Rubriik: Uncategorized @et

Reedel, 2. veebruaril Eesti Teaduste Akadeemias toimunud konkursi „Teadus 3 minutiga“ finaalgalal selgusid viis parimat, kelle hulka kuulub ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorant Sten Heinoja.

Konkursi laureaadid on:

• Martin Haamer, Tartu Ülikool, „Kas bussisõit peabki aeglane olema?“
• Sten Heinoja, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, „Interpreedi rollist Mart Saare klaveriprelüüdide kujundamisel“
• Katriin Kristmann, Tallinna Tehnikaülikool, „Kassikullast päikesepatareidega Maalt Kuule“
• Hanna Britt Soots, Tartu Ülikool, „Matemaatika aitab maailmast paremini aru saada“
• Inge Varik, Tallinna Tehnikaülikool, „Munasarja saladused“

Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere tõi žürii otsust välja kuulutades esile, et konkursil osalejad on läbinud olulise murdekoha: „Kui eelmisel kahel konkursil domineerisid tehniliselt absoluutselt perfektsed esitlused, kus sisu oli minimeeritud, siis nüüd on liigutud tagasi tehniliselt – võib-olla taotluslikult – krobelisemate esitluste juurde. Mis on aga väga empaatilised ja kuhu on lisatud isiklik dimensioon – just see, mis tegelikult ühiskonda kõnetab.“

Viis laureaati saavad võimaluse osaleda EuroScience Open Forumil (ESOF) Katowices, Poolas. ESOF on iga kahe aasta tagant toimuv festival, konverents ja mess valdkondade vaheliseks aruteluks teaduse, innovatsiooni ja ühiskonna seoste üle, teaduse ja ühiskonna kokkusaamiskoht. ESOF2024 teema on: Elu muudab teadust.

Samuti valisid teadusportaali Novaator toimetajad oma lemmikud teadusartikli kirjutajate seast. Kolme esile tõstetu hulka said Katriin Kristmann, Mark Mets (Tallinna Ülikool, „Ukraina globaalne tähtsus Twitteris“) ja Jane Remm (Eesti Kunstiakadeemia, „Koosloome paneb kõlama teiste liikide hääled“).

Konkursi finaali jõudis 16 doktoranti ja noorteadlast, kes esindasid kuut ülikooli või teadusasutust. Võistlejad pidid oma aastaid kestnud teadustööst rääkima asjalikult ja arusaadavalt vaid kolme minuti jooksul. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast jõudis lisaks Sten Heinojale finaali ka Kadi Kaja.

Žüriisse kuulusid Tarmo Soomere, riigikogu liige Kadri Tali, lavastaja ja näitleja Karl Laumets, ajakirjanik Urmas Jaagant, koolijuht Pille Kaisel, ettevõtja Hannes Tamjärv ning Eesti Energia juht Andrus Durejko.

Reedesele finaalile eelnesid ülikoolide sisekonkursid, koolitused esinemisoskuse treenimiseks ja praeguseks juba Novaatoris avaldatud populaarteaduslike artiklite kirjutamine.

Kõigi finalistidega saab tutvuda siin.
Galaõhtu otseülekanne on järelvaadatav akadeemia Youtube’i-kanalis.
Finaalürituse fotod (autor Reti Kokk) leiab siit.

Õnnitleme!

Allikas: Eesti Teaduste Akadeemia

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia täienduskoolituskeskuses on lõikuspidu: muusikateraapia põhikursuse ja koos sellega 3-aastase muusikateraapia väljaõppe on lõpetanud järjekordsed 9 inimest.

Soovime pühendumust ja motivatsiooni vastsetele lõpetajatele muusikaterapeudi teel jätkamiseks! Täname kõiki õppejõude, kes koolitusse oma hindamatu panuse andsid!

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia on olnud muusikateraapia väljaõppe baasiks juba 15 aastat. Uute muusikateraapia koolitustega alustame juba eeloleval sügisel: käivituvad nii 1-aastane muusikateraapia algkursus kui ka 2-aastane muusikateraapia põhikursus (osalemise taotlemise eelduseks on algkursuse või vastavas mahus muusikateraapia koolituste läbimine). Info uutest koolitustest on tulekul õige pea.

Lisainfo:
Ene Kangron, täienduskoolituskeskuse juht
ene.kangron@eamt.ee

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kuulutab välja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 105. aastapäevale pühendatud heliloomingu konkursi akadeemia klassikalise heliloomingu üliõpilastele.

Heliloomingu konkursile oodatakse 7–8 minuti kestusega teost sümfooniaorkestrile.

Võidutöö tuleb ettekandele EMTA 105. aastapäeva pidulikul kontserdil 28. septembril 2024 akadeemia suures saalis. Preemia suurus on 1000 eurot.

Konkursi žürii koosneb järgmistest liikmetest:

• rektor professor Ivari Ilja
• professor Paul Mägi
• professor Toivo Tulev
• professor Helena Tulve
• professor Toomas Vavilov

Võidutöö autoril palume viibida orkestri ettevalmistavates proovides ajavahemikul 23.–28.09.2024.

Konkursi ja võistlustööde esitamise tingimused leiab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kodulehelt siit.

Pianist, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia klaveri vanemlektor Sten Lassmann pälvis Eesti Muusikaauhinna aasta klassikaalbumi kategoorias „Heino Eller. Complete Piano Music, Volume Nine“ eest.

Juba alates 16. veebruarist on võimalik Sten Lassmanni näha Eesti erinevates paikades, kui algab tema Heino Elleri terviksalvestust esitlev kontserttuur „Kodumaised viisid“. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis toimub kontsert 7. märtsil kell 20.00 ning sellele eelneb tutvustus kammersaalis kell 19.00. Lisainfo siin. Tartu Ülikooli aulas leiab kontsert aset EMTA ja TÜ ühise kontserdisarja „Harmonia Universitatis“ raames 29. veebruaril kell 18.00. Lisainfo siin.

Õnnitleme!

Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning TLÜ Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi koostöös on sündinud kuuest videost koosnev Eesti loovuurijaid tutvustav kogumik.

Projektijuht Pille Epneri sõnul tutvustatakse portreelugude kaudu kuut andekat ja omanäolist Eesti loovuurijat ning nende mitmekesiseid praktikaid, mille ühiseks jooneks loomingu ja uurimistöö ühendamine: „Loovuurimuse arendamise eestvedajatena näeme Eesti haridus- ja teadusväljal teravat vajadust selgitada, tutvustada ja populariseerida loomevaldkondade võimalusi uudsete teadmisteni jõudmisel ning olemasoleva mõtestamisel“.

Oma loovuurimuslikke projekte tutvustavad muusik Juhan Uppin, dramaturg Piret Jaaks, kunstnikud Kärt Ojavee, Jaanus Samma ja Liina Keevallik ning filmioperaator Elen Lotman.

Elen Lotmani sõnul seisneb loovuurijate suurim väärtus just praktilise kogemuse toomises akadeemilisse maailma: „Mulle tundub, et tänapäeval on inimkonna kõige suurem vajadus tuua palju erinevaid teadmisi kokku ühte ühisesse mõistmisesse. Nii neuroteadusest, loovuuringutest, inseneeriast kui ka füüsikast. Kui tuua need ühised teadmised kokku, siis sealt saab sündida täiesti uus teadmine. Ja seetõttu mulle tundub, et loovuurija kõige suurem väärtus ei ole mitte see, et olla looja, kes läheb üle akadeemiasse, vaid just jätkata praktikuna. Loovuurija toit on ikkagi praktiline tegevus ja oluline on tegeleda oma erialaga ja tuua sealt teadmisi akadeemilisse maailma. Just praktikast tekivad need küsimused, mis loojat vaevavad ja mille uurimine tekitab uut väärtust.“

Tegemist on esimese osaga loovuurimuslikke praktikaid ja Eestis tegutsevaid loovuurijaid tutvustavast videolugude seeriast, mida on plaanis iga-aastaselt täiendada.

Loovuurimus on loometegevuses väljenduv ja sellel põhinev uurimistöö, mille eesmärk on luua uusi teadmisi, kultuurivorme, loome- ja uurimismeetodeid või -tehnikaid ning panustada seeläbi uurimisvaldkondade, ühiskonna ja majanduse arengusse. Loovuurimus seob loomevaldkondi laiemate ühiskondlike protsesside ja probleemidega ning teadvustab kriitiliselt loometegevuse rolli maailmas.

Portreelugude sarjaga „Loov teadus“ jätkavad EKA, EMTA ja BFM kui Eesti olulisimad loovuurimuse keskused oma missiooni arendada ja tutvustada loovuurimuslike meetodite väärtust ühiskonna ees seisvate väljakutsete lahendamisel. Projekti toetas Eesti Teadusagentuur.

Lisainfo: projektijuht Pille Epner, pille.epner@artun.ee

22.–25. jaanuarini toimus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias töötajate koolitus- ja arutelunädal „Arenev akadeemia“, mis leiab traditsiooniliselt aset iga aasta talvisel õppevaheajal.

Sel korral esinesid ettekannetega Tallinna Ülikooli rektor, filosoof Tõnu Viik, Aalto Ülikooli professor Tapio Lokki, Tartu Ülikooli raamatukogu teadusandmete peaspetsialist Tiiu Tarkpea ja digikogude peaspetsialist Liisi Tõnisson, Civitta soolise võrdsuse ja mitmekesisuse ekspert Helen Biin, Tartu Ülikooli kaasprofessor Mari Karm, Stockholmi Södertörni Ülikooli professorid Ann Werner ja Cecilia Ferm-Almqvist, Sibeliuse Akadeemia professor Tuire Kuusi, Budapesti Ferenc Liszti Akadeemia professor Gergely Fazekas, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor Kristi Kiilu, haridustehnoloog Piret Lehiste, psühholoog ja võrdse kohtlemise usaldusisik Elina Kivinukk ning kvaliteedijuht Marion Mang.

„Areneva akadeemia“ kavaga saab tutvuda siin.

Galeriis on valik fotosid „Areneva akadeemia“ kolmandalt päevalt (24.01). Autor: Vahur Lõhmus

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia soolise võrdõiguslikkuse kava seab nii üldised põhimõtted sooteadlikkuse tõstmiseks akadeemias kui ka konkreetsemad tegevused aastateks 2023–2025.

Akadeemia senat kinnitas detsembris soolise võrdõiguslikkuse kava, mis on nüüdsest saadaval nii eesti kui ka inglise keeles EMTA kodulehel. EMTA soolise võrdõiguslikkuse kava on koostatud aastateks 2023–2025, selle on kokku pannud EMTA-s spetsiaalselt loodud töörühm, oluline sisend saadi nii rektoraadi liikmetelt, peakoordinaatoritelt, tugipersonalilt kui ka õppejõududelt. Lisaks koguti statistikat, küsiti tudengite arvamust ning võeti arvesse temaatilisi rahvusvahelisi uuringuid nii teadus- kui ka loovvaldkonnas.

Võrdõiguslikkuse edendamine on iga eduka rahvusvahelise organisatsiooni tunnus – mitmekesised kollektiivid on uuendusmeelsemad ja edukamad ning suudavad arvestada eri aspektide ja sihtrühmade vajadustega. Lisaks on sooline võrdõiguslikkus oluline aspekt teaduses. Kõigilt teadus- ja arendusasutustel, mis taotlevad Euroopa Liidu rahastust, on nõutav soolise võrdõiguslikkuse kava (SVK), mis hõlmab soopõhise statistika jälgimist, mõõdetavate eesmärkide seadmist ja kokkulepitud tegevusi soolise võrdsuse toetamiseks.

Kuigi soolise võrdõiguslikkuse kavas lähtutakse binaarsusest, tunnustab EMTA enda väärtustes ja tegevustes iga inimese soolist identiteeti, mõistes, et sooline identiteet võib olla palju mitmekesisem.

Soolise võrdõiguslikkuse kava koostati aastateks 2023–2025 ning seab tegevused kolmes mõõtmes: organisatsiooniüleselt sooteadlikkuse tõstmine, EMTA kui õpikeskkonna mitmekesisuse toetamine ning EMTA kui töökeskkonna arendamine mitmekesisemaks ja kaasavamaks.

Plaanid 2024. aastaks näevad ette täiendkoolitusi töötajate koolitus- ja arutelunädalal „Arenevas Akadeemias“ ja e-õppe vormis, soopõhise statistika kajastamist kodulehel, võrdõiguslikkuse töörühma moodustamist, rahvusvahelise päeva „Naised teaduses“ tähistamist ning mitmekesise tööandja leppega liitumist.

Sooline võrdõiguslikkuse kava 2023–2025 on saadaval õigusaktide ja juhendite lehel siin.

Lisainfo:
Elina Kivinukk
EMTA võrdse kohtlemise usaldusisik
elina.kivinukk@eamt.ee

Ajakirja Muusika muusikapublitsistika autoripreemia tänavused laureaadid on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorant-nooremteadur Meeta Morozov ja vilistlane Edith-Helen Ulm.

Meeta Morozov lõpetas 2017. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia bakalaureuseõppe muusikapedagoogika erialal ja 2020. aasta magistriõppe muusikateaduse erialal. Samal aastal astus ta muusikateaduse doktoriõppesse, kus tema juhendajaks on vanemteadur Anu Kõlar.

Edith-Helen Ulm on lõpetanud Tallinna Konservatooriumi (EMTA) muusikateaduse alal, hiljem täiendanud end Kreeka riigi stipendiaadina Aristotelese-nimelises Thessaloniki ülikoolis ning pälvinud kirjaliku tõlke magistrikraadi Tallinna ülikoolist.

Preemiad läksid Edith-Helen Ulmile ja Meeta Morozovile sisutihedate kontserdi- ja festivaliarvustuste eest. Käsitlusel on olnud Eesti muusika päevad, Eesti Interpreetide Liidu ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Eesti muusika nädal, Rudolf Tobiase „Joonase“ uusredaktsiooni esitus, Tallinna Kammermuusika Festival, vanamuusikafestival „Tallinn feat. Reval“ jpm.

Õnnitleme!

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kirjastuse (toimetaja Anu Schaper) ja interpretatsioonipedagoogika eriala koostöös ilmus 2023. aasta lõpus Heiki Mätliku „Klassikalise kitarrimängu käsiraamat“.

Käsiraamat annab ülevaate ajalooliste näppepillide (renessansskitarr, vihuela, barokk-kitarr, renessanss- ja barokklauto, 19. sajandi romantiline kitarr) mängupraktikast ning neile pillidele loodud muusika esitamise võimalustest kaasaja kitarril. Samuti leiab raamatust ülevaate kitarrimuusika erinevate ajastute stiilidest, mänguefektidest, kitarri prepareerimisest jpm.

Raamat on mõeldud kitarriõpetajatele, kitarri eriala õpilastele ja üliõpilastele ning kõikidele klassikalise kitarrimängu huvilistele.

Käsiraamat on saadaval akadeemia e-poes: https://eamt.ee/toode/heiki-matlik-klassikalise-kitarrimangu-kasiraamat/

12. detsembril 2023 kaitses Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teadur Anu Schaper Freiburgi Albert Ludwigi ülikoolis doktoritöö teemal „Johann Valentin Meder (1649–1719). Muusikakultuuri vahendaja Läänemere ruumis 17. sajandi lõpus ja 18. sajandi alguses“ hindele summa cum laude. Tööd juhendas prof. dr. Konrad Küster. Töö üheks retsensendiks oli ja kaitsmiskomisjonis osales ka prof. dr. Toomas Siitan.

Tüüringis sündinud Johann Valentin Meder tegutses Läänemere äärsetes linnades kokku 45 aastat, Tallinnas kantorina, Gdańskis Maarja kiriku kapellmeistrina ja Riias toomorganistina. Doktoritöö peamine eesmärk oligi uurida Mederi tegevust neis kolmes linnas, vaadeldes, kuidas see suhestub kohalike muusikatraditsioonidega, ja analüüsida Mederi vaimulikke vokaalteoseid muusikaloolises kontekstis. Töö põhineb mahukal arhiivitööl ja kuna seni puuduvad kõigi kolme linna kaasaegsed muusikalood, hõlmas arhiivitöö ka vastavat laiemat muusikaloolist konteksti. Eraldi peatükis valgustatakse Mederi vaimuliku kirikumuusika olulisemaid iseloomulikke jooni. Töö lisa hõlmab muuhulgas Mederi kõigi seni avaldamata teoste toimetatud transkriptsioone koos kriitiliste märkustega.

Õnnitleme!