Rubriik: Uncategorized @et

Täna koguneb Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse rektorite nõukogu koosseisus Mait Klaassen (EMU), Tiit Land (TLU), Jaak Aaviksoo (TALTECH), Toomas Asser (UT), Mart Kalm (EKA) ja Ivari Ilja (EMTA), et allkirjastada doktoriõppe kvaliteedilepe, millega piiritletakse, kuidas doktoritööd tulevikus nähakse. 

Kokku lepitakse doktoriõppe arendamise põhimõtted ja uued miinimumnõuded doktoritöödele. Lisaks teadusartiklitele võivad doktoritöö osadeks olla ka patendid või patenditaotlusted ning muud rakenduslikud lahendused (nt insener-tehniline või tarkvaralahendus), samuti loometöö (nt avalik linastus, etendus, näitus või muu rahvusvahelisele publikule avatud esitus).

Sel moel saab doktorant kui alustav teadus- ja arendustöötaja senisest paremini teha doktoritööd konkreetsete ettevõtete või avaliku sektori asutuste heaks ja nende juures. Nii aitab doktorantuur panustada ka kõigi nende organisatsioonide innovaatilisuse suurendamisse.

Ülikoolidele on jätkuvalt oluline Eesti doktoriõppe ja doktoritööde rahvusvaheliselt võrreldav hea tase ning kindlus, et see annab noortele võimaluse ka akadeemilises sektoris edukat karjääri alustada. Ülikoolide ühine eesmärk on, et valdav osa Eesti doktorantidest töötaks tulevikus nooremteaduri ametikohal või teeks koostöölepingu alusel teadus- ja arendustööd era- või avaliku sektori asutuse jaoks ning saaks selle töö eest ka mõistlikku tasu.

See eeldab, et riik asendaks doktoranditoetused nooremteadurite töötasudega tasemel, mis arvestaks doktorantide kvalifikatsiooni ning võimaldaks tööle pühenduda. Praegune doktoranditoetus jääb õige pea jalgu alampalgale. Ülikoolid seisavad ühiselt selle eest, et ka riik ise väärtustakse teadus-, arendus- ja loometood.

Rektorite Nõukogu on Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Tallinna Ülikooli, Eesti Maaülikooli ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia asutatud mittetulundusühing, mille eesmärk on koostöös edendada Eesti haridus-, teadus- ja kultuurielu oma liikmete esindamise ja seisukohtade kujundamise kaudu ühist huvi pakkuvates küsimustes.

Leppe tekst

Foto: Jaanus Lensment, Delfi

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia otsib publikukutsungi jaoks sobivat helindit. Kuni 29. veebruarini 2020 kestvale konkursile on oodatud mistahes stiilis teostatud helitööd.

28. septembril 2019 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sajanda aastapäeva juubeli puhul avatud saalikompleks ühendab endas suurepärase akustika ja tänapäevase tehnoloogia. Suure saali projekteerisid sisearhitekt Aivar Oja ja Eesti väljapaistev akustik Linda Madalik koostöös Taani spetsialistidega. Tulevaste muusikute ja näitlejate ettevalmistamisel on suurel saalil ja black box’il eriline roll, sest nüüd saavad tudengid juba oma alma mater’is kätte tõelisel laval esinemise kogemuse. Tiheda ürituste kavaga uue kontserdi- ja teatrimaja uksed on avatud ka laiemale publikule.

Kontserdi või etenduse algust tähistav kutsung on oluline element, mis annab publikule teada, et on aeg saali siseneda. Kutsung ei peaks publikut tagant kiirustama, vaid andma viisakalt märku, et esinejad on valmis kontserdiga alustama. See peaks sobima nii päevaste kui õhtuste kontsertide ja etenduste algusesse. Kutsungit esitatakse kolm korda, esimesel korral 1, teisel 2 ja kolmandal korral 3 korda.

Konkursi tingimused:

• konkursile oodatakse kõiki eesti heliloojaid ja muusikuid, vanusepiirangut ei ole;
• konkursile esitatud helindid jõuavad žüriini anonüümselt;
• esitada tuleb üks helind pikkusega 5–10 sekundit;
• helind peab olema kirjutatud spetsiaalselt konkursi tarbeks ning see ei tohi olla eelnevalt avalikult esitatud;
• helind peab olema valmisprodukt ehk lõppviimistletud salvestis;
• helindis võib kasutada nii akustilisi (instrumendid ja/või hääl) kui ka virtuaalseid elemente (VST, sünteesitud helid jne);
• helind tuleb esitada digitaalselt WAV ja/või AIF failidena;
• helifaili resolutsioon peab olema 48kHz/24Bit (mono).

Helifaili saab üles laadida hiljemalt 29. veebruariks kell 23:59  koos helilooja kontaktandmetega SIIA. Osalusvormi täitmiseks ja konkursitöö esitamiseks tuleb eelnevalt Google’i kasutajakontoga sisse logida.

Hindamiskomisjonini jõuavad teosed anonüümselt. Konkursi võidutöö valib välja EMTA rektoraat koostöös kompositsiooni eriala õppejõudude ning EMTA kontserdi- ja etenduskeskusega ning otsus langetatakse 2020. aasta märtsi lõpuks. Võitja kuulutatakse välja avalikul üritusel aprillis 2020 ning talle on välja pandud 1000 euro suurune auhind.

Lisainfo ja küsimused:
aleksandra@ema.edu.ee
Tel. 6675 700

Täna anti Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias teist korda üle Artur Lemba nimelised loomingulised stipendiumid. Laureaadid on helilooja Anna-Margret Noorhani ning pianistid Johan-Eerik Kõlar ja Karl Johan Nutt. 

Artur Lemba nimelist loomingulist stipendiumit annab välja Kultuuriministeerium helilooja teoste kasutamise eest kogutud autoritasudest, mis kuuluvad riigile. Stipendiumid andis üle Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor professor Ivari Ilja. Stipendiumiga toetatakse heliloomingu, klaveri ja muusikateaduse üliõpilaste loomingulist tegevust või uurimistööd seoses Lemba panusega Eesti muusikasse. Stipendiumi suurus on 2000 eurot ning sellega kaasneb ka võimalus külastada Eesti Kontserdi hooajaprogrammi kontserte kingitusena Eesti Kontserdilt.

“Lemba stipendiumi pälvimiseks lihtsat valemit ei ole. Tuleb olla töökas, uudishimulik ja pühendunud, tegeleda loominguliste väljakutsetega,” vahendas Kultuuriministeeriumi muusikanõunik Madli-Liis Parts kultuuriminister Tõnis Lukase tervitust. “Loodetavasti aitab stipendium jõuda lähemale loominguliste eesmärkide ja unistuste täitumiseni,” lisas ta.

Stipendiaat Anna-Margret Noorhani on tõsiste professionaalsete ambitsioonidega helilooja, keda iseloomustab sisukas originaalne käekiri ning loomulik vajadus end iseseisvalt täiendada. Johan-Eerik Kõlar on omanäoline, tundliku ja peenekoelise väljenduslaadiga pianist, kes esitab haaravalt väga eriilmelist loomingut. Karl Johan Nutt on artistlik ja perspektiivikas noor pianist, kelle mängus on selgel kohal sügav kunstiline veenvus.

Stipendiumi valikukomisjoni kuulusid komisjoni esimees, Kultuuriministeeriumi muusikanõunik Madli-Liis Parts ning Margus Pärtlas ja Mihkel Poll Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast, Ivari Ilja Eesti Interpreetide Liidu esindajana, Helena Tulve Heliloojate Liidust ning Kristo Matson Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumist.

Artur Lemba (1885–1963) on läbi ajaloo Eesti edukamaid kontsertpianiste ning armastatumaid heliloojaid. Ta on lõpetanud Peterburi konservatooriumi kuldmedaliga klaveri erialal ning hõbemedaliga heliloomingu erialal. Õpingute järel sai temast rahvusvaheliselt edukas interpreet ning lugupeetud professor Peterburi konservatooriumis. Lemba ooper „Sabina“ ja sümfoonia nr 1 on eesti muusikas esimesed teosed nendes žanrites ning tema esimene klaverikontsert, viiulipala „Armastuse poeem“ ning mitmed teised teosed kuuluvad eesti muusika kuldvarasse. Esimese Lemba stipendiumi laureaadid olid muusikauurija Anna-Sophia Sevagin ning pianistid Johan Randvere ja Sven-Sander Šestakov.

Novembris toimus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis traditsiooniline Lilian Semperi stipendiumikonkurss klaveriüliõpilastele, kus stipendiumi 1000 euro väärtuses pälvis klaverieriala magistriüliõpilane Veronika Issajeva.

Pianiste hindas žürii koosseisus prof Peep Lassmann ja prof Lembit Orgse.

Stipendium eraldati Eesti Rahvuskultuuri Fondi kaudu.

2.–6. detsembrini peeti Leedus Kaunases viiendat rahvusvahelist konkurssi Kaunas Sonorum, kus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia klaverieriala üliõpilane Lukas Gedvilas pälvis konkursi grand prix.

Konkurss toimus viies vanuserühmas ja viies kategoorias: klaver, keelpillid, puhkpillid, laul ja akordion. Konkursi osalejate arv kõikides kategooriates kokku ulatus ligikaudu viiesaja mängijani ja osalejate riikide arv paarikümneni.

Lukas Gedvilas õpib professor Ivari Ilja juhendusel. Ta on andnud arvukalt kontserte Leedus ja teistes riikides. Lukas on erinevate rahvusvaheliste konkursside laureaat, olles võistelnud Prantsusmaal, Hispaanias, Saksamaal, Poolas ja Leedus. Leedu Vabariigi president Dalia Grybauskaitė on teda Leedu välismaal esindamise eest tunnustanud kahel korral.

Lisaks soolopianistina esinemisele on Lukas osalenud ka erinevaid kunstivorme ühendavates projektides ja festivalidel ning mängib mitmes kammeransamblis. Lukas on omandanud bakalaureusekraadi Leedu Muusika- ja Teatriakadeemias, kus tema juhendaja oli professor Aleksandra Žvirblytė.

Täna autasustati Tartus Haridus- ja Teadusministeeriumi saalis üliõpilaste teadustööde 2019. aasta riikliku konkurssi võitjaid. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateaduse üliõpilane Janika Mesi pälvis rakenduskõrghariduse ja bakalaureuseõppe tasemekategoorias ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas kolmanda preemia.

Janika Mesi esitas konkursile esimese kursuse proseminari töö „Gregooriuse laulu esimese laadi „Salve Regina“ uusaegsete meloodiakujude võrdlus valiku keskaegsete käsikirjadega“. Töö juhendaja oli Eerik Jõks.

Töös jõudis Mesi arvestatava ja loogilise resultaadini. Sageli kirjeldatakse uusaegsetes väljaannetes gregooriuse laulu viisikujusid kui keskaegseid. Üliõpilastöö aga näitas esimese laadi „Salve Regina“ näitel ilmekalt, et suure tõenäosusega on tegemist aja jooksul kujunenud kompilatsiooniga, sest käsitletud allikates ei leidunud uusaegsetele meloodiakujudele identset keskaegset vastet. Statistiline analüüs võimaldas siiski markeerida algallikatele kõige sarnasema uusaegse meloodiakuju. Üliõpilastööd vääristas töömahukas sünoptiline tabel kolmeteistkümnest allikast, sh kaheksast keskaegsest käsikirjast.

Janika Mesi on EMTA muusikateaduse- ja korralduse teise kursuse üliõpilane. Proseminari töö on muusikateaduse üliõpilase semestri jooksul kirjutatav uurimus. Bakalaureuse tasemel kirjutab üliõpilane neli proseminaritööd erinevates muusikteaduse distsipliinides: muusikalugu, muusikateooria, kognitiivne muusikateadus ja etnomusikoloogia.

Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi eesmärk on väärtustada teadus- ja arendustegevust üliõpilaskonnas, stimuleerida üliõpilaste aktiivsust teadus- ja arendustegevuse alal ning avaldada tunnustust teadus- ja arendustegevuses väljapaistvaid tulemusi saavutanud üliõpilastele ja üliõpilaskollektiividele. Konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur.

20. detsembril 2019 leiab aset Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Bakuu Muusikaakadeemia ühine kontsert “Connecting Traditions”, mis toimub ainulaadse LoLa tehnoloogia vahendusel korraga Bakuus ja Tallinnas.

LoLa (low latency) on innovaatiline viitevaba heli- ja videoülekande tehnoloogia, mis võimaldab nii sujuvat ülekannet, et erinevates riikides paiknevad muusikud (kuni 5000 km kaugusel) saavad koos reaalajas musitseerida. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia võttis LoLa tehnoloogia Eestis esimesena kasutusele – selle esmaesitlus toimus 5. oktoobril 2017 idapartnerluse digitaalmajanduse ministrite e-partnerluse konverentsi raames kontserdil “Music without Borders”.

Tänu Euroopa Liidu idapartnerluse programmile EaPConnect on LoLa tänaseks kasutusele võetud ka idapartnerlusriikides ja Lõuna-Kaukaasias. EaPConnect on loodud eesmärgiga soodustada regionaalset koostööd ning ületada digitaalne lõhe, ehitades võrguteenuseid uuringute ja hariduse tarbeks, laiendades toetushaaret teadusele ja uuringutele ning kunstile ja humanitaarteadustele.

Kontsert “Connecting Traditions” toimub EaPConnect Enlighten Your Research 2018 projekti “MIRCO: Music Instruments Renewal via Contemporary Creation” (projektijuht Paolo Girol, EMTA) toetusel. Kontserdil musitseerivad reaalajas koos Eesti ja Aserbaidžaani tippmuusikud, võimaldades nautida Tallinnas ja Bakuus LoLa vahendusel sujuvat ülekannet ning suurepärast heli- ja videokvaliteeti.

Kontserdil tuleb maailmaesiettekandele spetsiaalselt selleks sündmuseks loodud aserbaidžaani helilooja Ilaha Qismat’i uudisteos eesti rahvapillile kandlele ja aserbaidžaani rahvapillile tar’ile. Kontserdil esinevad sõnavõttudega kõrged külalised ning musitseervad reaalajas koos muusikud Bakuus ja Tallinnas.

‘Connecting Traditions’ LoLa kontsert Aserbaidžaanis ja Eestis: maailmaesiettekanne
20. detsember kell 18:00 (algus Eesti aja järgi kell 16:00)
Bakuu, Aserbaidžaan

IX Eesti pianistide konkursi võitsid Tähe-Lee Liiv ja Mantas Šernius

IX Eesti pianistide konkursi tulemused selgusid reedel, 29. novembril Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdi- ja teatrimajas pärast konkursi teist finaalkontserti. 27 osaleja seast jõudis finaali 6 pianisti. Finalisti diplomid pälvisid Mariin Gill, Sven-Sander Šestakov ja Sofia Khvichia, III preemia sai Evita Lohu. II preemia jäi välja andmata ning esimesed preemiad omistati Tähe-Lee Liivile ja Mantas Šerniusele. 

Kõik konkursi laureaadid ja diplomandid pälvisid rahalised Kultuurkapitali preemiad.

Žürii esimees Graham Scott märkis, et mängijad olid isikupärase stiiliga, mis tegi hindamise keeruliseks, kuid lõpplahendusega jõuti kompromissini. Scott kiitis ka klaverimängijate ettevalmistust: “Eesti võib end julgelt klaverirahvaks pidada, kui 1,3 miljonilise rahvastiku juures saab sellisel tasemel konkurssi pidada.”

Konkursi esimestes voorudes esitasid pianistid pea kaks tundi soolokava ilma noodita. Finaalvoorus kõlasid tuntud klaverikontserdid ja võistlejad soleerisid Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ees, dirigeeris Jaan Ots.

Pianistidele pandi välja arvukalt eripreemiaid. Kõik laureaadid saavad Eesti Fotolt sessiooni fotograaf Kaupo Kikkasega. Esinemise Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga sai Sven-Sander Šestakov. Mantas Šernius pälvis esinemise Pärnu Linnaorkestriga ja kontserdi Eesti Kontserdilt. Tähe-Lee Liiv sai Tallinna Filharmoonia eripreemia, milleks on esinemine Tallinna Kammerorkestriga, samuti kontserdi Kadrioru Lossimuusika kontserdisarjas.

Eesti Klaveriõpetajate Ühingu perspektiivikale pianistile mõeldud “Tulevikulootuse” preemia pälvis Sofia Khvichia. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia eripreemia õppereisi kujul saab Evita Lohu. Konkursi kohustusliku teose, helilooja Pärt Uusbergi “Hingelinnutee I” parima esituse preemia sai Lea Valiulina.

Tähe-Lee Liiv (sündinud 2003) õpib Tallinna Muusikakeskkoolis Marrit Gerretz-Traksmanni ja prof Ivari Ilja käe all ja Sibeliuse noorteakadeemias Hui-Ying Liu-Tawastjerna juhendusel. Tähe-Lee on pälvinud preemiaid arvukatel konkurssidel ning on soleerinud Pärnu Linnaorkestriga, Chioggia ja Alion Baltic sümfooniaorkestritega, Virumaa Kammerorkestriga. 2019 kevadel debüteeris ta New Yorgis Merkin Hallis New York Camerata orkestriga.

Mantas Šernius (sündinud 1994) alustas klaveriõpinguid 2001. aastal Druskininkai muusikakoolis Leedus. Alates 2015. aastast on Mantas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias prof Ivari Ilja õpilane, töötades ka magistrikraadi omandamise suunas kammermuusika alal, milles teda juhendab prof Marje Lohuaru. Mantas on kogunud auhindu mitmetelt rahvusvahelistelt pianistide konkurssidelt.

Osalejaid hindas rahvusvaheline žürii koosseisus Graham Scott (Suurbritanna), Jurgis Karnavičius (Leedu), Niklas Pokki (Soome), Ivari Ilja ja Mati Mikalai. Konkursi korraldas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Eesti Piaistide Liit.

Konkursi korraldust toetas Kultuuriministeerium.

Eile õhtul otsustas  IX Eesti Pianistide Konkursi žürii, kes jätkavad konkursi finaalvoorus ja saavad võimaluse astuda lavale koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ja dirigent Jaan Otsaga. Finaalkontserdid toimuvad 28. ja 29. novembril Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis. 

IX Eesti Pianistide Konkursi finaalkontsert I
28. november kell 19 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis

Mariin Gill
W. A. Mozart         Klaverikontsert Es-duur, KV 482

Tähe-Lee Liiv
P. Tšaikovski         Klaverikontsert nr 1 b-moll, op. 23

Sven-Sander Šestakov
P. Tšaikovski         Klaverikontsert nr 1 b-moll, op. 23

Piletid Piletilevis ja enne algust kohapeal

IX Eesti Pianistide Konkursi finaalkontsert II
29. november kell 19 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis

Mantas Šernius
S. Prokofjev           Klaverikontsert nr 3 C-duur, op. 26

Evita Lohu
L. van Beethoven   Klaverikontsert nr 5 Es-duur, op. 73

Sofia Khvichia
W. A. Mozart          Klaverikontsert A-duur, KV 414

Piletid saadaval Piletilevis ja enne algust kohapeal.

Konkursi YouTube’i ülekannete info täieneb jooksvalt SIIN.

25.–26. novembrini jätkub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis IX Eesti Pianistide Konkursi II voor. Žürii valis II vooru pianistid: Mariin Gill, Tähe-Lee Liiv, Sven-Sander Šestakov, Piret Mikalai, Hyewon Chung, Elle-Riin Volmer, Bohyun Yun, Mantas Šernius, Marite Männi, Eun Jung Choi, Ilana Lode, Evita Lohu, Lea Valiulina, Sofia Khvichia. 

Teises voorus esitab võistleja enda koostatud soolokava, mis kätkeb muusikat vähemalt kahes stiilis. Samuti kõlab konkursi kohustuslik teos “Hingelinnutee I”, uudisteos heliloojalt Pärt Uusberg.

Osalejatega saate lähemalt tutvuda SIIN.

25. nov kell 10.00–14.30, ülekanne vaadatav siit: https://youtu.be/SxBq6lqePjA

Mariin Gill (10.00–11.00)
Tähe-Lee Liiv (11.00–12.00)
vaheaeg
Sven-Sander Šestakov (12.30–13.30)
Piret Mikalai (13.30–14.30)

25. nov kell 16.00~18.00, ülekanne vaadatav siit https://youtu.be/r45cRhqS2rI

Hyewon Chung (16.00–17.00)
Bohyun Yun (17.00–18.00)

26. nov kell 10.00–14.30, ülekanne vaadatav siit https://youtu.be/WapeNB5q0Aw
Mantas Šernius (10.00–11.00)
Marite Männi (11.00–12.00)
vaheaeg
Eun Jung Choi (12.30–13.30)
Ilana Lode (13.30–14.30)

26. nov kell 16.00–19.30, ülekanne vaadatav siit https://youtu.be/5E1mJ7Oh5m0
Evita Lohu (16.00–17.00)
Lea Valiulina (17.00–18.00)
vaheaeg
Sofia Khvichia (18.30–19.30)

Kolmandas, konkursi finaalvoorus ootab kuut finalisti klaverikontserdi esitus koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga. Dirigendina debüteerib ERSO ees Jaan Ots. Kontserdid toimuvad kahel õhtul 28. ja 29. novembril algusega kell 19 EMTA suures saalis. Piletid 5 / 10 € on saadaval Piletilevis ning enne algust kohapeal.