Rubriik: Uncategorized @et

Täna 14. oktoobril ilmus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ajakirja neljas number, mille eessõnas võtab sõna õppe- ja teadusprorektor Kristi Kiilu.

Hea ajakirja lugeja!

2025. aastal täitub 500 aastat esimese eestikeelse trükise ilmumisest. See on oluline verstapost, mille puhul on Eestil ja eestlastel põhjust tunda uhkust ja rõõmustada oma keele ja kultuuri üle. Hando Runneli, küll palju tsiteeritud, aga sügavat mõtet kandev luulerida „Kiri algab kirikust, rahvas algab raamatust“ initsieerib mõtteainet ka muusikaga seotud kirjanduse tähendusväljade avamiseks ajakirjas. Meie muusikateadlased, eesotsas raamatu peatoimetaja professor Toomas Siitaniga, on koostanud Eesti muusikaloo esimese köite, mis käsitleb muusikaelu Eestis alates 12. sajandi lõpust kuni Eesti Vabariigi väljakuulutamiseni. „Eesti muusikalugu 1“ valmimisloost annab ajakirjas ülevaate Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kirjastuse tegevtoimetaja, teadur Anu Schaper.

Raamatuaastaga sobivalt on väärikas heita pilk EMTA raamatukogu 90-aastasele tegevusele. Meie Alma Mater asutati 1919. aastal ja kuusteist aastat hiljem 1935. aastal loodi Tallinna Konservatooriumi juurde raamatukogu. Intervjuu raamatukogu juhataja Ilvi Raunaga avab nii mineviku, oleviku kui ka tulevikuvaateid raamatukogu tegevuses.

Ajakirja persooniloos räägib EMTA lavakunsti osakonna juhataja Mart Koldits, miks lavastajaks õppimine nõuab küpsust, enesearengut ja julgust „oma hääl leida“. Ta kirjeldab, kuidas teatrimaailm on viimastel kümnenditel mitmekesistunud ning kuidas EMTA unikaalne lavastajaõpe – koos näitlejate ja dramaturgidega – annab loojale tugeva, kuid piiranguteta stardi. Käsitledes küll lavastaja- ja draamaõppega seotud problemaatikat, võimaldab intervjuu luua seoseid ja võrdlusi kunstivaldkonnas laiemalt.

Muusika interpretatsiooni vallas saame käesolevast ajakirjast lugeda Eesti Keelipillimängijate Konkursist, mis on muusikute seas hinnatud ja professionaalne mõõduvõtt. Professor Arvo Leiburi sõnul eristab seda mahukas repertuaarinõue, mis näitab osalejate kõrget taset. Vanemlektor Taavi Kerikmäe annab ülevaate nüüdismuusika interpretatsiooni ja loome rahvusvahelisest magistriõppekavast (CoPeCo). Nimetatud õppekava viib üliõpilased kahe aasta jooksul Tallinna, Stockholmi, Lyoni ja Hamburgi muusikakõrgkoolidesse, pakkudes väikeses rahvusvahelises rühmas nüüdismuusika eriala paindlikku ja avatud õpet, mis valmistab lõpetajad ette loojaks ja interpreediks globaalsel muusikaväljal.

Kahes artiklis käsitletakse EMTA doktoriõppega seotud teemasid. Värskeid doktoreid portreteeritavas loos ilmneb, et doktoriõpe annab harukordse võimaluse arendada oma eriala ning siduda looming ja teadus süvitsi üheks tervikuks. Teises loos kirjutab loovuurija Theodore Parker Euroopa suurimast muusika loovuurimuse konverentsist EPARM, mis tõstis esile Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rolli loovuurimuse rahvusvahelises kogukonnas ja andis doktorantidele ning teadlastele võimaluse siduda looming ja teadus uutel viisidel.

Soovin sisukat ajakirja lugemist ja loodan, et leiate siit inspiratsiooni uute raamatute lugemiseks, kontsertide külastusteks kui ka edasiste õppimisvõimaluste kaalumiseks.

Kristi Kiilu
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppe- ja teadusprorektor

Ajakiri on tasuta kättesaadav nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt. Paberkandjal ajakirja leiab nii akadeemia õppehoonetest kui ka kontserdi- ja teatrimajast. Elektroonilist versiooni saab lugeda SIIT.

Kaanefoto autor: Rene Jakobson

25. oktoobril kell 16.00 toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia orelisaalis loovuurimusliku projekti “Modernised Salon: Broadening Performers’ Perspectives on Public Presentation” („Moderniseeritud salong: esitaja suhtumise avardamine avaliku esinemise kunsti olemusse“) esitlus. Projekti tulemusi esitlevad (inglise keeles) Kristi Kapten, Vittoria Ecclesia ja Theodore Parker.

Loovuurimusliku projekti “Modernised Salon: Broadening Performers’ Perspectives on Public Presentation” käivitas huvi avastada, kas juba tuttavate kontserdiformaatide kõrval leidub potentsiaali luua ka teistsuguseid väljundeid klassikalise muusika esitlemiseks.

Projekti eesmärgiks on välja töötada ürituse formaat, mis looks tingimused spontaanselt sisukateks vestlusteks esinejate ja kuulajate vahel. Sealjuures uuritakse, millised vahendid on efektiivseimad salongilikult seltskondliku muusikaürituse loomiseks ning millised võimalused avanevad esineja jaoks loomingulise töö uutmoodi esitlemiseks.

Uurimuse läbiviimist toetab Eesti Kultuuriministeerium. Esitlusel jagatakse projekti põnevamaid leide, selgitatakse, kuidas uurimus oli püstitatud ja pakutakse välja strateegia “moderniseeritud salongi” formaadis ürituste disainimiseks tulevikus.

17. oktoobril toimub neljateistkümnendat korda kirjaniku, teatritegelase ja estofiili August von Kotzebue (1761–1819) tegevust ja loomingut uuriv saksakeelne interdistsiplinaarne konverents „Kotzebue-kõnelused“ („Kotzebue-Gespräch“). Konverents algab kell 10.00 TLÜ Akadeemilise Raamatukogu Baltika saalis ja jätkub kell 14.45 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) ruumis A207.

Vaheldumisi Berliinis ja Tallinnas toimuva konverentsi algatas 2012. aastal tollane Eesti Vabariigi kultuuriatašee Saksamaal Harry Liivrand, praegune EMTA kultuuriloo õppejõud. Konverentsi teine korraldaja EMTA poolt on prof Kristel Pappel. Kõik senised kolmteist konverentsi on toimunud EMTA ja Berliin-Brandenburgi Teaduste Akadeemia koostöös, välja on antud kaks saksakeelset artiklikogumikku Berliin-Brandenburgi TA sarjas „Berliner Klassik“.

Seekordsel konverentsil esinevad Klaus Gerlach, Bettina Bartz, Helmut Knüpffer, Rolf Haaser ja Zenaida des Aubris Saksamaalt ning eesti teadlased Kairit Kaur, Arvo Tering, Pekka Erelt, Sirje Kuusik, Jaan Undusk, Harry Liivrand ja Kristel Pappel. Sissejuhatuse konverentsi teeb Harry Liivrand, tervitussõnad on Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu direktorilt Andres Kollistilt, EMTA rektorilt prof. Ivari Iljalt ja Berliin-Brandenburgi TA akadeemikult prof. dr. Conrad Wiedemannilt. Kõik huvilised on konverentsile teretulnud!

18. oktoobril on kavas väljasõiduistung Lihulasse Baltisaksa muuseumi.

Partnerid ja toetajad: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu, Berliin-Brandenburgi Teaduste Akadeemia, Saksa Liitvabariigi saatkond, Nordic Forum Hotel.

Kava leiab SIIT.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) õppejõud Lembit Orgse, Sten Lassmann, Martti Raide ja Marja Jürisson osalesid 2.–5. oktoobrini Portorož´is (Sloveenias) Euroopa Klaveriõpetajate Ühingu (European Piano Teachers Association ehk EPTA) aastakonverentsil, kus esinesid ka ettekandega.

EPTA on eriala esindusorganisatsioon ja võrgustik, mis koondab pianiste ja klaveripedagoogika spetsialiste pea kõikidest Euroopa riikidest ja omab ka liikmesorganisatsioone paljudes teistes maailma maades.

47. aastakonverentsi „Healthy Pianist: Teacher. Performer. Innovator“ ettekannete põhifookus oli klaverimängu füsioloogilistel aspektidel, mis toetavad pianistide vigastustevaba arengut. Samas toimus ka EPTA juhatuse aastakoosolek, kus otsustati järgmise, 48. aastakonverentsi toimumine Tallinnas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias 20.–23. augustini 2026. Konverentsi teema saab olema „Tempo Nordico. Timing, Nature and Nurture in Piano Music and Education“. Koosolek valis 2025/26. aastaks Euroopa EPTA esimeheks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professori Lembit Orgse.

Õppejõudude sõitu Sloveeniasse toetasid EMTA, Eesti Kultuurkapital ja Eesti Klaveriõpetajate Ühing.

14.–19. oktoobrini 2025 toimuv MÜRIAADfest on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) esindusfestival, mis sai alguse 2020. aastal ning kasvas välja varasemast, alates 1999. aastast toimunud Sügisfestivali traditsioonist. Kui Sügisfestival keskendus peamiselt nüüdismuusikale ja heliloomingu üliõpilaste uudisteostele, siis MÜRIAADfest avardas fookust, et pakkuda igal sügisel võimalikult laia vaadet EMTA loomingulisele tegevusele. Festival ühendab eri muusikastiilid ja teatrikunsti, üliõpilaste ning õppejõudude koostöö ning toob lavale selle, millega Eesti ainsas muusika- ja teatriülikoolis igapäevaselt tegeletakse. Küsimustele vastab EMTA kontserdi- ja etenduskeskuse juhataja Svea Ideon-Marks.

Mis on tänavuse festivali fookus?
Tänavuse MÜRIAADfesti keskmes on Eesti heliloojad, kes tähistavad sel aastal juubelit või kelle sünnist möödub tähelepanuväärne arv aastaid. Festival toob fookusesse seitse autorit: Artur Lemba (140), Eduard Tubin (120), Eino Tamberg (95), Veljo Tormis (95), Arvo Pärt (90), Lepo Sumera (75) ja Olav Ehala (75). Nimetatud heliloojate tähtpäevi tähistatakse mitmel pool Eestis ja ka mujal maailmas, kuid MÜRIAADfesti eripära seisneb selles, et teoste esitajateks on noored interpreedid – EMTA üliõpilased.

Kuidas valiti tänavuse programmi keskmesse just need Eesti heliloojad?
Eestis on huvitav muster: iga viie aasta tagant langeb suur hulk eesti heliloojate ümmargusi tähtpäevi samasse aastanumbrisse – 2025 on taas üks selliseid. Kõik seitse festivali fookusheliloojat on oma isikupärase helikeelega ning kokku annavad nad kireva ja mitmekesise pildi eesti heliloomingust. Juubilare on tegelikult rohkemgi, kuid festivali formaat, nädalapikkune ajaraam ning üliõpilaste õppetööd arvestavad kavavalikud seavad paratamatult omad piirid.

Arvo Pärdi 90. sünnipäeva tähistatakse tänavu üle kogu maailma ning nii soovivad ka EMTA üliõpilased anda sellesse oma muusikalise panuse. Eduard Tubinat peetakse üheks olulisemaks eesti sümfonistiks – kui festivali programmis esineb EMTA sümfooniaorkester, siis tundus Tubina sümfoonia loomulik valik. Veljo Tormise looming on tihedalt põimunud eesti pärimuskultuuriga, mistõttu tema muusika tõlgendamine pärimusmuusika üliõpilaste poolt tundus igati põhjendatud. Samamoodi on Olav Ehala helikeeles tugevaid jooni, mis haakuvad jazzmuusikaga, seega oli tema teoste käsitlemine jazzitudengite poolt loomulik samm. Eino Tambergi, Lepo Sumera ja Eduard Tubina vokaallooming pakkus aga lauluüliõpilastele hea lähtekoha nende heliloojate muusikasse süvenemiseks – kui tuua vaid mõned näited programmi kujunemise loogikast.

Palun tooge välja mõned olulisemad ja erilisemad sündmused festivali programmis.
Viimastel aastatel on festivali avapäeva traditsiooniks olnud vestlusringid, mis käsitlevad muusikat, teatrit ja ühiskonda puudutavaid aktuaalseid teemasid. Tänavuse festivali avab avalik arutelu muusikahariduse jätkusuutlikkusest, otsides vastuseid järelkasvu vähenemise põhjustele ning võimalikele lahendustele. Järgnev üliõpilaste vestlusring keskendub loomeülikoolidevahelisele koostööle.

Festivali raames toimuvad Veljo Tormise ja Olav Ehala autorikontserdid. Ka oreliüliõpilaste ja õppejõudude kontsert on pühendatud täielikult eesti muusikale. Eesti heliloojate kõrval on olulisel kohal ka EMTA heliloomingu üliõpilaste teosed, mis annavad põneva sissevaate noorte heliloojate loomingulisse mõttemaailma.

Festivalil linastub muusikaline dokumentaalfilm „Äraoldud päevade summa“, mis on valminud Eduard Tubina 100. sünniaastapäevaks. Film heidab pilgu rahvusvahelise mainega eesti sümfooniku elule ja loomingule.

Erilise värvi lisab festivalile EMTA lavakunsti osakonna XXXII lennu lavastus „vahe aeg“, mis valmis koostöös Von Krahli Teatriga. Lavastaja on Mart Koldits.

Festivali lõpetavad EMTA sümfooniaorkester ja koor suurejoonelise kontserdiga, mille kavas on Artur Lemba klaverikontsert (solist Tiit Tomp), Eduard Tubina 3. sümfoonia ning Arvo Pärdi „Credo“. Dirigent on Toomas Vavilov. Kontsert on festivali pidulik kulminatsioon ning sümboolne austusavaldus kõigile nimetatud heliloojatele.

Milline on MÜRIAADfesti panus Eesti kultuuriellu ja muusikaharidusse?
MÜRIAADfestil on EMTA kui ülikooli kontekstis väga selge roll: see on platvorm, kus üliõpilased saavad oma teadmised ja oskused siduda loomingulise praktika ning publiku kogemusega. See on koht, kus teooria saab teoks – laval, päris inimestele, päris vastutusega. Nii sünnib õppimine, mis on eluline ja inspireeriv. Samas on festivali tähendus laiem. MÜRIAADfestiga esitleb EMTA oma igapäevast loometegevust. Me ei keskendu ainult ühele žanrile või väljendusvormile, vaid püüame igal aastal pakkuda võimalikult laia vaadet sellest, kui mitmekesine ja elujõuline on EMTA loomekeskkond – siia kuuluvad klassikaline ja nüüdismuusika, pärimus ja jazz, vokaal- ja instrumentaalmuusika, koori- ja sümfoonilised koosseisud, lavakunst ning ka loovuurimus.

Eesti kultuuripildis on MÜRIAADfest oluline just seetõttu, et see toob uued põlvkonnad ja nende vaated fookusesse. Publikule pakub festival harukordset võimalust näha, milliseks kujuneb tulevane muusika- ja teatrikultuur – juba täna.

Olete kontserdikorraldajana tegutsenud nii era- kui ka avalikus sektoris. Millised on peamised erinevused festivali korralduses?
Kui võrrelda omavahel avaliku või erasektori korraldatavaid festivale, siis korraldamise loogika – idee, sisu, partnerid ning kunstiline ja tehniline pool – on mõlemal juhul sisuliselt sarnane. Suurim erinevus peitub raamistikus, milles tegutsetakse: see avaldub nii eesmärkides, ressurssides kui ka tööprotsessides. Avalikus sektoris on festival sageli osa laiemast missioonist, keskendudes Eesti kultuuri ja ühiskonna arengule ning loovuse toetamisele. Erasfääris on korraldus sageli paindlikum ja otsustetsüklid kiiremad. Otsused sünnivad tihti kompaktsemas meeskonnas, kus tuleb arvestada ellujäämist konkurentsitihedal kultuuriturul. See tähendab suuremat riski ja vajadust kiiresti kohaneda ning pidevalt leida uusi viise, kuidas publikut kõnetada ja tähelepanu võita. Mõlemas süsteemis tegutsemine on andnud aga teadmise, et hea festival sünnib ikkagi koostöös inimeste vahel, kes seda koos loovad – alates kunstilistest tegijatest kuni tehnilisetoe ja publikuni.

Lõpetuseks – ühe muusika- ja teatriülikooli korraldatava festivali keskmes on kindlasti õppimine läbi praktika. Festival loob üliõpilastele võimaluse siduda oma erialased teadmised ja oskused reaalse lavakogemusega – olgu selleks solistina esinemine, koostöö ansamblipartneritega, lavastuses osalemine või uue teose loomine ja esmaettekanne. See on õppeprotsessi loomulik osa, mis toimub avalikkuse ees ja päris olukorras.

Lisaks täidab festival mõistagi ka kultuurilist rolli. MÜRIAADfest ei ole ainult tudengite lavakogemuse platvorm, vaid ka oluline ühiskondlik kultuuri- ja haridusprojekt. Olgugi et EMTA-s toimub õppetöö kõrval pea aastaringne aktiivne kontserdi- ja etendustegevus, annab festival lühikese aja jooksul kompaktse ülevaate akadeemias toimuvast. See võib olla eriti kõnekas neile, kes kaaluvad tulevikus EMTA-sse õppima asumist. Lõpuks võib öelda, et publik on muidugi tähtis ka siin, eelkõige selleks, et tekiks reaalne kohtumine ja dialoog. Kui looming ei jõua kuulajani, jääb osa teekonnast poolikuks.

Millised ootused ja soovid on Teil selle aasta festivali osas?
Ootan, et festival looks keskkonna, kus üliõpilased saavad turvaliselt, kuid professionaalses raamistikus katsetada, esineda ja kasvada. Et publik tunneks ära selle noorusliku värskuse ja pühendumuse ning tekiks dialoog, milles peegelduvad nii tänane EMTA kui ka tuleviku muusika- ja teatrikultuur.

Soovin, et festival oleks ennekõike sisuline ja tähenduslik kogemus nii esinejatele kui ka publikule. Et üliõpilased saaksid lavale tulla tunnetusega, et nad on osa millestki suuremast – et nende töö ja looming kõnetab, liigutab ja jõuab inimesteni. Samuti loodan, et publik leiab tee akadeemia saalidesse ja avastab eesti heliloojate loomingus midagi uut – või kogeb tuttavat teost värske vaatenurga alt, seekord noorte interpreetide esituses.

Intervjuu autor on Jaanika Vilipo. Artikkel ilmub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ajakirja neljandas numbris (sügis 2025).

Teisipäeval, 14. oktoobril algab nädala lõpuni kestev Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) esindusfestival MÜRIAADfest. Sel aastal on festival pühendatud mitmetele armastatud eesti heliloojatele, kelle loomingut esitavad akadeemia üliõpilased ja ka õppejõud. Samuti on publik oodatud osa saama avalikust arutelust muusikahariduse jätkusuutlikkuse teemal, teaduskohvikust, EMTA raamatukogu 90. aastapäeva konverentsist, lavakunsti osakonna 32. lennu lavastusest ning filmiõhtust. 

„Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia selleaastane esindusfestival on pühendatud heliloojatele, kelle sünnist möödub 2025. aastal ümmargune arv aastaid. MÜRIAADfesti eripära on aga see, et publikule pakuvad elamusi noored interpreedid ja lavakunsti üliõpilased – see tähendab uudishimust  ja püüdlustest kantud erakordset energiat, mis on ainuomane just oma lavatee alguses olevatele üliõpilastele. Esinejate seas on ka akadeemia õppejõude, kes lisavad festivali kavasse meisterlikkust ja sügavust, inspireerides sellega ka meie üliõpilasi,” sõnab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia loometegevuse ja välissuhete prorektor Henry-David Varema ning lisab: „Festivali eesmärk on eelkõige pakkuda üliõpilastele esinemispraktikat ning publikule võimalust tutvuda kuue päeva jooksul kõige sellega, mida akadeemias õppida saab.”

Festivali keskmes on eesti heliloojad Artur Lemba (140), Eduard Tubin (120), Eino Tamberg (95), Veljo Tormis (95), Arvo Pärt (90), Lepo Sumera (75) ja Olav Ehala (75). Klassikaline ja nüüdismuusika, jazz- ja pärimusmuusika, koori- ja orkestriteosed, oreliõhtu ning üliõpilaste helilooming annavad mitmekülgse pildi eesti muusikapärandi rikkusest. Lisaks etendub kolmel õhtul EMTA black box’is spetsiaalselt MÜRIAADfesti jaoks kohandatud EMTA lavakunsti osakonna 32. lennu ja Von Krahli Teatri koostöölavastus „vahe aeg”, mille on lavastanud Mart Koldits. Festivali raames tähistatakse konverentsi ja raamatu esitlusega EMTA raamatukogu 90. aastapäeva. Samuti on publik oodatud osa saama teaduskohvikust, mis keskendub teemale „Loovuurimus ja publik”. Filmiõhtul linastub Marianne Kõrveri film Eduard Tubina elust.

MÜRIAADfest algab teisipäeval kell 15.30 akadeemia õppehoone fuajees avaliku aruteluga „Muusikahariduse jätkusuutlikkus: kuidas tagada muusikute järelkasv?”. Arutlevad Kadri Leivategija (Heino Elleri Muusikakooli direktor), Timo Steiner (Tallinna Muusika- ja Balletikooli juht), Piret Rips (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud, Tallinna Muusika- ja Balletikooli õpetaja, endine Eesti Muusikakoolide Liidu juhatuse aseesimees), Henry-David Varema (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia loometegevuse ja välissuhete prorektor, Eesti Interpreetide Liidu juhatuse esimees), Olari Elts (Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri peadirigent ja kunstiline juht). Arutelu juhib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor Ivari Ilja. Festival lõpeb pühapäeval kell 17.00 EMTA suures saalis Arvo Pärdile, Artur Lembale ja Eduard Tubinale pühendatud kontserdiga, kus esinevad EMTA sümfooniaorkester ja koor ning pianist Tiit Tomp dirigent Toomas Vavilovi juhatamisel.

Mitmed festivali sündmused on tasuta, programmiga saab tutvuda: emtasaalid.ee/myriaadfest

Loe ka akadeemia ajakirjas ilmunud intervjuud EMTA kontserdi- ja etenduskeskuse juhataja Svea Ideon-Marksiga SIIT.

Festivali fotogaleriid asuvad EMTA Facebooki lehel SIIN ja Instagramis.

Meediakajastusi:
Otse kell 18: teaduskohvik “Loovuurimus ja publik” (ERRi teadusportaal Novaator, 15.10.2025)
EMTA MÜRIAADfest on tänavu pühendatud juubilaridest eesti heliloojatele (ERR “Aktuaalne kaamera” 14.10.2025)
Otse kell 15.30: avalik arutelu “Muusikahariduse jätkusuutlikkus: kuidas tagada muusikute järelkasv?” (ERR, 14.10.2025)
Prof Toomas Vavilov ja prof Mihkel Poll “Terevisioonis” (ERR “Terevisioon”, 08.10.2025. Lõik algab: 1:22:30)
EMTA kontserdi- ja etenduskeskuse juhataja Svea Ideon-Marks räägib alanud hooajast (Klassikaraadio, 19.09.2025)

6.–10. oktoobrini toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ERASMUS+ Blended Intensive Programme’i raames rahvusvaheline projekt „Crossing Bellows“, mida võõrustatakse Eestis juba teist korda.

„Crossing Bellows“ on akordioniüliõpilaste ja -õppejõudude koostööprojekt, mis koosneb töötubadest, meistriklassidest, esitlustest ja kontsertidest. Üritust viivad läbi Euroopa muusikaakadeemiate õppejõud ja üliõpilased. Sel aastal osalesid projektis külalised Katowice, Riia, Helsingi, Salerno ja Zaragoza muusikaakadeemiatest. Kokku võttis kursustest osa 17 välisüliõpilast, samuti Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilased.

Projekti eesmärk on pakkuda üliõpilastele mitmekülgseid tehnilisi ja kunstilisi oskusi, keskendudes igal aastal erinevale põhiteemale. Lisaks toimuvad mitmed meistriklassid, kus sel korral käsitletakse näiteks hispaania renessanssmuusikat, varajase muusika esitust akordionil ning originaalrepertuaari tehnikaid, mida juhendavad projekti kuuluvad õppejõud.

Projekti idee autorid ja korraldajad on akordioni õppejõud Momir Novaković ja Mikk Langeproon. Sündmus toimub ERASMUS+ rahastuse ja ACCORDIONF[est] toetusel.

11. oktoobril algusega kell 11.00 toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) kammersaalis IX Bruno Luki klaverikonverents „Klaveripedagoogika mentaalsed ja füsioloogilised aspektid: traditsioon ja uuendused dialoogis“.

Konverentsi raames saab kuulda kümme ettekannet kodu- ja välismaistelt esinejatelt. Esitlusele tulev teemadespekter on põnev ja lai – Eesti pianism ja klaverikultuur eksiilis; unustatud, aga jätkuvalt ajakohased klaveriõpetuse põhitõed; traditsioon ja muutused Hiina klaverikoolkonna esteetilistes põhimõtetes; soorituspsühholoogia võtted esituseks valmistumisel; õpilaste sõrmede „hüpermobiilsus“; Ülle Sisa koostatud metoodilised materjalid tehnika- ja polüfooniamängu arendamiseks; artikulatsiooniproblemaatika ja muusikaline liikumisimpulss; uute kodumaiste klaverimuusika väljaannete tutvustus; Virve Lippuse lähenev 100. sünniaastapäev ning päeva lõpetab õpilaskontsert.

Konverentsi korraldavad EMTA täienduskoolituskeskus, interpretatsioonipedagoogika ja klaveri eriala koostöös Eesti Klaveriõpetajate Ühinguga.

Esinevad Carolin Krajnak (SA Eesti Ajaloomuuseum, EMTA), väliskülalised Christian Tarla (Kunstuniversität Graz) ja Dr Ji Liu (Trinity Laban Conservatoire, London) ning Age Juurikas, Sten Lassmann, Hannah-Grete Verbeek, Arina Makarenko, Ilona Bogomol, Martti Raide, Lembit Orgse, Marja Jürisson, Pille Taniloo, Äli-Ann Klooren, Ene Metsjärv.

12. oktoobril toimuvad konverentsi väliskülaliste loengud ja meistriklassid teemadel: “24 Präludien und Fugen in allen Tonarten – väikevormid Bachi eelsest ajast tänapäevani“ (Christian Tarla) ja „Creative Programming as Pedagogy: Strategies for Thriving on Stage and Deepening Interpretation“ (Dr Ji Liu).

KAVA

Laupäev, 11.10.2025 kell 11.00 EMTA kammersaalis
IX Bruno Luki klaverikonverents „Klaveripedagoogika mentaalsed ja füsioloogilised aspektid: traditsioon ja uuendused dialoogis“

11.00–13.00
1944. aastal põgenenud eesti professionaalsete pianistide tegevusest eksiilis
Carolin Krajňák (Eesti Ajaloomuuseum, EMTA)

„Bunte Blätter“ from the History of Piano Pedagogy
Christian Tarla (Kunstuniversität Graz, Austria)

Tradition and Transmission in Dialogue: Performance and Pedagogical Aesthetics in the Chinese Piano Lineage
Dr Ji Liu (Trinity Laban Conservatoire, London)

Vaheaeg (ca 45 min)

13.45–15.45
Neetud punkt – artikulatsiooni argine ambivalents
Sten Lassmann (PhD, EMTA vanemlektor)

Soorituspsühholoogia – nähtamatu jõud juhtimas meie valikuid
Age Juurikas (EMTA vanemlektor)

Hüpermobiilsus – eelis või takistus?
Hannah Verbeek (EMTA)

Ülle Sisa õpetamispõhimõtete radadel. Tehnika järkjärguline areng ja polüfoonia algõpetus
Arina Makarenko (Lasnamäe Muusikakool, MUBA) ja Ilona Bogomol (EMTA MA)

Vaheaeg 30 min

16.15–18.15

Muusikaline liikumisimpulss – kas ainult sõnakujund?
Lembit Orgse (PhD, EMTA professor)

Uued kodumaised klaverimuusika väljaanded
Martti Raide (PhD, EMTA, MUBA)

Klaveripedagoog Virve Lippus – peagi 100 aastat sünnist
Marja Jürisson (EMTA, MUBA) /Pille Taniloo (Elleri kool), /Äli-Ann Klooren (MUBA) / Ene Metsjärv (MUBA)

Ca 17.30 Õpilaste kontsert

Eesti Kirjandusmuuseumi serveris on avalikustatud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vanemteaduri Žanna Pärtlase elektrooniline monograafia ja veebiandmestik “Seto leelo viisitüpoloogia”. See on nüüd kättesaadav aadressil https://www.folklore.ee/setoviisid/. Veebirakenduse loomine on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Eesti Kirjandusmuuseumi ühise projekti tulemus, mida toetasid Eesti Kultuuriministeerium (KUM-TA32) ja Eesti Teadusagentuur (PRG2600). Väljaande toimetajad ja konsultandid on Janika Oras ja Andreas Kalkun.

“Seto leelo viisitüpoloogia” on eelkõige etnomusikoloogiline uurimus, mille eesmärgiks oli leida ja määrata võimalikult palju seto leelo viisitüüpe (132 viisitüüpi) ja esitleda neid mitmetasandilise tüpoloogiana, mis peegeldab leelo traditsiooni ajaloolisi ja stiililisi kihte ning nendevahelisi seoseid. Kokku sisaldab veebirakendus 223 viisitüüpide ja viisitüüpide rühmade kirjeldust ning lisaks mitu sissejuhatavat artiklit seto leelo „muusikateooriast“, mis aitavad tüpoloogiast aru saada ja veebirakendust kasutada.

Samal ajal on “Seto leelo viisitüpoloogia” mahukas allikapublikatsioon, mille elektrooniline vorm võimaldab mugavalt kuulata ning vaadata heli- ja noodinäiteid (259 helisalvestist, millele on lisatud autori noodistused). Seetõttu saab uut väljaannet kasutada nii akadeemilistel kui ka praktilistel eesmärkidel. Loodetavasti saavad seto leelo huvilised selle abil laiendada oma viisirepertuaari ja rikastada seda uute huvitavate viisivariantidega.

Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital ja Eesti Muusikanõukogu tunnustasid rahvusvahelisel muusikapäeval muusikamaastiku parimaid. Rõõmustame, et laureaatide hulgas on mitmeid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia töötajaid!

Helikunsti sihtkapitali aastapreemiad 2025

• EMTA loometegevuse ja välissuhete prorektor, tšello professor Henry-David Varema – mitmekülgsete ja kõrgel kunstilisel tasemel kontsertide eest solisti ja kammermuusikuna
• EMTA keelpillide õppejuht, viiuli professor Arvo Leibur – kõrgetasemelise loomingulise tegevuse eest solisti, kammermuusiku ja kontsertmeistrina
• EMTA heliloomingu professor Toivo Tulev – sisuka loominguaasta ja kaaluka panuse eest kompositsiooniõppe arendamisse

Helikunsti sihtkapitali tunnustuspreemiad 2025

• EMTA endine pikaaegne õppe- ja teadusprorekor, muusikateooria professor Margus Pärtlas – pikaajalise ja väljapaistva tegevuse eest muusikahariduse korraldajana
• “Eesti muusikalugu I” autorid: EMTA doktorinõukogu esimees, doktoriõppe keskuse juhataja, muusikateaduse professor Kristel Pappel. EMTA muusikateaduse professor Toomas Siitan, EMTA teadur, EMTA kirjastuse tegevtoimetaja Anu Shaper, EMTA vanemteadur Anu Kõlar ja Heidi Heinmaa, Tiiu Ernits, Aleksandra Dolgopolova – erakordse ja mastaapse töö eest Eesti muusikaajaloo kaardistamisel ning mõtestamisel

Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital tunnustas aastapreemiatega hooajal 2024/2025 enim silma paistnud muusikategelasi. Traditsioon pärineb aastast 1995. Tänavu anti välja kümme aastapreemiat ning seitse tunnustuspreemiat.

Eesti Muusikanõukogu tunnustas preemiatega muusikavaldkonna parimaid kogu senise panuse eest. Traditsioon pärineb aastast 2002. Tänavu anti välja kaks preemiat – interpretatsioonipreemia ja preemia muusikaelu jaoks olulise ja väljapaistva tegevuse eest.

Rohkem infot kõikide laureaatide kohta leiab ERRi kultuuriportaalist siit.

Preemiad anti üle Viimsi Artiumis. Pidulikku galakontserti vahendas ETV, saadet saab järele vaadata siit.

Õnnitleme!