Rubriik: Uncategorized @et
Ajakava:
17.20 Natalie Mets (Tallinna Ülikool) “Klubikultuur eesti- ja venekeelsete inimeste integreerijana Sveta baari näitel”
17.40 Jaana Davidjants (Tallinna Ülikool) ““Stefania” for Identity, Affinity, and Disruption: The Role of Sound in TikTok War Activism”
18.00 Marju Raju (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) “Juhtumiuuring muusika mõjust identiteediloomele ja vaimsele heaolule LGBTQ+ segakoori Vikerlased näitel”
18.20 Polina Holitsyna (Turu ja Tartu ülikoolid) “Authenticity and the Subcultural Network of the Estonian Pagan Metal Scene”
18.40 Diskussioon ja kohvilaud
Kohapeal saab osta uut Res Musica numbrit, mille leiab peagi ka veebist ja EMTA e-poest.
Ajakirja värskes numbris ilmub seitse teadusartiklit. Kerli Kirch Schneider ja Katrin Tiidenberg vaatlevad naiselikkuse kujutamist Eesti popmuusikas ning Jaana Davidjants muusika rolli ukrainlaste näitel TikToki sõjaaktivismis. Polina Holitsyna vaatleb Eesti pagan metal’i subkultuuri autentsuse konstruktsioone ning Natalie Mets Sveta baari näitel klubikultuuri lõimivat potentsiaali. David Čelakovský analüüsib Tšehhi räppari Meitoni näitel muusikaloome positiivset mõju vaimsele tervisele ning Marju Raju ja Brigitta Davidjants seda, kuidas vähendab koorilaul lauljate ärevust ja tõstab nende meeleolu. Jānis Daugavietis ja Arnis Balčus analüüsivad fotode abil Riia kaasaegset underground-skeenet.
Artiklid on avaldatud inglise keeles ja eestikeelsete resümeedega või eesti keeles ingliskeelsete resümeedega. Res Musicast leiab ka ühe tõlkeartikli, kahe raamatu arvustused ning Eesti Muusikateaduse Seltsi sündmuste kroonika. Numbri koostas Brigitta Davidjants ja toimetas Anu Schaper.
Res Musica on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Eesti Muusikateaduse Seltsi aastaraamat.
Kõik huvilised on oodatud kuulama!
1. detsembril avaneb vastuvõtt nüüdismuusika interpretatsiooni ja loome (Contemporary Performance and Composition, CoPeCo) õppekavale.
CoPeCo hõlmab nelja muusikakõrgkooli: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Stockholmi Kuninglik Muusikakõrgkool (Rootsi), Lyoni konservatoorium (Prantsusmaa), Hamburgi Muusika- ja Teatrikõrgkool (Saksamaa). Muusikamagistritest on see ainus rahvusvaheline õpe Eestis. Juba vormiliselt on tegemist eristuva programmiga – iga semester toimub erinevas ülikoolis.
CoPeCo on suunatud nii heliloojatele kui nüüdismuusika esitajatele, elektronmuusikutele, helikunstnikele, aga ka neile, kes ei oska ennast sellel skaalal nii täpselt defineerida. Üheks programmi eeliseks ongi see, et püüame ennast paindlikult vormida konkreetsete üliõpilaste vajaduste ja soovide järgi. Suurt tähelepanu pöörame improvisatsioonile, muusikatehnoloogiale, anname algteadmisi kultuurikorralduses, samuti muusikaanalüüsi osas. Erinevad workshop’id toimuvad koostöös teatri-, tantsu- või filmiala professionaalidega. CoPeCo on noorele loovisikule rahvusvaheliseks tegevuseks väga hea stardiplatvorm.
Õppekava kaasjuht on nüüdismuusika vanemlektor Taavi Kerikmäe.
18. novembril kell 15.00 toimub Zoomis CoPeCo sisseastumise infotund, kus huvilistel on võimalus saada täpsemat teavet kandideerimise ning õppekava ja õppetöö korralduse kohta. Kohal on kõikide partnerkoolide õppejuhid ja koordinaatorid. Registreerumine infotunnile on avatud SIIN
Lisainfo: NÜÜDISMUUSIKA INTERPRETATSIOON JA LOOME
Konkursi võitja kuulutati välja kolmapäeval, 6. novembril Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis pärast finalistide kontserti. 15 osaleja seast jõudis finaali 5 parimat. Finalisti diplomi said Kärolin Tuisk ja Patrik Sebastian Unt, III koha Ode Pürg, II koha pälvis Leiu Ryland-Jones ja I koha Ingrit Malleus.
Kolm parimat dirigenti pälvisid rahalised preemiad.
Osalejaid hindas rahvusvaheline žürii koosseisus Kaspars Ādamsons (žürii esimees, Läti), Ingrid Mänd, Tone Bianca Sparre Dahl (Norra), Mati Turi ja Pärt Uusberg.
Žürii esimees Kaspars Ādamsons sõnas pärast konkurssi, et võistlustel osalemine on alati psühholoogiliselt raske, aga dirigendi jaoks väga oluline kogemus. „Väga oluline on meeles pidada, et tõeline elu ootab ees väljaspool võistlust, teid ootavad teie koorid ja teie lauljad,“ lisas Ādamsons.
Konkursil töötasid noored koorijuhid EMTA koori, Eesti Rahvusmeeskoori ja Eesti Filharmoonia Kammerkooriga. EMTA koor valis oma lemmikuks Shundiao Wu, Eesti Rahvusmeeskoori eripreemia pälvis Leiu Ryland-Jones, Eesti Filharmoonia Kammerkoori eripreemia said Ingrit Malleus ja Kärolin Tuisk.
Ingrit Malleus (s 1995) on õppinud dirigeerimist Tallinna Muusikakeskkoolis (õp Ingrid Kõrvits) ja täiendanud end samal erialal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (prof Toomas Kapten ja prof Tõnu Kaljuste), Hanns Eisleri nimelises muusikaülikoolis Saksamaal Berliinis (prof Jörg-Peter Weigle ja prof Justin Doyle) ja Sibeliuse akadeemias Helsingis (prof Nils Schweckendiek) ning lisaks ka vanamuusika laulu erialal (Tuuli Lindeberg). Ta on osalenud meistrikursustel Ragnar Rasmusseni, László Nemesi, Zoltán Padi ja Sir Roger Norringtoni, Peter Phillipsi, Kari Turuneni, Georg Grüni, Paavo ja Kristjan Järvi juhendamisel. 2019. a detsembris osales Ingrit Poolas toimuval rahvusvahelisel koorijuhtide konkursil “Towards Polyphony” ning saavutas kolmanda koha. Käesoleva aasta oktoobris Torinos toimunud Fosco Corti nim rahvusvahelisel koorijuhtide konkursil pälvis ta Noël Minet’ Fondi eripreemia. Ingrit Malleus on Euroopa Kooriakadeemia ja Helsingi kammerkoori laulja ning 2021 sügisest Helsingis tegutseva eestlaste koori Siller peadirigent. Lisaks töötab ta Musiikkitalo kontsertkooris abidirigendi ja sopranite hääleseadjana.
Konkursi korraldajateks on Eesti Kooriühing, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Rahvusmeeskoor ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor, toetavad Muusikalinn Tallinn, Eesti Kultuurkapital ja Kultuuriministeerium.
Konkurss oli pühendatud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 105. aastapäevale ja Eesti Rahvusmeeskoori 80. aastapäevale.
Allikas: Eesti Kooriühing
Tänavuse Eesti interpreetide festivali Eesti Muusika Nädala kontserdid toovad kuulajateni eesti tippmuusika, mida esitavad kokku 42 tunnustatud interpreeti nii solistidena kui ka mitmekesistes ja põnevates koosseisudes. Festival kutsub ajarännakule läbi eesti professionaalse heliloomingu, andes eri põlvkondade interpreetidele võimaluse koos lavalaudadel särada.
11.–15. novembrini toimuva festivali kavas on kolm autoriõhtut, kus esitatakse Jaan Räätsa, Raimo Kangro ja Jüri Reinvere loomingut ning kaks teemakontserti: „Virmalised“ ning „Õpetajalt õpilasele“. Kontserdid toimuvad algusega kell 19.00 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) suures saalis, teemaõhtu „Virmalised“ leiab aset Heino Elleri Muusikakooli Tubina saalis Tartus.
11. novembril toimuvale Jüri Reinvere autorikontserdile eelneb kell 18.00 vestlusring “Loominguline dialoog: eesti helilooja ja tema tõlgendajad” akadeemia õppehoone fuajees. Vestlevad helilooja Jüri Reinvere ja interpreedid Toomas Vavilov, Mari Poll ja Henry-David Varema, moderaator on EMTA rektor Ivari Ilja. Vestlusringi otseülekannet on võimalik jälgida EMTA YouTube´i kanalilt siit, mida vahendab ka ERR-i kultuuriportaal.
Eesti Interpreetide Liidu juhatuse esimehe Henry-David Varema sõnul on festivali eesmärk tutvustada eesti muusika tuntud ja harvem esitatud teoseid kõrgetasemelistes esitustes. Teoste valikul on arvestatud tuntud eesti heliloojate tähtpäevadega. Tänavune valik on seotud Raimo Kangro 75. sünniaastapäevaga. „Jaan Rääts oli omakorda Kangro õpetaja, mistõttu on nende loomingut koos esitades võimalik saavutada eriti kõnekas sünergia. Tavapäraselt valitakse kavasse ka ühe kaasaegse elava helilooja looming, kes festivalil ise osaleb – tänavu on selleks Jüri Reinvere. Interpreedid on valitud lähtuvalt konkreetsetest teostest, et esitustes avalduksid just need omadused, mis avavad helilooja loomingu eripärad.“
Jaan Rääts (15.10.1932–25.12.2020) oli üks Eesti produktiivsemaid klassikalise muusika autoreid: 10 sümfooniat, 24 instrumentaalkontserti ja kaks orkestrikontserti, lisaks hulgaliselt sümfoonilisi lühivorme ja kammermuusikat. Rääts on kirjutanud muusika ka 14 filmile, teiste hulgas näiteks „Viini postmark“.
Raimo Kangro (21.09.1949–04.02.2001) oli konservatooriumis Jaan Räätsa õpilane ning samuti laia loomingulise pärandiga helilooja. Ta on kirjutanud hulga orkestriteoseid, palasid sooloinstrumentidele ja kammermuusikat, aga ka oopereid, muusikale ja oratooriume. Laiemale publikule on ehk kõige tuntumad teosed koostöös Andres Valkoneniga loodud rokkooper „Põhjaneitsi“ ning muusikal „Saabastega kass“.
Jüri Reinvere (s. 1971) on Eesti helilooja, literaat ja filosoof. Suundunud 1990. aastal Varssavisse Chopini-nimelisse Muusikaülikooli õppima, 1994. Aastal omandas ta magistrikraadi Helsingis Kunstiülikooli Sibeliuse Akadeemias ning alates 2005. aastast elab Berliinis. Lisaks arvukatele heliteostele on ta kirjutanud libretosid oma ooperitele, luulet, filmistsenaariume ja ohtralt publitsistikat.
Eesti interpreetide festivali Eesti Muusika Nädal saab nautida ka väljaspool kontserdisaali – kõiki festivali kontserte saab vaadata ja kuulata üle veebi. Loomulikult ei asenda see vahetut kontserdielamust, kuid annab võimaluse kõigile festivalist maailma eri paigus osa saada.
Eesti interpreetide festivali Eesti Muusika Nädal 2024 ajakava:
11. november Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppehoone fuajee: Vestlusring „Loominguline dialoog: eesti helilooja ja tema tõlgendajad“
11. november Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suur saal: Jüri Reinvere autoriõhtu
12. november Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suur saal: Raimo Kangro autoriõhtu
13. november Heino Elleri Muusikakooli Tubina saal: Teemaõhtu „Virmalised“, Kangro, Räätsa ja Reinvere looming
14. november Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suur saal: Jaan Räätsa autoriõhtu
15. november Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suur saal: „Õpetajalt õpilasele“
Eesti Muusika Nädal on välja kasvanud Eesti Interpreetide Liidu 2018. aastal toimunud festivalist „Virmalised“, mis keskendus saja aasta jooksul kirjutatud eesti klaveriloomingule. Möödunud aastate festivalid on andnud ülevaate Rudolf Tobiase, Artur Lemba, Eduard Tubina, Eduard Oja, Ester Mägi, Eino Tambergi, Kuldar Singi, Mati Kuulbergi, Lepo Sumera, Rein Rannapi, Erkki-Sven Tüüri ja Tõnu Kõrvitsa kammermuusikast.
Festival toimub Eesti Interpreetide Liidu ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koostöös. Festivali toetavad Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital ning Tallinna linn.
Piletid on saadaval Piletikeskuses ja tund enne algust kohapeal. Õpilastele, üliõpilastele ja pensionäridele on piiratud koguses pileteid tasuta.
30. ja 31. oktoobril Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis toimunud konkursil pälvis Lilian Semperi stipendiumi (1700 EUR) üliõpilane Tiit Tomp (juhendaja vanemlektor Mihkel Poll) ning Helmi Valtmani stipendiumi (1900 EUR) üliõpilane Mariam Mikeltadze (juhendaja vanemlektor Mihkel Poll).
Kokku osales konkursil 15 noort pianisti, keda hindas žürii koosseisus prof Marje Lohuaru ja vanemlektor Mati Mikalai.
Stipendiumid eraldati Eesti Rahvuskultuuri Fondi kaudu.
Õnnitleme!
Sel pühapäeval, 3. novembri kell 18.00 tulevad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia black box‘is esiettekandele kaks muusikateatri lühilavastust – Fabrizio Nastari „A Student’s Tale“ ja Einike Leppiku „Essential Fears“. Teoseid ühendav pealkiri „Isiklikud lood“ / „Personal Stories“ annab aimu, et mõlemad lavateosed põhinevad autorite isiklikel kogemustel.
Fabrizio Nastari on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorant. Ettekandele tulev kammerooper „A Student’s Tale“ on ühtlasi Nastari doktoriõpingute finaaliks, mis sümboolselt peegeldab tema teekonda akadeemilises maailmas.
„Üliõpilase lugu jälgib doktorandi teekonda akadeemias sisseastumisest lõpetamiseni. Kujutatu on teatraalne ja irooniline tõlgendus sellest, mida autor või tema tuttavad on kogenud. Kuigi peategelane on helilooja, uurib ooper teemasid, mis on tavapärased ka teistes distsipliinides – kompromissid, üksindus ja perfektsionism. Vaatamata akadeemia lõpetamisele paljastab peategelase lõpuaaria rahulolematuse tunde – kas ta on teinud oma tõelise soovi täitmisel kompromisse selleks, et täita väliseid ootusi?“ kirjeldab Fabrizio Nastari ettekandele tuleva teose sisu.
EMTA audiovisuaalse loomingu õppejuhi ja vanemlektori Einike Leppiku multimeedia lavastus tegeleb aga elu põhiküsimustega, mille keskmeks on autori lapsepõlves läbielatud surmalähedane kogemus.
„„Essential Fears“ võtab minu jaoks kokku mitu teemat, millesse olen tahtnud oma loomingus süveneda. Teose üheks keskmeks on lapsepõlves läbi elatud surmalähedane kogemus ja läbi loomingu sellega tegelemine on olnud minu enda jaoks teraapiline protsess. Teisalt ei tahaks ma seda konkreetset sündmust teose kontekstist üle tähtsustada. See on pigem kujund, mille kaudu püüan läheneda laiematele eksistentsiaalsetele teemadele, mis puudutavad meist igaühte ja millest ma oma loomingus tahes tahtmata alati lähtun,“ sõnab Einike Leppik ja lisab: „Teise narratiivina on teosesse põimitud muinasjutuline lugu, mis minu jaoks kannab ideeliselt sama alget, aga mõnes mõttes justkui vastandub minu isikliku kogemuse liinile. Hirm surra või hirm elada. Kus läheb nendevaheline piir? Kuidas nende hirmudega toime tulla?“
Kammerooper „A Student’s Tale“ (2024, esiettekanne)
Helilooja Fabrizio Nastari
Lavastaja Liis Kolle
Koreograaf Eveli Ojasaar
Videokunstnikud Elia Dell´Orco, Gabriele Teti, Eugenio Cecchini
Laval Annabel Soode (sopran), Momir Novakovic (akordion) ja ansambel L´arsenale (Itaalia) koosseisus Ilario Morciano (saksofon), Carlo Siega (elektrikitarr), Roberto Durante (klaver), Filippo Perocco (dirigent, MIDI-klaviatuur).
Multimeedia lavastus „Essential Fears“ (2024, esiettekanne)
Autor Einike Leppik
Laval Annabel Soode (sopran) ja ansambel L´arsenale (Itaalia).
Sündmus toimub koostöös festivaliga AFEKT. Rohkem infot siit.
Piletid on saadaval Piletikeskuses ja tund enne algust kohapeal.
Lavastusi toetab Itaalia Suursaatkond Tallinnas. Fabrizio Nastari kammerooperi esietendus toimub Eesti doktorikooli seminari „Opera as Imagination and Realisation 5” raames. Projekti „Ülikoolide koostöö doktoriõppe edendamisel” (2021-2027.4.04.24-0003) kaasrahastab Euroopa Liit.
Eesti parimad noored koorijuhid selguvad konkursil töö käigus, mida tehakse erinevates voorudes Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) segakoori, Eesti Rahvusmeeskoori ja Eesti Filharmoonia Kammerkooriga. Igas voorus ootab võistlejaid erinev repertuaar.
EMTA kooridirigeerimise juhtiv professor Hirvo Surva sõnas konkursi eel: „Tähtis on üle viie aasta kokku saada ja vaadata, kes on tulnud meie maastikule ja kes on tulemas. See konkurss annab hea ülevaate tegutsevatest ja tegudele asuvatest dirigentidest“.
Osalejaid hindab rahvusvaheline žürii koosseisus Kaspars Ādamsons (Läti), Ingrid Mänd, Tone Bianca Sparre Dahl (Norra), Mati Turi ja Pärt Uusberg.
Konkursil osalevad Mariell Aren, Martin Einmann, Kirill Gorjušin, Illia Humeniuk, Heili Kivi, Eleri-Kristel Kuimet, Ingrit Malleus, Kaur Pennert, Kristin Pintson, Ode Pürg, Leiu Ryland-Jones, Laura Štoma, Kärolin Tuisk, Patrik Sebastian Unt ja Shundiao Wu.
Huvilistel on võimalik konkurssi jälgida ning võistlejatele kaasa elada.
Pühapäeval, 3. novembril kell 11.30 toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammersaalis I voor: töö EMTA segakooriga, kavas Grigorjeva ja Tormis. Sissepääs on tasuta.
Esmaspäeval, 4. novembril kell 16.30 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis II voor: töö Eesti Rahvusmeeskooriga, kavas Agopov, Bryars, Kaumann, Lemba, Lukaszewski, Ødegaard, Seppar. Sissepääs on tasuta.
Võitjad selguvad kolmapäeval, 6. novembril kell 19.00 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis finalistide kontserdil, kus esinevad EMTA segakoor, Eesti Rahvusmeeskoor ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor finalistide juhatusel. Kolm parimat dirigenti saavad rahalised preemiad, lisaks antakse välja eriauhinnad.
Finalistide kontserdi piletid on saadaval Piletitaskus ja tund enne algust kohapealt.
Vabariiklikud dirigentide konkursid on Eestis toimunud alates 1985. aastast ning mänginud olulist rolli mitme tänase tuntud muusiku dirigenditeel.
Konkursi korraldajad on Eesti Kooriühing, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Rahvusmeeskoor ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor, toetavad Muusikalinn Tallinn, Eesti Kultuurkapital ja Kultuuriministeerium.
Konkurss on pühendatud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 105. aastapäevale ja Eesti Rahvusmeeskoori 80. aastapäevale.
TULEMUSED:
Finalisti diplomi said Kärolin Tuisk ja Patrik Sebastian Unt, III koha Ode Pürg, II koha pälvis Leiu Ryland-Jones ja I koha Ingrit Malleus.
EMTA koor valis oma lemmikuks Shundiao Wu, Eesti Rahvusmeeskoori eripreemia pälvis Leiu Ryland-Jones, Eesti Filharmoonia Kammerkoori eripreemia said Ingrit Malleus ja Kärolin Tuisk.
7.–11. oktoobrini toimus Eesti Muusika-ja Teatriakadeemis ERASMUS+ Blended Intensive Program raames rahvusvaheline projekt „Crossing Bellows“.
Akordioniüliõpilaste ja -õppejõudude projekt toimus esmakordselt, eestvedajateks akadeemia õppejõud Momir Novaković ja Mikk Langeproon. Sündmus toimus Euroopa Liidu fondide ja ACCORDIONF[est] toetusel.
„Crossing Bellows“ koosnes töötubadest, meistriklassidest, esitlustest ja kontsertidest, mida viisid läbi Euroopa muusikaakadeemiate õppejõud ja tudengid. Sel aastal osalesid külalised Helsingi, Gdański, Hannoveri, Barcelona ja Zaragoza muusikaakadeemiatest. Loenguid viisid läbi õppejõud Veli Kujala (Soome), Luka Lopičić (Serbia), Andreas Borregaard (Taani/Saksamaa), Paweł Zagańczyk (Poola), Mateja Zenzerović (Hispaania), Ander Telleria (Hispaania), Momir Novaković (Eesti) ja Mikk Langeproon (Eesti). Kokku osales kursustel 20 välisüliõpilast, lisaks ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tudengid.
Projekti idee on pakkuda tudengitele tehniliste oskuste komplekti, keskendudes igal aastal erinevale põhiteemale. Sel korral keskenduti performatiivsele lavakunstile ja vabale improvisatsioonile. Töötubasid juhendasid Luka Lopičić ja Andreas Borregaard, kes omavad doktorikraadi performatiivses kunstis, mis hõlmab teatraalsete oskuste või teooriate kasutamist muusikalise etteaste ettevalmistamisel ja läbiviimisel. Kaasaegse improvisatsiooni töötubasid juhendasid Veli Kujala ja Paweł Zagańczyk.
Lisaks põhiteemaga seotud sisule toimusid ka meistriklassid erinevatel teemadel, näiteks Hispaania renessanssmuusika, varajase muusika esitus akordionil ja originaalrepertuaari tehnikad.
Fotod: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
18. oktoobril toimusid Berliin-Brandenburgi Teaduste Akadeemia Einsteini saalis juba 13. korda Kotzebue-kõnelused ehk rahvusvaheline August von Kotzebue konverents, mille korraldajad on Harry Liivrand ja prof Kristel Pappel Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast.
Kõrgetasemelisel interdistsiplinaarsel konverentsil esinesid ettekannetega Eestist veel peale eelnimetatute Jaan Undusk Underi-Tuglase Keskusest ja Kairit Kaur Tartu Ülikoolist, Saksamaalt oli viis ettekannet (Klaus Gerlach, Bettina Bartz, Zenaida des Aubris, Monique Bernard, Anna Ananieva-Rolf Haaser). Konverentsi avasid kõnedega Berliini akadeemia president Christoph Markschies, akadeemia liige Conrad Wiedemann ja Eesti suursaadik Saksamaal Marika Linntam, lõpukõne pidas aga August von Kotzebue järeltulija Georg von Kotzebue Münchenist. Mõttevahetuses osalesid teiste seas endised Saksamaa suursaadikud Eestis Henning von Wistinghausen ja Christoph Eichhorn.
Konverentsidel käsitletakse Eestis elanud ja töötanud ning Tallinnas asjaarmastajate teatri asutanud maailmakuulsa saksa näitekirjaniku, romanisti, ajakirjaniku, diplomaadi ja estofiili August von Kotzebue (1761–1819) loominguga seotud mitmekülgseid teemasid.
Tänavuse konverentsi keskmes olid naised: naistegelased kirjaniku teostes, kirjandusega tegelevad naised Kotzebue perekonnas, Kotzebue kohatud naisnäitlejad Euroopa lavadel ja Tallinna teatris. Samuti vaadeldi võrdlevalt Eduard Vilde ja Kotzebue reise, Kotzebue rahvusvahelist kirjavahetusi ning Kotzebue retseptsiooni väliseesti kirjandusteadlaste töödes.
Eesti ja Saksa humanitaarteadlasi ühendavaid Kotzebue-kõnelusi korraldatakse alates 2012. aastast vaheldumisi Berliinis ja Tallinnas, need algatas tollane Eesti saatkonna kultuuriatašee (2011–2016) Harry Liivrand. Berliini akadeemias on varem kahel korral korraldatud Kotzebue-kõneluste artiklikogumike pidulikke esitlusi ja kahe aasta eest ka XI konverents. Järgmine konverents tuleb oktoobris 2025 Tallinnas.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia loovuurimuse doktorant Fabrizio Nastari ja juunikuus doktoritöö kaitsnud Vittoria Ecclesia esinesid edukalt Eesti Teaduste Akadeemia konkursi „Teadus 3 minutiga“ galaõhtul 18. oktoobril.
Kui eestikeelsetele doktorantidele on seda teadust populariseerivat üritust korraldatud alates 2015. aastast, siis Eesti avalik-õiguslike ülikoolide välisdoktorandid said oma töid tutvustada esmakordselt.
Lisaks ettekannetega esinemisele pidid osalejad kirjutama ka populaarteadusliku artikli. Teadusportaali Novaator toimetajad valisid välja kolm parimat artiklit, mille seas oli ka Vittoria Ecclesia kirjutis „A 13-Keyed Clarinet May Transform Classical Music Practice“.
Õnnitleme!
