Latest Posts

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pere tunnustas sel aastal oma kolleege järgmistes kategooriates: aasta uued tulijad (akadeemiline ja administratiivne töötaja), aasta teod (akadeemiline ja administratiivne valdkond), aasta kolleeg.

Hääletuse tulemused avalikustati teisipäeval, 19. detsembril rektori ja ametiühingu jõuluvastuvõtul. Rektor Ivari Ilja andis tunnustused üle järgmistele kolleegidele:

AASTA UUS TULIJA – AKADEEMILINE TÖÖTAJA 2023: akordioni lektor Mikk Langeproon

AASTA UUS TULIJA – ADMINISTRATIIVNE TÖÖTAJA 2023: haridustehnoloog Piret Lehiste

AASTA TEGU – AKADEEMILINE VALDKOND 2023: EMTA sümfooniaorkestri esinemine Berliini Konzerthausis 22.08.2023

AASTA TEGU – ADMINISTRATIIVNE VALDKOND 2023: EMTA õppehoone fuajee renoveerimine

AASTA KOLLEEG 2023: õppe- ja teadusprorektor Margus Pärtlas

Õnnitleme!

Lisaks allkirjastasid jõuluvastuvõtul Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor Ivari Ilja ja ametiühingu usaldusisik Olga Tungal uuendatud kollektiivlepingu. Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate ja tööandja vahel, millega saab kindlaks määrata töötamise tingimused. Kollektiivlepingu sõlmimist, kehtimist, lõppemist ja sisu reguleerib kollektiivlepingu seadus.

Täna, 14. detsembril kell 12.00 esietendus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis Benjamin Britteni kogupereooper „Väike korstnapühkija“, mille lavastaja on Liis Kolle, muusikaline juht ja dirigent Hirvo Surva. Laval on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia laulu eriala üliõpilased, vilistlased ja väike orkester, Rahvusooper Estonia poistekoori solistid ning Eesti Raadio Laste Laulustuudio solistid.

„Koos laste, tudengite ja ka juba lavaküpsete esinejatega on saanud valmis väga armas teos. Luues selle ooperi karaktereid, on kõik saanud killukese paremaks, osavamaks ja kindlasti suure kogemuse võrra rikkamaks,“ sõnab muusikaline juht ja dirigent Hirvo Surva ning lisab: „Koos Britteni värvika muusikaga rullub kuulajate ette lugu, mis tänapäeva maailmas teeb nii mõnegi hinge tervemaks.“

Solist Mirell Jakobson, EMTA klassikalise laulu magistriõppe üliõpilane: „Lähenemine „mängime ooperit“ annab võimaluse publikul etenduses pisut osaleda, kuid aitab väiksematel ooperikülastajatel ka ehk paremini mõista, et toimub näitemäng ning lapsed ja täiskasvanud laval on näitlejad. Võib-olla äratab see mõnes noores külastajas ka laulmis-  või näitlemispisiku.“ Jakobson ei kahtle hetkekski, et lastel, kes etendust vaatama tulevad, on vahva näha eakaaslasi laval laulmas ja lustimas. „Sealjuures arvan ka, et iga täiskasvanu võiks endale vahel meelde tuletada, mis tunne oli olla laps. Lapsed on ju imelised – nad armastavad tingimusteta ja on valmis jagama oma headust kõigiga. Ehk on see tunnike piisavalt lustlik, et enda sees pisut lapselikkust ja rõõmu üles leida ja läbi selle osata veel rohkem hinnata enda ümber neid väikeseid inimesi, kelle sees on suur maailm,“ lisab Jakobson.

„Väike korstnapühkija“ jutustab õnneliku loo 9-aastasest Samist, kelle isa müüb ta korstnapühkijale õpipoisiks, kuna perekond on väga vaene. Õnneks satub ta tööd tehes majja, kus südikad lapsed päästavad ta orjusest, kavaldades üle isegi oma kurja ja võimuka majapidajanna. Sam saab aru, et see, mis temaga toimus, ei ole normaalne, ja saab alustada uut ning paremat elu. Kõik see juhtus umbes 200 aastat tagasi Inglismaal, kus tollal oli palju kaminaid, korstnaid ja korstnapühkijaid, aga ka palju rohkem vaesust ja laste töölesundimist. Siiski on tänapäevalgi maailmas hulganisti lapsi, kes kooliskäimise asemel või selle kõrval peavad tegema oma perele ülalpidamise teenimiseks ränka ja musta tööd. Ja kindlasti ei ole vähe neid lapsi, kelle päevad on lisaks koolile, koduülesannetele ja trennidele-ringidele täidetud koolistressi ja tulevikuhirmudega. Kuhu on jäänud aga lapsepõlv?

Kunstnik on Hannabel Saareli, valguskunstnik Priidu Adlas, liikumisjuht Anu Ruusmaa. Peategelase osatäitjad on RO Estonia poistekoori lauljad Uku Sander Leisalu ja Tobias Tark. Väikesesse orkestrisse kuuluvad Arvo Leibur, Marii Piirsalu, Johanna Vahermägi, Henry-David Varema, Heigo Rosin, Sven-Sander Šestakov ja Ivari Ilja.

Etendused toimuvad 14., 15. ja 16. detsembril Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis ning 11. jaanuaril Vanemuise väikeses majas. Kogupereooper sobib muusika- ja teatrisõbrale alates 6. eluaastast, ülemist vanusepiiri ei ole. Piletid Piletikeskusest!

Peaproovi fotode autor: Rene Jakobson

Meediakajastusi:
Pildid: EMTA suures saalis esietendus kogupereooper “Väike korstnapühkija” (ERR, 14.12.2023)
EMTA suures saalis esietendub kogupereooper “Väike korstnapühkija” (ERR, 13.12.2023)
Intervjuu Kuku raadiole. Saatejuht Neeme Raud (Raadio Kuku, 10.12.2023)
Galerii: muusika- ja teatriakadeemias valmib kogupereooper “Väike korstnapühkija” (ERR, 05.12.2023)

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Teaduskool kutsub gümnaasiumiõpilasi osalema esseekonkursil „Muusika ja mina – mina ja muusika“. Parimatele kirjutajatele pakutakse võimalust oma ideed esitada ja mõtet edasi arendada töötoas. Lisaks on välja pandud rahalised auhinnad ning eri- ja üllatuspreemiad.

„Ootame põnevusega noorte mõtteid muusikast ja sellest, millist rolli see nende elus mängib. Loodan, et essee kirjutamine tekitab nii mõnelgi õpilasel soovi näha muusikat kui oma kutsumust ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat kui paika, kus kunagi professionaaliks saada ja oma elukutse leida,“ sõnab akadeemia rektor Ivari Ilja.

Sel korral oodatakse esseekonkursile töid järgmistel teemadel:

Kui ma oleksin muusikaõpetaja…
Kui ma oleksin muusikateadlane…
Kui ma oleksin muusikaminister…
Miks ma ometi peaksin õppima muusikat?
Kuidas saada muusikaga ruttu rikkaks?
Milline on minu tulevikumuusika?
Muusika roll ühiskonnas.
Muusika kui suhtlusvahend.

Esseede esitamise tähtaeg on 19. aprill 2024. Täpsed juhised töö kirjutamiseks ja esitamiseks leiab siit.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia esseekonkurss „Muusika ja mina – mina ja muusika“ toimub neljandat korda. 2023. aastal laekus konkursile töid nii Tallinnast, Harjumaalt, Hiiumaalt, Narvast, Kohtla-Järvelt, Jõhvist, Valgast, Võrust, Tartust kui ka Raplast. Esimese preemia pälvis Mia Martina Sarapuu Tallinna Muusika- ja Balletikoolist (MUBA).

Kontakt:
teaduskool@eamt.ee

12. detsembril, Gustav Ernesaksa 115. sünniaastapäeval, anti Estonia kontserdisaalis üle Eesti Rahvuskultuuri Fondi Gustav Ernesaksa nimelise allfondi stipendiumid.

Tänavuse peastipendiumi pälvis helilooja ja dirigent Pärt Uusberg.
Koorimuusika edendamise stipendiumi sai Eesti Meestelaulu Seltsi aastaid juhtinud Marika Kuusik.
Õppestipendium anti Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistriõppe esimese aasta üliõpilasele Kristin Pintsonile.

Kristin Pintson on olnud kogu akadeemias õppimise aja prof Hirvo Surva õpilane. Teda iseloomustab ääretult tõsine töössesuhtumine, korrektsus, täpsus, sügav huvi kõige vastu, mida ette võtab. Ta on edukalt osalenud koorijuhtimise osakonna konkurssidel, 2023. aasta sügisel jõudis ta Rudolf Tobiase laulude konkursil kuue parema sekka. Lisaks õpingutele töötab Kristin sellest sügisest uues Tõnismäe Riigigümnaasiumis muusikaõpetajana.

Stipendiumid anti üle Estonia kontserdisaalis toimunud meeskooride galakontserdil. Esinesid Meeskoor Sakala, Saaremaa meeskoor SÜM, Inseneride Meeskoor, Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoor, Rahvusooper Estonia noormeestekoor ning Eesti Rahvusmeeskoor. Kontserdist tegi ülekande ka Klassikaraadio.

Õnnitleme!

11. detsembril olid president Alar Karise kutsel Eestis visiidil Läti president Edgars Rinkēvičs ja Leedu president Gitanas Nausėda, et rääkida Euroopa julgeolekuga seotud teemadel, nagu meie piiridel toimuv, migratsioon, taristu kaitse ja Euroopa Liidu laienemine, mille tulemusena tugevneb kogu Euroopa julgeolek.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli XXXI lennu üliõpilastel oli suur au esitada Sõltumatu Tantsu Laval kolmele presidendile pooletunnine fragment lavastusest „Ukraina avastamine“. Tegemist on tudengite lavakõne eksamina sündinud kavaga, mille juhendajaks on Anu Lamp. Jaanuaris jõuab lavastus EMTA lavakunstikooli, Tallinna Linnateatri ja teatri Ekspeditsioon koostöös Tallinna Linnateatri laval laiema publikuni.

Fotod: Vabariigi Presidendi Kantselei/ Raigo Pajula

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia heliloomingu ja muusikatehnoloogia eriala korraldab teist aastat järjest heliloomingu konkurssi „EMTAHK“ (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Heliloomingu Konkurss), kuhu on oodatud osalema kõik Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilased sõltumata erialast.

Konkursile oodatakse teoseid pikkusega 7–10 minutit, mis on kirjutatud koosseisule flööt (alt ja pikolo võivad olla kasutusel vahetatavate pillidena), klaver ja tšello.

Osalemiseks palume saata teose partituur ning partiid hiljemalt 4. märtsil 2024 (kell 23.59) aadressile emtahk@eamt.ee.

Züriid:
1. Toivo Tulev, Helena Tulve, Tõnu Kõrvits, Rene Eespere, Liisa Hirsch, Talvi Hunt, Theodor Sink ja Maria Luisk;
2. Toivo Tulev, Helena Tulve, Tõnu Kõrvits, Rene Eespere ja Liisa Hirsch.

Konkursi auhinnad: 1. koht: diplom ja 400 eurot , 2. koht: diplom ja 200 eurot, 3. koht: diplom ja 100 eurot, 4. ja 5. koht: diplom. Võiduteosed esitab ja salvestab ansambel koosseisus Talvi Hunt, Maria Luisk ja Theodor Sink, kontsert toimub 17. mail 2024 EMTA suures saalis.

Reglemendid:

1. Konkurss on avatud kõigile EMTA bakalaureuse- ja magistriõppe tudengitele.
2. Heliloojad võivad esitada ühe oma kompositsiooni, mis tähendab, et teos ei tohi olla varem avaldatud, esitatud, salvestatud ega edastatud ning lisada tuleb lühike biograafia.
3. Teos peab olema kirjutatud ettemääratud ansamblile: flööt (alt ja pikolo võivad olla kasutusel vahetatavate pillidena), klaver ja tšello.
4. Kompositsioon peab jääma ajavahemikku 7–10 minutit.
5. Teoste esitamise tähtaeg on 4. märts 2024, kell 23:59. Partituurid tuleb saata aadressile: emtahk@eamt.ee. Pärast tähtaega saadetud tööd diskvalifitseeritakse.
6. Heliloomingu autori nimi ei tohi olla ühelgi konkursile esitatud partituuril ega partiil. Teosed esitatakse žüriile anonüümselt.
7. Žürii, kuhu kuuluvad Toivo Tulev, Helena Tulve, Tõnu Kõrvits, Rene Eespere, Liisa Hirsch, Talvi Hunt, Theodor Sink ja Maria Luisk, valib esmalt välja viis teost. Valitud kompositsioonid esitatakse ning salvestatakse (otseülekandes) 17. mail 2024 toimuval kontserdil. Pärast esmaettekandeid, kontserdi  vaheajal, valib žürii koosseisus Toivo Tulev, Helena Tulve, Tõnu Kõrvits, Rene Eespere ja Liisa Hirsch välja kolm teost, mis pälvivad peapreemiad. Seejärel toimub auhinnatseremoonia.Tulemused avaldatakse hiljem akadeemia kodulehel.
8. Salvestusi jagatakse valitud teoste autoritega ning kolm võiduteost avaldatakse EMTA YouTube’i kanalis.
9. Konkursi auhinnad:
1. koht: diplom ja 400 eurot
2. koht: diplom ja 200 eurot
3. koht: diplom ja 100 eurot
4. ja 5. koht: diplom

Loetud päevad enne jõule, 14. detsembril esietendub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis Benjamin Britteni kogupereooper „Väike korstnapühkija“. Ooperi lavastaja on Liis Kolle, muusikaline juht ja dirigent Hirvo Surva. Laval on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia laulu eriala üliõpilased ja vilistlased, Rahvusooper Estonia poistekoori solistid, Eesti Raadio Laste Laulustuudio solistid ning väike orkester. Jaanuaris toimuvad etendused Vanemuise väikeses majas.

„Töö „Väikese korstnapühkijaga“ on pakkunud avastamisrõõmu ja äratundmist, et see üle seitsmekümne aasta vana ooper on jätkuvalt tänapäevane, lapsed on ikka lapsed ja täiskasvanud on vahel imelikud. Moesõna kasutades peaks see teatrielamus mõjuma lastele jõustavalt,” sõnab lavastaja Liis Kolle ja lisab: „Olen väga õnnelik, et noortest ja veel noorematest lauljatest koosnev trupp töötab üksmeelselt ja kollegiaalselt vanusest hoolimata. Lapsed on distsiplineeritud ja fantaasiarikkad koostööpartnerid, kes väga rikastavad akadeemia ooperistuudiot.“

„Väike korstnapühkija“ jutustab õnneliku loo 9-aastasest Samist, kelle isa müüb ta korstnapühkijale õpipoisiks, kuna perekond on väga vaene. Õnneks satub ta tööd tehes majja, kus südikad lapsed päästavad ta orjusest, kavaldades üle isegi oma kurja ja võimuka majapidajanna. Sam saab aru, et see, mis temaga toimus, ei ole normaalne, ja saab alustada uut ning paremat elu. Kõik see juhtus umbes 200 aastat tagasi Inglismaal, kus tollal oli palju kaminaid, korstnaid ja korstnapühkijaid, aga ka palju rohkem vaesust ja laste töölesundimist. Siiski on tänapäevalgi maailmas hulganisti lapsi, kes kooliskäimise asemel või selle kõrval peavad tegema oma perele ülalpidamise teenimiseks ränka ja musta tööd. Ja kindlasti ei ole vähe neid lapsi, kelle päevad on lisaks koolile, koduülesannetele ja trennidele-ringidele täidetud koolistressi ja tulevikuhirmudega. Kuhu on jäänud aga lapsepõlv?

Kunstnik on Hannabel Saareli, valguskunstnik Priidu Adlas, liikumisjuht Anu Ruusmaa. Peategelase osatäitjad on RO Estonia poistekoori lauljad Uku Sander Leisalu ja Tobias Tark. Väikesesse orkestrisse kuuluvad Arvo Leibur, Marii Piirsalu, Johanna Vahermägi, Henry-David Varema, Heigo Rosin, Sven-Sander Šestakov ja Ivari Ilja. Rohkem infot siit.

Etendused toimuvad 14., 15. ja 16. detsembril Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis ning 11. jaanuaril Vanemuise väikeses majas. Kogupereooper sobib muusika- ja teatrisõbrale alates 6. eluaastast, ülemist vanusepiiri ei ole. Piletid Piletikeskusest!

Fotode autor: Rene Jakobson

Meediakajastusi:
EMTA suures saalis esietendub kogupereooper “Väike korstnapühkija” (ERR, 13.12.2023)
Intervjuu Kuku raadiole. Saatejuht Neeme Raud (Raadio Kuku, 10.12.2023)
Galerii: muusika- ja teatriakadeemias valmib kogupereooper “Väike korstnapühkija” (ERR, 05.12.2023)

9. detsembril allkirjastavad Tartu Ülikooli ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektorid koostöölepingu, mis paneb alguse kontserdisarjale „Harmonia Universitatis“. Avakontserdil kõlav Tõnu Kõrvitsa teos „Islands“/„Saared“ tuleb Tartus esmaettekandele.

Tartu Ülikooli rektori Toomas Asseri sõnul on värske kontserdisari kahe ülikooli kingitus kõigile Eesti üliõpilastele. „Tartu Ülikool pakub kontsertide korraldamiseks peahoone suurepärast aulat ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia toob Tartusse tipptasemel interpreedid, kes esitavad nii aegadeülest klassikat kui ka Eesti heliloojate kõige uuemat loomingut. Kuna ülikooliharidus on märksa avaram kui pelgalt erialateadmiste omandamine, siis oli meie kindel soov, et üliõpilaskonnale oleksid kontserdid tasuta,“ ütles Asser.

„Uue kontserdisarja ja koostöö üle on erakordselt hea meel. Tartu Ülikooli aula, mis on oma pika ajaloo vältel olnud märgilise tähendusega kontserdipaik, annab meie institutsioonide koostööle erilise väärtuse,“ märkis EMTA rektor Ivari Ilja. Idee sünnile andis tõuke 2022. aasta märtsis toimunud pidulik kontsert, millega Tartu Ülikool ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tähistasid ühiselt 180 aasta möödumist Ferenc Liszti esinemisest TÜ aulas. „Loodan, et kontserdisari pakub huvi nii tartlastele, ülikooli õppejõududele kui ka tudengitele ning see saab akadeemilise koostöö ja sõpruse traditsiooniks,“ lisas Ilja.

Sarja „Harmonia Universitatis“ kontsertidel viivad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilased ja õppejõud publiku muusikalisele avastusretkele, esinedes nii soolokavadega kui ka eri koosseisudes. 9. detsembril kell 18 algaval avakontserdil astub publiku ette trio Poll-Varema-Poll. Sel hooajal jõuab ülikoolilinna veel kaks kontserti, mis toimuvad 29. veebruaril ja 28. märtsil.

Mari Poll, Henry-David Varema ja Mihkel Poll on rahvusvahelise haardega interpreedid ning hinnatud pedagoogid. Triona on nad tegutsenud 2013. aastast alates ja esinenud selle aja jooksul nii Euroopas, Venemaal kui ka Hiinas. Ansambli repertuaar hõlmab laia valikut muusikat Mozartist, Beethovenist ja Brahmsist kuni nüüdisheliloojate teosteni. Trio repertuaaris on erilisel kohal eesti helikunst, sealhulgas klassikute Artur Lemba ja Heino Elleri teosed, aga ka meie kaasaegsete Erkki-Sven Tüüri, Arvo Pärdi ning Riho Esko Maimetsa looming. Kontserdil kõlav Tõnu Kõrvitsa teos „Islands“/„Saared“ on kirjutatud spetsiaalselt triole ja selle esmaettekanne oli 29. novembril Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis. 2023. aastal pälvis trio Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia laiahaardelise ja rahvusvahelise kammermuusika-aasta eest.

Piletid on saadaval Piletikeskuses siin ja tund enne algust kohapealt. Õpilastele ja üliõpilastele on sissepääs tasuta!

Algas Stacy Makishi nädalane meistrikursus „Killing Time“ kaasaegsete etenduskunstide üliõpilastele.

Hawaiil sündinud Stacy Makishi lõbutseb paljudes loomevormides, sealhulgas elav kunst, film, kujutav kunst ja füüsiline teater. Ta on esinenud Queen Elizabeth Hallis, Royal Albert Hallis, TATE Modernis ja San Francisco moodsa kunsti muuseumis. Stacy Makishil on üle 30-aastane kogemus juhendajana ja ta on välja töötanud nutikaid viise, kuidas tabada kunstnikku ootamatult. Stacy ei ole Tallinnas õpetamas esmakordselt – ta andis meistrikursuse ka eelmisele CPPM õppegrupile ja sellest asjast on innukalt oodatud tema naasmist.

„Killing Time“ meistrikursus: Kas surmate oma loomingulised ideed enne nende sündi? Kas märkate, et mida rohkem aega teil on, seda vähem jõuate?

Meistrikursusel julgustab Stacy üliõpilasi: Liigu mõttest kiiremini. Loo kriitikast kiiremini.  Seisa vastu vastupanule. Purusta edasilükkamine.

„Killing Time“ on füüsiline töötuba, mis tervitab kõiki elava kunsti ja etendamise huvilisi, kes on valmis katsetama uusi ideid ja sammuma seiklushimuliselt tundmatusse.

Töötuba kokkuvõttev avatud tund toimub laupäeval, 9. detsembril kell 19.00 EMTA black box‘is.

Algas avalduste vastuvõtt Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunsti eriala näitleja õppesuunale bakalaureuseõppes.

Avaldusi saab esitada sisseastumise infosüsteemi leheküljel www.sais.ee 1. detsembrist 2023 kuni 31. märtsini 2024. Sisseastumiseksamid toimuvad neljas voorus 2024. aasta kevadel ja suvel. Vastuvõetava kursuse juhendaja on Tiit Ojasoo, kaasõppejõud Anne Türnpu ja Tambet Tuisk.

Täpsem info SIIT.

Järgmised bakalaureusevastuvõtud lavakunsti osakonda toimuvad 2026. aastal (näitleja õppesuund, lavastaja õppesuund, dramaturgi õppesuund) ja 2028. aastal (näitleja õppesuund).