Latest Posts

Esmaspäeval, 19. märtsil toimuvad Narva Muusikakoolis virtuaalsed meistriklassid. Noortele muusikutele annavad videosilla vahendusel erialatunde Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud ja tunnustatud muusikud Age Juurikas (klaver), Arvo Leibur (viiul) ja Toomas Vavilov (klarnet).

Tegu on Muusika- ja Teatriakadeemia virtuaalse avatud uste päevaga Narvas.

EMTA Loometegevuse ja välissuhete prorektori prof Henry-David Varema sõnul on Narva Muusikakoolis tugevad muusikaõpetuse traditsioonid. „Mitmed Narva Muusikakooli väljapaistvad noored muusikud on jätkanud oma õpinguid Muusika- ja Teatriakadeemias ning saavutanud tugevaid tulemusi,” ütles Varema. „Virtuaalsete meistriklassidega soovime pakkuda Narva õpilastele võimalust viimistleda oma mängutehnikat ja kogeda õppemeetodeid, mis neid ülikoolis ees ootab,” lisas Varema.

Sarnased Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia virtuaalsed meistriklassid toimusid 5. veebruaril Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis ning 12. märtsil Jerevani Riiklikus Konservatooriumis Armeenias. Eelmise aasta oktoobris toimus kontsert, kus reaalajas musitseerisid koos muusikud Tallinnas (EMTA kammersaalis) ja Minskis.

Virtuaalsed meistriklassid toimuvad viitevaba heli ja video ülekandetehnoloogia LoLa (low latency) abil. Tegu on tehnoloogiaga, mis pakub nii sujuvat ülekannet, et erinevates asukohtades paiknevad muusikud (kuni 4000km kaugusel) saavad musitseerida koos reaalajas. LoLa võimaldab parimat võimalikku heli ja videopildi kvaliteeti, mida ei suuda praegusel momendil pakkuda ükski teine ülekandetehnoloogia.

14. märtsil toimub EMTA kammersaalis avatud koosolek, kus arutatakse kõrghariduse pikemaajalisi eesmärke ja rahastamist. Üritust korraldavad Rektorite Nõukogu ning Haridus- ja Teadusministeerium. 

Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul on arutelu kõrghariduse rahastamise üle eluliselt vajalik. „Ehkki riik on kõrgharidusreformi järgsetel aastatel täiendavalt kompenseerinud ülikoolidele õppemaksu kaotamisest tekkinud tühimikku, on kõrgkoolid nüüdseks olukorras, kus vahendeid napib,“ ütles minister Reps. „Hakkame peatselt ette valmistama ülikoolidega sõlmitavaid uusi halduslepinguid järgnevaks kolmeks aastaks ja seega on aeg rahastamise teema kõrgkoolidega uuesti põhjalikult läbi arutada. Peame oluliseks ka heal tasemel õppejõudude järelkasvu tagamist ja selleks tuleb muuta õppejõudude palgad konkurentsivõimeliseks. Eesti kõrgharidus vajab riigilt lisaraha.“

Rektorite Nõukogu juhatuse esimees, Tallinna Ülikooli rektor Tiit Land märkis, et avatud aruteludeks Eesti kõrghariduse võimaluste ja valikute üle on viimane aeg, sest käärid ühiskonna ootuste ja kõrghariduse rahastamise vahel on kiiresti kasvanud. „Teema puudutab otseselt ka üldharidust. Pole õige noori julgustada õpetajaks õppima, kui ka õpetajate õpetajad ülikoolis oma töö eest väärilist tasu ei saa,“ lausus Land.

Avatud koosolekul osalevad lisaks rektoritele esindajad Haridus- ja Teadusministeeriumist, ülikoolidest ja rakenduskõrgkoolidest, Riigikogu kultuurikomisjoni liikmed, ettevõtjad ning üliõpilaste ja teiste ministeeriumide esindajad.

Minister Mailis Reps annab ülevaate Eesti kõrghariduspoliitika väljakutsetest. Ülikoolide vaatest kõrghariduse strateegilisele arendamisele räägib Tallinna Tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo. Ettevõtja vaadet kõrghariduse tulevikule avab Chemi-Pharm AS juhataja, TÜ nõukogu esimees Ruth Oltjer. Eesti Üliõpilaskondade Liidu mõtted kõrghariduse arengutele edastavad Eva Liina Kliiman ja Helena Veldre. Muutustest õppimises ja õpetamises teeb ettekande professor Mati Heidmets.

Ettekannetele järgneb paneeldiskussioon, milles osalevad Mailis Reps, Tiit Land, Ivari Ilja, Jaak Aaviksoo, Mart Kalm, Mait Klaassen, Tõnu Lehtsaar, Ruth Oltjer, Mati Heidmets ja üliõpilaste esindaja.

Ajakava.

Veebiülekanne on jälgitav SIIN. 

21. veebruaril Vanemuise kontserdimajas toimunud kontserdil “Maailma parim Eesti”, anti välja esimene dirigent Tõnu Kaljuste nimeline stipendium, mille pälvis helilooja Pärt Uusberg.

President Kersti Kaljulaid annab Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva eel riigi teenetemärgid tänuks 166 inimesele, kelle pühendumus oma kutsetööle või kogukonnale on muutnud kogu Eesti elu paremaks. Nende seas on ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia endine rektor ja pedagoog Peep Lassmann (riigivapi III klass), õppeosakonna spetsialist Margit Võsa (valgetähe V klass) ja kultuuriloo lektor Harry Liivrand (valgetähe V klass). Palju õnne!

Teenetemärgid on tunnustus Eesti inimestele ja meie toetajatele välisriikides nende sihikindluse eest oma tegevuses ning lojaalsuses põhimõtetele, millele toetub kaasaegne Eesti – avatusele ja demokraatiale, teadmistele ja ettevõtlikkusele, hoolimisele ja märkamisele.

Allikas:  https://www.postimees.ee/4397937/presidendilt-saab-teenetemargi-166-inimest ja https://kultuur.err.ee/679876/riikliku-teenemargi-saavad-ka-kumned-kultuuritegelased 

Eesti Kultuurkapital tunnustas elutööpreemiaga Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia endist rektorit, muusikapedagoogi ja pianisti Peep Lassmanni. Heliloomingu valdkonna peapreemia pälvis dirigent ja EMTA kuratooriumi liige Olari Elts, Eesti heliloomingu edendamise eest kodu- ja välismaal. Palju õnne!

Eesti Kultuurkapital jagab iga aasta preemiaid eelmise aasta silmapaistvamatele kultuuri- ja sporditegelastele. Igas Kultuurkapitali valdkonnas tunnustati ühe elutööpreemiaga loojaid pikaajalise loomingulise või spordialase tegevuse eest. Lisaks anti üle kehakultuuri ja spordi, kujutava ja rakenduskunsti, rahvakultuuri ning audiovisuaalse sihtkapitali aastapreemiad.

EMTA lavakunstikoolil ilmus elektrooniline kõrgkooliõpik
Teatripedagoogika muutuvas maailmas /
Theatre Pedagogy in a Changing World.

E-õpik ilmus eesti- ja ingliskeelse tasuta e-raamatuna (pdf), mis on üles laetud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning lavakunstikooli kodulehtedele. Õppematerjali esmane sihtrühm on lavakunstikooli ja teiste teatrikõrgkoolide üliõpilased. Ingliskeelse versiooni kaudu jõuab õppematerjal ka lavakunstikooli külalistudengite ja laiema auditooriumini.

Õppematerjal lähtub EMTA lavakunstikooli korraldatud rahvusvahelisest konverentsist “Teatripedagoogika muutuvas maailmas”, mis toimus 10.-12. juunil 2016 Teatris NO99. Konverents oli pühendatud lavakooli pikaajalise juhi emeriitprofessori Ingo Normeti 70. juubelile, et juhtida tähelepanu teatriõppe uuendamise jätkuvale vajadusele.

Nii konverentsi kui ka e-õpiku näol on tegemist lavakunstikooli jaoks erakordse sündmusega. Tegemist oli esimese suure konverentsiga lavakunstikooli ajaloos. Tegu oli ka esimese konverentsiga Eesti teatriuurimise ajaloos, kus esindatud võrdses mahus teooria ja praktika ehk ettekanded ja õpikojad. E-õpiku puhul on tegemist lavakunstikooli esimese õppematerjaliga, mis interaktiivse kakskeelse e-raamatuna tasuta ligipääsetav laiemale auditooriumile. See on oluline samm lavakunstikooli kui Eesti teatrialase loomeuurimuskeskuse arengus.

E-õpik on jagatud kahte ossa: teooria ja praktika. Teooria osast leiab: 1) prof Luule Epneri ülevaate postdramaatilisest teatrist, 2) dots Marion Jõepera läbilõike postdramaatilise dramaturgi tööpõllust, 3) prof Airi Liimetsa mõtiskluse teatriõppest läbi filosoofilise prisma, 4) prof Mara Kimele ja dots Elmars Senkovsi vestluse uutest lähenemistest näitlejaõppele Läti Kultuuriakadeemia teatrikoolis, 5) Teater NO99 lavastaja Tiit Ojasoo ülevaate lavastajatööst välismaal.

Teooria osa täiendavad kaks uurimusartiklit lavakunstikooli teatriuurijatelt. Teadur Madli Pesti annab ülevaate poliitilise teatri loomestrateegiatest. Lavastaja ja dotsent Anne Türnpu esitab oma pikaajalise tööga settinud üldistuse sellest, kuidas kujundada publiku ruumiloomet.

Praktilises osas on kuus õpikoda, mille korraldasid: 1) Lee Strasbergi meetodnäitlemisest näitleja Mihaela M. Mihut USA-st, 2) Rudolf Labani ja Yat Malmgreni tehnikast dots Per Nordin Rootsist, 3) liikumisharjutustest näitleja ja lavastaja Benny Claessens Belgiast, 4) füüsilisest teatrist prof Jüri Nael (RADA/EMTA), 5) häikimise tehnikast prof Anne-Liis Poll EMTAst ja 6) Alexanderi tehnikast dots Maret Mursa Tormis EMTAst.

Lisaks tekstidele leiab õppematerjalist ettekannete ja õpikodade videosalvestused, interaktiivsed viited, fotod ja lugemisnimekirjad. Nii on kogumik mõeldud toimima kaasaegses teatriõppes oluliste märksõnade ja teemakonspektide koguna, seda nii eesti kui inglise keeles – õppematerjalina kõigile teatriõppuritele ja -huvilistele.

Õppematerjali koostas ja toimetas lavakooli teadur Eva-Liisa Linder. Inglise keelde tõlkis dotsent Marion Jõepera. Fotod tegi lavakunstikooli üliõpilane Johan Elm. Küljendas ja kujundas Maite Kotta. E-õpiku väljaandja on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.

Rahvusvahelise konverentsi korraldamist ja e-õpiku väljaandmist toetasid Eesti Kultuurkapital ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.

Foto konverentsilt: Johan Elm

Eile, 28. detsembril asutati sihtasutus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Fond, mille eesmärk on koguda ja vahendada toetusi muusika- , teatri- ja kultuurikorralduslikule haridusele. Esimese, 1000-eurose annetuse tegi vastloodud fondi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor Ivari Ilja.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektori Ivari Ilja sõnul loodi fond eelkõige üliõpilaste toetamiseks. „Esimesed stipendiumid loodame välja anda juba ülejärgmisel aastal, kui Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tähistab oma 100. juubelit,” ütles Ilja. Lisaks hakkab fond välja andma preemiaid ja tunnustusauhindu ning toetama loomingu- ja teadusprojekte.

Rektori sõnul täidab fond aastaid kestnud vajaduse annetuste paigutamiseks. „Senini on EMTA-le adresseeritud annetuste ja päranduste vastuvõtmine fondi puudumise pärast olnud juriidiliselt keeruline, mistõttu oli selle loomine hädavajalik samm,” selgitas Ilja. “Fond võimaldab suurendada koostööd osapoolte vahel, kellele muusika- ja teatrivaldkonna käekäik korda läheb. Ideaalne väljund sellele on just praktiline: stipendiumid tublidele üliõpilastele, abi teadusprojektide rahastamisel või ka preemia teenekaile õppejõududele,” lisas Ilja.

“Sihtasutuse esimesi päevi näeme täna, kuid eelduste kohaselt on see täies elujõus, väärikas ning arvestatav panustaja meie haridusse mitmekümne ja miks mitte sajagi aasta pärast,” ütles Ilja.

EMTA vilistlaskogu juhatuse esimehe Indrek Laulu sõnul on fondi asutamine õige samm õiges suunas. „Fondi nõukogu viiest liikmest kaks on vilistlaskogu esindajad, seega jääb oluliseks vilistlaskogu roll ja panus. Tänan vilistlaskogu juhatust, EMTA rektoraati ja nõukogu, kes sihtasutuse loomisel on osalenud või otsust toetanud,” ütles Laul.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Fondi tööd juhib nõukogu, kuhu kuuluvad Indrek Laul, Ivari Ilja, Kristel Pappel, Rein Oja ja Eero Raun. Fondi juhatusse kuulub Marko Lõhmus.

Novembri alguses toimus Suurbritannias, Leiston Abbey’s Euroopa kammermuusika õpetajate assotsiatsiooni (ECMTA) aastakonverents, kus esitleti Suurbritannia kammermuusika õpetuse erinevaid vorme ja õpetamise metoodikaid. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast osalesid koverentsil prof Nataly Sakkos ja prof Marje Lohuaru. Samuti EMTA üliõpilasansamblid, kes võtsid osa meistrikursustest, kontserditest, ümarlauast ja infofoorumitest.

ECMTA viimastel aastakonverentsidel on lisandunud vajadus anda kammermuusikale laiem kõlapind – ürituste peaesinejateks on kutsutud erinevate valdkondade esindajaid. Sel korral esinesid ettekannetega: Matthew Jones (Guildhall School of Music and Drama), Richard Ireman (Royal Academy of Music; ChamberStudio, Kings Place), Andrew Quatermain (ProCorda Kammermuusika keskus Leiston Abbeys). Kai Christiansen’iga (San Francisco) on arenemas koostöö kammermuusika andmebaasi ja virtuaalse õppekeskkonna loomisel, Elisabeth Wilson rääkis oma õpetajast M. Rostropovitšist.

Aastakoosoleku teine eesmärk on Läänemeremaade muusikakõrgkoolide tudengite kammermuusika festivali korraldamine. Tegu on Eestis asutatud, algselt kolme Balti riigi festivaliga, millel on viiekümneaastane ajalugu.

Järgmine üldkoosolek toimub Varssavis, korraldaja on Chopin Muusikaülikooli kammermuusikaosakond. ECMTA üheks eesmärgiks on ühtlasi arendada Artistic Research rahvusvahelist platformi. EMTA kammermuusika doktorandid Annely Tohver ja Marie-Helen Aavakivi esitlevad oma doktoritööd, lisaks esinevad Chopin Muusikaülikooli kammermuusika doktorandid.

2007. aastal asutatud Euroopa kammermuusika õpetajate assotsiatsioonil (ECMTA, European Chamber Music Teachers Association) on sadakond liiget. Sealhulgas on muusikakõrgkoolid, keskastme muusikaõppeasutused, kammeransamblid, festivalid, üksikliikmed. Eestist kuuluvad organisatsiooni EMTA, Elleri nimeline Tartu Muusikakool, Otsa nim Muusikakool, MTÜ „In corpore“ ja Yxus Ensemble. ECMTA president on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud prof Marje Lohuaru.

8. detsembril kaitses EMTA kultuurikorralduse ja humanitaarainete keskuse lektor ja karjäärinõustaja Kaari Kiitsak-Prikk Estonian Business School`is edukalt oma doktoriväitekirja teemal “Managing Societal Interactions in the Context of Changed Legal Status of Estonian Public Cultural Organisations” (“Ühiskondliku koostoime juhtimine Eesti avalike kultuuriorganisatsioonide muutunud juriidilise vormi kontekstis”).

Kaari Kiitsak-Prikk analüüsib oma doktoritöös avalike kultuuriorganisatsioonide juriidilise vormi ehk sihtasutusteks muutumise rolli ühiskondliku koostoime juhtimisel. Väitekiri hõlmab kultuuripoliitikat, institutsionaalset muutust avalikus sektoris ja ühiskondliku mõju strateegilist juhtimist.

Kaari Kiitsak-Prikk on saanud magistrikraadi EMTA kultuurikorralduse programmis 2005. aastal, olnud selle programmi koordinaator ning õpetab aastaid akadeemias ettevõtlusega seotud aineid, juhendab kultuuriettevõtluse mooduli lõputöid. Ta on avaldanud teadusartikleid, samuti koordineerib EMTA poolt teadus-arendusprojekti “Higher Education Institution for Societal Engagement” ning on nõutud külalislektor teistes ülikoolides.

Esmaspäeval, 11. detsembril kell 17.00 avatakse Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia raamatukogus
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlaskogu koostöönäitus „Ühe eseme lugu“.

Näitus tutvustab ühe eseme kaudu EMTA mainekate vilistlaste ja õppejõudude elukäiku ja muusikapärandit.

Esimeseks eksponaadiks on Artur Lembale kuulunud kristallvaas.
Artur Lemba (1885–1963) oli pianist, pedagoog ja helilooja, töötas üle 40 aasta praeguses Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias klaveriõppejõuna.
Vaasi hõbeäärele on graveeritud: Lugupeetud ametivennale prof. Arthur Lemba’le. Tallinna Konservatooriumi öpejõud 1908–1928.

Avamisel saavad sõna EMTA vilistlaskogu esimees Indrek Laul ja Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi muusikaosakonna juhataja Kristo Matson.

Näituse on kujundanud Laura Kõiv.
Näituse kodulehekülg: http://tmm.ee/lemba
EMTA vilistlaskogust: http://www.ema.edu.ee/uldinfo/ulikoolist/vilistlased/eesti-muusika-ja-teatriakadeemia-vilistlaskogu/