Latest Posts

Äsja ilmus Emakeele Sihtasutuse (EKSA) väljaandel raamat “Mentem mortalia tangunt”, mis sisaldab valikut Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia emeriitprofessori Jaan Rossi teaduslikest töödest, mälestustest ja intervjuudest.

Eesti Teaduste Akadeemia liige Jaan Ross on hariduselt muusikateadlane, ent tema kirjutistel on kokkupuuteid kirjandusteaduse, keeleteaduse ja ajalooga. Raamatus leidub ka üks ilukirjanduslik tekst.

Õppe- ja teadusprorektor Margus Pärtlas märgib: “Mul on professor Jaan Rossi uue raamatu ilmumise üle väga hea meel. See raamat peegeldab hästi autori laia tegevusvälja ja mitmekülgseid huvisid. Jaan Rossi üks missioone on olnud muusikateaduse lähendamine teistele humanitaaria valdkondadele. Loodan, et tema uus raamat jõuab paljude lugejateni ja aitab kaasa meie muusikateaduse laiemale levikule.”

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Teost saab osta EMTA kodulehelt siit, EKSA kodulehelt ja suurematest raamatupoodidest.

Huvilistele võib soovitada lisaks sama autori sulest aasta varem ilmunud raamatut “Inimesed muutuvas ajas. Kuuendat põlve õpetaja” (Eesti Kirjandusmuuseumi teaduskirjastus).

Foto: Vallo Kruuser / Ekspress Meedia

10. detsembril kuulutasid Kultuuriministeerium ja Integratsiooni Sihtasutus välja lõimumispreemiate laureaadid. Aasta sillalooja tiitli pälvis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kooridirigeerimise juhtiv professor Hirvo Surva.

Kategoorias „Aasta sillalooja“ tunnustatakse projekte, mis ühendavad eesti ja muu emakeelega elanikkonda. Hirvo Surva pälvis tunnustuse suurejoonelise muusikaprojekti „ViruLaul24“ kunstilise juhina. Projekt tõi kokku Ida-Virumaa koolinoored ja Tallinna kooride õpilased, kes moodustasid ühendkoori, valmistudes taasiseseisvumispäevale pühendatud kontsertideks Kohtla-Järvel, Narvas ja Toilas. Koor esitas koos Narva linna sümfooniaorkestriga valitud koorilaule, tuues eesti kultuuri ja keele lähemale Ida-Virumaa noortele ning tutvustades ühtlasi mitmekesist kultuurielu ka eesti noortele.

„ViruLaul24“ oli emotsionaalselt ja kultuuriliselt ühendav algatus, mis puudutas nii osalejaid kui ka pealtvaatajaid. Tegu on Eesti Muusikanõukogu ellukutsutud suurprojektiga, mida toetasid Integratsiooni SA, Kultuuriministeerium, Kultuurkapital, Meresuu SPA, Viru Keemia Grupp, Balbiino, Astri keskus, Fama kaubanduskeskus, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Narva Sümfooniaorkester, Eesti Interpreetide Liit. Hirvo Surva, kes oli muusikaprojekti kunstiline juht, on mitmete ühendavate algatuste autor ja elluviija ning tema töö jätkab sildade loomist Eesti eri kogukondade vahel.

Lõimumispreemiaid on antud välja juba 25 aastat, tunnustades isikuid ja organisatsioone, kes edendavad kultuuridevahelist sidusust ja uute algatuste loomist.

Õnnitleme!

Loe lähemalt siit.

Allikas: Integratsiooni Sihtasutus

Gustav Ernesaksa 116. sünniaastapäeval teatas Eesti Rahvuskultuuri Fondi Gustav Ernesaksa allfondi nõukogu, et Ernesaksa koorimuusika edendamise stipendiumi pälvib tänavu Järvamaa kauaaegne muusikapedagoog ja koorimuusika edendaja Tiiu Schüts. Õppestipendiumi saab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistriõppe 2. aasta üliõpilane Martin Einmann.

Martin Einmann on lõpetanud Nõmme Muusikakooli, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikapedagoogika bakalaureuseõppe ning jätkab hetkel õpinguid kooridirigeerimise magistriõppes professor Hirvo Surva klassis. Martin Einmann tegutseb dirigendina Rahvusooper Estonia poistekoori ja Virumaa poistekoori juures ning on Kalevi kammerkoori peadirigent. Lisaks laulab ta Eesti Filharmoonia Kammerkoori lisakoosseisus ja Tumult Ensemble’is.

Stipendiumid antakse pidulikult üle 9. veebruaril Estonia kontserdisaalis toimuval Eesti Kooriühingu aastagalal.

Gustav Ernesaksa Fondi asutasid 1993. aastal Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, Eesti Kooriühing, Eesti Meestelaulu Selts, Eesti Rahvusmeeskoor ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Fondi eesmärk on väärtustada koorimuusikat. Fond annab igal aastal välja Gustav Ernesaksa nimelise koorimuusika edendamise stipendiumi ja õppestipendiumi.

Peastipendium määratakse igal üld- ja noorte laulupeo aastal. Stipendiumide väljaandmist rahastavad Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA ning Eesti Rahvuskultuuri Fond. Samuti kutsub fondi haldusnõukogu üles kõiki koore ja koorilauljaid fondi tegevust annetustega toetama, et üheskoos valdkonna arendajaid toetada ja tunnustada.

Õnnitleme!

11. detsembril Tartus toimunud pidulikul autasustamisel tunnustati 2024. aasta parimaid üliõpilaste teadustöid. Mõlemad riikliku konkursi peapreemiad läksid Tartu Ülikooli. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna doktoriõppe üliõpilaste astmes tuli teine preemia Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiale – tunnustuse pälvis Vittoria Ecclesia konkursitöö „Piire ületav harjutamine: muusikalise meisterlikkuse arendamine ajaloolise klarneti pakutavate võimaluste kaudu“, juhendajad: Toomas Siitan, Peeter Sarapuu. 

Peapreemia pälvisid Kristjan Pulk sotsiaalteaduste valdkonna doktoritööga „Eraisikute finantsotsuste mõjutamine informatsiooni pakkumise abil“ ja Katariina Kurina loodusteaduste valdkonna magistritööga „Ida-lontmudila (Proterorhinus semipellucidus (Kessler, 1877)) naturaliseerumise hindamine Soome lahes otoliitide mikrostruktuuri ja -keemiaga“. 

Teadusagentuuri juhatuse esimehe Anu Noorma sõnul on väga oluline tunnustada neid, kes juba tudengina on saavutanud oma tehtud teadustööga silmapaistvaid tulemusi. „Avar maailmavaade ja hea haridus on eriti olulised just keerulistel aegadel, nagu praegu. See annab tunduvalt rohkem eeliseid,“ ütles Noorma. „Põhjalikke, järjekindlaid ja originaalse mõtlemisega noori on vaja igas valdkonnas, kuid loodetavasti annab oma teadustöö eest tunnustuse saamine neile tublidele noortele juurde indu, et ka teadusteel jätkata.“    

Kokku anti välja 102 preemiat, millest 57 on riiklikud preemiad ja 45 eripreemiad. Riiklikud preemiad anti välja kolmes õppeastmes (rakendus- ja bakalaureuseõpe; magistriõpe; doktoriõpe) ning kuues teadusvaldkonnas (loodusteadused; tehnika ja tehnoloogia; arsti- ja terviseteadused; põllumajandusteadused ja veterinaaria; sotsiaalteadused; humanitaarteadused ja kunstid). Tänavu tunnistati rahalise preemia väärilisteks 95 konkursile esitatud tööd. Komisjonipoolse äramärkimise riikliku tänukirjaga sai 31 autorit. Samuti tunnustati esimese preemia saanud autorite tööde juhendajaid. 

”Tänavune konkurss on eriline seetõttu, et esmakordselt läks üks peapreemiatest magistritööle,“ ütles hindamiskomisjoni esimees Uku Lember. „On hea meel näha, et parimate tööde autorid on esitanud konkursile küpseid ja kõrgetasemelisi teadustöid, mis ületavad mitmekordselt oma tasemeastme tööde ootusi. Oli väga mahukaid töid, mille puhul laboratoorsete uuringute või empiirilise materjali hulk eristusid teistest märkimisväärselt. Ning samuti oli väga praktilise väärtusega töid, mis annavad konkreetseid soovitusi edasisteks rakenduslikeks arendusteks nii Eestis kui ka maailmas ja panustavad seeläbi valdkonna laiemasse arengusse,“ tõdes Lember.  

Eripreemiad andsid välja Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Teaduste Akadeemia president, Eesti Teaduste Akadeemia riigiõiguse sihtkapital, Rahandusministeerium, Kliimaministeerium, Justiitsministeerium, Muinsuskaitseamet, Siseministeerium, Välisministeerium, Riigikogu Kantselei, ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 

Rohkem infot siit.

Õnnitleme!

Allikas: Eesti Teadusagentuur

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Eesti Noorsooteatri koostööl põhinev kaheaastane magistriprogramm keskendub visuaalteatri erinevate vormide ja võimaluste tutvustamisele ning omandamisele. Kursuse juhendaja on Eesti Noorsooteatri kunstiline juht, lavastaja ja näitleja Mirko Rajas ning erialaõppejõud Taavi Tõnisson ja Mart Koldits, lisaks valdkonna praktikud nii kodu- kui ka välismaalt. Õpe on avatud looverialade inimestele olenemata nende senisest tegevusalast – olgu selleks teater, kujutav kunst, helikunst, disain, arhitektuur, koreograafia, skulptuur või mõni muu loomevaldkond.

Visuaalteatri õpe toimub meistriklasside ja loovpraktika kaudu, kus teooria ja praktika on omavahel tihedalt seotud. Programm pakub kokkupuudet paljude lavastusliikidega, aidates arendada visuaalset ja loovat mõtlemist ning toetades seeläbi isikupärase kunstnikukäekirja väljakujunemist. Õpe keskendub lugude jutustamisele visuaalsete väljendusvahendite kaudu, kasutades selliseid lavastusliike nagu nuku-, materjali-, objekti- ja füüsiline teater, aga ka multimeedia- ning installatsioonikunst.

Kaheaastane programm algab septembris 2025 ja lõpeb juunis 2027. Avaldusi saab esitada infosüsteemis sais.ee 10. detsembrist 2024 kuni 20. veebruarini 2025. Infotund huvilistele on 30. jaanuaril 2025 kell 16.00 lavakunstikooli valges saalis (Toom-Kooli 4), osaleda saab ka zoomis.

Lisainfo: lavakunst.ee

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Eesti Noorsooteatri koostööl põhinev kaheaastane magistriprogramm keskendub visuaalteatri erinevate vormide ja võimaluste tutvustamisele ning omandamisele.

Kursuse juhendaja on Eesti Noorsooteatri kunstiline juht, lavastaja ja näitleja Mirko Rajas ning erialaõppejõud Taavi Tõnisson ja Mart Koldits, lisaks valdkonna praktikud nii kodu- kui ka välismaalt. Õpe on avatud looverialade inimestele olenemata nende senisest tegevusalast – olgu selleks teater, kujutav kunst, helikunst, disain, arhitektuur, koreograafia, skulptuur või mõni muu loomevaldkond.

Visuaalteatri õpe toimub meistriklasside ja loovpraktika kaudu, kus teooria ja praktika on omavahel tihedalt seotud. Programm pakub kokkupuudet paljude lavastusliikidega, aidates arendada visuaalset ja loovat mõtlemist ning toetades seeläbi isikupärase kunstnikukäekirja väljakujunemist. Õpe keskendub lugude jutustamisele visuaalsete väljendusvahendite kaudu, kasutades selliseid lavastusliike nagu nuku-, materjali-, objekti- ja füüsiline teater, aga ka multimeedia- ning installatsioonikunst.

Õppekava on pikemalt lahti kirjutatud siin.

Kaheaastane programm algab septembris 2025 ja lõppeb juunis 2027. Avaldusi saab esitada infosüsteemis sais.ee 10. detsembrist 2024 kuni 20. veebruarini 2025. Infotund huvilistele toimus 30. jaanuaril 2025 (vt allpool).

PRAKTILINE INFO

Õppetöö toimub september 2025 – juuni 2027
1. semestril  2 korda nädalas (pühapäeviti ja esmaspäeviti kl 9.00–19.00)
2. semestril 6 päeva nädalas (esmaspäevast laupäevani kl 9.00–19.00)
3. semestril 1 kord nädalas (esmaspäeviti kl 9.00–19.00)

4. semestril lõputöö ettevalmistus. Lõputöö seminarid ja loengud lepitakse kokku jooksvalt.
Magistritöö on lavastaja-, näitleja- või kunstnikutöö lavastuses, mis etendub rahvusvahelisel visuaalteatri festivalil Tallinn Treff mais 2027, ja seda tööd analüüsiv loovuurimuslik essee.

ÕPPEKAVA

Praktilised meistriklassid:

• erialakirjanduse seminar;
• visuaalteatri algteadmised praktikas;
• visuaalteatri meistrikursus I (objekti-, nuku- ja materjaliteater);
• visuaalteatri meistrikursus II (füüsiline teater);
• visuaalteatri meistrikursus III (tehnoloogiline ja multimeediateater).

Teatripedagoogika ained:

• psühholoogia;
• õppimine ja areng;
• pedagoogilise erialakirjanduse seminar;
• lavakunsti pedagoogika;
• pedagoogiline praktika;
• loengud visuaalteatri ajaloost ja tänapäeva etenduskunstidest, draamateooriast, kompositsioonist ja kaasaegsest kunstist.

AVALDUSED

Avalduste esitamine sisseastumise infosüsteemi sais.ee keskkonnas 10.12.2024–20.02.2025.

• Avaldusele lisada:

1. CV
2. loominguline portfoolio (seniste loominguliste tööde kirjeldused või tutvustusmaterjalid. Võib lisada fotosid, videofaile, veebilinke)
3. motivatsioonikiri teemal “Millist teatrit ma tahan lavastaja/näitlejana/kunstnikuna teha ja kuidas EMTA visuaalteatri magistriprogramm mind selles aidata võiks?” (3500–7000 tähemärki)

INFOTUND

Magistriprogrammi tutvustav infotund toimus 30. jaanuaril. Seda saab järele vaadata siit.

Vastuvõtuperiood 01.03–09.04.2025.

I voorus hinnatakse kandidaate  motivatsioonikirja ja portfoolio põhjal.

II voor toimub kollokviumi vormis 9. ja 10. märtsil.

III voor toimub 2-päevase praktilise meistriklassina 6. ja 7. aprillil.

Foto: Siim Vahur

Sel aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias toimunud Põhja- ja Baltimaade suurim pärimusmuusika konverents NORDTRAD pälvis Eesti Rahvatantu ja Rahvamuusika Seltsi preemia aasta parima sündmuse kategoorias.

Konverentsist võttis osa enam kui 150 osalejat, pakkudes nädala jooksul töötubasid, ühismänguvõimalusi ja kontserte, kus noored muusikud ja õppejõud jagasid oma loomingulist energiat. Sündmuss sidus kokku eri riikide muusikatraditsioonid, andes võimaluse jagada kogemusi ja õppida üksteiselt.

Õnnitleme!

Novembri lõpus esitleti Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Eesti Muusikateaduse Seltsi ajakirja Res Musica 16. numbrit, mis on seekord pühendatud popmuusikale ja subkultuuridele.

“Artiklid on temaatiliselt väga seinast seina. Sellest hoolimata näitavad need üsna selgelt, mis on tänaste pigem noorema põlve autoritel globaalselt hingel. Esmajoones tundub, et sageli huvitab neid rohkem muusika sotsiaalse kommentaarina ümbritsevale kui asjana iseeneses,” kommenteeris numbri koostaja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teadur Brigitta Davidjants, kes oma argitöös uurib ka ise kohalikku popmuusikat.

Uuest numbrist leiab seitse teadusartiklit. Kerli Kirch Schneider ja Katrin Tiidenberg vaatlevad naiselikkuse kujutamist Eesti popmuusikas ning Jaana Davidjants muusika rolli ukrainlaste näitel TikToki sõjaaktivismis. Polina Holitsyna vaatleb Eesti pagan metal’i subkultuuri autentsuse konstruktsioone ning Natalie Mets Sveta baari näitel klubikultuuri lõimivat potentsiaali. David Čelakovský analüüsib Tšehhi räppari Meitoni näitel muusikaloome positiivset mõju vaimsele tervisele ning Marju Raju ja Brigitta Davidjants seda, kuidas vähendab koorilaul lauljate ärevust ja tõstab nende meeleolu. Jānis Daugavietis ja Arnis Balčus analüüsivad fotode põhjal Riia kaasaegset underground-skeenet.

Artiklid on avaldatud inglise keeles ja eestikeelsete resümeedega või eesti keeles ingliskeelsete resümeedega. Res Musicast leiab ka ühe tõlkeartikli, kahe raamatu arvustused ning Eesti Muusikateaduse Seltsi sündmuste kroonika. Numbri koostas Brigitta Davidjants ja toimetas Anu Schaper, ajakirja peatoimetaja on Toomas Siitan.

Ajakirja saab vabalt lugeda veebist ja füüsilisel kujul osta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia veebipoest.

Reede õhtul selgusid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis X Eesti Pianistide Konkursi auhinnasaajad. I preemia pälvis Fortunato Salvador García Piquer, II preemia Yue Jia, III preemia Tiit Tomp. Finalistidiplomid said Piret Mikalai, Madis Sikk, Sofia Khvichia.

Eripreemiad:

MozartFesti eripreemia: kontsert 17. detsembril Kadrioru lossis festivalil MozartFest – Piret Mikalai

Eesti Klaveriõpetajate Ühingu Tulevikulootuse eripreemia 500 eurot – Madis Sikk

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia eripreemia: õppe- või kontsertreis 1000 euro väärtuses – Tiit Tomp

Kohustusliku teose, Jüri Reinvere “Ööpilt tsepeliinidega”, eripreemia 300 eurot parimale esitajale – Sofia Khvichia

Pärnu Linnaorkestri eripreemia: kontsert Pärnu Linnaorkestriga konkursile järgneva kahe hooaja jooksul – Madis Sikk

Vanemuise Sümfooniaorkestri eripreemia: esinemine Vanemuise Sümfooniaorkestri solistina konkursile järgneva kahe hooaja jooksul – Madis Sikk

Tallinna Filharmoonia eripreemia: kontsert Tallinna Kammerorkestriga järgmisel hooajal – Sofia Khvichia

Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri eripreemia: esinemine Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri solistina – Madis Sikk

I preemiaga kaasneb esinemine EMTA ja Postimehe Fondi kontserdisarjas “Klaverikunst” järgmisel hooajal.

Eesti Pianistide Konkurss on kodumaiste talendikate klaverimängijate kasvulava, mille juured ulatuvad 1968. aastasse. Kümnendat korda toimunud konkurss leidis aset 28. novembrist 6. detsembrini Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis. 

Konkursil astusid võistlejad üles kolmes voorus. Esimeses voorus tuli esitada polüfoonia, Haydni, Mozarti või Beethoveni sonaat ning etüüdid. Teise vooru kava võimaldas noortel pianistidel valida esitamiseks teosed, mis nende isikupära ja võimeid kõige enam toetaks. Lisaks oli kavas konkursile traditsiooniliselt tellitud uudisteos Eesti heliloojalt, kelleks seekord oli Jüri Reinvere. Kolmandas, finaalvoorus oli parimatel osalejatel võimalus astuda solistina üles koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga maestro Arvo Volmeri juhatusel.

Žüriisse kuulusid Aaron Shorr (žürii esimees, Šotimaa), Zbignievas Ibelgauptas (Leedu), Juris Kalnciems (Läti), Ivari Ilja ja Mati Mikalai.

X Eesti Pianistide Konkurssi korraldasid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Eesti Pianistide Liit. 

Konkursi voore ja finaalkontserte saab järele vaadata siit:

I voor

29. nov 2024 kell 10.00-16.50
https://youtube.com/live/cOct4W4uFPA?feature=share

30. nov 2024 kell 10.00-16.10
https://youtube.com/live/iklocVs8Cv4?feature=share

1. dets 2024 kell 10.00-16.10
https://youtube.com/live/usR8l1U8Y78?feature=share

II voor

2. dets 2024 kell 10.00
https://youtube.com/live/bCbnzidy2mw?feature=share

3. dets 2024 kell 10.00
https://youtube.com/live/QDz-MiukL68?feature=share

Finaalvoor

5. dets 2024 kell 19.00
https://youtube.com/live/b1K7ERClQ6U?feature=share

6. dets 2024 kell 19.00
https://youtube.com/live/smle5ZUuQoQ?feature=share

Fotod: Rene Jakobson

13. detsembril külastab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat G. Martucci nimelise konservatooriumi (Salerno) delegatsioon. Külastuse raames peetakse muusikateaduslik sümpoosion, mis keskendub Giovanni Martucci ja Eduard Tubina muusikale.

Sümpoosioni kava on kättesaadav siit.