Latest Posts

Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning TLÜ Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi koostöös on sündinud kuuest videost koosnev Eesti loovuurijaid tutvustav kogumik.

Projektijuht Pille Epneri sõnul tutvustatakse portreelugude kaudu kuut andekat ja omanäolist Eesti loovuurijat ning nende mitmekesiseid praktikaid, mille ühiseks jooneks loomingu ja uurimistöö ühendamine: „Loovuurimuse arendamise eestvedajatena näeme Eesti haridus- ja teadusväljal teravat vajadust selgitada, tutvustada ja populariseerida loomevaldkondade võimalusi uudsete teadmisteni jõudmisel ning olemasoleva mõtestamisel“.

Oma loovuurimuslikke projekte tutvustavad muusik Juhan Uppin, dramaturg Piret Jaaks, kunstnikud Kärt Ojavee, Jaanus Samma ja Liina Keevallik ning filmioperaator Elen Lotman.

Elen Lotmani sõnul seisneb loovuurijate suurim väärtus just praktilise kogemuse toomises akadeemilisse maailma: „Mulle tundub, et tänapäeval on inimkonna kõige suurem vajadus tuua palju erinevaid teadmisi kokku ühte ühisesse mõistmisesse. Nii neuroteadusest, loovuuringutest, inseneeriast kui ka füüsikast. Kui tuua need ühised teadmised kokku, siis sealt saab sündida täiesti uus teadmine. Ja seetõttu mulle tundub, et loovuurija kõige suurem väärtus ei ole mitte see, et olla looja, kes läheb üle akadeemiasse, vaid just jätkata praktikuna. Loovuurija toit on ikkagi praktiline tegevus ja oluline on tegeleda oma erialaga ja tuua sealt teadmisi akadeemilisse maailma. Just praktikast tekivad need küsimused, mis loojat vaevavad ja mille uurimine tekitab uut väärtust.“

Tegemist on esimese osaga loovuurimuslikke praktikaid ja Eestis tegutsevaid loovuurijaid tutvustavast videolugude seeriast, mida on plaanis iga-aastaselt täiendada.

Loovuurimus on loometegevuses väljenduv ja sellel põhinev uurimistöö, mille eesmärk on luua uusi teadmisi, kultuurivorme, loome- ja uurimismeetodeid või -tehnikaid ning panustada seeläbi uurimisvaldkondade, ühiskonna ja majanduse arengusse. Loovuurimus seob loomevaldkondi laiemate ühiskondlike protsesside ja probleemidega ning teadvustab kriitiliselt loometegevuse rolli maailmas.

Portreelugude sarjaga „Loov teadus“ jätkavad EKA, EMTA ja BFM kui Eesti olulisimad loovuurimuse keskused oma missiooni arendada ja tutvustada loovuurimuslike meetodite väärtust ühiskonna ees seisvate väljakutsete lahendamisel. Projekti toetas Eesti Teadusagentuur.

Lisainfo: projektijuht Pille Epner, pille.epner@artun.ee

22.–25. jaanuarini toimus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias töötajate koolitus- ja arutelunädal „Arenev akadeemia“, mis leiab traditsiooniliselt aset iga aasta talvisel õppevaheajal.

Sel korral esinesid ettekannetega Tallinna Ülikooli rektor, filosoof Tõnu Viik, Aalto Ülikooli professor Tapio Lokki, Tartu Ülikooli raamatukogu teadusandmete peaspetsialist Tiiu Tarkpea ja digikogude peaspetsialist Liisi Tõnisson, Civitta soolise võrdsuse ja mitmekesisuse ekspert Helen Biin, Tartu Ülikooli kaasprofessor Mari Karm, Stockholmi Södertörni Ülikooli professorid Ann Werner ja Cecilia Ferm-Almqvist, Sibeliuse Akadeemia professor Tuire Kuusi, Budapesti Ferenc Liszti Akadeemia professor Gergely Fazekas, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor Kristi Kiilu, haridustehnoloog Piret Lehiste, psühholoog ja võrdse kohtlemise usaldusisik Elina Kivinukk ning kvaliteedijuht Marion Mang.

„Areneva akadeemia“ kavaga saab tutvuda siin.

Galeriis on valik fotosid „Areneva akadeemia“ kolmandalt päevalt (24.01). Autor: Vahur Lõhmus

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia soolise võrdõiguslikkuse kava seab nii üldised põhimõtted sooteadlikkuse tõstmiseks akadeemias kui ka konkreetsemad tegevused aastateks 2023–2025.

Akadeemia senat kinnitas detsembris soolise võrdõiguslikkuse kava, mis on nüüdsest saadaval nii eesti kui ka inglise keeles EMTA kodulehel. EMTA soolise võrdõiguslikkuse kava on koostatud aastateks 2023–2025, selle on kokku pannud EMTA-s spetsiaalselt loodud töörühm, oluline sisend saadi nii rektoraadi liikmetelt, peakoordinaatoritelt, tugipersonalilt kui ka õppejõududelt. Lisaks koguti statistikat, küsiti tudengite arvamust ning võeti arvesse temaatilisi rahvusvahelisi uuringuid nii teadus- kui ka loovvaldkonnas.

Võrdõiguslikkuse edendamine on iga eduka rahvusvahelise organisatsiooni tunnus – mitmekesised kollektiivid on uuendusmeelsemad ja edukamad ning suudavad arvestada eri aspektide ja sihtrühmade vajadustega. Lisaks on sooline võrdõiguslikkus oluline aspekt teaduses. Kõigilt teadus- ja arendusasutustel, mis taotlevad Euroopa Liidu rahastust, on nõutav soolise võrdõiguslikkuse kava (SVK), mis hõlmab soopõhise statistika jälgimist, mõõdetavate eesmärkide seadmist ja kokkulepitud tegevusi soolise võrdsuse toetamiseks.

Kuigi soolise võrdõiguslikkuse kavas lähtutakse binaarsusest, tunnustab EMTA enda väärtustes ja tegevustes iga inimese soolist identiteeti, mõistes, et sooline identiteet võib olla palju mitmekesisem.

Soolise võrdõiguslikkuse kava koostati aastateks 2023–2025 ning seab tegevused kolmes mõõtmes: organisatsiooniüleselt sooteadlikkuse tõstmine, EMTA kui õpikeskkonna mitmekesisuse toetamine ning EMTA kui töökeskkonna arendamine mitmekesisemaks ja kaasavamaks.

Plaanid 2024. aastaks näevad ette täiendkoolitusi töötajate koolitus- ja arutelunädalal „Arenevas Akadeemias“ ja e-õppe vormis, soopõhise statistika kajastamist kodulehel, võrdõiguslikkuse töörühma moodustamist, rahvusvahelise päeva „Naised teaduses“ tähistamist ning mitmekesise tööandja leppega liitumist.

Sooline võrdõiguslikkuse kava 2023–2025 on saadaval õigusaktide ja juhendite lehel siin.

Lisainfo:
Elina Kivinukk
EMTA võrdse kohtlemise usaldusisik
elina.kivinukk@eamt.ee

Sel nädalal alustasid oma õpinguid lavakunstikoolis vahetusüliõpilased Londoni Rose Bruford College’ist ja Valladolidi teatrikoolist. Üliõpilased õpivad näitlejameisterlikkust, tantsu ja akrobaatikat, ansamblilaulu ja hääletehnikat, lisaks on loengud Eesti teatrist ja kultuurist, samuti keeletunnid. Lavakooli II kursuse üliõpilased sõidavad Rose Bruford College’isse õppima ja Londoni kultuurieluga tutvuma kevadel.

Foto: Rainer Põldeots

Ajakirja Muusika muusikapublitsistika autoripreemia tänavused laureaadid on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorant-nooremteadur Meeta Morozov ja vilistlane Edith-Helen Ulm.

Meeta Morozov lõpetas 2017. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia bakalaureuseõppe muusikapedagoogika erialal ja 2020. aasta magistriõppe muusikateaduse erialal. Samal aastal astus ta muusikateaduse doktoriõppesse, kus tema juhendajaks on vanemteadur Anu Kõlar.

Edith-Helen Ulm on lõpetanud Tallinna Konservatooriumi (EMTA) muusikateaduse alal, hiljem täiendanud end Kreeka riigi stipendiaadina Aristotelese-nimelises Thessaloniki ülikoolis ning pälvinud kirjaliku tõlke magistrikraadi Tallinna ülikoolist.

Preemiad läksid Edith-Helen Ulmile ja Meeta Morozovile sisutihedate kontserdi- ja festivaliarvustuste eest. Käsitlusel on olnud Eesti muusika päevad, Eesti Interpreetide Liidu ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Eesti muusika nädal, Rudolf Tobiase „Joonase“ uusredaktsiooni esitus, Tallinna Kammermuusika Festival, vanamuusikafestival „Tallinn feat. Reval“ jpm.

Õnnitleme!

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kirjastuse (toimetaja Anu Schaper) ja interpretatsioonipedagoogika eriala koostöös ilmus 2023. aasta lõpus Heiki Mätliku „Klassikalise kitarrimängu käsiraamat“.

Käsiraamat annab ülevaate ajalooliste näppepillide (renessansskitarr, vihuela, barokk-kitarr, renessanss- ja barokklauto, 19. sajandi romantiline kitarr) mängupraktikast ning neile pillidele loodud muusika esitamise võimalustest kaasaja kitarril. Samuti leiab raamatust ülevaate kitarrimuusika erinevate ajastute stiilidest, mänguefektidest, kitarri prepareerimisest jpm.

Raamat on mõeldud kitarriõpetajatele, kitarri eriala õpilastele ja üliõpilastele ning kõikidele klassikalise kitarrimängu huvilistele.

Käsiraamat on saadaval akadeemia e-poes: https://eamt.ee/toode/heiki-matlik-klassikalise-kitarrimangu-kasiraamat/

12. detsembril 2023 kaitses Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teadur Anu Schaper Freiburgi Albert Ludwigi ülikoolis doktoritöö teemal „Johann Valentin Meder (1649–1719). Muusikakultuuri vahendaja Läänemere ruumis 17. sajandi lõpus ja 18. sajandi alguses“ hindele summa cum laude. Tööd juhendas prof. dr. Konrad Küster. Töö üheks retsensendiks oli ja kaitsmiskomisjonis osales ka prof. dr. Toomas Siitan.

Tüüringis sündinud Johann Valentin Meder tegutses Läänemere äärsetes linnades kokku 45 aastat, Tallinnas kantorina, Gdańskis Maarja kiriku kapellmeistrina ja Riias toomorganistina. Doktoritöö peamine eesmärk oligi uurida Mederi tegevust neis kolmes linnas, vaadeldes, kuidas see suhestub kohalike muusikatraditsioonidega, ja analüüsida Mederi vaimulikke vokaalteoseid muusikaloolises kontekstis. Töö põhineb mahukal arhiivitööl ja kuna seni puuduvad kõigi kolme linna kaasaegsed muusikalood, hõlmas arhiivitöö ka vastavat laiemat muusikaloolist konteksti. Eraldi peatükis valgustatakse Mederi vaimuliku kirikumuusika olulisemaid iseloomulikke jooni. Töö lisa hõlmab muuhulgas Mederi kõigi seni avaldamata teoste toimetatud transkriptsioone koos kriitiliste märkustega.

Õnnitleme!

Reedel, 5. jaanuaril toimus traditsiooniline Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektori kolmekuningapäeva vastuvõtt, mis algas ka sel korral muusikalise tervitusega EMTA kontserdi- ja teatrimaja suures saalis.

Esitusele tuli katkend Benjamin Britteni kogupereooperist „Väike korstnapühkija“, mis esietendus akadeemia suures saalis 14. detsembril 2023. Ooperi lavastaja on Liis Kolle, muusikaline juht ja dirigent Hirvo Surva. Laval on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia laulu eriala üliõpilased, vilistlased ja väike orkester, Rahvusooper Estonia poistekoori solistid ning Eesti Raadio Laste Laulustuudio solistid. Lisaks üllatasid vastuvõtul osalejaid loomingulise tervitusega kaasaegsete etenduskunstide üliõpilased, kelle etteastet sai nautida akadeemia black box’is.

Rektor professor Ivari Ilja tervitas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia külalisi ja kolleege järgmiste sõnadega: „Mul on suur rõõm ja au tervitada teid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia traditsioonilisel kolmekuningapäeva vastuvõtul, mis suurepärase traditsioonina käib meie majas juba oma 30. aastaringi. See on olnud ikka üritus, kus üksteisele head uut aastat soovida, tänada koostööpartnereid, toetajaid, kinnitada sõprust ja mõtiskleda tulevikust. 2023. aasta oli Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia jaoks erakordselt koostöörohke ja tundub, et ka uus, 2024. aasta ei jää sugugi alla. Seetõttu lubage mul kogu meie akadeemilise pere nimel tänada kõiki Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koostööpartnereid, sõpru ja toetajaid. Aitäh! Kohe-kohe näete te mõningaid katkendeid inglise helilooja Benjamin Britteni igihaljast lasteooperist „Väike korstnapühkija“. On ju öeldud, et kunstniku jaoks on tähtis endas säilitada või siis taasleida laps. Miks ei võiks see olla samamoodi ka kõigi teiste puhul? Ükskõik kui palju kordi pannakse elu jooksul proovile lapsepõlvest pärit usk sellesse, et headus lõpuks võidab, jääb see veendumus meiega loodetavasti alatiseks. Sümboliseerigu siis väikese korstnapühkijapoisi pääsemine uute sõprade toel ning kappamine õnneliku tuleviku poole ka meie lootusi ja usku sellesse, et üheskoos, üksteist toetades on see võimalik.“

Fotod: Rene Jakobson

21. detsembril kaitses Erik Alalooga edukalt filosoofiadoktori (teater) kraadi tööga „Meisterdamise süsteemse meetodi väljatöötamine objektiteatrile“.

Töö juhendaja oli Madli Pesti, loominguline kaasjuhendaja Taavi Kerikmäe, konsultant Andrus Laansalu.

Töö retsensendid olid Raivo Kelomees (PhD, EKA) ja Luule Epner (PhD, EMTA).

Töö oponent kaitsmisel oli Raivo Kelomees.

Doktoritööga saab tutvuda siin: https://eamt.ee/uritused/doktoritoo-kaitsmine-erik-alalooga/

Fotol vasakult: Luule Epner, Madli Pesti, Erik Alalooga, Andrus Laansalu ja Raivo Kelomees.

Palju õnne!