Kaasaegse improvisatsiooni eriala (magistriõppes) on üheks teerajajaks ja avatud võimaluste pakkujaks paljuski veel väga traditsioonilises muusikahariduses. Edukas tegutsemine eeldab tänapäeva muusikutelt lisaks professionaalsele pillimänguoskusele ka loomingulisust ja avatud meelt. Seega võiks improviseerimisoskus olla muusiku haridustee loomulik osa. Üle 20 aasta õpetati improvisatsiooni lisaainena, 2011. aasta sügisest alates on seda aga võimalik õppida erialana magistriõppes, kuhu on teretulnud õppima kõikide muusikastiilide esindajad, kes soovivad arendada oma improvisatsioonioskust – helides ja helidega mõtlemist ning eneseväljendust, samuti vahetut koosmusitseerimistunnetust. Lisaks muusikutele õpivad improvisatsiooni ka need tudengid, kes on eelnevalt lõpetanud mõne muu, näiteks teatri- või tantsueriala, kuid on nüüd otsustanud lähemalt tundma õppida ka helides eneseväljendamisvõimalusi ja -oskusi.

Eriala üheks peamiseks eesmärgiks on arendada üliõpilastest avatud loomingulisust, suhtlemisvabadust ja koostööoskust, ent ka pidevat enesearendamisoskust. Võimalus on osaleda improvisatsioonikoori või -orkestri tegevuses.