Täna, 17. aprillil ilmus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ajakirja kolmas number, mille eessõnas võtab sõna õppe- ja teadusprorektor Margus Pärtlas. Ajakirja elektroonilist versiooni saab lugeda siit.

Head lugejad!

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia on üks meie riigi kuuest avalik-õiguslikust ülikoolist. Ülikooli staatusega ei kaasne mitte ainult au ja akadeemiline väärikus, vaid ka rida kohustusi. Kõige määravam nende seas on teaduse edendamine, kusjuures teadus kuulub kokku doktoriõppega: ilma rahvusvahelisel tasemel teadustööta ei saa läbi viia doktoriõpet ja ilma doktoriõppeta ei saa õppeasutus olla ülikool.

Kindlasti ei ole akadeemiline teadustöö esimene asi, mis muusikuid, heliloojaid, näitlejaid ja lavastajaid ettevalmistavast kõrgkoolist rääkides pähe tuleb. Tegelikult ei olegi muusikateaduse eriala, teaduri ametikohtade ja teadusgrantide omamine läänemaailma muusikakõrgkoolidele kuigi tüüpiline. Meil on see seotud Tallinna Riikliku Konservatooriumi ümberkujundamisega Vene konservatooriumide eeskujul nõukogude aja alguses,mida käsitleb põhjalikult eelmise aasta lõpus EMTA-s edukalt kaitstud Meeta Vardja doktoritöö „Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikateaduse kateeder aastatel 1944–1968“. Kõik nõukogude ajast pärinev ei ole aga tingimata halb. Muusikateaduse erialast on 80 aastaga saanud meie juhtiva muusika- ja teatrikõrgkooli loomulik osa, mis toetab teaduspõhist õpet, on loonud eelduse doktoriõppe avamiseks ja arendamiseks ning panustab eesti kultuuri uuringutesse.

Lisaks muusikateadusele tegeldakse tänases Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias uurimistööga ka teatri, muusika- ja interpretatsioonipedagoogika ning kultuurikorralduse erialadel. Üsna noore valdkonnana kogub jõudu loovuurimus, mille puhul muusikud ja teatritegijad oma loomepraktikat ning sellega seotud protsesse ja tehnikaid ise uurivad.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ajakirja käesolev number annab ülevaate meie käimasolevatest teadusprojektidest, mille teemad ulatuvad Seto arhailisest rahvalaulust Arvo Pärdi modernistliku perioodi muusikani. Tegelikult on akadeemia õppejõudude, teadurite, doktorantide ja magistrantide poolt uuritavaid teemasid palju rohkem. Siin on tutvustatud vaid projekte, mis on läbinud tiheda konkursisõela ja saanud rahastuse Eesti Teadusagentuurilt või Kultuuriministeeriumilt. Sellise konkurentsipõhise rahastuse maht ületab tänavu akadeemias esmakordselt poole miljoni euro piiri.

Ajakirjast leiate palju muudki põnevat. Tutvustame sel õppeaastal külalisprofessorina akadeemias tööd alustanud lauljat Perrine Madoeufi. Räägime täienduskoolituskeskuse, üliõpilasesinduse ja kultuurikorralduse eriala tegemistest. Akadeemia psühholoog puudutab väga aktuaalset üliõpilaste vaimse tervise teemat. Olulistest sündmustest leiavad kajastamist möödunud X Eesti Pianistide Konkurss, dramaturgiakonverents ja suvel ees ootav XXVIII üldlaulupidu. 

Head lugemist!

Margus Pärtlas
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppe- ja teadusprorektor

Ajakiri on tasuta kättesaadav nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt. Paberkandjal ajakirja leiab nii akadeemia õppehoonetest kui ka kontserdi- ja teatrimajast. Elektroonilist versiooni saab lugeda siit.

Kaanefoto autor: Aiga Redmane