Rubriik: Uncategorized @et

Alates esmaspäevast, 2. novembrist 2020:

• Avaneb muusika- ja teatriakadeemia õppehoone peauks ainult kaardiga.
• Õppehoones võib toimuda ainult muusika- ja teatriakadeemia õppe- ja teadustööga seotud tegevus. Ülejäänud proovid, tunnid või muu tegevus, mis kaasab majaväliseid inimesi, on kategooriliselt keelatud.
• Külalised pääsevad hoonesse erandkorras, iga külaline peab end valvelauas registreerima (sisestama registreerimislehele oma nime, tooma ära põhjuse, miks õppehoonet on vaja külastada, ja keda soovitakse külastada).
• Muusika- ja teatriakadeemia suures saalis ning black boxis toimuvate kontsertide ja etenduste külalised saavad hoonesse ainult Sakala tänava poolsest sissepääsust. Kammersaalis toimuvate kontsertide külalised registreeritakse akadeemia peahoone valvelauas.
• Raamatukogusse pääsemiseks palume helistada telefonil: +372 6675 751 (teavikuid saab ette tellida e-postiaadressil: rmtk@eamt.ee).

Püsime terved!

Muusika- ja teatriakadeemia vilistlaskogu eestvedamisel asetatakse taas mälestusküünlad Tallinna kalmistutel puhkavate armastatud õppejõudude – tuntud muusika- ja teatrielutegelaste haudadele. Küünlad süüdatakse, austust ja tänu avaldatakse pühapäeval, 1. novembril 2020 kell 12 (kogunemine kalmistute peaväravate juures).

Vilistlaskogu jätkab traditsiooni, et hingedepäeva aegu meenutada akadeemia jaoks olulisi isikuid, kes on kandnud erilist tähendust muusika- ja teatriakadeemia arengus, uute muusika- ja teatripõlvkondade harimisel ning seeläbi ka meie professionaalse kultuurimaastiku kujundamisel.

Teiste hulgas avaldatakse sel aastal erilist austust Peeter Südale (1883–1920), kelle surmast möödub tänavu 100 aastat. Peeter Süda oli eesti eesti helilooja ja organist, kes aastatel 1919–1920 töötas kõrgemas muusikakoolis (praeguses muusikaakadeemias) oreli- ja kompositsiooniõppejõuna. Peeter Süda haud on Siselinna kalmistul.

26. oktoobril 2020 muusika- ja teatriakadeemia suures saalis toimunud Lilian Semperi ja Helmi Valtmani stipendiumikonkursil pälvis Helmi Valtmani nimelise stipendiumi (900 eurot) muusika- ja teatriakadeemia magistrant Piret Mikalai (prof Peep Lassmann, lektor Mihkel Poll). Lilian Semperi nimelise stipendiumi (1000 eurot) vääris Tallinna muusikakeskkoolist Sofia Khvichia (õp Marja Jürisson ja Age Juurikas).

Kokku osales konkursil 14 pianisti muusika- ja teatriakadeemiast ning Tallinna muusikakeskkoolist, keda hindas žürii koosseisus prof Helin Kapten, vanemlektor Mati Mikalai ja vanemlektor Marko Martin.

Stipendium eraldati rahvuskultuuri fondi kaudu.

On rõõm teatada, et klaveri eriala magistrantuuri üliõpilane Lukas Gedvilas (prof Ivari Ilja klaveriklassist) pälvis Grand Prix ning eripreemia Itaalia muusika parima esitamise eest 23.-26. oktoobril 2020 toimunud noorte muusikute konkursil The Vilnius International Youth Music Competition Scarlatti Award. Online-konkursina toimunud võistlusest võttis osa 87 muusikut 13 riigist, sealhulgas 36 pianisti, konkurssi hindas rahvusvaheline žürii.

Palju õnne, Lukas Gedvilas ning tema õpetaja professor Ivari Ilja!

Muusika- ja teatriakadeemia rektoraat palub kõigil akadeemia töötajatel, üliõpilastel ja külalistel alates esmaspäevast, 12. oktoobrist 2020 meie õppehoonetes kanda maski, kui piisava distantsi hoidmine pole võimalik.

Meie eesmärk on töötajaid ja üliõpilasi maksimaalselt kaitsta ning hoida õppehooned õppetööks ja harjutamiseks avatuna. Maski kandmine on vajalik loengutes, rühmatundides, koosolekutel, kontserti kuulates jm olukordades, kus viibitakse pikemat aega koos ühes ruumis ning maski kandmine konkreetset tegevust otseselt ei sega.

Terviseamet rõhutab, et näomaski kandmine võib vähendada infektsiooni levikut, minimeerides nakkusepiiskade levikut nakatunud inimestelt teistele. Mask on väga hea täiendav meede distantsi hoidmisele, korralikule käte- ja respiratoorsele hügieenile. Oluline on maski paigaldada, kanda ja eemaldada õigesti, ennast nakatamata. Pärast maski eemaldamist tuleb käed pesta või desinfitseerida.

Vt terviseameti infot ning juhendit maskide kasutamise kohta eesti keeles: https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/Trukised/facemask-infographic_et.pdf

Ühekordseid maske saab osta akadeemia kohvikust, kontserdi eel ka kontserdisaali teenindajalt. Ühekordsete maskidele mõeldud prügikastid on peahoone välisukse juures ja iga korruse fuajees desinfitseerimisvahendi kõrval.

15., 16. ja 17. oktoobril 2020 toimuvad Erasmus+ programmi tähistamiseks pidustused – näitused, kontserdid, konkursid, seminarid, koostöövõrgustike kohtumised, avatud uste päevad jne –, mida ühendab koondnimetus #ErasmusDays.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias toimub #ErasmusDays raames reedel, 16. oktoobril algusega kell 19.00 akadeemia suures saalis laulu eriala õppejuhi professor Nadia Kuremi üliõpilaste kontsert. Kavas on Pergolesi, Mozart, Händel, Puccini, Bellini, Donizetti, Tšaikovski jt.

Tänu Erasmuse programmile on muusika- ja teatriakadeemiasse õppima saabunud ja Eestist aastate jooksul välismaal end täiendamas käinud paljud tudengid. Nadia Kuremi klassikontserdil astuvad seekord üles lauljad Eestist, Lätist, Soomest, Prantsusmaalt, Lõuna-Koreast ja Gruusiast.

Kontserdist toimub #ErasmusDays raames otseülekanne veebis: https://youtu.be/RL8qgr4ReFI

Vt kontserdi ja ülekande kohta täpsemalt: https://emtasaalid.ee/uritused/klassikontsert-27/

Muusika- ja teatriakadeemia kontserdi- ja teatrimaja uut publikukutsungit esitletakse pühapäeval, 4. oktoobril 2020 algusega kell 17 akadeemia suures saalis, kus toimub ka muusika- ja teatriakadeemia sümfooniaorkestri kontsert sarjast „101 suures saalis”. Kontserdil kuulutatakse välja konkursi võitja ning võitjale antakse üle 1000 euro suurune preemia.

25. augustil 2020 valis žürii [koosseisus: rektor Ivari Ilja (esimees), loometegevuse ja välissuhete prorektor Henry-David Varema, prof Tõnu Kõrvits, prof Allan Vurma ning Ülo Krigul (välisliige)] – välja publikukutsungi – signatuuri, mis hakkab edaspidi tähistama iga kontserdi või etenduse algust muusika- ja teatriakadeemia kontserdi- ja teatrimajas. Žürii tegi oma valiku 37 helindi seast. Parimaks tunnistatud publikukutsung eristus teistest oma neutraalse ja positiivse karakteri poolest, lisaks on sellel helisagedus, mis lubab kutsungil vajadusel kõlada ka üle rahvarohke publiku.

Vt kontserdi kohta täpsemalt siit

27. septembril 2020 toimus muusika- ja teatriakadeemia suures saalis muusika interpretatsiooni osakonna konkurss pianistidele. Sündmus leidis aset juba neljandat aastat järjest ning oli seekord pühendatud Ludwig van Beethovenile, kelle sünnist möödub tänavu 250 aastat.

2020. aasta konkursi laureaadid on:

I koht (500 eurot) Sven-Sander Šestakov (juhendaja prof Ivari Ilja)

II koht (300 eurot) Piret Mikalai (juhendaja prof Peep Lassmann, lektor Mihkel Poll)

III koht (200 eurot) Hyewon Chung (juhendaja lektor Mihkel Poll)

Konkursil esinenud pianiste hindas žürii koosseisus prof Arvo Leibur, vanemlektor Lauri Väinmaa ja vanemlektor Sten Lassmann.Konkursi parimad astuvad üles ka festivali “Klaver” galakontserdil “EMTA noored klaverikunstnikud” 21. oktoobril algusega kell 16.00 Estonia kontserdisaalis.

18. septembril 2020 esietendus Theatrumis Florian Zelleri “Poeg”, kus teeb kaasa ka EMTA lavakunstikooli XXX lennu üliõpilane Jass Kalev Mäe.

Ott Aardami lavastatud „Poeg” räägib teismelisest pojast, isast, emast, uuest naisest ja uuest pojast. Üks prantsuse näitekirjanduse kaasaegseid tippautoreid Florian Zeller analüüsib lääne kultuuriruumis üha normaalsemaks muutuvat lahutuse protsessi. Täpsemalt ühe lahutuse järgseid sündmusi.

Tõlkija: Marius Peterson
Lavastaja: Ott Aardam
Kunstnik: Ott Kangur
Kostüümikunstnik: Kätlin Kangur
Valguskunstnik: Emil Kallas
Helikujundaja: Marius Peterson
Produtsent: Elo-Liis Parmas

Osades: Andri Luup, Anneli Tuulik, Laura Peterson, Tarmo Song, Helvin Kaljula, Jass Kalev Mäe (külalisena EMTA lavakunstikoolist)

Neid asju juhtub meie ümber iga päev. Kõik võib minna hästi, aga kõik võib minna ka keeruliseks. Lavastus annab võimaluse vaadata üht perekonda nii lähedalt, nagu on see võimalik ainult oma perekonnaga. Aga oma perekonda ei saa kunagi vaadata kõrvalt, õnneks teatris on see võimalik.

Järgmised etendused 24., 25. ja 27. septembril 2020 kell 19.00 Theatrumi saalis.

Täpsem info Theatrumi kodulehel. Piletid müügil Piletimaailmas ja Piletilevis.

Möödunud laupäeval esitletud „Eesti laulupsalter“ on vaimulikele, kantoritele, koorilauljatele, ülistusjuhtidele ja teistele kirikumuusikaga seotud inimestele mõeldud töövahend – sektsioonraamat, mis loob võimaluse laulda kõiki Vana Testamendi psalme suure valiku erinevate viisidega.

„Psalmide laulmine on suurepärane võimalus hoida sidet selle kultuuritraditsiooniga, millest ka meie kirjakultuur on võrsunud,” ütles kogumiku autor Eerik Jõks laulupsaltri esitlusel.

Kogumik iseloomustab eesti keele ainulaadset ilu indogermaani keeledžunglis.

… Sõna ja meloodia on selles (gregooriuse – toim) laulus lahutamatud, koguni niivõrd, et neid on isegi kohatu eraldi nimetada: see laul ongi pühatekstide argikõnest erinev, pidulik lugemine, mille sõna on kõigiti määrav. Seepärast on ainus tee otsida iga keele prosoodiale ainuliselt vastavaid meloodiavormuleid ja laulmisviisi,” kirjutab raamatu saateks professor Toomas Siitan, lisades, et see on just kui ühele iidsele laulutavale oma keele pesa ehitamine …

Eerik Jõksi teadustöö kursiivse kadentsi* kasutusvõimaluste avastamisest ja rakendamisest eestikeelses proosatekstilises kirikulaulus (mille rakenduslikuks osaks on värskelt ilmunud kogumik) kandideeris käesoleval aastal ka riiklikule teaduspreemiale. Muusika- ja teatriakadeemia esildises tõsteti esile, et lisaks universaalsele tekstide ja meloodiavormelite kokkukuuluvusele saab „Eesti laulupsaltris” näha nutikat trükitehnilist lahendust, mis võimaldab kõiki psalmitekste koheselt kombineerida kõikide meloodiavormelitega.

Riigi teaduspreemiate komisjoni esimehe, teaduste akadeemia presidendi Tarmo Soomere sõnul näitavad Eerik Jõksi teadusartiklid teda nii pühalaulu innustunud eestkõneleja kui ka teadlasena. Tema uurimis- või avastamisprotsess sisaldab hulga eksperimentaalset komponenti, mis tavaliselt jääb humanitaarias tagaplaanile. Tema teadustööst kumab loov ja suhteliselt originaalne lähenemisviis Piibli proosatekstide laulmise problemaatikale ning võrdlemisi ebatavalise komponendina (laulupsaltrite kui) teadustegevuse praktilise väljundi tähtsust humanitaarteaduste kontekstis.

Kogumiku „Eesti laulupsalter“ esitlemisega tähistati 12. septembril 2020 ka Eerik Jõksi 50. sünnipäeva.

* Kursiivne kadents on võte proosatekstilises kirikulaulus, mis loob võimaluse arvestada paremini eesti keele eripäradega ja suunab lauljat keskenduma ennekõike tekstile.