Latest Posts

15. juunil esietendub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia black box’is EMTA lavakunstikooli XXXI lennu lõpetaja ja heliloomingu eriala vilistlase, noore lavastaja-helilooja Astra Irene Susi muusikateatri lavastus “Vankumatu”. Lavastuse raames tulevad kokku erineva taustaga teatritegijad, valdkonna professionaalid, kelle hulgast leiab nii klassikalisi kui ka popmuusikuid, kaasaegseid etenduskunstnikke, fotograafe, drag-artiste ja näitlejaid, sealhulgas akadeemia õppejõude ja vilistlasi. Publiku ette astuvad Anne Türnpu, Florian Wahl, Johhan Rosenberg, Eva Maria Aru, Olga Bulavina, Toomas Hendrik Ellervee, Alana Proosa, Ms. Elsa, Lauren Grinberg, Katariin Raska ja Karl Tipp.

Tegemist on maksimalistliku lavastusega, milles kohtuvad õhulosside ehitajad, Dionüüsose šamaanid, julgusest segadusse viidud sõdurid ja vabadusest iiveldavad narrid. Lavastuse tegemiseks andis tõuke Hans Christian Anderseni “Vankumatu tinasõduri” muinasjutt. Susi keskendub lavastuses fantaasiatele, mida inimene kedagi või midagi ihaldades loob, ning hetkedele, mil kõik ette kujutatu illusiooniks osutub.

“Vankumatu” on Astra Irene Susi debüütlavastus. Susi on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia heliloomingu erialal ning on hetkel lõpetamas EMTA lavakunstikooli näitleja erialal. Tulenevalt oma interdistiplinaarsest taustast on Susi soov muusikute ja etendajate rolle laval võrdsustada, mida muusikateater hästi võimaldab. Seega on kõik etendajad asetatud enda jaoks uude ja tundmatusse konteksti, tänu millele saavad nad end publiku jaoks ootamatutes rollides näidata.

Lisaks Susile aitavad lavastuse loomisele kaasa dramaturgid Heneliis Notton ja Martin Kirsiste, kostüümikunstnik Karl-Christoph Rebane, stsenograaf Kairi Mändla (assistent Grete Lepp) ja loovprodutsent Anita Kodanik. Laval näeb ka kunstnik Terje Ojaveri skulptuure. Etendused toimuvad vaid viiel korral: 15., 16., 17., 18. ja 19. juunil EMTA black box’is. Lavastust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet.

Rohkem infot siit. Piletid Piletikeskusest.

Meediakajastusi:
Astra Irene Susi tõi lavale oma esimese teose “Vankumatu” (Aktuaalne kaamera, ERR, 15.06.2024)
15. juunil esietendub muusikateatri lavastus “Vankumatu” (Klassikaraadio, 14.06.2024)
Kuku. Saalis (Kuku raadio, 12.06.2024)
Kiirkohting: Astra Irene Susi (Müürileht, 10.06.2024)
Astra Irene Susi: tahtsin teha lavastust, mida sooviksin ise vaadata (ERRi kultuurisaade OP, 30.05.2024)
Lavakunstikooli lõpetav Astra Irene Susi toob välja žanreid segava lavastuse (ERR, 21.05.2024)

EMTA lavakunstikooli 32. lennu üliõpilased on Erasmus üliõpiasvahetuse raames alustanud oma õpinguid Londoni külje all asuvas Rose Bruford College’s.  32. lennu 17 üliõpilast (11 näitlejat, 4 lavastajat ja 2 dramaturgi) õpivad Suurbritannias mais ja juunis ning vahetus võimaldab noortel lavakunstnikel tutvuda uute teatritegemise viisidega nii Sophie Powelli, Guillaume Pigé ja Peta Lily tundides kui ka Londoni rikkaliku teatrielu vaadeldes.

Üliõpilasvahetus lavakunstikooli ja Rose Bruford College’i vahel sai alguse 2001. aastal ja seekordse vahetuse käigus olid sealsed üliõpilased lavakoolis õppimas 2024. aasta jaanuarist märtsini.

Eesti üliõpilaste reis sai võimalikuks tänu Erasmus programmile, Eesti Kultuurkapitalile ja paljudele toetajatele. Aitäh!

Foto: Rose Bruford College

Mitmetele Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia erialadele on vastuvõtt selleks aastaks lõppenud, kuid veel on aega kandideerida järgmistele õppekavadele:

• Muusika interpretatsioon (bakalaureuse- ja magistriõpe)
• Helilooming ja muusikatehnoloogia (bakalaureuse- ja magistriõpe)
• Jazzmuusika (bakalaureuse- ja magistriõpe)
• Pärimusmuusika (bakalaureuseõpe)
• Kaasaegne improvisatsioon (magistriõpe)
• Muusikakultuur (bakalaureuseõpe)
• Muusikateadus (magistriõpe)
• Muusikapedagoogika (bakalaureuseõpe)
• Muusikaõpetaja (magistriõpe)
• Interpretatsioonipedagoogika (bakalaureuse- ja magistriõpe)
• Kaasaegsed etenduskunstid (magistriõpe, ingliskeelne)

Avalduste esitamise tähtajad:

3. juuni 20.00 – bakalaureuse- ja magistriõppekavad, mille õppekeel on inglise keel

25. juuni kell 17.00 – bakalaureuse- ja magistriõppekavad, mille õppekeel on eesti keel

1. juuli kell 15.00 – muusikaõpetaja eriala (Tallinna Ülikooli ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ühisõppekava)

1. juuli kell 20.00 – kaasaegsete etenduskunstide eriala

Enamik EMTA erialadest eeldab kandideerijatelt tõsist muusikalist ettevalmistust, kuid valikus on ka laiemapõhjalise vastuvõtuga alasid, kus nõuded ei ole nii erialaspetsiifilised – piisab muusikalise kirjaoskuse aluste tundmisest ja huvist siduda oma elu muusikaga.

Akadeemiat tutvustavat videot saab vaadata siit. Loe ka artiklit siit.

Vastuvõtuinfo leiab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kodulehelt siit. 

Lisainfo:
vastuvott@eamt.ee
tel 6675 709

15. mail toimus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias muusika interpretatsiooni osakonna VII Lied-duo konkurss. Žürii koosseisus Pille Lill (esimees), Helin Kapten ja Martti Raide otsustas välja anda järgmised auhinnad:

I preemia – Annabel Soode / Rose Louise Thomas (juhendaja vanemlektor Kristi Kapten)
Muusikute fondi PLMF eripreemia: kontsert PLMF-i hooajal 2024/2025

II preemia – Viktoriya Lykova / Viola Asoskova (juhendaja vanemlektor Kristi Kapten)

II preemia – Marta Ojasoo / Hyerin Youk (juhendaja vanemlektor Martti Raide)

Õnnitleme!

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kandle eriala 1. kursuse tudeng Paula Linde (õppejõud Kristi Mühling) võitis äsja Soomes Rahvusvahelisel Kandlekonkursil 1. koha professionaalide sarjas.

Iga nelja aasta tagant toimuvat Rahvusvahelist Kandlekonkurssi korraldab Soome Kandleliit ja seekordse konkursi patroon oli viiuldaja, dirigent ja helilooja Pekka Kuusisto.

Rohkem infot: www.kantele.net

Õnnitleme!

7. mail tähistati piduliku kontserdiga Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis viie aasta möödumist koostööprojekti „EMTA õppejõudude meistriklassid muusikakoolides“ algusest.

Kontserdile olid kutsutud esinema meistrikursustel osalenud väljapaistvad noored muusikud kokku kolmeteistkümnest muusikakoolist.

Aastatel 2019–2024 on rektori fondi toel toimunud muusikakoolides üle 280 meistriklassi, milles on osalenud kokku üle 2500 õpilase. Meistriklasside kuulamine on samal ajal olnud tõhusaks täiendusõppeks ka ligikaudu 950 õpetajale.

Kontserdile eelnenud ümarlaua teemadeks olid instrumendiõpetuse peamised  sõlmpunktid:  õpilaste motiveerimine, nende erialane ettevalmistus professionaaliks kujunemise teel, õpetajate täiendusõppe ja mentoriprogrammide vajalikkus. Ümarlauda modereeris rektor prof Ivari Ilja, paneelis avaldasid oma mõtteid prof Jaak Sooäär, vanemlektorid Kristina Kriit, Heiki Mätlik, Kai Ratassepp, Mart Laas ja Lauri Väinmaa ning Eesti Muusikakoolide Liidu juhatuse aseesimees Kätlin Virgo.

Rektori tänukirja silmapaistva panuse eest meistriklasside läbiviimisesse muusikakoolides aastatel 2019–2024 pälvisid saksofoni emeriitprofessor Olavi Kasemaa, viiuli professor Mari Tampere-Bezrodny, klarneti professor Toomas Vavilov, viiuli vanemlektor Kristina Kriit, klarneti lektor Soo-Young Lee, kitarri vanemlektor Heiki Mätlik, flöödi vanemlektor Mihkel Peäske, klaveri vanemlektor Kai Ratassepp, saksofoni vanemlektor Virgo Veldi ja klaveri vanemlektor Lauri Väinmaa.

Meistriklasside tellimiseks palume ühendust võtta EMTA täienduskoolituskeskusega e-posti aadressil tkk@eamt.ee.

Fotod: Vahur Lõhmus

Kolmapäeval, 8. mail andis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppe- ja teadusprorektor Margus Pärtlas akadeemia suures saalis koolikontserdi raames üle EMTA teaduskooli esseekonkursi „Muusika ja mina – mina ja muusika“ preemiad. Ajakirja Muusika eripreemiad andis üle peatoimetaja Ia Remmel.

Sel aastal laekus konkursile töid Tallinnast, Harjumaalt, Hiiumaalt, Jõgevamaalt, Võrumaalt, Põltsamaalt, Pärnust, Türilt, Raplast ja Kohtla-Järvelt.

Töid hindas EMTA komisjon koosseisus nooremteadurid Meeta Morozov, Veeda Kala ja Kadi Kaja ning vanemlektor Kaari Kiitsak-Prikk.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teaduskooli korraldatav ideekonkurss „Muusika ja mina –mina ja muusika“ toimus neljandat korda. Kirjalike tööde mõõduvõtmise eesmärk on julgustada gümnaasiumiõpilasi avaldama oma mõtteid muusikast ja selle rollist. Akadeemiale on väga oluline, et iga noor saaks võimaluse jagada oma ideid muusikaelu rikastamiseks ning et nende arvamused oleksid osa meie tänasest muusikakultuurist.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia andis välja järgmised rahalised preemiad:

I preemia – Trino Arras, Vanalinna Hariduskolleegium
Esseele, mis avardavate seostele ja sügavale sünteesile toetudes analüüsib muusikat kui suhtlusvahendit; on suurepärase keelekasutusega ja pakub nauditavat lugemiselamust.

II preemia – Marie Teppart, Vanalinna Hariduskolleegium
Värske ja loomingulise vaatenurga eest ning tšellole sõnaõiguse andmise eest.

Muusikaettevõtluse eripreemia praktiliselt ja konkreetselt kaasaegse produtsendi perspektiivi kajastamise eest – Emil Videnski, Tallinna Tõnismäe Riigigümnaasium

Koolimuusika eripreemia essee eest, mis kajastab tabavalt ja isikupäraselt muusikaõpetaja kui suunamudija rolli – Liisi Kauber, Kohtla-Järve Gümnaasium

Eripreemiad:

Muusikaajaloo eripreemia sisuka ja põhjaliku Ukraina laulu tausta kajastuse eest – Anastasia Drabovska, Jõgevamaa Gümnaasium

Eripreemia sümpaatse isiklikust perspektiivist lähtuva tervikliku ja sisuka töö eest – Elis Vaher, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium

Teadliku Kuulamise Eripreemia eristuva ja kriitilise vaatenurga eest – Aino Rahel Aimla, Vanalinna Hariduskolleegium

Ajakirja Muusika eripreemiad:

Trino Arras, Vanalinna Hariduskolleegium
Liisi Kauber, Kohtla-Järve Gümnaasium
Robert Otsing, Vanalinna Hariduskolleegium

Õnnitleme laureaate! Aitäh kõikidele osalejatele ja juhendajatele!

Preemia saajatega, kes ei saanud kohal viibida, võetakse ühendust.

Fotode autor: Rene Jakobson

Täna kuulutati välja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) kaasaegsete etenduskunstide rahvusvahelise magistriprogrammi (CPPM – MA in Contemporary Physical Performance Making) külalisõppejõudude nimekiri aastateks 2025–2027. Järgneval kahel aastal on Eestisse taaskord oodata mitmeid maailma tipptegijaid, kes kaasaegsete etenduskunstide magistritudengitega meistrikursusi läbi viivad:

Marina Abramović (Serbia)

Anne Bogart (Ameerika Ühendriigid)

Wim Vanderkeybus | Ultima Vez (Belgia)

Maxin Doyle | Punchdrunk (Suurbritannia)

Ivo Dimchev (Bulgaaria)

Guillermo Gomez-Pena | La Pocha Nostra (Ameerika Ühendriigid)

Balitronica Gomez | La Pocha Nostra (Ameerika Ühendriigid)

Grzegorz Bral | Song of the Goat (Poola)

Hannes Langolf | DV8 Physical Theatre (Saksamaa)

Eddie Martinez | Tanztheater Wuppertal Pina Bausch (Saksamaa)

Akram Khan Company (Suurbritannia)

Young Boy Dancing Group (rahvusvaheline)

Marco Donnarumma (Itaalia)

Julian Boal | Escola de Teatro Popular (Brasiilia)

Guillaume Pige | Theatre Re (Suurbritannia)

Ivana Jozic | Troubleyn (Belgia)

Maria Kolegova | Ultima Vez (Belgia)

Stacy Makishi (Hawaii)

Ephia Djalma (Prantsusmaa)

Gey Pin Ang (Singapur)

Henry McGrath (Suurbritannia)

Peader Kirk (Suurbritannia)

Mart Kangro (Eesti)

Physical Lab (Suurbritannia)

Gecko (Suurbritannia)

Mirko Rajas (Eesti)

Taavi Tõnisson (Eesti)

Kaasaegsete etenduskunstide õppekava kasvas välja arusaamast, et kõige jõudsam kunstiline areng järgneb kohtumistele inspireerivate loovisikutega. Õppekaval õppides saab osa kõige põnevamatest loomingulistest praktikatest ja protsessidest, mis parasjagu etenduskunstide valdkonda ümber defineerivad. CPPM viib õppimise klassiruumist välja ja toob protsessi keskmesse praktilise õppe maailmas tooniandvate etenduskunstnike juhtimisel. Üliõpilased töötavad põnevate lavastajate, koreograafide, etenduskunstnike ja truppidega kogu maailmast, et edendada aktiivse koostöö, koosloome ja etendamise abil oma loomepraktikaid.

5. mail ja 25. juunil toimuvad online infotunnid, mille eesmärk on anda kaasaegsete etenduskunstide rahvusvahelisse magistrantuuri sisseastumisest huvitatutele võimalus saada täpsemat teavet kandideerimis- ja vastuvõtukatsete kohta ning küsida täiendavat teavet õppekava ja õppetöö korralduse kohta. Lisaks põhiõppejõududele on kohal ka endised ja praegused CPPMi üliõpilased, kes jagavad oma kogemusi. Osalemiseks palume registreeruda siin.

Avaldusi CPPM õppekaval õppimiseks saab esitada 1. juulini 2024.  Vastuvõtukatsed toimuvad Tallinnas 19.–22. septembrini 2024. Õppetöö algab 20. jaanuaril 2025.

Lisainfo CPPM kodulehel www.mastersincppm.com

Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri (HAKA) hindamisnõukogu otsustas akrediteerida Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) järgmiseks seitsmeks aastaks. Ühtlasi omistatakse Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiale Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri kvaliteedimärk.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) esitas taotluse institutsionaalse akrediteerimise läbiviimiseks Belgias asuva agentuuri MusiQuE (Music Quality Enhancement) poolt. Hindamine viidi läbi vastavalt MusiQuE standarditele, kuid tihedat koostööd tehti ka Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuriga.

HAKA juhataja Heli Mattisen selgitab, et MusiQuE on erinevate esitluskunsti valdkondades tegutsevate kõrgkoolide organisatsioonide poolt asutatud agentuur, mis on spetsialiseerunud just nendes valdkondades tegutsevate kõrgkoolide kvaliteedihindamisele. „HAKA hinnangul on kõrgkoolide endi algatusel käivitatud spetsialiseeritud agentuuri kaasamisel selge lisaväärtus. HAKA-l ja MusiQuE-l oli võimalik kogu protsessi jooksul üksteiselt õppida,“ lisas ta.

Hindamisnõukogu võttis otsuse vastu tuginedes rahvusvahelise hindamiskomisjoni raportile. Otsuses toodi välja, et akadeemiat tervikuna iseloomustab selge arusaam oma identiteedist, mis väljendub ka tema missioonis ja visioonis ning kõigil hindamiskülastuse intervjuudel väljendus EMTA liikmeskonna võrdse lugupidava kohtlemise, asjatundlikkuse ja pühendumuse kõrge tase ning jagatud kvaliteeditunnetus. Kiidusõnu leidis ka võrdse kohtlemise usaldusisiku ametikoha loomine EMTA poolt. Lisaks tunnustati EMTA häid koostöösidemed teiste Eesti ülikoolide ja teadusasutustega interdistsiplinaarsete projektide läbiviimisel. Komisjon toob välja, et viis, kuidas EMTA oma eesmärke ja kultuurisektori vajadusi haridusprotsesside kaudu ellu viib, arvestades seejuures ka riiklikke strateegiaid ja ühiskonna ootusi, on muljetavaldav. Täpsemalt väljatoodud tugevustest ja parendusvaldkondadest ja soovitustest Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri kodulehel siit.

„Institutsionaalne akrediteerimine on iga ülikooli jaoks oluline protsess, mille käigus väliseksperdid hindavad kõrgkooli tegevuse vastavust õigusaktidele, eesmärkidele ja arengukavale. Meie jaoks on eriti tähtis, et sõltumatud valdkonna tippspetsialistid hindasid meie tegevust ka valdkonna rahvusvaheliste kriteeriumide ja kvaliteediootuste valguses, andes soovitusi järgnevaks 7-aastaseks arenguperioodiks,“ rääkis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor Ivari Ilja. „Olen väga tänulik meie akadeemia perele, kelle loov, pidevale arengule ja kvaliteedikultuurile orienteeritud töö võimaldas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemial institutsionaalne akrediteerimine edukalt läbida,“ lisas ta.

„Eksperdid olid vaimustuses meie sihikindlatest ja avatud meelega üliõpilastest. Kiidusõnu jagus ka oma tööle pühendunud õppejõududele ning kompetentsetele tugitöötajatele, samuti akadeemia suurepärasele õpikeskkonnale. Kuna meid akrediteerinud kvaliteediagentuur MusiQuE tegutseb muusika ja teatri valdkonnas väga laia rahvusvahelise haardega, siis loodame, et teadmine meie tugevustest levib ja mõjub positiivselt meie rahvusvahelisele mainele,“ täiendab õppe- ja teadusprorektor Margus Pärtlas.

Kõik Eestis tegutsevad kõrgkoolid peavad vähemalt korra seitsme aasta jooksul läbima institutsionaalse akrediteerimise. Selle käigus hindab rahvusvaheline ekspertkomisjon kõrgkooli juhtimise, töökorralduse, õppe- ja teadustegevuse ning õppe- ja uurimiskeskkonna vastavust õigusaktidele, õppeasutuse eesmärkidele ja arengukavale. Hindamisaruande põhjal langetab akrediteerimisotsuse HAKA kõrghariduse hindamisnõukogu.

Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur (HAKA) ülesanne on õppe- ja koolitusasutuste kvaliteedi hindamine ning kvaliteedikultuuri edendamine hariduse valdkonnas. HAKA tegutseb Haridus- ja Noorteameti koosseisus sõltumatu ja iseseiseva üksusena.

Allikas: Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur (HAKA)

Täna, 8. mail allkirjastasid 20 uut organisatsiooni mitmekesisuse kokkuleppe. Kokkuleppega liitujad kinnitavad avalikult, et austavad inimeste mitmekesisust ning väärtustavad võrdse kohtlemise põhimõtet nii oma töötajate, partnerite kui klientide seas. Kokkuleppe võrgustiku tegevusi koordineerib Eesti Inimõiguste Keskus ja toetab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Kokkuleppe allkirjastanute nimekiri oli kirju, uute liitujate seas on nii avaliku kui ka erasektori esindajaid. Liitujateks olid Cachet, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Scoro Software, Tervise Arengu Instituut, Tietoevry Tech Services Estonia, Tietoevry Fintech Estonia, Stoneridge Electronics, SMARTFUL Growth, Estonian Business School, Orkla Eesti, Compensa Vienna Insurance Group ADB Eesti filiaal, Integratsiooni Sihtasutus, Saku Õlletehas, Valio Eesti, Tallinna Vesi, Ensto Estonia, Trimtex Baltic OÜ, Antropoloogia Keskus. Koos teistega allkirjastasid kokkuleppe ka kaks ministeeriumi: lisaks välisministeeriumile otsustas kokkuleppega liituda mitmekesisust riigi tasandil edendav majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ise.

“Võrdsete võimaluste, soolise võrdsuse ja seeläbi ka mitmekesisuse edendamise riikliku eestvedajana on meie jaoks loomulik ja ainuvõimalik, et tegutseme neist väärtustest lähtuvalt ja eesmärkide nimel ka tööandjana. Näeme, et mitmekesisuse kokkuleppega liitumine pakub meile suurepärase võimaluse nii oma teadmistepagasi suurendamiseks kui teiste organisatsioonidega kogemuste vahetamiseks. Samuti tunneme uhkust, et kuulume võrgustiku liikmena mitmekesisuse valdkonnas ka teistele tööandjatele teenäitajate hulka,” ütles Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Ahti Kuningas.

Eesti Inimõiguste Keskuse mitmekesisuse ja kaasatuse valdkonna juhi Helen Talalaeva sõnul moodustavad liitunud organisatsioonid kogukonna, kus jagatakse kogemusi ja püütakse edendada võrdse kohtlemise teemat nii enda organisatsioonis kui ühiskonnas laiemalt. Mitmekesisuse kokkuleppega on tänaseks liitunud 118 organisatsiooni.

Eesti mitmekesisuse kokkulepe on osa Euroopa mitmekesisuse platvormist, mis koondab sarnaseid kokkuleppe võrgustikke 26 Euroopa riigis. Eestis allkirjastatakse kokkulepet alates 2012. aastast.

Allikas: Eesti Inimõiguste Keskus