Latest Posts

4. veebruaril 2021 kuulutati välja Eesti Kultuurkapitali elutööpreemiate ja valdkondade peapreemiate laureaadid. Näitekunsti sihtkapitali elutööpreemia pälvis EMTA lavakunstikooli emeriitprofessor Ingo Normet suure panuse eest teatrikunsti, poole sajandi pikkuse lavastajaloomingu eest paljudes Eesti kutselistes teatrites ja Teleteatris ning pedagoogilise töö eest lavakunstikooli õppejõuna ja kooli juhatajana.

Ingo Normeti panus EMTA lavakunstikooli ja Eesti teatrisse on kaalukas: sinna kuulub kooli juhtimine aastatel 1995–2011, pühendunud pedagoogitöö mitmekümne aasta vältel ja nelja lennu juhendamine (XVI, XIX, XXI ja XXIII lend), ametliku ja süsteemse lavastajaõppe käivitamine, ka lavakooli raamatukogu loomine ja kirjastustegevuse eestvedamine, samuti arvukad lavastused paljudes Eesti teatrites.

Näitekunsti valdkonna peapreemia pälvis EMTA professor Jüri Nael võimatu võimalikuks tegemise eest EMTA rahvusvahelise kaasaegse etenduskunsti õppekava (Contemporary Physical Performance Making) algataja ja väsimatu eestvedajana.

ERRi kultuuriportaalis näeb Ingo Normeti portreevideot, kus kõnelevad EMTA lavakunstikooli peakoordinaator Jaak Prints, õppejõud ja teatriuurija Liina Jääts, Ingo Normeti õpilane, näitleja ja lavastaja Kersti Heinloo ning teatrivaatleja Pille-Riin Purje.

Intervjuud Jüri Naelaga “OPi” erisaates näeb siin.

Kõik Kultuurkapitali elutööpreemiate, peapreemiate ja aastapreemiate laureaadid leiab Kultuurkapitali lehelt.

Fotol: Donatas Bagurskase meistrikursus (foto autor: Regina Udod)

Kuna reisimine on koroonaepideemia ajal keeruline ja ebaturvaline ning õppetöö loomulikuks osaks kujunenud välisõppejõudude meistrikursuste läbiviimine pea võimatu, on siin päästerõngaks virtuaalmaailm ja viitevaba heli ning video ülekandetehnoloogia LoLa (low latency), mis pakub nii sujuvat ülekannet, et ka üksteisest kuni 4000 km eemal olles saab reaalajas koos musitseerida. Ainukeseks piiranguks virtuaalsete meistriklasside läbiviimisel on see, et LoLa või sarnase võimekusega tehnoloogia ei ole kasutusel veel kõigis meie partnerkõrgkoolides.

Meie esimeseks nn LoLa-koostööpartneriks on Leedu muusika- ja teatriakadeemia (LMTA), kus toimus kontrabassikursus, mille andis Leedu noorema generatsiooni üks tuntumaid kontrabassiste Donatas Bagurskas. Märtsi alguses toimub tunnustatud viiuldaja ja pedagoogi Rūta Lipinaitytė kursus. LMTA tudengeid õpetasid meie akadeemia poolt prof Henry-David Varema ja prof Arvo Leibur.

Leedule lisaks toimus LoLa abil ka Šoti kuningliku konservatooriumi õppejõu prof Alistair MacDonaldi improvisatsioonikursus ning jaanuari lõpus õpetasid meie pianiste Helsingi kunstiülikooli Sibeliuse akadeemia õppejõud Niklas Pokki ja Hui-Ying Liu-Tawastsjerna.

Vastastikuste virtuaalsete meistrikursuste pakkumisi oleme saanud mitmetelt teisteltki kõrgkoolidelt (Taani kuninglikult muusikakadeemialt, Läti muusikaakadeemialt, Hamburgi muusika- ja teatrikõrgkoolilt, Wroclawi muusikaakadeemialt), nii et kevadsemestri jooksul leiab kindlasti aset veel teisigi LoLa meistrikursusi. Virtuaalsete meistrikursuste läbiviimist on võimalik toetada Erasmuse, EMTASTRA ja Nordplusi programmide vahenditest.

Süsteemi esmaesitlus toimus 5. oktoobril 2017 idapartnerluse digitaalmajanduse ministrite e-partnerluse konverentsi raames kontserdil “Music without Borders” ning Eesti muusika- ja teatriakadeemia on LoLa tehnoloogia kõige esimene kasutaja Eestis.

Muusikateaduse, interpretatsiooni- ja muusikapedagoogika ning kultuurikorralduse osakonna eestvõttel alustati möödunud aasta detsembri alguses plagiaadiennetustarkvara URKUND prooviperioodi EMTA-s. Katsetamise käigus selgus, et tegu on kaasaegse ning tõhusa töövahendiga, mis aitab küllaltki kiiresti leida internetis leiduvatest tekstidest vasted üliõpilaste kirjutatule. Käesoleva aasta jaanuaris võeti vastu otsus hakata URKUND-i tasulist teenust ostma. Teenust vahendab Eestis konsortsiumilepingu alusel haridus- ja noorteamet. Teenuse eest tasumine toimub õppeasutuse üliõpilaste arvu alusel.

Mõnikord nimetatakse URKUND-i ekslikult plagiaadituvastustarkvaraks. Tegelikult aitab see leida küll kokkulangevusi üliõpilase tekstis ja internetis leiduvatest tekstimassividest, kuid võimalik plagiaat tuleb tuvastada tarkvara kasutajal endal. Ennekõike on URKUND abiks plagiaadi ennetamisel, et juba üliõpilastöö hindamiseelselt oleks olemas kindlus töö originaalsuses ja korrektsuses.

URKUND-i nutikusele ei jää märkamata ka otsinguprogrammide eksitamiseks tekstis kasutatud homoglüüfid. Mõned autorid kasutavad tekstis tähemärke, mis ekraanil ja paberil näevad välja täpselt nagu tavalised tähemärgid, aga on tegelikkuses nn homoglüüfid, mida otsingumootorid tähemärgina ära ei tunne. Selliste homoglüüfide olemasolust annab URKUND kasutajale teada.

URKUND-i kasutamiseks tuleb testitav tekst saata autoriseeritud e-posti aadressilt URKUND-i serverisse. Analüüsi raport saadetakse e-posti teel tagasi. Kuna tegu on ennekõike plagiaati ennetava meetmega, siis saavad ka üliõpilased URKUND-i abil oma tööde originaalsust ja korrektsust kontrollida. Selleks peab üliõpilane saatma kirjatöö oma õppejõu URKUND-i konto e-posti aadressile. Analüüsi raport saadetakse siis nii üliõpilasele kui õppejõule. EMTA õppejõud võivad endale URKUND-i konto aadressi saada, kirjutades Eerik Jõksile aadressil eerik.joks@eamt.ee.

EMTAs olid URKUND-i testimisel abiks teadur Brigitta Davidjants ja lektor Eerik Jõks.

Brigitta Davidajntsi kommentaar: Iga juhendaja puutub varem või hiljem kokku mõttega, et talle laekunud töö ei pruugi olla päris originaalne. Kahtlustan ka, et vähe pole teadlasi, kes on ärganud keset ööd, hirmuhigi laubal, nähes unes, et äsja trükki saadetud artiklist on ununenud mõni viide. Millele järgneb plagiaadisüüdistus, igavene pagendus akadeemiast, avalikust häbist rääkimata.

Just taolistel hirmudel õnnestus mind muuta guugeldamise maailmameistriks. Ainult et sel ajal, kui mu sõbrad väljaspool akadeemiat guugeldasid näiteks tervisehädasid, kopipeistisin mina otsingusse lohepikki lauseid rubato kohta Debussy prelüüdides või laulutehnikate kohta mõnes Mozarti aarias.

Hea küll, mõni kord selgus, et hirm oli asjata. Aga oli ka neid juhtumeid, kus kõhutunne osutus õigeks. Ehk siis – kui midagi tundub kahtlane, siis see enamasti ongi seda. Kusjuures pahatihti, mulle tundub, ei pruugi tudeng isegi olla otseselt kuritahtlik, vaid lihtsalt unustabki mõne viite märkida. Ehk siis inimlik lohakus ja eksitus. Paraku selline, millist ei tohi juhtuda.

Nii et mis siin salata – tundsin end nagu laps jõulupuu all, kui sain sel talvel testida Urkundi plagiaaditarkvara ja tudengite töid sealt läbi lasta. Tarkvara on lihtne kasutada, no kõvasti lihtsam kui teadustöid tervikuna läbi guugeldades. Tulemused olid selgelt välja joonistatud ning ideaalis võiks selle kasutamine saada meil normiks.

Foto: Krõõt Tarkmeel

Märtsis algab muusika- ja teatriakadeemia täienduskoolituskeskuses uus e-kursus „Ühiskondliku mõjuga kultuuriprojektide juhtimine (Managing Art Projects with Societal Impact – MAPSI). Lektor on kultuurikorralduse õppejuht Kaari Kiitsak-Prikk (PhD). Kursus on inglise keeles.

Kursuse eesmärk on süvendada teadmisi ühiskondliku mõjuga kultuuriprojektide juhtimisest ning põhineb MAPSI e-õpikul, salvestatud videoloengutel, online-esitlustel, individuaalsetel ülesannetel ja juhtumisanalüüsil. Vt ka: https://eamt.ee/wp-content/uploads/2021/02/21.03-info.pdf

Koolituse eest on võimalik tasuda ise või taotleda toetust Eesti töötukassalt.

Muusika- ja teatriakadeemia on töötukassa partner ning koolituskaardi omanik. Uus e-kursus on töötukassa koolituste loetelus: https://www.tootukassa.ee/koolitused. Töötukassa toetab ettevalmistamist ametitele, mida tulevikus on rohkem vaja ning millel ei ole piisaval hulgal sobivaid töötajaid. Vt ka: https://www.tootukassa.ee/

Akadeemia uus koduleht on 7. jaanuarist 2021 avalik.

Uus koduleht on loodud eesmärgil, et see oleks kasutajasõbralikum, akadeemia struktuuri ning osakondade-allüksuste soove ja spetsiifikat, samuti üliõpilaste ning uute üliõpilaskandidaatide vaadet arvestav. Õppejõudude kohta on loodud eraldi moodulid, et neid paremini esitleda. Lisaks on uus koduleht integreeritud akadeemia saalide kalendriga, nii et need moodustaksid ühtse terviku. Uue kodulehe osana on töös veel lavakunsti osakonna mooduli arendus, kuid selle avalikustamine jääb teise etappi.

Oleme väga tänulikud meie partneritele, kelle abil veebisait sündis. Kodulehe on kujundanud akadeemia stiiliraamatu ja uue visuaalse identiteedi looja Robi Jõeleht Polaar Stuudiost; kodulehe arendaja on Jon & Pun, kellega koostöös loodi ka meie kontserdi- ja teatrimaja koduleht 2019. aastal. Uue kodulehe loomise projekti koordineeris Maris Muul. Samuti oleme südamest tänulikud meie IT osakonna peaspetsialistile Innar Järvale, kes on palju aidanud tehniliselt, ning kõigile, kes on kaasa mõelnud ja omalt poolt panustanud.

EMTA lavakunstikooli XXX lennu üliõpilased teevad Lembit Petersoni juhendamisel kaasa kontserdil “Beethoven ja Kotzebue” 12. veebruaril 2021 kell 19 Estonia kontserdisaalis. Koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, EMTA sümfooniaorkestri ja Eesti Filharmoonia Kammerkooriga kantakse esmakordselt Eestis ette August von Kotzebue draama “Kuningas Stefan” (König Stefan), millele kirjutas 1811. aastal muusika Ludwig van Beethoven.

Kontserdi kava:

Zoltán Kodály
“Galánta tantsud” (Galántai táncok)     ~16′

Ferenc Liszt
Fantaasia Beethoveni näidendimuusika “Ateena varemed” (Die Ruinen von Athen) motiividel     ~12′

Madli Marje Gildemann
“The Land Beyond” (esiettekanne)     ~6′

Ludwig van Beethoven, August von Kotzebue
Muusikaline näidend “Kuningas Stefan” (König Stephan)     ~40′

Üles astuvad:

Sven-Sander Šestakov (klaver)

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli XXX lennu üliõpilased:
– Lavastaja Marta Aliide Jakovski
– Näitlejad Hardo Adamson, Jass Kalev Mäe, Alden Marcus Mayfield, Karel Käos, Maria Ehrenberg, Mark Erik Savi
Juhendaja: Lembit Peterson
Kunstnik: Kristel Zimmer (Eesti Kunstiakadeemia stsenograafia eriala üliõpilane)
Valguskunstnik: Priidu Adlas

Eesti Filharmoonia Kammerkoor

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester

Dirigent Olari Elts

Piletid on müügil Piletilevis ja Piletimaailmas.

“Kuningas Stefan” tuleb ettekandele ka “Sümfoonilisel lõunal” 11. veebruaril kl 13 Estonia kontserdisaalis.

Kontserdiga “Beethoven ja Kotzebue” heidame valgust ühele põnevale koostööle, mis leidis aset enam kui 200 aastat tagasi. Nimelt on Ludwig van Beethoven kirjutanud muusika Tallinnas ja Saksamaal tegutsenud väljapaistva näitekirjaniku, teatridirektori ja estofiili, Tallinna kutselise teatri ühe rajaja August von Kotzebue näidenditele “Ateena varemed” (Die Ruinen von Athen) ja “Kuningas Stefan” (König Stephan). Osaliselt on säilinud ka nende kirjavahetus.

Näidendid on seotud sündmustega Ungari ajaloos ning kirjutatud Pesti teatri avamise puhul. Esmakordselt tuleb üks neist Eestis ettekandele, koos ERSO ja dirigent Olari Eltsiga on laval Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia noored näitlejad ja muusikud ning Eesti Filharmoonia Kammerkoor.

Tuntuim muusikanumber neist näidenditest on kuulus “Türgi marss”, mis kõlab sageli nii pianistide kui ka orkestrite esituses. Seekord kuuleme “Türgi marsi” tuntud teemat ning teisigi meloodiaid Beethoveni näidendimuusikast “Ateena varemed” transkriptsioonimeister Ferenc Liszti seades. Klaveril soleerib mitmetel konkurssidel preemiaid võitnud, sh Eesti pianistide konkursil (2019) ERSO preemia pälvinud Sven-Sander Šestakov.

Ettekandele tuleb ka noore eesti helilooja Madli Marje Gildemanni teos “The Land Beyond”. Madli Marje Gildemann on loonud muusikat nii sooloinstumentidele kui ka kammer- ja orkestrikoosseisule, ammutades peamiselt inspiratsiooni ökoakustikast ja erinevatest bioloogilistest protsessidest. Tema muusikat on esitatud mitmetel festivalidel nii Eestis, nt Eesti Muusika Päevadel, Maailma Muusika Päevadel (ISCM World Music Days Tallinnas) kui ka Šveitsis (“Al(t)chemie Festival”, “L’esprit de l’utopie”). Ta õpib praegu Zürichi Kunstide Akadeemias Mathias Steinaueri kompositsiooniklassis.

Kajastusi:

• Teatrilavale jõuab Beethoveni muusikaga Kotzebue näidend “Kuningas Stefan”. – “Aktuaalne Kaamera”, ETV 10.02.2021

Möödunud nädalal (19.–22. jaanuaril 2021) toimus muusika- ja teatriakadeemias koolitus- ja inspiratsiooninädal „Arenev akadeemia II”, mille raames leidis aset rida loenguid erinevatel teemadel. Suures saalis peeti kolm nn suurt loengut:

Koolitaja Raul Rebane: „Teise nurga alt. Kuidas luua oma lugu?”

Meedia on „oma loo” levitamise ja imagoehituse tehniline tööriist. Hirm teha vigu takistab sõna võtmast, kuid õigete harjutuste ja ettevalmistusmetoodikate abil on võimalik treenida ning saavutada enesekindlus edukaks meediasuhtluseks. „Oma lugu” on väärtuste süsteem, millele kogu ettevõtmine ja kommunikatsioon toetub.

Lektor Päivi Arjas (Sibeliuse akadeemia): „Performance coaching for musicians – what it is and what it can be”

Ettekanne keskendus Sibeliuse akadeemia õppeprogrammile, mis tegeleb esinemist, publikuga suhtlemist ja pinge all töötamist mõjutavate vaimsete ning füüsiliste teguritega, samuti võtetega, mis aitavad neist tegureist tulenevaid oskusi ja võimekusi täiustada või piiranguid ületada.

EMTA psühholoog Elina Kivinukk: „Turvatunde toetamine tööl ja tunnis”

Muusika- ja teatriakadeemia seisab turvalise ja üksteise austamisele tugineva õpi- ja tööõhkkonna eest. Eelmisel aastal kinnitati senatis võrdse kohtlemise tagamise meetmed ja kaebuste lahendamise kord, millega saab võimalikke kaebusi konkreetsemalt käsitleda.  Loengus tutvustati teemasid võrdsest kohtlemisest, töökiusamisest ja ahistamisest. Pakuti välja soovitusi, kuidas nii igapäevasuhtluses, töökohal kui ka erialatunnis enda ja teiste turvatunnet toetada.

Lisaks toimusid koolitused:

Vanemlektor Maret Mursa Tormis: „Sissejuhatus Alexanderi tehnikasse”
F.M. Alexander on öelnud: “Minu tehnika aluseks on inhibitsioon – ärritusele või stiimulile järgnenud soovimatute, tahtmatute reaktsioonide inhibeerimine, seega on tegemist eelkõige tehnikaga, mis arendab kontrolli inimese reaktsiooni üle.” Võimet peatuda, viivitada reaktsiooniga, kuni oleme selle tegemiseks adekvaatselt valmistunud, nimetabki Alexander inhibitsiooniks. Lühikursuse eesmärk oli tutvustada õpetajatele Alexanderi printsiipi ja selle kasutamist töös muusikutega.

Vanemlektor Heiki Mätlik: „Üliõpilase SUUR õpingute plaan – solist, orkestrant, pedagoog, varajase muusika või nüüdismuusika interpreteerija?”, mis keskendus küsimustele: kuidas planeerida õpingute lõppeesmärki; kuhu jõuda viis aastat kestnud akadeemiliste õpingute lõppedes; kuidas vastavalt valdkonnale repertuaari suunitleda, kirjandust valida jne.

EMTA psühholoog Elina Kivinukk: „Kuidas anda ja saada tagasisidet (ja mitte vastu näppe)?” – kuidas anda tagasisidet tunnis, töökohal või esinemisjärgselt nii, et see oleks kasulik ja motiveeriv? Kuidas ise toime tulla olukorras, kus keegi jagab kriitikat, millega ei tahaks üldse nõustuda? EMTA psühholoog Elina Kivinukk pakkus sel teemal ideid ja näiteid, tuginedes Sheila Heeni ja Douglas Stone’i teadustööle.

Prof Lembit Orgse, prof Henry-David Varema, prof Peeter Sarapuu, lektor Eerik Jõks: „Tähelepanekud ja parimad praktikad e-õppe rakendamisel” –kogemusi jagati inerpretatsioonipedagoogika teoreetiliste-praktiliste ainete (erialadidaktika seminaride, pedagoogilise praktika jm) e-õppe lahendustest, nendest tingitud muutustest ainete sisus ja läbiviimise vormides; samuti distantsõppe praktilistest võimalustest ja uuendustest erialatundide läbiviimisel – koroonaaegsetest võimalustest toetada üliõpilaste autonoomsust jne.

Keeletoimetaja Merit Lassmann: „Meie igapäevane emakeel” Igapäevaelu nõuab vähemal või rohkemal määral meilt kõigilt kirjateel suhtlemist – et saada suhtlusalast julgust juurde, püüti koos lahendada küsimusi: kuidas säilitada head kirjaoskust, kui emakeele tundidest on juba palju aastaid möödas; kust saada abi keelealaste kõhkluste ja kahtluste korral; kuivõrd paljud keelereeglid on muutunud, siis mida me neist muutustest teadma peaksime jne.

Teaduste akadeemia poolt veetaval konkursil “Teadus 3 minutiga” esindavad muusika- ja teatriakadeemiat sel aastal muusikadoktorant Mai Simson ning teatridoktorant Hanna Junti. ERR-i teadusportaalis Novaator ilmusid sel puhul konkursiloengu teemal ka artiklid:

Mai Simson “Joonase ime – tabatud või tabamata”

Hanna Junti “Teatris kogevad kehad aja subjektiivsust ja objektiivsust”

“Teadus 3 minutiga” piduliku finaali otseülekanne toimub 5. veebruaril 2021 teaduste akadeemia kodulehel.

• FOTO: Silvia Tobiase kohvrites leidus Rudolf Tobiase käsikirju, artikleid, ajaleheväljalõikeid ning isiklikke dokumente. Autor/allikas: Mai Simson (vt ka: https://novaator.err.ee/1608080572/joonase-ime-tabatud-voi-tabamata)

• FOTO: Muusika- ja teatriakadeemia teatrikunsti doktorant Hanna Junti. Autor/allikas: erakogu (vt ka: https://novaator.err.ee/1608085090/teatris-kogevad-kehad-aja-subjektiivsust-ja-objektiivsust)

Briti muusikajakiri BBC Music Magazine on valinud parimate 2020. aastal välja antud albumite hulka instrumentaalkontserdi albumite kategoorias Eesti riikliku sümfooniaorkestri, Neeme Järvi ja akadeemia õppejõu Triin Ruubeli koostöös valminud heliplaadi Edward Elgari ja Wilhelm Stenhammari viiulimuusikast.

Vt ka: https://www.emic.ee/erso-ja-triin-ruubeli-ning-vox-clamantise-heliplaadid-parimate-2020-aasta-albumite-hulgas

2020. aasta märtsis ilmus Šveitsi plaadifirma Pan Classicsi poolt album Luigi Madonise (1695–1777) viiulisonaatidega, kus tunnustatud vene barokkviiuldaja Maria Krestinskaya ja tšellisti Pavel Serbini kõrval on kaastegev akadeemia õppejõud, klavessiinimängija Imbi Tarum. Käesoleva aasta detsembrikuus ilmus mainekas prantsuse klassikalise muusika ajakirjas Diapson kiitev arvustus plaadile, mida hinnati viie tärniga. Plaat on salvestatud 2019. aastal Viimsi kirikus. Plaadi helirežissööriks on Margo Kõlar.

Vt ka: https://www.emic.ee/ajakiri-diapason-tunnustas-imbi-tarumi-osalusega-plaati

Muusika- ja teatriakadeemia pere hääletas aasta kolleegi 2020 tiitli vääriliseks kaks töötajat, kes said suurima ja võrdse arvu kolleegide hääli: