Latest Posts
22. detsembril 2020 kinnitas akadeemia nõukogu uue arengukava, mis määratleb muusika- ja teatriakadeemia rolli ühiskonnas, missiooni, visiooni ja põhiväärtused ning olulisimad eesmärgid ja tegevussuunad aastani 2025.
Akadeemia mitme eelmise arengukava suur eesmärk – saalikompleksi väljaehitamine – on nüüdseks täidetud. Õppe- ja loometöö tingimusi oluliselt parandanud ja akadeemia nähtavust ühiskonnas laiendanud kontserdi- ja teatrimaja avati pidulikult akadeemia 100. sünnipäeval. Täidetud on ka mitmed teised eelmise arengukava olulised eesmärgid. Kuid maailm muutub kiiresti ning Eesti ühiskonna areng ja globaalsed väljakutsed panevad meid seadma uusi sihte, et muusika- ja teatriakadeemia täidaks jätkuvalt oma missiooni Eesti haridus- ja kultuurielus.
Uue arengukavaga seab akadeemia endale viis strateegilist eesmärki, mis on seotud eelkõige akadeemia põhitegevustega – õppimise ja õpetamise, teadus-, arendus- ja loometegevuse ning laiemas mõttes ühiskonna teenimisega.
Vt arengukava: https://eamt.ee/uldinfo/ulikoolist/arengukava/
4. veebruaril 2021 kuulutati välja kultuurkapitali elutööpreemiate ja valdkondade peapreemiate laureaadid.
Helikunsti sihtkapitali elutööpreemia pälvis koorijuht ja pedagoog, muusika- ja teatriakadeemia professor Ants Soots pikaajalise, järjekindla ja jääva panuse eest Eesti koorimuusika arengusse, laulupidude mõtestamisse ning noorte koorijuhtide kasvatamisse.
Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali esimees prof Marje Lohuaru ütleb: „Ants Soots on kogu oma elu pühendanud Eesti koorimuusikale nii dirigendi kui ka õppejõuna. Tema üliõpilaste ja õpilaste nimekiri on samuti muljetavaldav – nende hulgas on säravaid tippe, aga ka rohujuuretasandil töötavaid õpetajaid. Ants Soots on osanud anda tuult tiibadesse. Ta on ka üks muusikutest, kes tõi Eestile Grammy tunnustuse 2004. aastal. Tema kroonijuveeliks on aga RAM. Samuti on ta väga pühendunud laulupidude liikumisse. Ja kõik see on toimunud Ants Sootsi erakordse tagasihoidlikkuse võtmes.”
Foto: Ebe Pilt
Vahendas ERR-i kultuuriportaal: https://kultuur.err.ee/1608096364/ants-soots-inimene-peab-midagi-labi-elama-et-ta-saaks-end-valja-elada
Näitekunsti sihtkapitali elutööpreemia pälvis muusika- ja teatriakadeemia emeriitprofessor Ingo Normet suure panuse eest teatrikunsti ning poole sajandi pikkuse lavastajaloomingu eest paljudes Eesti kutselistes teatrites ja Teleteatris, samuti pedagoogilise töö eest lavakunsti õppejõuna ja osakonna juhatajana.
Ingo Normeti panus muusika- ja teatriakadeemia lavakunsti osakonda – lavakunstikooli – ja Eesti teatrisse on kaalukas: sinna kuulub lavakunstikooli juhtimine aastatel 1995–2011, pühendunud pedagoogitöö mitmekümne aasta vältel ja nelja lennu: XVI, XIX, XXI ja XXIII juhendamine, ametliku lavastajaõppe käivitamine, ka teatrialase raamatukogu loomine EMTA raamatukogu filiaalina ning kirjastustegevuse eestvedamine, samuti arvukad lavastused paljudes Eesti teatrites.
ERR-i kultuuriportaalis näeb Ingo Normeti portreevideot, kus kõnelevad muusika- ja teatriakadeemia lavakunsti osakonna peakoordinaator Jaak Prints, õppejõud ja teatriuurija Liina Jääts, Ingo Normeti õpilane, näitleja ja lavastaja Kersti Heinloo ning teatrivaatleja Pille-Riin Purje.
Vt portreevideod: https://kultuur.err.ee/1608096484/jaak-prints-ingo-normet-innustas-opilasi-alati-laiemalt-motlema
Foto: lavakunsti osakond
Kultuurkapitali peapreemiad 2020 said avalikuks 4. veebruaril „OP”-i pidulikus erisaates. Näitekunsti valdkonna peapreemia pälvis muusika- ja teatriakadeemia professor Jüri Nael – võimatu võimalikuks tegemise eest muusika- ja teatriakadeemia rahvusvahelise kaasaegsete etenduskunstide õppekava (Contemporary Physical Performance Making – CPPM) algataja ja väsimatu eestvedajana.
Intervjuus „OP”-ile ütleb Jüri Nael, et magistriõppe formaate on maailmas palju ja erinevaid. Mõnes mõttes oli see unistuste projekt, et teha magistriõpe, mis vaataks otseselt, mida tegelikult võiks ühele noorele arenevale kunstnikule anda. Ülesanne oli see, et õppetööd ei vii läbi mitte õppejõud, vaid tegevkunstnikud. Väljakutse oli aga see, et sellised inimesed üle terve maailma kokku noppida ja meelitada nad akadeemiasse. Eestisse on suudetud tuua maailma tipptegijaid. Oluline on, et nad ei tule lihtsalt tudengeid õpetama; tegevkunstnikud tulevad siia kaheks-kolmeks nädalaks (mõnikord ka pikemaks ajaks) ja võtavad CPPM-i tudengite pundi selleks ajaks oma trupiks ning teevad nendega tööd. Kaasaegsete etenduskunstide magistriõppe sisu võtab professor Nael intervjuu lõpus kokku sõnadega: „Kui ma ise oleksin tudeng ja tahaksin kooli minna, siis sellises magistriõppes ma tahaksin õppida.”
Intervjuu on järelvaadatav: https://kultuur.err.ee/1608097429/juri-nael-pea-koik-teatrikoolid-tegelevad-surnud-inimeste-parandiga
Foto: Kiur Kaasik
Tänasest (8. veebruarist) kuni 21. veebruarini 2021 saavad muusika- ja teatriakadeemia liikmed testkasutada diginootide raamatukogu nkoda. Mahukas e-nootide baas sisaldab miljoneid lehekülgi muusikat 130 maailma juhtivalt muusikakirjastuselt – Bärenreiter, Breitkopf & Härtel, Boosey & Hawkes, Ricordi, Durand, Salabert and Eschig, Novello, Chester, Schirmer jpt. Nkoda kasutamiseks tuleb vaid äpp alla laadida. Rakendus töötab iOS ja Android operatsioonisüsteeme kasutavates nutiseadmetes ning Mac OS ja Windows 10 arvutites.
Vt nkoda tutvustut ka: https://youtu.be/qyV43abeBw8
25. novembrist 3. detsembrini 2021 leiab muusika- ja teatriakadeemias aset IV Tallinna rahvusvaheline pianistide konkurss. Registreerimine on nüüd avatud ning kestab kuni 1. oktoobrini.
Neljandat korda toimuva Tallinna rahvusvahelise pianistide konkursi kõik kolm vooru leiavad aset Eesti muusika- ja teatriakadeemia suures saalis. Pianiste hindab rahvusvaheliselt tunnustatud pianistidest koosnev žürii. Finaalvooru pääsenud kuus parimat astuvad üles koos Eesti riikliku sümfooniaorkestriga dirigent Arvo Volmeri juhatusel. Konkursi kava ja reeglitega on võimalik tutvuda kodulehel https://tipc.eamt.ee/
Varasemalt on Tallinna rahvusvahelise pianistide konkursi võitnud Mihkel Poll (2006), Kristi Kapten (2011) ja Anna Szałucka (2016). Konkursi korraldajateks on muusika- ja teatriakadeemia ning pianistide liit.
Pianist, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor Ivari Ilja: „Tallinna rahvusvaheline pianistide konkurss on juba kujunenud traditsiooniks ning leidnud oma kindla koha ja tähenduse rahvusvahelisel klaverikunsti ja muusikakultuuri maastikul laiemalt. Seekordne konkurss, järjekorras juba neljas, toimub esimest korda muusika- ja teatriakadeemia suures saalis, mis avati 2019. aasta sügisel ja on end nüüdseks tõestanud esmaklassilise kontserdisaalina ning eriti paigana, kus klaver kõlab lummavalt, lubades selle pilli võimaluste kogu rikkusel eriliselt kuuldavaks saada. Sündmus toob Tallinnasse noori pianiste üle kogu maailma, samuti klaveripedagooge ja klaverihuvilist muusikapublikut. Meie noortele pianistidele on erakordseks kogemuseks astuda rahvusvahelisse võistlustulle toetavate koduseinte vahel meie klaverimuusikat armastava publiku huvist ja kaasaelamisest tiivustatuna. Konkursi kahel viimasel päeval toimuvas finaalvoorus on kuuel finalistil võimalik esineda meie esindusorkestri, Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri solistina maestro Arvo Volmeri juhatusel.”
5. veebruaril 2021 toimus teaduste akadeemias „Teadus 3 minutiga” konkursi finaal-galaõhtu, kus žürii valis välja viis võiduloengut – nende hulgas muusika- ja teatriakadeemia doktorandi Mai Simsoni loengu „Igal ajal oma muusika”.
Teaduste akadeemia presidendi Tarmo Soomere sõnul esitles Mai oma lühiloengus mõjuvalt põnevaid fakte ja selgeid tulemeid teadustööst Rudolf Tobiase oratooriumi „Joonas” käsikirja ning Vardo Rumesseni poolt valminud partituuri võrdlemisel.
„Teadus 3 minutiga” võiduloengud jõuavad ETV eetrisse ja ERR-i teadusportaali Novaator, kus publik saab taas valida ka oma lemmiku.
Galaõhtu on järelvaadatav: https://www.akadeemia.ee/teadus-3-minutiga-konkursi-finaal-galaohtu/
Foto: kuvatõmmis galaõhtu ülekandelt.
EMTA muusikateaduse tudengi Natali Ponetajevi artikkel „Frieda Talvik“ pälvis peaauhinna teaduse populariseerimiseks ja eesti teaduskeele edendamiseks läbiviidud artiklikonkursil „Teadus Vikipeediasse 2020“.
Foto: KM EKLA, A-161:2
2019. aasta sügisel avati muusika- ja teatriakadeemias seminari „Opera as imagination and realization” raames väljapaistva saksa ooperilavastaja professor dr h.c. Joachim Herzi (1924–2010)* mälestustuba, mis on sisustatud professor Herzi poolt muusikaakadeemiale annetatud rikkaliku raamatu-, noodi- ja heliplaatide koguga**. Kogu jõudis Tallinna Berliini kunstide akadeemia arhiivi finantseerimisel 2011. aasta maikuus.
2020. aasta lõpus alustati Herzi toa helisüsteemi ümberehitamist, et luua võimalikult hea kvaliteediga audio-video salvestiste nautimise võimalus. Herzi toas saab nüüdsest suurel ekraanil ja ruumilise heli kõlarisüsteemiga päris tõetruult taasesitada Blu-Ray ja SuperAudio CD plaate. Lisaks loob hubane – maast laeni raamatutest, nootidest ja plaatidest ümbritsetud – interjöör meeldiva akustilise atmosfääri.
Helisüsteemi kavandas muusikateaduse, interpretatsiooni- ja muusikapedagoogika ning kultuurikorralduse osakond, ehitas Tammo Sumera.
* Prof dr h.c. Joachim Herz oli 20. sajandi teise poole üks olulisemaid muusikateatri režii uuendajaid ja mõtestajaid. Teed rajavad olid tema Wagneri, Straussi, aga ka Händeli ja kaasaja ooperite tõlgendused. Eestis käis ta nii meistriklasse juhendamas kui ka loenguid pidamas. 1997. aastal lavastas ta Tartu Vanemuises Händeli ooperi „Xerxes”.
** Professor Herzi poolt EMTA-le annetatud Herzi kogu suurus on umbes 7500 eksemplari (suurim ja märkimisväärseim annetus meie raamatukogu ajaloos). Suur osa materjalidest on ka ainueksemplarid Eestis. Heliplaatidel leidub salvestisi varajasest muusikast džässini.
Professori üks eelistusi näis olevat David Munrow ja tema The Early Music Consort of London, kelle heliülesvõtteid on kogus mitmeid. Põnevad on ka portugali barokk- ja varaklassitsistlikud heliloojad Carlos de Seixas, João de Sousa Carvalho, João Pedro Almeida Mota, Duarte Lôbo, Manuel Cardoso ja Manuel Machado, kelle muusika on siinmail üsna haruldane. Plaatidel leidub palju oopereid, näiteks Bergi “Lulu” viies, Mozarti “Don Giovanni”, Wagneri “Parsifal” ja Weberi “Nõidkütt” neljas, Bizet’ “Carmen” kolmes erinevas ettekandes. Mitmekülgsete huvidega ja uuele avatud professorit huvitas aga ka džäss, muusikal, folkloor jt valdkonnad, üks tema lemmikheliloojaid oli Kurt Weill.
Herzi toas on võimalik tutvuda tema mõningate lavastuste DVD-dega (sh üldse esimene Wagneri ooperi põhjal tehtud filmiga „Lendav hollandlane; DEFA 1964), intervjuude ja portreesaadetega.
Vt ka:
- Joachim Herzi raamatukogu saabub täna Tallinna. Sirp 5.05.2011. https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/joachim-herzi-raamatukogu-saabub-taena-tallinna/
- Ilvi Rauna. Koopamaalidest kognitiivse lingvistikani. EMTA-s avati professor Herzi tuba. Muusika nr 2, 2020
- Vastab Joachim Herz. Teater. Muusika. Kino nr 2, 1995
- In memoriam Joachim Herz: Artiklid Joachim Herzist ning Herzi enda mõtted. Teater. Muusika. Kino nr 6–7, 2011
- Kuula ka vestlust Kristel Pappeliga teekonnast in memoriam Joachim Herz Klassikaraadios 2013. aastal. https://arhiiv.err.ee/vaata/delta-kristel-pappel-teekonnast-joachim-herz-apos-i-malestuseks
Kultuurikorralduse magistriõppe taskuhäälingu „KultuuriReflektor” esimene saade oli eetris 29. jaanuaril 2021.
„KultuuriReflektori” missiooniks on peegeldada olulisi ja päevakohaseid teemasid ning leida üles varju jäänud diskussioonid kultuurivaldkonnas. Arutame kultuuri valdkonna jaoks olulisi küsimusi, loome diskussioone, reflekteerime ja samas otsime ebakõlasid. Seda just praktikute abiga, et leida uusi lahendusi probleemidele, millega tööalaselt igapäevaselt silmitsi seisame. Taskuhääling on mõeldud nii praktiseerivatele kultuurikorraldajatele kui ka niisama kultuurist huvituvatele inimestele.
„KultuuriReflektor” on koht, kus meie jaoks olulistel teemadel reflekteerida ja peegeldada.
Vt ka: https://eamt.ee/erialad/muusikateadus/kultuurikorraldus/magistriope/podcast/
Kas oled plaaninud oma õpingute ajal EMTAs täiendada end semestri või aasta välismaal?
Erasmus+ on maailma edukaim üliõpilasvahetusprogramm, mille raames pakutavaid võimalusi on aastate jooksul kasutanud paljud meie akadeemia vilistlased, tunnustatud muusikud ja õppejõud. Ka siin õppivatest vahetustudengitest enamik tuleb EMTA-sse ERASMUS+ programmi raames.
2019.–2020. õppeaastal käis Erasmus+ programmi toel partnerkoolides õppimas või praktikal 58 tudengit, neist 4 tudengit kahes erinevas partnerkoolis. Eelmise aasta kevad vajutas oma valusa pitseri üliõpilaste võimalustele käesolevaks õppeaastaks välisõpingutele kandideerida, kuid sellest hoolimata on ka 2020.–2021. aastal EMTA partnerkoolides 25 erasmuslast. Sihtkoolide hulgas on populaarseimad Stockholmi kuninglik muusikakolledž ja Berliini kunstide ülikool, kuid meie tudengid on jõudnud veel Hollandi, Itaalia, Hispaania, Soome, Norra, Inglismaa, Austria ning teistesse Rootsi ja Saksamaa koolidesse.
Kui tekkis huvi vahetusõpingute karussellile astuda, siis palun anna oma kandideerimissoovist märku, täites EMTA kodulehel ära Erasmus+ vahetusõpingute stipendiumitaotlus. Pea meeles, et mitmed populaarsed partnerkoolid ootavad tudengite kandideerimisavaldusi juba veebruari lõpus.
Lisaküsimuste tekkimisel võib alati pöörduda välissuhete osakonda, sest järgmine aasta võib olla just Sinu välisõpingute aasta!
Erasmusega Euroopast välja!
Erasmus+ programm ei hõlma ainult Euroopa-sisest mobiilsust, vaid juba 2015. aastast on võimalik minna õppima, õpetama ja koolitustele ka Euroopa Liidu välistesse kõrgkoolidesse.
Selle aja jooksul on muusika- ja teatriakadeemia tudengid õppinud ning õppejõud meistrikursusi andnud nii Gruusias Tbilisi konservatooriumis, Venemaal Peterburi konservatooriumis kui ka Malaisias MARA tehnikaülikoolis. EMTA-s oleme omakorda võõrustanud mitmeid nende koolide tudengeid ja õppejõude. Erasmus+ üleilmne õpiränne on aidanud edasi arendada varasemat koostööd Mordva riikliku teadusülikooliga ning sõlmida kontaktid Belgradi kunstide ülikooliga Serbias.
Praeguseks oleme partnerite ringi veelgi laiendanud. Venemaal on nüüdsest kaasatud ka teatriharidus ja uuteks partneriteks legendaarne teatrikunsti akadeemia GITIS ning Peterburi riiklik etenduskunstide instituut. Samuti jätkame idapartnerluse suunal, lisandunud on Bakuu muusikaakadeemia, Valgevene riiklik muusikaakadeemia ja Moldova muusika-, teatri- ja kunstide akadeemia. Meie akadeemia kaasaegse improvisatsiooni eriala aga alustab koostööd Xavieri ülikooliga Kolumbias. Plaanis on nii vahetusõpingud kui ka meistrikursused ja koolitused.
Kevadsemestrisse on planeeritud esimene koolitus Bakuu muusikaakadeemiaga LoLa tehnoloogia vahendusel. Loodame, et 2021. aastal on võimalik ka vahepeal reisipiirangute tõttu pausile jäänud füüsilisi õpirändeid jätkata.
Vt Erasmus+ õpingutest: https://eamt.ee/valiskoostoo/vahetusopingud/erasmus-opingud/
Vt õppejõudude ja töötajate õpirände kohta: https://eamt.ee/valiskoostoo/oppejoudude-ja-tootajate-opiranne/
Möödunud sügisel käivitus kultuurikorralduse magistriprogrammi ning välissuhete osakonna koostöös uus kolmeaastane (september 2020 – august 2023) projekt „Reinventing Mentoring in Arts Management“ (REMAM). Projekti eelarve on 322 556 eurot ning seda rahastab Euroopa Komisjoni ERASMUS+ programmi strateegilise koostööprojektide meede.
Projekti eesmärgiks on lahti ja ümber mõtestada mentorlus kultuurikorralduses nii, et see hõlbustaks tudengite, potentsiaalsete tööandjate ja valdkonna professionaalide koostööd. Töötatakse välja elukestva õppe raamistikku sobiv ning koosloomist soosiv uuenduslik mentorlusmudel. Uurimustöös löövad kaasa pea kõik kultuurikorralduse magistriprogrammiga seotud inimesed – professor Annukka Jyrämä, õppejuht ja lektor Kaari Kiitsak-Prikk ning koordinaator-külalisõppejõud Anna Maria Ranczakowska. Projekti koordinaatoriks on välissuhete spetsialist Kai Kiiv.
Projektis osalevad partneritena Antwerpeni ülikool (Belgia), Bilbao Baski ülikool, MTÜ Creative Mentorship (Serbia ) ja SA Eesti noorsooteater.
Projektiga saab lähemalt tutvuda selle kodulehel: https://remam.eu/