Latest Posts

Esmaspäeval, 18. juunil 2018 kell 13 leiab Tallinna Metsakalmistul aset Eduard Tubina ja tema abikaasa ümbermatmisega seotud mälestustseremoonia. Ümbermatmine toimub helilooja perekonna ettepanekul ning erinevate eesti kultuuri- ja muusikainstitutsioonide koostöös.

Teisipäeval, 19. juunil 2018 kell 13 toimub Estonia kontserdisaalis mälestuskontsert, kus Eduard Tubina loomingut esitavad pianist Ivari Ilja, viiuldaja Sigrid Kuulmann ja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester dirigent Neeme Järvi juhatusel.

Eduard Tubin (1905-1982) on eesti muusika suurkuju, kelle loomingu keskmes asub sümfooniline muusika. Tubin on kümne lõpetatud sümfoonia, mitme instrumentaalkontserdi ja orkestrisüidi, aga ka ooperite “Barbara von Tisenhusen” ja “Reigi õpetaja” ning balleti “Kratt” autor. Tubin on rahvuslik helilooja, kuid helilooja avar arusaam rahvuslikkusest võimaldas seda väljendada ka julgelt modernistliku helikeele kaudu, põlgamata vajadusel ära atonaalsust või džässi. Hoolimata mitmeplaanilisusest on Tubina looming aga alati äratuntavalt isikupärane. Nagu paljud teised eesti loomeinimesed, põgenes Tubin 1944. aastal saabuvate nõukogude vägede eest Rootsi. Ka Rootsi perioodil kirjutatud teostes säilitab tema helikeel selgelt rahvuslikud jooned. Eesti jaoks rasketel aegadel aitas Tubina muusika säilitada usku rahva ja rahvuskultuuri edasikestmisesse.

Erika Tubin (1916-1983) abiellus heliloojaga 1941. aastal, olles Vanemuise teatri balletitantsija ja hiljem näitleja. Ta kirjutas libretod abikaasa ballettidele ”Kratt” ja ”Siurulind”. Rootsis töötas ta joonestajana.

Helilooja ja tema abikaasa on praegu maetud Stockholmi Skogskyrkogårdeni kalmistule, kus esmaspäeval, 4. juunil 2018 kell 13 toimub ärasaatmistseremoonia.

Eile, 16. mail toimus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia nõukogu koosolekul akadeemilistele ametikohtadele õppejõudude ja teadustöötajate valimine.

2018. aasta konkursi tulemused on järgmised:

Klaveriosakond

klaveri dotsent koormusega 1,0 – Age Juurikas

Keelpilliosakond

viiuli professor koormusega 0,75 – Arvo Leibur

viiuli lektor koormusega 0,25 – Kristina Kriit

Puhkpilliosakond

flöödi lektor koormusega 0,25 – Oksana Sinkova

Lauluosakond

klassikalise laulu dotsent koormusega 0,5 – Heli Veskus

lektor – pianist-kontsertmeister koormusega 1,0 (2 kohta) – Maria Bachmann ja Piia Paemurru

assistent – pianist-kontsertmeister koormusega 1,0 (2 kohta) – Irina Oja ja Siim Selis

Vokaalkammermuusika ja saateklassi keskus

saateklassi lektor koormusega 0,5 – Kristi Kapten

Varajase muusika keskus

varajase muusika ansambli lektor koormusega 0,5 – Reinut Tepp

Dirigeerimisosakond

assistent – pianist-kontsertmeister koormusega 1,0 (4 kohta) – Irina Ievleva, Kristiina Kermes, Aime Pärisalu, Tiina Renser

Kompositsiooniosakond

heliloomingu professor koormusega 1,0 – Toivo Tulev

Nüüdismuusika ja improvisatsiooni keskus

improvisatsiooni professor koormusega 1,0 – Anne-Liis Poll

Muusikateaduse osakond

juhtivteadur koormusega 1,0 – Allan Vurma

vanemteadur koormusega 1,0 – Žanna Pärtlas

Lavakunstikool

lavakõne lektor koormusega 0,5 (2 kohta) – Jaak Prints ja Bert Raudsep

Kultuurikorralduse ja humanitaarainete keskus

itaalia keele lektor koormusega 0,5 – Vittoriano Reno

Täna, 15. mail kinkisid dirigent Peeter Sauli järeltulijad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiale 80 maestro isiklikku taktikeppi, et need elaksid edasi noorte tulevaste dirigentide kätes.

Taktikeppe hakkavad üliõpilased kasutama nii õppetöös kui ka oma kõikvõimalikel esinemistel. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektori, prof Ivari Ilja sõnul on Peeter Sauli isiklikud dirigendikepid inspireeriv sümboolne kingitus noortele dirigentidele. „Meie tudengite jaoks on see kindlasti emotsionaalse väärtusega ja innustav võimalus, mis loob nähtamatu tundesilla eilse, tänase ja homse päeva vahele,” lisas Ilja.

Peeter Saul (26. jaanuar 1932 Tallinn – 2. juuli 2014 Tallinn) oli hinnatud eesti dirigent ja pianist. Aastatel 1957–1961 õppis Peeter Saul klaverimängu Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Bruno Luki juures. 1970. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi puhkpilliorkestrite dirigendina Elmar Peäske juhendamisel. Aastatel 1964–1998 tegutses Peeter Saul Eesti Raadio estraadiorkestri dirigendina. Selle kõrvalt juhatas ta sümfooniaorkestreid ning operetietendusi.

Kolmapäeval, 9. mail toimus vokaalkammermuusika ja saateklassi keskuse korraldatud Lied-duo konkurss. Žürii esimees oli Edward Cohen Šoti Kuninglikust Konservatooriumist.

Konkursi tulemused:

I koht     –  Kristjan-Jaanek Mölder & Johan-Eerik Kõlar

Juhendaja  Kristi Kapten, eriala õppejõud Juhan Tralla ja Mihkel Poll.

II koht    – Kadi Jürgens & Tilda Matleena Lauha

Juhendaja Helin Kapten, eriala õppejõud Nadežda Kurem ja Age Juurikas

III koht   – Merilin Taul & Lois Freire Caneda

Juhendaja Kaili Eerma, eriala õppejõud Juhan Tralla ja Tanel Joamets

Loomeettevõtluse äriideede arendusprogrammi StarterCreative kevadsemestril võitis I preemia EMTA kaasaegse improvisatsiooni eriala tudeng Karolin Kõrre oma äriideega SOUNDNEST. Karolin esitas oma idee aasta alguses EMTA tudengiprojektide konkursile ning sai võimaluse seda arendada kolme kuu jooksul StarterCreative eelinkubatsiooniprogrammis. 

SOUNDNEST ideeks on pakkuda lapseootel emadele ja nende partneritele teraapilisi laulu- ja  hääleimprovisatsioonil põhinevaid individuaalseid ja grupisessioone koos pere- ja sünnitoetaja doula teenustega rasedus-, sünnitus ja beebiperioodil.

SOUNDNEST idee pälvis ka Tallinna Ettevõtlusinkubaatori ja Fundwise’i eripreemiad. Smal konkursil osalesid ka EMTA tudengid Jamie Loftus kontsertprojektiga “Young Artists of the Baltics” ning Martin Hein äriideega “Elevant”, mille idee on pakkuda soodsa hinnaga helimiksimise- ja veebiteenust (idee pälvis DigiXi eripreemia).

Kokku osales 10. mail oma äriideede lõpptutvustusel 21 meeskonda viiest Tallinna ja Haapsalu kõrgkoolist. Tudengid arendasid oma ideid ärimudelini erinevate juhendajate, mentorite ja koolitajate käe all ülikoolidevahelises eelikubatsiooniprogrammis “StarterCreative”. “Starter” programm on osa ettevõtlusõppe programmist “Edu Tegu”, mis on rahastatud Euroopa  Liidu Sotsiaalfondi vahenditest.

Lisainfo:

Kaari Kiitsak-Prikk, kaari@ema.edu.ee

Marko Lõhmus, marko@ema.edu.ee

Teisipäeval, 8. mail 2018 toimub Itaalias Roomas EMTA kompositsiooniosakonna ja Rooma Tor Vergata ülikooli koostöös audiovisuaalsete ja elektroakustiliste teoste kontsert. Esitatakse nii noorte eesti heliloojate kui ka kogenud itaalia heliloojate loomingut. Kontserdi keskmes on instrumendina flööt ja jätkub EMTA koostöö flöödimängija Gianni Trovalusciga.

Esitusele tulevad Robi Jõelehe, Einike Leppiku, Johanna Kivimägi, Mihkel Tombergi, Tauno Makke, Sander Tuvikese, Paul Klooreni ja Valentin Siltšenko tööd. EMTA audiovisuaalse õppekava tudengid Paul Klooren (1. kursus) ja Tauno Makke (2. kursus) ning vilistlane Sander Tuvikene on spetsiaalselt selle kontserdi jaoks loonud ka originaalvideod kavas olevatele itaalia heliloojate teostele.

Tegu on esimese EMTA audiovisuaalse õppekava live-kontserdiga väljaspool Eestit.

Kontserti toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti suursaatkond Roomas.

Reedel, 4. mail kell 19:00 esietendus EMTA ooperistuudio ja lavakunstikooli 28. lennu koostööprojektina ooperiajaloo esimeseks koomiliseks ooperiks peetud G.B.Pergolesi „Teenija-käskijanna“ („La serva padrona“). Etendus on lavastatud film noir võtmes 1940.-1950. aastatesse.

Ooperi lavastaja on EMTA lavakunstikooli 28. lennu dramaturgi ja lavastaja õppesuuna 4. kursuse üliõpilane Jan Teevet ning tema juhendaja on EMTA lavakunstikooli dotsent Anne Türnpu.

Algselt traditsioonilise põhiooperi „Uhke vang“ („Il prigionier superbo“) vahe-etendusena ehk intermeediumina komponeeritud „Teenija-käskijanna” tõi Itaalia barokkheliloojale Giovanni Battista Pergolesile tulevikku vaatava ning seisusevahesid parodeeriva lavateosega päevapealt rahvusvahelise kuulsuse. Vaid 26-aastaseks elanud Pergolesi „Teenija-käskijannat“ peetakse muusikaajaloos esimeseks koomiliseks ooperiks, mis sillutas teed paljudele järgnevatele samas žanris (opera buffa). Pergolesi tuntuima teose, tema surma-aastal 1736 valminud “Stabat Mater’i” kõrval esitatakse „Teenija-käskijannat“ Euroopa ooperiteatrites siiani suure publikumenuga.

Peaosasid Serpinat ja Ubertot laulavad EMTA laulueriala magistrant Grete Oolberg (sopran) ning laulueriala bakalaureusetudeng Raiko Raalik (bass), kes on ka Rahvusooperi Estonia etendustes debüteerinud. Kahte tumma teenrit mängivad EMTA lavakunstikooli 28. lennu 4. kursuse näitlejaüliõpilased Johannes Richard Sepping ja Ursel Tilk. EMTA ooperietenduse instrumentaalse poole eest kannab hoolt EMTA varajase muusika keskuse barokkansambel Imbi Tarumi ja Meelis Orgse juhendamisel. Ansambli koosseisus musitseerivad Tiina Mäe (viiul), Meelis Orgse (viiul), Michael Sagulin (vioola), Johanna Randvere (tšello), Hanna Jürgenson (kontrabass) ja Piibe Maria Talen (klavessiin).

Ooper esitatakse eesti keeles (tõlkinud Neeme Kuningas, toimetanud lavastaja Jan Teevet). Etenduse kunstnik on Eesti Kunstiakadeemia stsenograafiatudeng Katharina Kuusemets ning ajastutruu lavagrimmi loovad Grimmikooli õpilased. Valguskujunduse teevad Peeter Veltmann ja Tammo Sumera EMTAst.

Pergolesi koomiline lühiooper „Teenija-käskijanna” jõuab publiku ette EMTA ooperistuudio, EMTA varajase muusika keskuse, EMTA lavakunstikooli, Eesti Kunstiakadeemia ja Grimmikooli ühistööna.

Sissepääs ooperietendusele on tasuta.

EMTA ooperistuudio Pergolesi „Teenija-käskijanna“ etendused on kavas 4.05.2018 kell 19 EMTA kammersaalis, 20.06.2018 kell 22:00 Olustvere mõisas, Suure-Jaani Muusikafestivali programmis ning 5.09.2018 kell 19:00 Narva Linnuses, Narva Ooperipäevadel.

27. – 29. aprillini toimus Chopin nim Muusikaülikoolis Varssavis ECMTA (European Chamber Music Teachers Association) aastakonverents. Ühtlasi toimus Varssavis traditsiooniline muusikakõrgkoolide tudengite kammermuusika festival.

„1975. aastal Tallinnast alguse saanud Balti riikide konservatooriumite tudengite igal kevadel toimuv kammermuusika festival on erakordselt hea näide regiooni muusikakõrgkoolide kauaaegsest koostööst. Viimse kahekümne aasta jooksul on üritus muutunud rahvusvahelisemaks – osavõtjaid on kogu Euroopast,” ütles Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Instrumentaalkammermuusika keskuse juhataja prof Marje Lohuaru.

Tänavune festival toimus Chopin nim Muusikaülikoolis, Varssavis. Osalejad olid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Suurbritannia ja Portugali muusikakõrgkoolidest. Festivalikontserdid toimusid Chopini Muuseumis, Wilanova lossis ja Chopin nim Muusikaülikooli saalis.

Eestit esindas äsja S. Vainiunase nim rahvusvahelisel konkursil 3. preemia saanud duo Gloria Ilves ja Ilana Makarina. Menukas kontsert toimus suurepärase akustikaga Wilanova lossis ja kavas olid Erkki Sven Tüüri ning Edward Elgari teosed.

EMTA õppejõud prof Natali Sakkos ja prof Marje Lohuaru andsid meistrikursusi Chopin nim Muusikaülikooli (sh ka muusikakeskkooli), Londoni, Moskva, Kaasani jt üliõpilasansamblitele. Arvukate meistrikursuste, kontsertide, ettekannete ja loengute kõrval toimus esmakordselt ECMTA konverentsi raames doktorantide rahvusvaheline esitlusplatvorm. EMTA doktorant Marie-Helen Aavakivi tegi ettekande teemal „Eesti viiuldajate esitusstiilist 1930. aastatel” ja doktorant Anneli Tohver „Pianisti ja balletiartistide ansamblilise tegevuse eripärast”. Esitlused pälvisid arvuka kuulajaskonna seas huvi ning tunnustust.

4.-5. maini toimub rahvusvaheline konverents “Ettekääne. Ruum. Performatiivsest ruumist etenduskunstides”, kus tipptegijad Eestist, Taanist, Soomest, Lätist ja Tšehhist räägivad ruumi kasutamisest etenduskunstides. Konverents toimub teatris NO99.

Konverentsi korraldaja, EMTA lavakunstikooli doktoriõppe koordinaatori Madli Pesti sõnul on ruum üks määravamaid aspekte etenduskunstide loomisel. „Ruum on selline teatri osa, millele saab läheneda hästi mitmekesiselt. Konverentsi esinejad tutvustavadki väga eripalgelisi võimalusi ruumi kasutamiseks, mis võiks olla inspireeriv ka eesti teatritegijaile ja –uurijaile,” ütles Pesti.

Pesti sõnul toob konverents kokku säravad etenduskunstide praktikud. „Konverentsi peaesinejad on skandaalsed teatritegijad Signa Köstler ja Arthur Köstler Taanist ning lavastaja ja kunstnik Teemu Mäki Soomest. Nende lavastused pälvivad sageli suurt tähelepanu ja pakuvad publikule raputavaid elamusi,” ütles Pesti.

Köstlerite trupp SIGNA ja Teemu Mäki on loonud kumbki sensatsiooni tekitanud lavastuse ka Tallinnas.

Eesti esinejatest toob Pesti välja ajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho ja Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna juhi Hannes Praksi, kes lisavad konverentsile elu- ja eksimisruumi mõõtme.

Rahvusvaheliste külalistena astuvad üles ka Tšehhi teatriuurija Radka Kunderová ning Läti teatri- ja filmilavastaja Krista Burāne. Eestist esinevad veel teatriuurija Eva-Liisa Linder, näitleja Kersti Heinloo, lavastuskunstnik Kristjan Suits, näitleja Maarja Mitt, helikunstnik Hendrik Kaljujärv, koreograafid Raho Aadla, Jaanika Tammaru ja Renee Nõmmik ning dramaturg Marion Jõepera.

Konverentsi korraldab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koostöös Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooliga. Sündmus toimub EMTA lavakunstikooli doktoriõppes algatatud loomingulise uurimisprojekti “Ruumi loomise strateegiad kaasaegses teatris” raames.

Konverentsil osalemine on tasuta. Huvilised saavad end registreerida siin.

Lisainfo ja ajakava: http://ktkdk.edu.ee/events/event/rahvusvaheline-konverents-ettekaane-ruum-performatiivsest-ruumist-etenduskunstides/

Konverentsi toetab Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ASTRA projekt EMTASTRA).

20.-24. märtsini toimus Portugalis Portos XII rahvusvaheline Harmos Festival, kus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat esindas sel aastal Trio Fantastico, koossseisus Mari-Liis Urb (viiul), Kristian Plink (tšello) ja Joonatan Jürgenson (klaver). Ansamblit juhendab Euroopa Kammermuusika Õpetajate Assotsiatsiooni president professor Marje Lohuaru.

“Vastuvõtt oli lõunamaale omaselt soe ja näiteks isegi kui kontserdil Vikontide Palees oli vähem rahvast, kui teistel täissaalidega toimunud kontsertidel, siis ikkagi nad aplodeerisid seistes ning palusid häälekalt lisalugu. Porto ise tervitas meid lisaks heale kohvile ka üllatuslikult põhjamaise olekuga ja inimestega oli lihtne klappi leida. Kogu organiseerimine oli kõrgel tasemel ja sujuv ning jättis väga hea mulje,“ lausus trio viiuldaja Mari-Liis Urb.

Trio Fantastico tegutseb aastast 2016 ning on selle lühikese aja jooksul esinenud lisaks Eestile ka Gyumris (Armeenia), Varssavis (Poola), Roomas (Itaalia), L’Aquilas (Itaalia), Nepis (Itaalia) ja Portos (Portugal). Armeenias toimunud Festivalil Renessanss aastal 2016 saavutasid nad Grand Prix’i tiitli. Trio repertuaaris on peamiselt põhjamaade heliloojad ja Harmos Festivalil esitati Jaan Räätsa Klaveritrio nr 2, Arvo Pärdi Mozart-Adagio, Jean Sibeliuse Lovisa Trio ja lisaks ka Dmitri Šostakovitši Klaveritrio nr 2. Trio esines Balsemao Vikontide Palees, Vilar do Paraíso Muusikaakadeemias ja Casa da Musicas.