/jazzpianist-kirke-karja-parjati-maineka-gaslini-auhinnaga
Vt ka: https://www.premiogaslini.it/2021/05/22/la-pianista-estone-kirke-karja-vince-il-premio-gaslini-2021/
GIOVANNI ALBINI kaitseb 14. juunil kell 12.00 ruumis A-402 filosoofiadoktori (muusika) kraadi taotlemiseks tööd:
Transfiguring Conventional Music Elements
A Mathematically Informed Approach to Composition
Juhendaja: professor Kerri Kotta, PhD (EMTA)
Oponent: Hannu Pohjannoro, DMus (Tampere)
Doktoritööga on võimalik tutvuda SIIN ning trükisena EMTA raamatukogus
„… Mind on alati paelunud kaks kontseptsiooni ehk iluideaali kaks väljendusviisi. Ühest küljest lummab mind matemaatikas peituva poeetika ekstaatiline võlu: olen oma kompositsioonipraktikas muusikat ja matemaatikat korduvalt sidunud ning nende suhtest on kujunenud minu jaoks kaardistamata muusikaline territoorium ehk muusikaline ilu, mida uurida. Teisest küljest on mind alati köitnud lääne muusika hästituntud konventsionaalsete muusikaliste elementide, näiteks kolmkõlade ja diatooniliste laadide, monumentaalne ajatu võlu ehk ilu, mida pühitseda.
… Puhtalt matemaatikast lähtudes saavutatakse tulemus, mida võib kirjeldada pealiskaudse formalismi, kontseptualismi või strukturalismina. Sellises kontekstis kaotaks muusika justkui oma iseseisvuse ning muutuks formaalsete detailide või strukturaalsete kontseptsioonide kui ilu matemaatiliste vormide muusikaliseks tõlkeks, tühjaks anumaks. Teisalt on konventsionaalsete muusikaliste elementide kasutamisel lihtne langeda klišeedesse ja stereotüüpidesse. Siit tuleneb ka minu töö esmane küsimus – kas mõlemad pooled ühendatuna tervikuks saaksid sellisest ühendusest võita? Kas nende habras ilu võiks siin tugevamaks muutuda? Asetades muusikalise materjali matemaatika kaudu selle ontoloogilisse puhtusesse (s.t käsitledes mingist konkreetsest perspektiivist selle kõikvõimalikke suhteid seda veel konkreetsesse konteksti asetamata) saaks leida uusi viise konventsionaalse materjali käsitlemisel. Kuid selles uues kontekstis võiks lääne kultuuri ja mõtlemisse nõnda sügavalt juurdunud materjal säilitada siiski ka osa oma väljendusrikkast sisust, ajaloost ja mälestusest. Siit tuleneb ka käesoleva töö peamine uurimisküsimus – kuidas on võimalik kasutada konventsionaalseid muusikalisi elemente ebakonventsionaalses perspektiivis? Teisisõnu, kuidas saaks matemaatika abil avastada hästituntud muusikaliste elementide uusi kasutamise võimalusi nii komponeerimist kui ka kuulamist silmas pidades?“ kirjutab Giovanni Albini oma doktoritöö kokkuvõttes.
Vt lähemalt siit.