Rubriik: Uncategorized @et

Põhjalikult uuendatud kultuurikorralduse magistriprogrammis alustas sel sügisel uus õppegrupp 19 tudengiga 12 erinevast riigist. Esmakordselt õpivad meie üliõpilased topelt-teemanti mudeli protsessiloogikast lähtudes ning ülesandepõhiselt organiseeritud õppekava järgi.

Muudatuste kavandamisega alustati 2018. aasta sügisel ja sellele eelnes nii välishindajate, vilistlaste kui ka teiste huvigruppide tagasiside analüüs. Õppekavas tehti mitmeid ümberkorraldusi väikesemahuliste ainekursuste asendamisest kaheaastaste moodulitega kuni disainmõtlemisele põhinevate intensiivseminarideni ja mentorlusprogrammini. Integreeritud ja komplekssed lahendused ei ole just kõige suuremad sõbrad akadeemilise bürokraatiaga ning kõrvaltvaatajad on küsinud: miks te asjad nii keeruliseks ajate?

Kultuurikorraldust on tavaliselt peetud mikrokosmoseks kunsti, majanduse, administreerimise ja ühiskondlike aspektide piirimail, mis neid ühendab ja üksteisele vahendab (Kleppe 2017). Juba oma olemuselt mitmeid valdkondi koondav ning erisuunaline kultuurikorralduse praktika üks olemuslik omadus on muutus: muutuste esilekutsumine, nendega toimetulek, muutustes püsimine. Ühiskondlike muutuste agendiks olemist ning selliste protsesside ja inimeste juhtimine kultuurideüleselt ja rahvusvahelises kontekstis peetakse järjest olulisemaks kultuurikorraldaja rolliks (Mandel ja Lambert 2020). Kultuurikorraldus on sageli ka kaose ja komplekssuse haldamine ning seejuures iseenda ja teiste juhtimine. Nii nagu mitmed teisedki eluvaldkonnad, peab ka kultuurivaldkond kohanema muutuvate oludega ning valdkond vajab praktiliste aineoskuste kõrval järjest enam ülekantavaid pädevusi ning kompetentse, nagu komplekssete probleemide lahendamine, kriitiline mõtlemine, loovus, inimeste juhtimine ja koordineerivad tegevused, emotsionaalne intelligentsus ja otsustamisoskus, teenustele orienteeritus, läbirääkimisoskused ning kognitiivne paindlikkus (Maailma majandusfoorum, 2020).

Meie eriala lõpetajate põhjalikke tagasiside ankeete uurides ja valdkonna praktikutega nõu pidades tõdesime: üksikute ainekursustega saavutatavad oskused ja teadmised ei taga piisavalt just neid – komplekssusega toimetulemiseks – vajalikke hoiakuid ning proaktiivset suutlikkust. Kultuuri- ja loomemajanduse valdkond vajab täna rohkem kui varem töötajaid ja organisaatoreid, kes suudaksid nii etteantud institutsionaalsete struktuuride sees, nendest väljas ja nende üleselt loomingut ja loovust toetada, hoida, arendada ja edastada. Lisaks tehnilistele võimekustele (nagu praktilised projektijuhtimise meetodid, finantsjuhtimise või turunduse käsitööoskused) on samaväärselt olulised “pehmed” ülekantavad oskused, nagu meeskonnatöö, kommunikatsioon ja probleemilahendusoskus. Eestvedamine ja ettevõtlikkus on järjest enam kriitilise tähtsusega valdkonnas, kus töökohad on ebastabiilsed, põhinevad palju mikro-ettevõtmistel ja spetsiifilisel intellektuaalsel omandil (VVA 2021). Need valdkondlikud vajadused viisid meid ülesandepõhisele õppele (Challenge-based learning), kus õpingute selgrooks on iga tudengi enda valitud konkreetne kultuurikorralduse valdkonna väljakutse, millega töötatakse nii praktilisest perspektiivist kui ka akadeemilisele teadustööle toetudes. Ainekursuste asemel põimime moodulitesse teemasid ning meetodeid, mis aitaksid kultuuri korraldada just homme ja leida innovatiivseid, jätkusuutlikke ning inimlikke lahendusi. Individuaalne fookus-teema ja personaalne mentorlus aitavad vältida n-ö lõksu, et rahvusvahelisel kultuurikorralduse maastikul peaks õpetama universaalset ja homogeenset “üht ja ainust” õiget lahendust – sest see pole soovitatav ega võimalik (Mandel ja Lambert 2020).

Disainmõtlemisele tuginedes proovime julgustada mõtteviisi, et on võimalik leida alati unikaalseid lahendusi, ka probleemidele, mida täna me veel võib-olla ei taju, aga mida kindlasti ei saa lahendada retseptidega, mis töötasid eile.

Lisaks valdkondlikele vajadustele õppe muutmiseks, seisime silmitsi ka üliõpilaste muutunud ootustega – sageli leiavad õppurid kultuurikorralduse kraadiõppeprogrammidest selle praktilise teadmise, mis nende senises töös on puudu olnud ning magistritöö selle juures on mõnelgi juhul “tüütu” lisand. Enam kui akadeemiline kraad köidab praktilise eriala inimesi kontaktvõrgustik, inspiratsioon, reaalsed praktilised lahendused tööks. Kiired, kompaktsed ja paindlikud lahendused kõrghariduses võidavad järjest enam populaarsust. Integreeritud õppemoodulid, kus praktilise ülesandega töötamine käib käsikäes teadustööga, võimaldab nüüd paremini seostada akadeemilist ning praktilist lähenemist kultuurikorralduse valdkondlikele probleemidele. Kõik õppekava alateemad ja moodulid seotakse eluliste probleemide lahendamisega ning selle käigus integreeritakse need igas aspektis ka teadustööga ning magistritööks vajalike andmete ja teadmiste kogumise ning vormistamisega. Disainmõtlemisest pärit topelt-teemanti mudel juhib kogu õppeprotsessi loogikat:

Rahvusvaheliste tudengite vajadusi silmas pidades on nüüd õppetöö organiseeritud neljanädalaste tsüklitena, kus kord kuus toimub neli päeva kestev intensiivseminar Tallinnas kohapeal ning ülejäänud õppetöö on individuaalne, veebipõhine või grupitöö ja mentorluse vormis.

Kultuurikorralduse õppekava põhilised eesmärgid ja väljundid jäid suures plaanis samaks – ikka on kavas nii kunstiprojektide ühiskondliku mõju juhtimine kui publikuarendus, äriõigus ning sponsorlus jpm. Kuid kõik moodulid on sisult kohaldatud just selle õppegrupi vajadustele, kooskõlastatud teiste moodulite õppejõududega, et saavutada võimalikult suur omavaheline integreeritus, kaasaegne käsitlus ja paindlikkus. Ühe uuendusena rakendame ka Moodle platvormi, mis koondab kogu õpingute sisu, materjalid, kodutööd ja tagasiside. Moodle toetab nii päris klassiruumis toimuvat (õppematerjalide koguna ning arhiivina), samuti on see kui ka on keskseks infolauaks veebipõhisele ja (grupi)töö protsessile. Põnevust lisab, et ühisõppekavale kohaselt peavad tudengid toimetama teatud teemade puhul ka Estonian Business Schooli ametlikus veebiõppe platvormis Canvas. Tavapärasest erinevas õppetöö korralduse protsessis aitab kätt pulsil hoida mentor – igal üliõpilasel on (praegu veel akadeemiaga seotud) mentor, kes toetab üliõpilast tema fookusprojekti lahendamisel ning aitab tudengil ise leida viise, et õpingutest maksimum saada. Piloteerimise järel loodame välja arendada juba praktikuid kaasava ja süsteemse rahvusvahelise mentorsüsteemi regulaarsete koolituste ja reguleeritud protsessiga. Kõik need uued lahendused eeldavad pidevat ja suurt tööd, et paljude külalis- ja välisõppejõudude panust koordineerida, nii sisu kui ka meetodite osas üheskoos kõigi osapooltega leida just praegu ja nendele õppuritele sobivad lahendused. Nii õppimine kui ka õpetamine on saanud meie jaoks uue tähenduse kui tõeline koos-loome.

Sel õppeaastal testime, analüüsime ja peenhäälestame kõiki neid muudatusi ning eeskätt on see õppimise ja kohanemisprotsess ka meie õppekava arendajatele ja õppejõududele endile. Selleks, et praktiline kogemus saaks realiseeruda ka konstruktiivseteks parandusteks ja arendusteks, teeme isekeskis regulaarselt refleksiooni ja analüüsi. Ka sage ja mitmekülgne tagasiside (iga sessiooni, kuu ja semestri lõikes) tudengitelt on uus harjumus, mida oleme asunud juurutama.

Üks meie eesmärke on aga sama, mis juba mõned aastad olnud: leida reaalseid koostöökohti akadeemia teiste osakondade ja kultuurikorralduse vahel. Selleks käivitasime juba 2018. aastal kultuurikorralduse õppe kohustusliku osana “projektitööd akadeemias”, kus iga kultuurikorralduse üliõpilane peab osalema ühes akadeemia korraldatavas (või akadeemiaga seotud) projektis. Kokkuleppel projekti teiste osapooltega leiame need töölõigud, milles meie tudeng saab panustada ning samal ajal sellest õppida vastavalt meie õppekavas ettenähtud eesmärkidele ja väljunditele. Näiteks varasemalt on meie tudengid osalenud ooperistuudio “Orlando” lavastuse väljatoomise juures lavakujundaja assistendina või puhkpillikonkursi kommunikatsiooni-valdkonnas ja mujal.

Ootame väga akadeemia kõigi liikmete ettepanekuid projektideks (mis võiks toimuda 2021 sügisel või 2022 kevadel), kuhu meie nii kohalikud kui ka välistudengid võiksid liituda ja praktika korras oma õla alla panna. Ettepanekuid ootame kuni 18. oktoobrini 2021 e-postiaadressile: kaari.kiitsak-prikk@eamt.ee

Kaari Kiitsak-Prikk, kultuurikorralduse õppejuht

Viidatud allikad:

Bård Kleppe, 2017. Managing Autonomy: Analyzing Arts Management and Artistic Autonomy through the Theory of Justification, The Journal of Arts Management, Law, and Society, DOI: 10.1080/10632921.2017.1377661

Mandel, B.R. and Lambert, P.D., 2020. International Arts/Cultural Management: Global Perspectives on Strategies, Competencies, and Education. The Journal of Arts Management, Law, and Society, 50(4-5), pp.249-266.

VVA. 2021. Creative FLIP Final Report, Work Package 2 on Learning, Brussels – Skills needs and gaps in the CCSI

24. septembril 2021 kell 17.00–18.30 toimub muusika- ja teatriakadeemia orelisaalis Urve Läänemetsa raamatu “Ratio Studiorum” esitlus. Sissepääs Tatari 13  Rävala puiestee poolsest uksest (ruum A404).

“Üldharidus, tema õppesisu ja korraldus, selle kaudu omandatud teadmised ja oskused ning omaks võetud väärtushinnangud moodustavad iga ühiskonna intellektuaalse keskme. See on riigi vaimne kapital, mida on vaja ühiskonna turvaliseks ja stabiilseks toimimiseks. Õpetaja kui selle kapitali hoidja on hariduse võtmeisik, õppekava rakendaja – laia silmaringiga intellektuaal, kes toetab laste arengut professionaalselt, parimal võimalikul moel. Et luua sünergia formaalse, informaalse ja mitteformaalse õppe võimaluste vahel, on õpetajal nagu ka koolijuhil ja haridusametnikul vaja teadmisi õppe kava teooriast ja praktikast,” kirjutab autor raamatu tutvustuses.

Esitlus toimub koostöös Jaan Tõnissoni instituudiga projekti DIGIT-AL “Õppimine digiajastul: õppekava ja õppematerjalid” raames.

Täpsem info: kristi.kiilu@eamt.ee

Tze Yeung Ho kaitseb 23. oktoobril kell 11.00 ruumis A-402 filosoofiadoktori (muusika) kraadi taotlemiseks tööd:

Phonetic Features as a Tool in Music Composition: From the Perspective of a Composer (Keele foneetilised omadused helilooja töövahendina. Helilooja perspektiiv)

Juhendaja: emeriitprofessor Jaan Ross, PhD (EMTA)

Oponent: prof. dr. Matthias Hermann (Stuttgardi Ülikool)

Doktoritööga on võimalik tutvuda SIIN ning trükisena EMTA raamatukogus.

Doktoritöös vaadeldakse keele kahe foneetilise omaduse – kvantiteedi ja tooni – rakendamist heliloomingus. Uurimistöö teoreetilises osas tugineb autor kantoni, norra ja eesti keele foneetilisele analüüsile. Valik tuleneb autori isiklikust kokkupuutest nimetatud keeltega, töös kasutatud muusikanäited pärinevad autori enda loomingust.

Doktoritöös tõstatati järgmised loovuurimuse küsimused:

• Mil moel aitab foneetiliste nähtuste, nagu välde ja toon, tundmine heliloojal genereerida muusikalist materjali, tööriistu ja ideid?
• Kuidas saaks helilooja arendada tööriistu, mis aitaksid mõista häälikute mõju tema loomeprotsessile?

Töös arutletakse kompositsiooniteooria ja -praktika üle avaramas taustsüsteemis, millesse on hõlmatud ka teised distsipliinid, nagu lingvistika, poeetika, partituuri analüüs, fenomenoloogia ning muusikateadus. Töö keskendub seitsmele alateemale:

1. Kõne artikulatoorsete omaduste interpreteerimine muusikas;
2. Väldete eristamine, rütm ja vormikonstruktsioon;
3. Helikõrguse ja välte fenomen;
4. Toonikeelte helikõrguste suhtelisus ja selle mõju laulmisele;
5. Norra keele rõhutüüpide ja kantoni keele toonide kasutamine heliloomingus;
6. Kõne helikõrgus ja selle esinemine muusikas;
7. Toonikeelsete laulude esitamine helilooja vaatevinklist.

Autor on arvamusel, et erinevate keelekombinatsioonide puhul on ka kunstilised probleemid erinevad ning seega huvipakkuvad edasiseks uurimistööks, ehkki autori poolt välja pakutud foneetilised tööriistad on üldiselt kohaldatavad erinevates valimites. Autor peab oluliseks interdistsiplinaarse raja jätkamist muusikaloomes, kuna nt antud töös käsitletud mitmekeelsus, aga ka muusikute kirev keeleline ja kultuuriline identiteet on tänapäevases muusikamaailmas muutumas üha tavalisemaks nähtuseks.

Töö lisast leiab doktorikontsertide detailsed kavad ning info loovuurimusliku doktoriprojekti raames valminud üheksa teose kohta.

Hea noor!

Kas Sa armastad muusikat?
Kas Sa usud, et muusika aitab inimesi ja ühiskonda paremini mõista?
Kas arvad, et muusika abil saab teha nii head kui ka kurja?

Kui jah, siis ootame Sind korra kuus arutlusringi “Muusika ja mina – mina ja muusika”. Räägime ja kirjutame koos muusikast, lammutame tükkideks lemmiklaulud ning arutleme, kuidas teha haaravat muusikakriitikat. Läheneme muusikale tabuvabalt ning vaatleme, kuidas seostub muusika selliste teemadega, nagu näiteks feminism, religioon jpm. Kokkuvõttes, mõtestame muusika abil meid igapäevaselt ümbritsevaid ühiskondlikke nähtusi.

Kohtume iga kuu viimasel kolmapäeval kl 17 Eesti muusika- ja teatriakadeemias Herzi toas. Arutlusringi veavad muusikateadlased Brigitta Davidjants ja Eerik Jõks. Oodatud on esmajoones abituriendid, aga loomulikult on teretulnud ka nooremad ja vanemad muusikasõbrad. Anna endast märku ka siis, kui asud väljaspool Tallinna ja soovid siiski osaleda – leiame ühiselt lahenduse. Arutelusse on soovitav kaasa võtta mõni lemmiklugu või -video, mida saaksime üheskoos kuulata ja arutada. Registreeru siin või meiliaadressil brigitta.davidjants@eamt.ee.

Brigitta Davidjants on muusikateadlane, kes on uurinud rahvuslikkust muusikas, ent vaatleb nüüd eesti popmuusikat ning tema eriline rõhk on subkultuuridel, näiteks naistel pungis, venekeelsel grunge’i kogukonnal jne. Brigitta on ka feministlik autor, kes on teinud koostööd lugematutele eesti väljaannetele ning avaldanud mitu raamatut. Samuti on ta üks pool elektroonilise muusika duost HUNT. Hetkel töötab Brigitta EMTAs muusikateaduse osakonna teadurina.

Eerik Jõks on muusikateadlane, laulja, helilooja, dirigent ja laulusõnade autor, kes on oma muusikuteed alustanud heviroki ja progressiivse roki huvilisena. Tema praeguseks huvialaks on gregooriuse laulu tänapäevane mõistmine. Seda keskaegset muusikat eeskujuks võttes Eerik uurib, komponeerib, laulab ja õpetab emakeelset kirikulaulu. Ta on publitseerinud mahukaid töid kirikulaulu alal. Eerik oli nomineeritud Eesti vabariigi teaduspreemia 2020. aasta konkursil humanitaarteaduste aastapreemia valdkonnas avastuste eest eestikeelses kirikulaulus. Eerik on EMTA muusikaloo ja hümnoloogia õppejõud.

9.–12. septembrini 2021 toimus Eesti muusika- ja teatriakadeemias esmakordselt rahvusvaheline klaverikammermuusika konkurss „Tallinn 2021“. Konkurss tõi akadeemia suurde saali kokku tipptasemel ansamblid – kokku 52 noort muusikut 11 riigist. Esineti erinevates ansamblikoosseisudes duodest kvintetini. Balti- ja Põhjamaades on taoline konkurss ainulaadne ning sellel on kõik eeldused, et kujuneda regioonis juhtivaks klaverikammermuusika konkursiks.

KONKURSI TULEMUSED

PEAPREEMIAD

Duod

I Duo Sonoro (Ukraina)
II Duo Yamagami – Mészáros (Ungari)
II Duo Liidia Ilves – Gloria Ilves (Eesti)

Triod

I Trio ‘95 (Eesti)
II Trio Paddington (Suurbritannia)
III Meta Piano Trio (Leedu)

ŽURII ERIPREEMIAD

Trio Paddington (Suurbritannia) – 1000 eurot
Eesti autorite ühingu preemia Eesti helilooja teose esituse eest

Duo Althea (Itaalia) – 500 eurot
J. Widmanni teose „Fünf Bruchstücke“ eest

Quinta Corda (Eesti) – 500 eurot
Vähetuntud teoste esituse eest

Imeline Duo (Eesti) – 200 eurot
E.Tubina Sonaadi parima esituse eest

Duo LIT (Läti) – 200 eurot
J. Adams’ „Road Movies“ esituse eest

Eesti kontserdikorraldajad andsid välja arvukalt eripreemiaid konkursil osalejatele. Vt lähemalt: https://eamt.ee/chambercompetition/tulemused/

Rahvusvahelise konkursi eesmärk on professionaalse ansamblimängu traditsiooni arendamine ja noortele muusikutele rahvusvahelises konkurentsis osaluse võimaldamine. Konkursiga tõstetakse esile ka eesti muusika osatähtsust – võistlejad tegid valiku eesti muusika ansambliteoste nimekirjast. Valikus oli 49 teost. Kaheksa ansamblit valisid esitamiseks Erkki Sven Tüüri ansambliteosed.

Võistlejaid hindas žürii, kuhu kuulusid rahvusvaheliselt kõrgelt hinnatud interpreedid ja õppejõud: Ralf Gothóni, Evan Rothstein, Jānis Maļeckis, Marje Lohuaru, Valentinas Gelgotas. Lisaks oli kaasatud Eesti festivalide ja kontsertide korraldajad, kes andsid välja eripreemiad. Duode kategooria esimest preemiat rahastas Tallinna linn 3000 euro ulatuses. Vt lähemalt: https://eamt.ee/chambercompetition/tulemused/

Konkursijärgselt toimusid meistrikursused žürii liikmetelt.

Konkursi korraldas Eesti muusika- ja teatriakadeemia koostöös MTÜ In Corpore. Toetasid: kultuuriministeerium, kultuurkapital, Tallinna linn, Eesti autorite ühing, Euroopa Liidu regionaalfondi EMTASTRA programm.

Vt konkursi kohta lähemalt: https://eamt.ee/chambercompetition/

21. augustil 2021 korraldas muusika- ja teatriakadeemia koostöös Ida-Tallinna keskhaiglaga rahvusvahelise interdistsiplinaarse veebiseminari, millest võttis osa pooletuhande inimese ümber tervest maailmast. Veebinari kodulehel on nüüd järelvaatamiseks ka ettekannete videod koos QA voorudega. Vt: https://www.pevoc2021.ee/webinar/. Videod on salasõna taga. Selle saamiseks palume saata e-kiri aadressil: pevoc@publicon.ee või allan.vurma@eamt.ee.

Teiste hulgas on järelvaadatavad kaks covid-teemalist ettekannet: Antoine Giovanni „Droplets dissemination and oral air flow velocity in Voice and Speech. New data and new numerical simulations. A joint experiment in Marseille“ ja Dirk Mürbe, Mario Fleischer „Aerosol emission and risk management strategies: choir singing during the CoVID pandemic“, samuti David Howardi ettekanne häälestusprobleemidest koorimuusikas „There’s more to a cappella choral singing than having the right temperament“. Lisaks on võimalik vaadata salvestist maailmas praegu kõige tuntuma hääleuuringute spetsialisti muusikateadlase Johan Sundbergi ettekandest „Singers’ and nonsingers’ voice source“ ja palju muud.

Järgmisel suvel 24. –27. augustini 2022 toimub muusika- ja teatriakadeemias suur konverents PEVOC 2022. Teeside vastuvõtmise ja osavõtjate registreerimisega alustatakse novembri lõpus. Vt lähemalt: https://www.pevoc2021.ee/conference-2022/

Aasta alguses rakendus muusika- ja teatriakadeemia uus koduleht eamt.ee. Kaasaegne veebikodu loodi eesmärgil, et see oleks kasutajasõbralikum, arvestaks akadeemia struktuuri ning osakondade-allüksuste spetsiifikat, samuti üliõpilaste ning uute üliõpilaskandidaatide vaadet. Arendustööde teise etappi jäi lavakunsti osakonna mooduli integreerimine kodulehega. Uue õppeaasta alguseks jõuti teise etapi töödega lõpuni, nii et ka lavakunsti osakond kolis muusika- ja teatriakadeemia kodulehele eamt.ee/erialad/lavakunst (suunava lühidomeenina on kasutusel lavakunst.ee; samuti on alles endine domeen lavakas.ee, mis suunab veebikasutaja õigele leheküljele).

Lavakunsti osakonna uuelt kodulehelt leiab nii mängukavas olevate kui ka vanemate (esialgu kahe viimase lennu) diplomi- ja koostöölavastuste info, uuendusena saab mugavalt ja ülevaatlikult näha lavakunsti kõigi lavastuste mängukava. Lendude juurest leiab lisaks vilistlaste nimedele ka diplomilavastuste nimekirjad. Lendude osa täieneb jooksvalt fotomaterjaliga. Samuti lisandub aja jooksul infot vanemate lavastuste kohta. Hõlpsalt leiab ka infot EMTA lavakunstikooli fondi kohta, mille kaudu on kõigil soovijail võimalik toetada lavakunsti osakonna tegevust.

Järgmisel kuul valmib ka kodulehe viimane etapp – kaasaegsete etenduskunstide alaleht. Muusika- ja teatriakadeemia uue kodulehe üldine sisuarhitektuur ning dünaamika väljendab ning toetab akadeemia tegevust kui loogilist ja ühtset tervikut, milles iga osa on võrdselt oluline.

Lavakunsti osakonna poolt aitas lehekülje üles ehitada ja materjalid detailselt ette valmistada Annemari Parmakson. Täname ka Eva-Liisa Linderit ja Johan Elmi põhjaliku eeltöö eest ning Piret Kruusperet lendude info ja ajalooliste fotode valiku eest. Visuaalse identiteedi looja on Robi Jõeleht Polaar Stuudiost. Kodulehe arendaja on Jon & Pun. Tehnilist tuge pakkus Innar Järva ja kodulehe projekti juhtis Maris Muul.

Eraannetustel põhinev Rotalia Foundation (USA, Seattle) annab reedel, 3. septembril 2021 avalik-õiguslike ülikoolide tudengitele üle 2021/2022. õppeaasta stipendiumid a’ 2000 € õppeaastaks. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast saavad stipendiumi:

• Nele Erastus ­– muusika interpretatsiooni õppekava 1.a magistrant (soovitaja/juhendaja Toomas Kapten, EMTA dirigeerimise professor)
• Kristjan Kannukene – muusika interpretatsiooni õppekava 1.a magistrant (soovitaja/juhendaja Toomas Nestor, EMTA vioola vanemlektor)
• Marten Meibaum ­– muusika interpretatsiooni õppekava 1.a magistrant (soovitaja/juhendaja Henry-David Varema, EMTA loometegevuse ja välissuhete prorektor, tšello professor)
• Natali Ponetajev – muusikateaduse ja muusikakorralduse õppekava 2.a üliõpilane (soovitaja/juhendaja Anu Kõlar, EMTA vanemteadur)
• Eva Maria Shepel – muusika interpretatsiooni õppekava 2.a üliõpilane (soovitaja/juhendaja Anne Türnpu, EMTA vanemlektor)
• Annelize Vlasenko – muusika interpretatsiooni õppekava 2.a üliõpilane (soovitaja/juhendaja Kristina Kriit, EMTA viiuli lektor)

Fondi stipendiaadid valiti konkursi korras välja nende üliõpilaste seast, kes k.a aprillikuu seisuga olid päevase õppevormi 2. aasta bakalaureuseastme, integreeritud õppe eelviimase aasta või magistriastme 1. aasta üliõpilased ning kes esitasid fondi stipendiumikonkursile vormikohase sooviavalduse 28. maiks 2021.

Stipendiumid antakse üle pidulikul aktusel reedel, 3. septembril 2021. a kell 17 Tartus Rotalia majas (Tähe tn 3).

Üldse saavad selleks õppeaastaks avalik-õiguslike ülikoolide (TÜ, TalTech, EMÜ, TLÜ, EMTA ja EKA) üliõpilased fondist kokku 50 stipendiumi kogusummas 100 000 eurot, mis on üks suuremaid eraannetusi Eesti üliõpilastele. Fond on toetanud Eesti üliõpilasi alates 1988. aastast.

Palju õnne ja edu õpingutes!

Täiendav teave fondist, rahastajatest ja stipendiaatidest Rotalia veebilehel https://rotalia.ee/fondid/foundation/ ja fond.kandideeri@rotalia.ee

Hea akadeemia pere!

30. augustil avame uue õppeaasta. Soovime, et see kujuneks töiseks, viljakaks ja sündmusterohkeks ning – mis tänasel päeval eriti oluline – et meie liikmeskond püsiks terve ja koroonaviiruse levik meie õppimist ja töötamist võimalikult vähe segaks. Allpool toodud töökorralduslikud meetmed on läbi arutatud ja heaks kiidetud EMTA rektoraadi laiendatud koosolekul 25. augustil kõigi akadeemiliste üksuste esindajate osalusel. Meetmete väljatöötamisel on arvestatud Vabariigi Valitsuse kehtestatud nõuete, Haridus- ja Teadusministeeriumi suuniste ning Rektorite Nõukogus toimunud arutelude tulemustega.

• Rektoraat kutsub üles kõiki üliõpilasi ja töötajaid, kes pole veel vaktsineeritud, end kiiresti koroonaviiruse vastu vaktsineerima.
• Akadeemia töötajad ja üliõpilased peavad vajadusel olema valmis esitama ametliku COVID-tõendi lõpule viidud vaktsineerimise, koroona läbipõdemise või negatiivse testitulemuse kohta. Valitsuse korraldusest lähtuvalt kontrollitakse tõendit kõigil EMTAs toimuvatel avalikel kontsertidel, etendustel, konverentsidel jm sündmustel nii esinejate kui publiku puhul. Seega üliõpilastel ja õppejõududel, kes peavad osalema või soovivad osaleda akadeemia korraldatud avalikel üritustel, on COVID-tõendi omamine hädavajalik. COVID-tõendi hankimine on akadeemia töötaja või üliõpilase enda ülesanne, sellega seotud võimalikke kulusid akadeemia ei kompenseeri. Täpsemat informatsiooni COVID-tõendi kohta leiab SIIT.
• Üliõpilaste ja töötajate massilist kiirtestimist akadeemia ei kavanda, kuid mõningatel juhtudel võib kiirtestimine olla vajalik isikute puhul, kellel COVID-tõendit ei ole. Testimise vajadus sõltub valitsevast epidemioloogilisest olukorrast riigis, vaktsineeritute arvust akadeemias ja nakatumisriskist konkreetses olukorras. NB! Eelmises punktis kirjeldatud avaliku ürituse puhul COVID-tõendit kohapeal tehtud kiirtestiga asendada ei saa.
• Kuna vaktsineerimine ja testimine ei anna täielikku kaitset koroonasse haigestumise vastu, on akadeemia siseruumides võimalusel soovitav kanda maski. Mittevaktsineeritud töötajatel ja üliõpilastel on maski kandmine kohustuslik (erandite võimalusest vt allpool). Õppejõul on õigus küsida maski mittekandvatelt üliõpilastelt COVID-tõendit.
• Vaba sissepääs EMTA õppehoonetesse on vaid akadeemia üliõpilastel ja töötajatel. EMTA peauks avaneb isikustatud magnetkaardiga. Palume kõigil akadeemia liikmetel välisuksel jälgida, et teiega koos ei siseneks õppehoonesse mõni majaväline inimene. Akadeemia külalised, pedagoogilise praktika õpilased, täiendusõppijad jt isikud võivad õppehoonetesse siseneda vaid rektoraadi liikme (lavakunsti osakonnas osakonna peakoordinaatori) antud nimelise loa alusel. Kõigilt külalistelt ja täiendusõppijatelt nõutakse COVID-tõendi esitamist.
• Õppetöö hakkab reeglina toimuma lähiõppe vormis akadeemias kohapeal. Aine eest vastutava erialarühma õppejuhiga kooskõlastatult võib õpet läbi viia ka kaugõppe vormis, kui selle tagajärjel ei kannata õppe tulemuslikkus ega õpiväljundite saavutamine.
• Konkreetseid piirarve ühes õpperuumis viibijatele seatud ei ole, kuid võimalusel tuleks järgida inimeste hajutamise põhimõtet ja suuremate õpperühmade puhul eelistada suuremaid õpperuume.
• Õppejõud peab tagama, et õppetööl osalejad oleks nimeliselt registreeritud (paluma üliõpilastel end registreerimislehele kirja panna, märkima puudujaid vm). See võimaldab kellegi nakatumise korral kergemini tuvastada temaga lähikontaktis olnud isikuid.
• Viirusesse nakatumise vähimagi kahtluse korral on akadeemiasse tulek rangelt keelatud. See nõue kehtib nii vaktsineeritud kui ka vaktsineerimata töötajate ja üliõpilaste puhul. Nakkussümptomite ilmnemisel tuleb ühendust võtta perearstiga ja lasta end testida. Kui test osutub positiivseks, tuleb jääda eneseisolatsiooni seniks, kuni arst tunnistab teid terveks. Koroonasse haigestumisest tuleb töötajatel kindlasti teada anda personalijuhile (tel 6675 705), üliõpilastel õppeosakonna juhatajale (jane.kreek@eamt.ee, tel 6675 711).
• Koroonasse nakatunuga lähikontaktis olnud inimestele on reeglid sel aastal erinevad. Nakatunuga lähikontaktis olnud vaktsineerimata isikud peavad jääma 10 päevaks eneseisolatsiooni ja sellel ajal akadeemia õppehoonetesse tulla ei tohi. Vaktsineeritud või haiguse viimase 6 kuu jooksul läbipõdenud isikutele haigestunuga lähikontaktis olemine isolatsioonikohustust kaasa ei too.
• Õppejõul ei ole kohustust eneseisolatsiooni määratud üliõpilastele tundide järeletegemist või veebiõpet pakkuda.
• Kui akadeemia töötajal pole eneseisolatsioonis viibimise tõttu võimalik tööl käia, tuleb sellest teavitada vastava haldusala eest vastutavat rektoraadi liiget, kellega lepitakse kokku kaugtöö tegemise võimalus või töölt eemalviibimise alus.
• Haigussümptomitega akadeemiasse tulemine või isloatsioonikohustuse eiramine seab ohtu teiste akadeemia liikmete tervise ning see toob kaasa sanktsioonid.
• Akadeemia töötaja või üliõpilase tervisest tulenevatel põhjustel võib ülaltoodud nõuetes lubada erandeid. Töötajatel palume sellise probleemi korral pöörduda vastavat haldusala juhtiva rektoraadi liikme poole, üliõpilastel õppeosakonna juhataja poole (jane.kreek@eamt.ee, tel 6675 711). Soovi korral võib küsimuse lahendamiseks või nõu saamiseks pöörduda ka võrdse kohtlemise usaldusisiku (EMTA psühholoogi) poole (elina.kivinukk@eamt.ee). Akadeemia tagab, et ühegi töötaja ega üliõpilase terviseandmeid ei avalikustata.
• Akadeemia söökla on avatud akadeemia töötajatele ja üliõpilastele, erandina ka õppehoonesse lubatud külalistele.
• Raamatukogu teenindab akadeemia liikmeid tavapäraselt. Akadeemiavälised lugejad saavad raamatukokku siseneda vaid eelneval registreerimisel ja COVID-tõendi esitamisel.
• Akadeemia peab vastutöötamist ülaltoodud meetmetele või teaduslikult ebapädeva informatsiooni aktiivset levitamist akadeemia liikmele mittekohaseks ja akadeemilise eetikaga vastuolus olevaks.

EMTA rektoraat