Latest Posts

Aavo Ots
25.01.1951–10.06.2023

Lahkunud on emeriitdotsent Aavo Ots – trompetist, pedagoog ja puhkpilliorkestrite dirigent, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pikaaegne trompeti õppejõud.

Aavo Ots sündis Vastseliinas, trompetiõpinguid alustas ta Leonid Eriku juhendamisel. Ots õppis Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis trompeti ja koorijuhtimise erialal ning lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi koorijuhtimise erialal Gustav Ernesaksa ja Olev Oja klassis ning trompeti erialal Tõnu Tarumi klassis. Trompetimängu alal täiendas ta end Leningradi Riiklikus Konservatooriumis.

Aavo Ots töötas kuni surmani Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning Tallinna Muusika- ja Balletikoolis. Üle 30 aasta korraldas ta kunstilise juhina rahvusvahelisi trompetipäevi, arvukaid meistriklasse, suvelaagreid õpilastele ja kontserte. Ta on olnud ka Rahvusooper Estonia orkestrant.

Aavo Ots on dirigeerinud üldlaulupidudel ja üliõpilaslaulupidudel Gaudeamus puhkpilliorkestreid ning olnud puhkpilliorkestrite üldjuht. Ta on mitmekordne Eesti Kultuurkapitali aastapreemia laureaat ja pälvinud mitmel korral Eesti Kooriühingu aasta orkestridirigendi nimetuse. Talle on omistatud Valgetähe V klassi teenetemärk.

Hoiame mälestust ja langetame leinas pea. Avaldame sügavat kaastunnet lähedastele.

Hüvastijätt Aavo Otsaga toimub 16. juunil kell 11.00 Tallinna Jaani kirikus.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pakub alates sügisest võimalust õppida muusikaproduktsiooni ja laulukirjutamist ning muusikapedagoogikat aastase eriprogrammi alusel ehk omandada neil aladel mikrokraad.

Õppimine on tasuline ja mikrokraadi omandanu saab akadeemialt ka vastava tunnistuse. Soovi korral on võimalik mikrokraadi ainepunkte kasutada hilisemas kraadiõppes.

MUUSIKAPRODUKTSIOON JA LAULUKIRJUTAMINE

Olenemata sellest, kas oled pürgiv laulukirjutaja, kes soovib arendada oma oskuseid, või muusikaprodutsent, kelle eesmärgiks on laiendada erialast ampluaad – mikrokraadiprogrammi läbimine annab vajalikud teadmised ja oskused edukaks toimetulekuks tänapäevases konkureerivas muusikatööstuses. Programm on osa EMTA heliloomingu ja muusikatehnoloogia õppekavast.

Praktilise õppe ning põhjalike kontseptsioonide ja teooriate kombinatsiooni kaudu omandatakse vajalikud teadmised ja oskused professionaalsel tasemel helisalvestuste ning mikside produtseerimiseks. Muusikaproduktsiooni käsitletakse antud programmis kunstilisest vaatenurgast. Produtsent on kui loomejuht – helidisainer, kes kujundab enda Isikupärase kõlakarakteri ja artistliku stiili, st enda helilise sõrmejälje (ingl sonic fingerprint).

Mikrokraadiprogramm annab osalejale ideaalse võimaluse arendada loovust, omandada teadmisi ja tehnilisi oskusi oma kunstiliste ideede realiseerimiseks.

Õppekeel on inglise keel ja avatud on 8 õppekohta.

Kandideerimise tähtaeg on 30. juuni 2023. Rohkem infot siit.

MUUSIKAPEDAGOOGIKA

Mikrokraadiprogramm koosneb muusikapedagoogika eriala õppekava ainetest, mis keskenduvad muusika õpetamisele lasteaias ning I–II kooliastmes.

Programm on suunatud muusikutele, kes soovivad alustada muusikaõpetaja eriala omandamist või muusikaõpetajatele, kes soovivad värskendada varasemalt omandatud erialaseid teadmisi või täiendada ning süvendada teadmisi muusikapedagoogika eriala põhiainetes.

Õppekeel on eesti keel.

Kandideerimise tähtaeg on 20. august 2023. Rohkem infot siit.

Täiendav info EMTA täienduskoolituskeskusest e-posti aadressil tkk@eamt.ee ja telefonil 6675 757.

CPPM õppekava üliõpilased alustasid Kanada lavastaja Kim Collier’ga proove lavastusega „Maavärin“, mille etendused toimuvad 6.-9. juulini EMTA black box‘is.

„Maavärin“ – Heinrich von Kleisti klassikalise novelli „Maavärin Tšiilis“ kõiki meeli haarav adaptatsioon –  tähelepanuväärne teekond läbi eepilise ja emotsionaalse teatrimaastiku, kus katastroofiline seismiline sündmus paneb proovile tegelaste suhted jumala, looduse ja üksteisega.

„Maavärin“ on sügavamõtteline uurimus usust ja tunnistus sellest, et lootus võib tragöödia üle elada. Selle maailmaesietendus saab olema kirglik teatrikogemus, mis uurib inimese püüdlusi leida seotust ja tähendust keset kriisi.

Vaata lisa siit.

Lavastuse valmimist toetab Eesti Kultuurkapital.

Charlie Parker, Miles Davis, John Coltrane, Herbie Hancock, Bill Evans – jazzmuusika virtuoosid, kelle pillimänguoskuses me ei kahtle. Aga kuidas nad kõlasid siis, kui pilli esimest korda kätte võtsid? Saksofoni õppimist alustades peab tegelema hingamistehnikatega, klaverimängus heliredelitega. Kas selle igava ja tüütu osa saaks kuidagi vahele jätta?

Jazztrio Raun Juurikas, Mihkel Mälgand ja Eno Kollom lähevad koos EMTA lavakunstikooli XXXI lennu tudengitega jazz-ekspeditsioonile, kus uuritakse, kas pillimänguoskus ja harjutamine on muusika tegemiseks vajalik. Kõlavad tuntud jazzmuusika standardid koos saamatu solistiga. Kelpajazz annab võimaluse igav harjutamine vahele jätta ja kohe lavale minna. Vahet pole, kas oskad või mitte.

Laval kõik XXXI lennu tudengid.

Üritus kuulub teatririskifestivali „Pidu võõras korteris“ programmi. Festival toimub 17.-20. juunil Telliskivis Vaba Laval (JAIK) Ekspeditsiooni ja lavakunstikooli koostöös, Kelpajazz 2023 kontsert on 19. juunil 22.00.

Lisainfo ja piletid Fientast: http://bitly.ws/FVHz

Sel kevadel on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Estonian Business Schooli kultuurikorralduse ühisõppekava lõpetamas 13 magistranti. Need on esimesed tudengid, kes on kultuurikorralduslikele probleemidele lähenenud disainmõtlemist rakendades ja probleemipõhisele õppele toetuva õppekava abil. Enamus tänavustest lõpetajatest on endale südamelähedase probleemistikuga tegelenud kahe õppeaasta vältel – mentorite ja paljude õppeainete toel loonud sellele nii praktilisi tulevikulahendusi kui ka akadeemilist mõtestamist.

Ingliskeelsete magistritööde teemade kaleidoskoop peegeldab hästi, milliste ühiskonna valupunktidega kultuurikorraldus otseselt või kaudselt tegeleb. Ühe olulise ühisnimetajana on märgata võrdse kohtlemise, õigluse ja kaasamise küsimusi. Selles vallas on näiteks Eleri Helimetsa uurimistöö „Ligipääsetavus kultuuriüritustele Eestis nägemis- ja kuulmispuudega inimeste kogemuste läbi“; Jhonatan Calderoni põhjalik analüüs „Mitmekesisus ja kaasatuse strateegiad tipptasemel Itaalia sisekujundustööstuses“ ning Tatjana Korenika töö „Sooline võrdõiguslikkkus Balti alternatiivmuusika skeenede naisprofessionaalide hulgas.“ Seoses eestikeelsele õppele üleminekuga kerkivad olulised teemad ka huvihariduses ning Gerli Aet Arrase magistritöö keskendubki kultuurilise kaasamise mõjule etnilise segregatsiooni vähendamisel Eestis muusikahariduse kontekstis. Õiglasem lähenemine rahvusvahelises kultuurikorralduses on Tural Abdulla Eurovisiooni hääletust käsitleva töö teema. Leila Sahli uurib mäluga kogukonnapõhiseid osaluskultuuriprojekte ning pakub raamistkikku kollektiivse mälu, võrdse osalemise ja kaasava otsustusprotsessiga tegelemiseks. Ka publikutöös on päevakorral kaasamine ja tähenduste koosloome ning Nataliia Nikolaenko uurib kuidas saavad kunstimuuseumid publiku mõistmist kaasaegsetest kunstiteostest hõlbustada.

Kultuurivaldkonna ja kultuurikorralduse jätkusuutlikkuse, vastupidavuse ning tulevikutehnoloogiate rakendamise teema on põletav nii erialakonverentsidel kui ka meie üliõpilaste uurimustes. Näiteks Kaie Tanneri töö „Kriisi mõju kultuurikorraldajate ja -tarbijate käitumisele“ pakub selgitusi ja ka praktilisi ideid meid järjest sagedamini tabavate kriisidega toimetulekuks. Elinor Onga uurib linnakeskkonnas asuvate live-muusika ökosüsteemide jätkusuutlikkust. Digitehnoloogiate kasutamisega seotud küsimusi, täpsemalt mängulist lähenemist ja videomänge muuseumides uurib Asta Nykoniuk ja veebi-esitlusürituste kasutamist etenduskunstide edendamiseks lahkab Anni Leino.

Tänavu lõpetavate kultuurikorraldajate magistritööd avalikustatakse pärast avalikke kaitsmisi (9.–10.juunil auditooriumis A-207 algusega kell 10.00 ja 9.00) EMTA digihoidlas ning nendega võib peagi tutvuda ESTER kataloogi vahendusel. Kui on soov tulla kaitsmisi kuulama, palume end registreerida hiljemalt 7. juunil aadressil culturalmanagement@eamt.ee.

Kultuurikorralduse erialale toimub vastuvõtt igal paaritul aastal ja sel aastal oodatakse uute õppijate sisseastumisavaldusi.

Mitmetele Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia erialadele on vastuvõtt selleks aastaks lõppenud, kuid veel on aega kandideerida järgmistele õppekavadele:

• Muusika interpretatsioon (bakalaureuse- ja magistriõpe)
• Helilooming ja muusikatehnoloogia (bakalaureuse- ja magistriõpe)
• Jazzmuusika (bakalaureuse- ja magistriõpe)
• Pärimusmuusika (bakalaureuseõpe)
• Kaasaegne improvisatsioon (magistriõpe)
• Muusikauuringud ja -korraldus (bakalaureuseõpe)
• Muusikateadus (magistriõpe)
• Muusikapedagoogika (bakalaureuseõpe)
• Muusikaõpetaja (magistriõpe)
• Interpretatsioonipedagoogika (bakalaureuse- ja magistriõpe)
• Kultuurikorraldus (magistriõpe, õppekeel inglise keel)

Eestikeelsetele õppekavadele (bakalaureuse- ja magistriõpe) on vastuvõtt SAIS-is avatud kuni 26. juunini kell 17.00. 

Eesti kodanikest kandidaadid saavad kultuurikorralduse erialale (ingliskeelne magistriõpe) sisseastumisdokumente esitada kuni 26. juunini kell 17.00.

Muusikaõpetaja erialale (Tallinna Ülikooli ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ühisõppekava) ootame avaldusi kuni 29. juunini.

Enamik EMTA erialadest eeldab kandideerijatelt tõsist muusikalist ettevalmistust, kuid valikus on ka laiemapõhjalise vastuvõtuga alasid, kus nõuded ei ole nii erialaspetsiifilised – piisab muusikalise kirjaoskuse aluste tundmisest ja huvist siduda oma elu muusikaga.

Vastuvõtuinfo leiab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kodulehelt siit. 

Lisainfo:
vastuvott@eamt.ee
tel 6675 709

22.–26. maini toimus Horvaatias, Pulas 46. korda rahvusvaheline klassikalise akordioni konkurss, millest võttis osa üle 200 eri vanuseklassides akordionisti üle maailma.

Eestit esindasid konkursil Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia bakalaureuseõppe üliõpilane Egle Ieva Kazakeviciute, kes saavutas vanusepiiranguta kategoorias 4. koha ning noorteakadeemia üliõpilane Renats Vanags, kes saavutas gümnaasiumivõistlejate seas 10. koha.

Alla 15-aastaste vanuserühma võitja oli Tallinna Lasnamäe muusikakooli õpilane Ivan Jermakov.

Kõik nimetatud osalejad on EMTA akordioni lektori Momir Novakovici üliõpilased/õpilased.

Pulale eelneval nädalal osaleti ka rahvusvahelisel akordionikonkursil „Eufonija“, mis toimus Serbias, Novi Sadis ja kuhu kogunes üle 100 mängija erinevatest riikidest. Ivan Jermakov saavutas seal 2. koha, Renats Vanags 3. koha ja Egle Ieva Kazakeviciute 5. koha (igaüks omas vanusekategoorias).

Õnnitleme!

17. kuni 20. juunini toimub EMTA lavakunstikooli XXXI lennu ühekordsete aktsioonide festival Telliskivis Vaba Lava endistes ruumides ning eksperimendi korras saab kogu tegevus toimuma lavastuse „Ainult jõed voolavad vabalt“ lavaruumis.

Kontseptsiooni võtmeks on ainulaadne idee kasutada uue kunsti sünniks võõrast ja juba kasutusel olevat lavaruumi. „Teatrist on kadumas risk. Justkui ainus võimalus on kindla peale välja minna. Meie igatseme riski,“ ütlesid noored näitlejad.

Aktsioonide seas on lavakunstikooli ja Tallinna Linnateatri koostöölavastuse „Tiit Pagu“ etendumine vaid ühel õhtul võõra lavastuse lavaruumis. Ühel õhtul mängib terve kursus koos tuntud jazzmuusikutega muusikariistu, mida nad mängida ei oska ning kahel ööl proovitakse koos vaatajatega aru saada, kuidas erineb öine mõtlemine päevasest. Tehakse salajane giidituur lavastuse „Ainult jõed voolavad vabalt“  telgitagustesse ning kuulatakse loenguid, näiteks David Vseviovilt ja Reet Ausilt.

Lastele mängitakse poolimprovisatoorset lavastust Andrus Kivirähki näidendi põhjal. Põhjalikke proove tehakse vaid Anu Lambi Ukraina-ainelise lavakavaga, mida esitatakse kahel õhtul ning mille piletitulu läheb Ukraina toetuseks. Festivali lõpetab 12-tunnine aktsioon, kus lavale jõuab erinevate katsetuste galerii.

Festival toimub Ekspeditsiooni kutsel ning palvel. „See, et otsingute läbiviijaks on tudengid, sobib hästi eksperimenteerimise sisemise dünaamikaga, kus otsivad need, kes pole veel leidnud,“ ütles Ekspeditsiooni kunstiline juht Lauri Lagle.

Piletid ja lisainfo: Fienta

Tänu ettevõtja Kristjan Rahu rahalisele toetusele said EMTA lavakunstitudengid, TÜ Viljandi kultuuriakadeemia üliõpilased, Tartu Ülikooli teatriteaduse üliõpilased ja Eesti Kunstiakadeemia stsenograafiatudengid külastada teatrifestivali Tallinn Treff etendusi tasuta.

Suur tänu!