Latest Posts

17.-19. aprillil 2018 toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias I rahvusvaheline muusikahariduse konverents “Muusikahariduse vägi Eesti kogemuse näitel” (“The Power of Music Education – Estonian Experience”). Plenaarettekanded toimuvad inglise keeles, fookusgruppide ettekannetes on avatud ka eestikeelne sessioon.

Konverentsi ajakava leiab SIIT.

18. – 21. aprillini toimub Muusika- ja Teatriakadeemias IV rahvusvaheline muusikaolümpiaad, mis toob kokku üldhariduskoolide muusikahuvilised õpilased Horvaatiast, Küproselt,  Lätist, Leedust, Poolast, Sloveeniast, Tšehhi Vabariigist ja Eestist.

Tänavuse rahvusvahelise muusikaolümpiaadi korraldustoimkonna juhi ja žüriiliikme Ene Kangroni sõnul on olümpiaad muusikaliselt andekatele õpilastele hea võimalus kogeda loovat eneseväljendust rahvusvahelisel tasandil. „Olümpiaad aitab osalejatel arendada loovat mõtlemist ja väärtustada muusikalist kirjaoskust, kui eeldust loominguliseks tegevuseks,” ütles Kangron. „Eelnevad rahvusvahelised olümpiaadid on näidanud, et võistluspäevade jooksul jõuab kuulajate ette nauditavaid omaloomingulisi muusikateoseid, mida on kõrgelt hinnanud nii kuulajad kui ka heliloojad-žüriiliikmed,” lisas Kangron.

Olümpiaad koosneb kolmest osast: omalooming ja selle esitamine, laulu esitamine, muusikateoreetilised küsimused koos muusika kuulamise ja noodist lugemisega.

Olümpiaadile eelneb rahvusvaheline muusikapedagoogika-alane konverents, mis käsitleb muusikahariduse osatähtsust riigi ja rahvuse kultuuriloos. Konverentsi põhiteema on “ The Power of Music Education – Estonian Experience”.

Muusikaolümpiaadid Eestis said alguse juba 2002. aastal. Esimene rahvusvaheline muusikaolümpiaad toimus 2012. aastal Tallinnas, teine 2014. aastal Riias ning kolmas 2016. aastal Klaipedas.

IV rahvusvahelist muusikaolümpiaadi korraldab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koostöös Eesti Muusikaõpetajate Liidu ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Rahvusvahelise muusikaolümpiaadi patroon on Eesti Muusika- ja Teatriakakadeemia rektor, professor Ivari Ilja.

Rahvusvahelised muusikaolümpiaadid toimuvad Euroopa Koolimuusika Assotsiatsiooni (EAS) egiidi all.

Rahvusvahelist olümpiaadi Tallinnas toetavad Eesti Kultuurkapital ja Tallinna linn.

20.-23. aprillini 2018 toimub Fryderyk Chopini Muusikaülikooli ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ühine kammermuusikafestival „Varssavi kevad“. Tallinnas ja Tartus toimuvatel kontsertidel kõlab Poola 20. ja 21. saj. heliloojate looming kõrvuti Eesti heliloojate teostega, toimuvad heliloojate ümarlaud ja meistrikursused.

Poola Kultuuri- ja Rahvuspärandi Ministeeriumi toetusel ning Fryderyk Chopini Muusikaülikooli algatatud projekti raames saabub Eestisse paarkümmend Poola muusikut, heliloojat ja muusikatudengit ning toimub neli kontserti, üks Tartus ning kolm Tallinnas. Poola ja Eesti muusikutest on selleks festivaliks moodustatud  mitmed  ühisansamblid.

Lisaks Poola heliloojate loomingule kõlab ka Eesti heliloojate kammermuusika. Festivali raames leiab aset Poola ja Eesti heliloojate ümarlaud, toimuvad muusikute meistrikursused ning avatakse näitus legendaarsest Poola muusikafestivalist „Varssavi sügis“.

Festivali korraldavad Fryderyk Chopini Muusikaülikooli kammermuusikaosakond, (juhataja prof Katarzyna Jankowska-Borzykowska) ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Instrumentaalkammermuusika keskus (juhataja prof Marje Lohuaru).

Festivali koostööpartnerid on Poola Vabariigi Suursaatkond Eestis. Poola Heliloojate Liit, Rahvusvaheline Kaasaegse Muusika Festival „Varssavi sügis“, Poola Muusika Infokeskus ja Poola Autorite Ühing.

23.–26. aprillini 2018 külastab Eestit tänapäeva üks väljapaistvaim muusikaloolane, professor Richard Taruskin (US), kes annab oma külaskäigu jooksul neli avalikku loengut. Loengud toimuvad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateaduse osakonna juhataja Toomas Siitani sõnul on Taruskini külastus teadusmaailma tippsündmus. „Pole kedagi teist, kes oleks viimasel veerandsajandil muutnud muusika ajaloost kirjutamist nii sügavalt kui tema,” ütles Siitan. „Taruskini loengud on kordumatu võimalus kuulda ja näha tänapäeva humanitaaria tõelist suurkuju,” lisas Siitan.

Richard Taruskin on California Berkeley ülikooli emeriitprofessor, kes on kirjutanud äärmiselt kaalukaid töid paljudes muusikahistoriograafia valdkondades (sh. muusikaloo metodoloogia, varane muusika, vene muusika: Stravinski, Mussorgski).

Tema raamat „Text and Act: Essays on Music and Performance” (Oxford University Press, 1995) muutis põhjalikult muusika esitusprobleemide käsitlemist ning tema kuueköiteline „The Oxford History of Western Music” (Oxford University Press, 2005) on tänapäeva autoriteetseim ja uuenduslikum lääne muusikaloo käsitlus.

Taruskinile on omistatud hulganisti kõrgeid teaduspreemiaid. Neist suurim on 2017. aastal antud Kyoto preemia, mida hinnatakse võrdseks Nobeli preemiaga.

Loengutes osalemine on tasuta. Huvilistel on võimalus registreerida oma osalus siin: https://goo.gl/forms/hHDgKmRJ0qbm3ohq2

Eestis õpetab täna muusikateadust ainult Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia

Laupäeval, 14. aprillil toimub Eesti Muusikateaduse Seltsi korraldatud rahvusvaheline konverents, mis on pühendatud muusikateadlase, interpreedi ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kauaaegse professori Toomas Siitani 60. juubelile.

Konverentsil astuvad ettekannetega üles teadlased Eestist, Saksamaalt, Ameerika Ühendriikidest ja Austraaliast, nende hulgas ka Arvo Pärdi muusika septsialistid Kevin C. Karnes ja Christopher J. May.

Eesti Muusikateaduse Seltsi esimehe Kerri Kotta sõnul on Toomas Siitan Eesti muusikateaduses oluline teerajaja. „Toomas Siitan asutas koos Urve Lippuse ja teiste mõttekaaslastega üheksakümnendate alguses Eesti Muusikateaduse Seltsi, mis oli oluline teetähis muusikateaduse muutumisel täisväärtuslikuks akadeemiliseks distsipliiniks,” ütles Kotta. „Toomas Siitanit võib pidada kindlasti Eesti muusikateaduse üheks alussambaks,” lisas Kotta.

Kotta sõnul peegeldab konverents Toomas Siitani märkimismäärselt laia huvide ringi nii uurija kui ka praktikuna. „Siitanis ühinevad loomulikult korraldaja, interpreet ja muusikateadlane, mis ei ole meie spetsialiseerunud maailmas üldse nii iseenesestmõistetav. Tema vanamuusikahuvi ei ole seotud kitsalt mõne spetsiifilise teemaga, vaid leiab väljundi ka näiteks Arvo Pärdi muusikaga tegelemises. Siitan veab Haapsalu vanamuusikafestivali ning astub üles dirigendina,” kirjeldas Kotta.

Konverentsi ettekannete põhjal on kavas välja anda ka pühenduskogumik, milles avaldatakse muusikateadlaste artiklid Toomas Siitani huvide ringi kuuluvatel teemadel.

Konverentsi kavaga saab lähemalt tutvuda siin.

Toomas Siitan lõpetas 1981. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi kompositsiooni erialal. 2003. aastal kaitses ta Rootsis Lundi ülikoolis doktoriväitekirja teemal “Die Choralreform in den Ostseeprovinzen in der ersten Hälfte des 19. Jahrhunderts: Ein Beitrag zur Geschichte des protestantischen Kirchengesangs in Estland und Livland.”

Alates 1990. aastast on ta tegutsenud koorijuhi ja dirigendina selliste kollektiivide ees nagu Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Eesti Rahvusmeeskoor, Haapsalu Festivali Koor, Tallinna Barokkorkester jt. Aastal 1994 asutas ta ansambli Studio Vocale. Alates 1994. aastast toimub tema juhtimisel Haapsalu Vanamuusikafestival.

Üritust toetab Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute tippkeskus), see on seotud Eesti Haridus- ja Teadusminiteeriumi uurimisprojektiga IUT 12-1.

Täna, 7. aprillil sai nurgakivi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saalikompleks, kuhu tuleb 480 inimest mahutav kontserdisaal, 130 istekohaga blackbox näitlejatele ja džässmuusikutele ning 21 uut õppeklassi. Ligi 12 miljonit eurot maksev tipptasemel hoone valmib järgmise aasta septembrisakadeemia 100. juubeliks.

Täna pärastlõunal panid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) saalikompleksile nurgakivi haridus- ja teadusminister Mailis Reps, kultuuriminister Indrek Saar ning akadeemia rektor prof Ivari Ilja. Ajaloo jaoks müüriti nurgakivi sisse EMTA sümboolikaga metallsilinder, kus on hoiul tänase kuupäevaga päevalehed, uue maja projekt, hõbedat sisaldav mark ja Eesti Vabariigi 100. juubeli meenemündid ning helihark.

Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul on põhjust rõõmu tunda nii kooliperel kui kõigil muusikasõpradel ja avalikkusel, sest uude hoonesse rajatakse parima akustika ja kaasaegseima tehnoloogiaga kontserdisaal. „Soovin, et siia majja leiaks tee ka hea loovuse haldjas, kes inspireerib tudengeid õppetöös ja esinejaid kontsertidel,“ ütles minister Reps.

“Uus hoone ning senisest märksa laiemad tipptasemel võimalused õppetööks pööravad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia edasistes plaanides kahtlemata uue lehekülje. Eesti muusikakultuurile on väga tähtis, et laieneb rahvusvaheliste projektide ja teadustöö haare, akadeemia jõuab veelgi tugevama märgina maailma haridusasutuste kaardile, olles atraktiivne nii muusikaüliõpilastele kui ka õppejõududele üle maailma,” lisas kultuuriminister Indrek Saar.

EMTA rektor prof Ivari Ilja avaldas heameelt, et pärast 20-aastast kannatlikku ootamist saab akadeemia lõpuks oma saalikompleksi, mis jäi peahoone rajamise ajal ehitamata. “Akadeemia 100. juubeliks valmiv tipptasemel hoone on asendamatu tulevaste tippmuusikute ja –näitlejate ettevalmistamisel, et nad saaks juba oma alma materis võimalikult vahetu suure lava kogemuse koos akustiliste eripärade ja rambipalavikuga,” rõhutas prof Ilja. “Ligi poole tuhande kohaga kontserdisaali Tallinnas praegu ei ole, nii et uus maja täidab ka selle tühimiku. Rajatav saalikompleks rõõmustab kindlasti ka laiemat muusika- ja teatripublikut, sest saale hakkavad kasutama EMTA sümfooniaorkester, hinnatud tippmuusikud kodu- ja välismaalt, näitlejad ja lavastajad, akadeemia õppejõud ning rahvusvahelisi meistriklasse andvad erialakorüfeed laiast maailmast.”

6100-ruutmeetrise hoone keskseks osaks kujuneb läbi nelja korruse ulatuv 480 istekohaga kontserdisaal, mis sobib eelkõige klassikalise muusika, aga ka muude muusikastiilide esitamiseks. Läbikolme korruse on kavandatud 130 pealtvaatajat mahutav blackbox, mida hakkavad kasutama lavakunstitudengid ja džässmuusikud. Viiekordsesse soklikorrusega hoonesse rajatakse 21 õppeklassi, mille seas on ka multimeedia stuudio ning džässiklass.

EMTA haldusdirektori Ott Maateni sõnul ühendatakse saalikompleksi kõik korrusedkõrvalasuva akadeemia peahoonega.“Kahe rõduga kontserdisaal kui kõige olulisem ja suurem ruum paikneb uue hoone keskel ning sinna pääseb peahoonest ja lisaks eraldi Sakala tänavalt, et saali saaks paindlikult kasutada nii õppetööks kui eraldi üritusteks,” selgitas Maaten. “Saalikompleks tuleb stiililiselt sarnane EMTA peahoonega ning sisekujundus järgib hoone üldist karget esteetikat, kus domineerivad naturaalsed materjalid ja põhivärvitoonid. Kuna valmimas on Eesti kõige uuem kontserdipaik, on selle akustika kavandamisel arvesse kõigi varasemate kontserdisaalide kogemusi.”

EMTA saalikompleksi projekteeris AS Resand. Hoone arhitektid on Toivo Tammik ja Mart Rõuk arhitektuuribüroost Ansambel, saalide sisearhitektuuri autor Aivar Oja FraDisain OÜst. Akustikaprojekti tegi Linda Madalik koostöös Taani akustikabürooga Gade&Mortensen Akustik. Hoone ehitab Nordlin Ehitus AS ning omanikujärelvalvet teeb Tallinna Linnaehituse AS.Saalikompleksi ehitust rahastavad Eesti Kultuurkapital, Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond ja EMTA.

Esmapäeval, 2. aprillil 2018 toimus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Kammersaalis klaveriosakonnasisene prof Heljo Sepa nimeline konkurss, tähistamaks tema 95. juubeliaastat.

Konkursi tulemused on järgmised:

II koht (500 EUR) Johan-Eerik Kõlar (juhendaja lektor Mihkel Poll)

III koht (250 EUR) Kenny Jose Salazar Pirela (juhendaja prof Peep Lassmann)

III koht (250 EUR) Min-Young Yoon (juhendaja dots Mati Mikalai)

Diplomid (75 EUR):

Aysel Aliyeva (juhendaja prof Ivari Ilja)

Maria Magdik (juhendaja prof Peep Lassmann)

Piret Mikalai (juhendaja prof Peep Lassmann, lektor Mihkel Poll)

Yann Augustin Noel Dhulu (juhendaja lektor Age Juurikas)

Konkursil osales kokku 11 noort pianisti, keda hindas žürii koosseisus prof Peep Lassmann, prof Mart Humal ja prof Toivo Nahkur.

17.-19. aprillil 2018 toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias I rahvusvaheline muusikahariduse konverents “Muusikahariduse vägi Eesti kogemuse näitel” (“The Power of Music Education – Estonian Experience”). Plenaarettekanded toimuvad inglise keeles, fookusgruppide ettekannetes on avatud ka eestikeelne sessioon.

16. – 25. märtsini 2018 toimus Vilniuses VIII Stasys Vainiūnase nim Rahvusvaheline Pianistide ja Kammeransamblite konkurss, kus EMTA üliõpilased Gloria Ilves (viiul) ja Ilana Makarina (klaver) võitsid duona 3. preemia ja laureaadi nimetuse.

Eestist osales veel duo Hans Christian Aavik (viiul) ja Karolina Žukova (klaver), kes said diplomi ja eriauhinna Stasys Vainiūnase sonaadi esituse eest. Mõlemad muusikud õpivad praegu University of Music and Performings Arts Frankfurt.

Konkursi žürii liikme prof Marje Lohuaru sõnul osalesid Eesti kammeransamblid Stasys Vainiūnase konkursil esmakordselt.

Konkursi kohustuslikus repertuaaris olid S. Vainiūnase teoste kõrval Viini klassika ja romantiline suurvorm. Duo Gloria Ilves ja Ilana Makarina kavas oli ka Erkki Sven Tüüri „Conversio”.
Konkursil osalesid kammeransamblid Itaaliast, Leedust, Norrast, Poolast, Prantsusmaalt, Ukrainast, Venemaalt ja Eestist.

Rahvusvahelise žürii esimees oli University of Music and Performing Arts Vienna Kammermuusika Instituudi juht ja mitmete rahvusvaheliste konkursside ning festivalide asutaja prof Avedis Kouyoumdjian. Žürii kehtestas kõrged hindamisstandardid, mistõttu konkursil esimest preemiat välja ei antud. Teise koha saavutasid Itaalia duo ja Leedu duo. Kolmandat kohta jagasid Norra klaverikvintett ja Eesti duo.

7.-10. veebruarini 2018 toimus USA-s Floridas rahvusvaheline festival “Electroacoustic Barn Dance”, mille lõppkontserdil osales oma teosega “Butterfly in a Jar” häälele ja live-elektroonikale EMTA elektroakustilise osakonna magistrant Ksenia Zemskaja-Tšertkova. Tudeng esitas vokaalpartiid ja EMTA elektronmuusika õppejõud Hans-Gunter Luck juhtis live-elektroonikat.

Sama teosega valiti Ksenia Zemskaja-Tšertkova esinema ka New York City Electroacoustic festivalile, mis toimub tänavu 16.-22. juulini.

Festivali “Electroacoustic Barn Dance” korraldas Jacksonville’i Kunstiülikool. Festivalil tulid esitusele üheksa kontserti elektroakustilise muusikaga, neli installatsiooni ja neli ettekannet. Festivali osalejad olid valdavalt USA erinevate ülikoolide üliõpilased ja õppejõud.