Rubriik: Uncategorized @et

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia korraldab kolmandat aastat järjest heliloomingu konkurssi (EMTAHK), kuhu on oodatud osalema kõik Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilased sõltumata erialast.

Konkursile oodatakse teoseid pikkusega 7–10 minutit, mis on kirjutatud koosseisule fc (picc+afl), cl (bcl), violin or viola, vcl, piano. 

Osalemiseks palume saata teose partituur ning partiid hiljemalt 14. aprillil 2025 (kell 23.59) aadressile emtahk@eamt.ee.

Žüriid:
1) Toivo Tulev, Helena Tulve, Tõnu Kõrvits, Rene Eespere, Liisa Hirsch, Fractales ansambel;
2) Toivo Tulev, Helena Tulve, Tõnu Kõrvits, Rene Eespere ja Liisa Hirsch.

Konkursi auhinnad: 1. koht: diplom ja 400 eurot, 2. koht: diplom ja 200 eurot, 3. koht: diplom ja 100 eurot, 4. ja 5. koht: diplom.

Võiduteosed esitab ja salvestab ansambel Fractales 16. mail 2025 EMTA suures saalis.

Reglemendid:

1. Konkurss on avatud kõigile EMTA bakalaureuse- ja magistriõppe üliõpilastele.
2. Heliloojad võivad esitada ühe oma kompositsiooni, mis tähendab, et teos ei tohi olla varem avaldatud, esitatud, salvestatud ega edastatud ning lisada tuleb autori lühike biograafia.
3. Teos peab olema kirjutatud ettemääratud ansamblile.
4. Kompositsioon peab jääma ajavahemikku 7–10 minutit.
5. Teoste esitamise tähtaeg on 14. aprill 2025 kell 23:59. Partituurid tuleb saata aadressile: emtahk@eamt.ee. Pärast tähtaega saadetud tööd diskvalifitseeritakse.
6. Heliloomingu autori nimi ei tohi olla ühelgi konkursile esitatud partituuril ega partiil. Teosed esitatakse žüriile anonüümselt.
7. Žürii, kuhu kuuluvad Toivo Tulev, Helena Tulve, Tõnu Kõrvits, Rene Eespere, Liisa Hirsch ja ansambel Fractales, valib esmalt välja viis teost. Valitud kompositsioonid esitatakse ning salvestatakse (otseülekandes) 16. mail 2025 toimuval kontserdil. Pärast esmaettekandeid, kontserdi vaheajal, valib žürii koosseisus Toivo Tulev, Helena Tulve, Tõnu Kõrvits, Rene Eespere ja Liisa Hirsch välja kolm teost, mis pälvivad peapreemiad. Seejärel toimub auhinnatseremoonia. Tulemused avaldatakse hiljem akadeemia kodulehel.
8. Salvestusi jagatakse valitud teoste autoritega ning kolm võiduteost avaldatakse EMTA YouTube’i kanalis.
9. Konkursi auhinnad:
1. koht: diplom ja 400 eurot
2. koht: diplom ja 200 eurot
3. koht: diplom ja 100 eurot
4. ja 5. koht: diplom

2024. aasta kujunes Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiale uurimistoetuste taotlemisel vägagi edukaks – 13 juhtiva asutuse või parterina esitatud taotlusest (mh neli Euroopa Komisjonile) said rahastuse tervelt viis.

Kõige olulisemaks saavutuseks võib pidada Eesti Teadusagentuuri 962 000 euro suuruse kogumahuga 5-aastase rühmagrandi võitmist humanitaaria valdkonna uurimistoetuste väga tihedas konkurentsis. Vanemteadur Žanna Pärtlase juhtimisel alustav projekt käsitleb setode etnogeneesi ja kultuurilisi suhteid idapoolsete soomeugrilastega etnomusikoloogia uurimisandmete valguses. Uurimisrühm ja kasutatav metoodika on interdistsiplinaarsed, sünteesides etnomusikoloogia, kultuuriantropoloogia ja folkloristika lähenemisi ning kaasates kolme uurijat ka Eesti Kirjandusmuuseumist. Projekti tulemusena valmib kaks monograafiat ja mitmeid teadusartikleid.

Kultuuriministeeriumi aastase uurimistoetuse said kaks projekti. Professor Toomas Siitani projekti “Arvo Pärt: oma hääle leidmine (1958–1979)” eesmärgiks on koostada helilooja loometeed analüüsiva monograafia esimene osa, mis hõlmab tema kujunemist ja tegevust kuni emigreerumiseni aastal 1980. Pärdi loomingulise käekirja kujunemist on kavas analüüsida Eesti kultuurielu laiemas kontekstis, võttes aluseks Arvo Pärdi Keskuse  mahuka arhiivi. Pärdi 90. juubeliaasta tähistamiseks korraldatakse keskuse ja akadeemiakoostöös oktoobris konverents, mis toob kohale ka rahvusvahelised Pärdi uurijad.

Vanemlektor Sten Lassmanni juhitav uurimisrühm (lektorid Maksim Štšura ja Aare Tool, emeriitprofessor Mart Humal, magistrant Carolin Krajnak) on võtnud ambitsioonika eesmärgi luua 2025. aasta jooksul kaasaegne süstematiseeritud andmestik ning spetsiifilised metodoloogilised alused Heino Elleri loomingu temaatilis-bibliograafilise kataloogi koostamiseks. Projekti tulemusi on plaanis edaspidi rakendada Elleri helitööde temaatilis-bibliograafilise kataloogi loomiseks, helilooja monograafia kirjutamiseks ning kogutud teoste väljaandmiseks. Projekt viiakse ellu koostöös Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi, Eesti Rahvusraamatukogu ja Lausanne’i Föderaalse Polütehnilise Instituudiga.

Kultuuriministeeriumi loovuurimuste taotlusvoorus saatis edu kaht loovuurimuslikku projekti, mis  käivitusid juba eelmise aasta novembris ja kestavad käesoleva aasta lõpuni. Vanemlektor Kristi Kapteni, loovuurimuse lektori Theodore Parkeri ja hiljuti EMTA-s loovuurimusliku doktoritöö kaitsnud Vittoria Ecclesia projekt keskendub uut tüüpi esinemisformaadi väljatöötamisele, mille keskmes on elavas esituses kammermuusika ning mis toob sisse erinevat laadi interaktiivset suhtlust publiku ja esineja vahel. Formaadi loomisel on eeskujuks ajalooline salongikultuur. Aktiivselt tegutsev dirigent, EMTA külalisteadur Mihhail Gerts ja professor Kerri Kotta koostöös Eesti Kunstiakadeemia doktorandi ja animaatori Martinus Klemetiga uurivad oma projektis viise, kuidas vahendada animatsiooni kasutades Eduard Tubina muusikat eelteadmisteta kuulajatele.

Rohkem infot Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teadusprojektide kohta siit.

Eesti Rahvuskultuuri Fondi juures tegutsev Elfrida ja Erik Rämmeldi mälestusfond toetab stipendiumidega Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ooperilaulu eriala üliõpilasi.

20. detsembril toimus akadeemia suures saalis stipendiumikonkurss, kus osales 12 ooperilaulu eriala ülõpilast. Žüriisse kuulusid EMTA rektor professor Ivari Ilja ja muusika interpretatsiooni osakonna laulu õppejuht professor Nadežda Kurem.

Elfrida ja Erik Rämmeldi fondi stipendiumi pälvisid:

Kuno Kerge (õp. külalisõppejõud Helen Lepalaan)
Laura-Retti Laos (õp. Nadežda Kurem)
Marta Ojasoo (õp. Nadežda Kurem)
Annabel Soode (õp. Monika Hauswalter)

2012. aastal allkirjastasid Eri Klas ja Erich Rämmeld lepingu, millega Erich Rämmeld asutas Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde Elfrida ja Erich Rämmeldi mälestusfondi. Lepingujärgselt alustab fond oma tegevust pärast  Erich Rämmeldi testamendi jõustumist.

Erich Rämmeld sündis 1923. aastal Tallinnas. II maailmasõja ajal võitles ta vabatahtlikuna Soome mereväes. Pärast teenistusest vabastamist 1944. aastal liikus ta edasi Rootsi, kus töötas Karlstadis Nyströmi klaveri- ja orelivabrikus ja õppis Stockholmis laulmist. 1951. aastal asus elama Kanadasse, Torontosse. Kogu oma elu harrastas Erich aktiivselt koori-, ooperi- ja operetilaulu. 2018. aastal suri Erich Rämmeld Torontos.

2022. aasta novembris jõudis tema pärand summas 422 759 eurot Eestisse ning Eesti Rahvuskultuuri fondi juures alustas tegevust Elfrida ja Erich Rämmeldi mälestusfond eesmärgiga toetada Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias õppivaid noori ooperilauljaid. Esimesed stipendiumid Elfrida ja Erich Rämmeldi mälestusfondist eraldati 2023. Aastal. Stipendiumikonkursi stipendiaatide leidmiseks korraldab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.

Õnnitleme!

Fabrizio Nastari kaitses 20. detsembril 2024 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias filosoofiadoktori (muusika) kraadi taotlemiseks edukalt töö: “Borrowing Existing Material, and Irony: Compositional Strategies and their Aesthetic Context”

Juhendaja: prof Jaan Ross

Oponent: Riikka Maria Talvitie, DocMus (Helsingi Kunstide Ülikool, Sibeliuse Akadeemia)

Doktoritööga on võimalik tutvuda siin ning trükisena EMTA raamatukogus.

Õnnitleme!

Traditsioonilselt jagati Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektori ja ametiühingu jõuluvastul kolleegitunnustusi. Vastuvõtt toimus EMTA kontserdi- ja teatrimaja fuajees neljapäeval, 19. detsembril.

Rektor Ivari Ilja andis tunnustused üle järgmistele kolleegidele:

AASTA UUS TULIJA – AKADEEMILINE TÖÖTAJA 2024: lavakunsti osakonna vanemlektor Tambet Tuisk

AASTA UUS TULIJA – TUGITÖÖTAJA 2024: IT nooremspetsialist Björn Johanson

AASTA TEGU – AKADEEMILINE VALDKOND 2024: Põhja- ja Baltimaade pärimusmuusika konverentsi NORDTRAD korraldamine

AASTA TEGU – TUGIVALDKOND 2024: EMTA katuseterrassi ehitamine

AASTA KOLLEEG 2024: lavakunsti osakonna õppekorralduse spetsialist Angela Mooste

Õnnitleme!

Meeta Vardja kaitses 19. detsembril 2024 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias filosoofiadoktori (muusikateadus) kraadi taotlemiseks edukalt töö: „Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikateaduse kateeder aastatel 1944–1968“

Juhendaja: Anu Kõlar, PhD

Oponendid: prof Tõnu-Andrus Tannberg (Tartu Ülikool) ja Maris Kirme, PhD

Doktoritööga on võimalik tutvuda siin ning trükisena EMTA raamatukogus.

Õnnitleme!

Tänavused Eesti Interpreetide Liidu (EIL) aastapreemia laureaadid on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) klarneti ja puhkpilliorkestri dirigeerimise professor Toomas Vavilov ja viiuli vanemlektor Triin Ruubel ning Ain Anger. Auhinnad antakse pidulikult üle 13. veebruaril 2025 toimuval galakontserdil EMTA suures saalis.

Eesti Interpreetide liidu juhatuse esimees, EMTA loometegevuse ja välissuhete prorektor Henry-David Varema sõnas, et aasta interpreedi preemiate väljaandmisega soovib liit väärtustada eesti interpreete ja avaldada tunnustust nende erakordsete loominguliste saavutuste eest, mis rikastavad meie kultuuriruumi ja inspireerivad kuulajaid. Preemiat antakse välja alates 2019. aastast.

„Aasta interpreedi valimine on hea võimalus tunnustada aasta jooksul kõige väljapaistvamaid saavutusi näidanud muusikuid. Selle kaudu tõstame esile kunsti erilist rolli inimeste vaimse ja emotsionaalse maailma avardamisel ning hindame loomingulist pühendumust, mis on viinud eesti interpreedid rahvusvahelisele tipptasemele,“ rääkis Varema. Ta selgitas, et kandidaate aasta interpreediks saavad esitada liidu liikmed ning laureaatide väljavalimisel arvestatakse nende professionaalsust, pühendumist ning saavutusi viimase aasta kontserttegevusel.

„13. veebruaril toimuv galakontsert nende võrratute muusikutega on hea võimalus saada ülevaade aasta parimateks tunnistatud interpreetide loomingulisest tegevusest ning piletid suurejoonelisele galakontserdile on hea jõulukingitus igale muusikasõbrale,“ lisas Eesti Interpreetide Liidu juhatuse aseesimees, EMTA klaveri vanemlektor Mihkel Poll.

Toomas Vavilov on paistnud silma erakordselt mitmekesise ja kõrgetasemelise loometegevusega, mille raames on ta esinenud nii klarnetisolistina kui erinevates kammerkoosseisudes ja astunud üles dirigendina nii sümfooniaorkestrite kui ka puhkpilliorkestrite ees. Tõeliselt laia loomingulise haardega interpreedina on Toomas Vavilov kandnud ette muusikat alates klassitsismist kuni uudisteosteni, tõstes iga etteastega esile muusika rolli nii ajaloos kui tänapäevas.

Triin Ruubel, särav viiulivirtuoos, on lummanud kuulajaid meeldejäävate etteastetega nii orkestrisolisti, ansamblisti kui ka sümfooniaorkestri kontsertmeistrina. Tema tundlik ja kõrgeimal professionaalsel tasemel musitseerimine on eriti esile tõusnud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ja Eesti Festivaliorkestri solistina, samuti mitmetes kammeransamblites. Triin Ruubeli meisterlikkus ja tehniline täpsus köidavad nii nõudlikku muusikapublikut kui ka laiemat auditooriumit, avades kuulajatele muusika emotsionaalse ja intellektuaalse sügavuse.

Ain Anger, maailma olulisematel ooperilavadel regulaarselt esinev bass, on viimasel ajal rõõmustanud publikut ka kammerlauljana. Koos pianist Mihkel Polliga on ta viimasel hooajal kandnud ette Franz Schuberti erakordselt kauni ja nõudliku laulutsükli “Talvine teekond”. Paljude tunnustustega pärjatud Ain Angeri esinemised nii ooperirollides kui kammerlauljana on Eesti muusikapubliku seas ühed oodatumad sündmused. Tema loominguline väljendusjõud ja sisemine pühendumus muudavad iga tema etteaste tähenduslikuks kunstiliseks elamuseks.

Tänavu tunnustab Eest Interpeetide Liit eesti parimaid interpreete juba kuuendat korda. Varasemalt on aasta interpreedi tunnustuse pälvinud näiteks Marcel Johannes Kits, Hans Christian Aavik, Ingely Laiv ja Heigo Rosin. Rohkem infot EILi kodulehelt siit.

Galakontserdi piletid on saadaval keskkonnas Piletikeskuses ja Piletilevis.

Eesti Interpreetide Liit on mittetulundusühinguna tegutsev loomeliit, mille liikmeteks on muusika alal tegutsevad loovisikud. EIL asutati 3. detsembril 1998. aastal ja on muusikute vabatahtlikkusel põhinev organisatsioon. Eesti Interpreetide Liidu liikmed võivad olla kõik Eestis ja ka väljaspool Eestit tegutsevad professionaalsed interpreedid – solistid, kammermuusikud, orkestrandid ja dirigendid.

Eesti Interpreetide Liidu eesmärk on loomeala edendamine ja oma liikmeks olevate loovisikute loometegevuse toetamine; eesti klassikalise interpretatsioonikunsti arendamine ja väärtustamine; eesti interpreetide loominguliste huvide kaitsmine; sidemete tugevdamine eesti interpreetide vahel; rahvusvahelise koostöö arendamine.

Õnnitleme!

Allikas: Eesti Interpreetide Liit 

Äsja ilmus Emakeele Sihtasutuse (EKSA) väljaandel raamat “Mentem mortalia tangunt”, mis sisaldab valikut Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia emeriitprofessori Jaan Rossi teaduslikest töödest, mälestustest ja intervjuudest.

Eesti Teaduste Akadeemia liige Jaan Ross on hariduselt muusikateadlane, ent tema kirjutistel on kokkupuuteid kirjandusteaduse, keeleteaduse ja ajalooga. Raamatus leidub ka üks ilukirjanduslik tekst.

Õppe- ja teadusprorektor Margus Pärtlas märgib: “Mul on professor Jaan Rossi uue raamatu ilmumise üle väga hea meel. See raamat peegeldab hästi autori laia tegevusvälja ja mitmekülgseid huvisid. Jaan Rossi üks missioone on olnud muusikateaduse lähendamine teistele humanitaaria valdkondadele. Loodan, et tema uus raamat jõuab paljude lugejateni ja aitab kaasa meie muusikateaduse laiemale levikule.”

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Teost saab osta EMTA kodulehelt siit, EKSA kodulehelt ja suurematest raamatupoodidest.

Huvilistele võib soovitada lisaks sama autori sulest aasta varem ilmunud raamatut “Inimesed muutuvas ajas. Kuuendat põlve õpetaja” (Eesti Kirjandusmuuseumi teaduskirjastus).

Foto: Vallo Kruuser / Ekspress Meedia

10. detsembril kuulutasid Kultuuriministeerium ja Integratsiooni Sihtasutus välja lõimumispreemiate laureaadid. Aasta sillalooja tiitli pälvis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kooridirigeerimise juhtiv professor Hirvo Surva.

Kategoorias „Aasta sillalooja“ tunnustatakse projekte, mis ühendavad eesti ja muu emakeelega elanikkonda. Hirvo Surva pälvis tunnustuse suurejoonelise muusikaprojekti „ViruLaul24“ kunstilise juhina. Projekt tõi kokku Ida-Virumaa koolinoored ja Tallinna kooride õpilased, kes moodustasid ühendkoori, valmistudes taasiseseisvumispäevale pühendatud kontsertideks Kohtla-Järvel, Narvas ja Toilas. Koor esitas koos Narva linna sümfooniaorkestriga valitud koorilaule, tuues eesti kultuuri ja keele lähemale Ida-Virumaa noortele ning tutvustades ühtlasi mitmekesist kultuurielu ka eesti noortele.

„ViruLaul24“ oli emotsionaalselt ja kultuuriliselt ühendav algatus, mis puudutas nii osalejaid kui ka pealtvaatajaid. Tegu on Eesti Muusikanõukogu ellukutsutud suurprojektiga, mida toetasid Integratsiooni SA, Kultuuriministeerium, Kultuurkapital, Meresuu SPA, Viru Keemia Grupp, Balbiino, Astri keskus, Fama kaubanduskeskus, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Narva Sümfooniaorkester, Eesti Interpreetide Liit. Hirvo Surva, kes oli muusikaprojekti kunstiline juht, on mitmete ühendavate algatuste autor ja elluviija ning tema töö jätkab sildade loomist Eesti eri kogukondade vahel.

Lõimumispreemiaid on antud välja juba 25 aastat, tunnustades isikuid ja organisatsioone, kes edendavad kultuuridevahelist sidusust ja uute algatuste loomist.

Õnnitleme!

Loe lähemalt siit.

Allikas: Integratsiooni Sihtasutus