Esmaspäeval, 1. juunil kell 10.00 ja 13.00 toimuvad ruumis A-402 järgmised muusikateaduse magistritööde kaitsmised:
Kell 10.00 auditooriumis A-402
Tuuli Põhjakas „„Nimeta kolm laulu”: väravavardjaks olemine kui teadvustamata seksism Eesti metal-skeenes”
Juhendaja Brigitta Davidjants, PhD
Oponent Aimar Ventsel, PhD
Magistritöö eesmärgiks on analüüsida naismuusikute ja -fännide kogemuste näitel väravavardjaks olemise ilminguid ja teadvustamata seksismi Eesti metal-skeenes. Väravavardjaks olemist defineeritakse selles töös sotsiaalse kontrollmehhanismina, mille kaudu subkultuuri liikmed reguleerivad ligipääsu grupile, kehtestades rangeid, ometi subjektiivseid autentsuse ja kultuurilise kompetentsi nõudeid. Kontekstualiseerides uuringuainest subkultuuride ja soouuringute teooriaga, analüüsitakse metalsubkultuuris tegutsevate naisfännide ja -muusikute fookusgrupi intervjuude põhjal, kuidas väravavardjaks olemine ei piirdu ainult muusikaliste teadmiste kontrolliga, vaid on tihedalt seotud topeltstandarditega, kus just naistelt nõutakse kompetentsi ja pühendumuse järjepidevat tõestamist. Magistritöö tugineb Keith Kahn-Harrise teooriale ekstreemse metal’i subkultuurist ning kasutab Susanna Larssoni autentsuse ja Daniel Frandseni metalsubkultuuri konstrueerimise ja žanrite väravavardjamise teooriat.
Tööga saab tutvuda siin ja EMTA raamatukogus.
Kell 13.00 auditooriumis A-402
Hannah Grete Verbeek „Eksotism ja sonaat Kuldar Singi sonaat-triloogias „Mäed ja inimesed””
Juhendaja Kerri Kotta, PhD
Oponent Tarmo Johannes, PhD
Magistritöö eesmärgiks on avada eksotismi kui loomeesteetikat ja sonaati kui žanri ja vormi hilisnõukogude eesti helikunstis Kuldar Singi sonaat-triloogia näitel näitel ning näidata, kuidas eksotistlik lähenemisviis teisendab sonaadi kui žanri ja vormi klassikalisi tunnuseid. Põhilisi uurimisküsimusi on kaks: (1) kuidas avaldub eksotism Kuldar Singi sonaat-triloogias ning (2) kas ja kuidas klassikaline sonaat kui vorm ja žanr säilib Kuldar Singi sonaat-triloogias „Mäed ja inimesed”. Magistritöö peamiseks uurimimeetodiks on sonaadi kui teksti analüüs ning see põhineb Ralph Locke’i ja Timothy Taylori eksotismi- ning James Hepokoski ja Warren Darcy, Mark Aranovski, Steven Vande Moortele muusikalise vormi teooriatel.
Tööga saab tutvuda siin ja EMTA raamatukogus.