Latest Posts
Kirjastuselt Hea Lugu ilmus raamat „Minu vend Ingo. Mälestusi Ingo Normetist“. Raamatu autor on Haldi Normet-Saarna ja raamatusse on kogutud mälestusi nii Normeti teatriteest kui ka isiklikust elust.
Ingo Normet (1946-2022) oli lavastaja ja armastatud teatripedagoog, aastatel 1995-2011 EMTA lavakunstikooli juht.
Vaata raamatu kohta lähemalt siit.
Foto: Kiur Kaasik/ Eesti Päevaleht
Sel pühapäeval, 7. mail kell 17.00 toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammersaalis kontsert „Ruhnu lood ja laulud“, mis keskendub Ruhnus kõlanud viiulimuusikale ja pulmatraditsioonidele ning pakub sekka saare elanike humoorikaid ja tõsisemaid seiku ja lugusid.
Kontserdil esinevad Karoliina Kreintaal (viiul, laul), Sänni Noormets (viiul, laul), Lee Taul (viiul, laul) ja Kairi Leivo (jutuvestmine, laul). Erikülaliseks on EMTA pärimusmuusika erialal õppiv rahvamuusik Enrik Visla.
EMTA pärimusmuusika eriala õppejuht, lektor Karoliina Kreintaal avastas ruhnurootsi muusika enda jaoks üle kümne aasta tagasi läbi juhuse. Sellest rikkast ajaloolisest muusikapärandist on tänu ansambli korraldatud menukatele Ruhnu viiulilaagritele ja repertuaari levimisele osa saanud sajad muusikasõbrad. On tähelepanuväärne, et traagiliste ajaloolsündmuste järel kõlab aastakümneteks unustusehõlma jäänud ruhnurootsi muusika taas selle kodusaarel. Ansambli kiindumus ja austus Ruhnu saare looduse, selle elanike ja kultuuripärandi vastu peegeldub ehedalt ka nende kontserdis. Kairi Leivo värvikad lood ja külakroonika saare elust ning olust liidavad kava üheks tervikuks – kuulaja saab reisida mööda mõttelist ajatelge läbi saare ajaloo, saateks seal kõlanud muusika.
„Seda muusikat kuulates satud korraga vanale ja uuele Ruhnu saarele, mida ühendavad laineloks, männid, valge rannaliiv, kurjad sääsed, kaks kirikut ja Ruhnu viiulilaager Karoliina Kreintaali ja sõprade eestvõttel. Ruhnu tundub kauge ja eraldatud lõunameresaarena, kuhu sattumine on juba iseenesest märkimist väärt,“ on öelnud muusik Leanne Barbo ajakirjas Muusika.
„Karoliina, Lee, Sänni ja Kairi vaatavad oma muusikaga mööda Ruhnu karust ja kilusõjast Lätiga, hoopis sügavamale Ruhnu saare ja sealse rahva traditsioonidesse ja igapäevaellu. Nii toovad kolm muusikut ja jutuvestja meieni väga rikka kultuuripärandiga saare, mis kannab endas põnevat sümbioosi Rootsist ja Eestist ning vaid sellele saarele omaseid lugusid ja laule,“ sõnab Eesti Pärimusmuusika Keskuse juht Tarmo Noormaa.
Piletid hinnaga 5 eurot on saadaval Fientas: https://fienta.com/et/ruhnu-saare-lood-ja-laulud

Balti Juhtimisarengu Assotsiatsioon (BMDA) kuulutas 27. aprillil Riias toimunud aastakonverentsil välja oma aastaauhinnad innovatsiooni ja arenduse ning juhtimise alal. Rahvusvaheline ja hiljuti põhjaliku uuenduskuuri läbinud kultuurikorralduse magistriõppe ühisõppekava pälvis auhinna ettevõtlusõppe ulatuse laiendamise eest.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Estonian Business Schooli ühisõppekava on ainulaadne kombinatsioon ettevõtlikkus- ja juhtimisõppest, mis on põimitud kultuurikonteksti ning loomingulisusega.
2002. aastal asutatud magistriõppekava pakub kvaliteetset akadeemilist haridust, mis põhineb praktilisel ülesandepõhisel (i.k. challenge based) õppel. Õppekava toimib topeltteemanti loogika põhimõttel, milles kunsti- ja juhtimisaspektid on integreeritud intensiiv- ja veebiõppe nädalatesse. Õppeprogramm on loodud selleks, et toetada kultuuri- ja loomemajanduse tulevikuvajaduste jaoks kompetentsete juhtide arengut. Programm pakub individuaalset mentorlust, rahvusvahelise ulatusega teadmisi ning mitmekülgseid teaduslikke ja praktlisi pädevusi. Üliõpilased osalevad õppetöös nii EMTA kui EBSi ruumides ning omandavad uusi teadmisi nii Eesti kui ka välismaiste õppejõudude ja ekspertide käe all. Muusika- ja ettevõtlustudengite omavaheliste suhete pinnal pakuvad õpingud ainulaadset, viljakat ja inspireerivat keskkonda tulevastele kultuurivaldkonna juhtidele, otsustajatele, administraatoritele ja teadlastele.
BMDA Baltic Management Development Association asutati 2002. aastal, et innustada juhtimisarengu kvaliteeti Balti regioonis ja kaugemalgi – edendades teadusuuringuid, pakkudes haridusteenuseid ja võrgustikke arendusasutustele ja äriettevõtetele. BMDAs on hetkel 70 liiget 27 riigist. Estonian Business School on üks BMDA tegevliikmetest ning ühingu juhatuse liikmete hulka kuulub ka EBSi bakalaureuseõppe juht Anto Liivat.
Värskelt auhinnatud kultuurikorralduse programmi uute õppurite vastuvõtt toimub iga kahe aasta tagant – rahvusvaheliste kandidaatide vastuvõtuperiood lõpeb sel aastal 15. mail ja kohalikel kandidaatidel 26. juunil. Programmiga on oodatud liituma kultuurkorralduse praktikud või entusiastid, kes on valmis panustama oma professionaalsesse arengusse ning täiendama oma oskusi ja võrgustikku, omandades samal ajal mõlemas ülikoolis magistrikraadi.
Rohkem infot: https://eamt.ee/erialad/muusikateadus/kultuurikorraldus/
Neljapäeval, 4. mail andis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor professor Ivari Ilja akadeemia suures saalis koolikontserdi raames üle EMTA esseekonkursi „Muusika ja mina – mina ja muusika“ preemiad. Ajakirja Muusika eripreemiad andis üle peatoimetaja Ia Remmel.
Konkursile laekus sel korral esseesid nii Tallinnast, Harjumaalt, Hiiumaalt, Narvast, Kohtla-Järvelt, Jõhvist, Valgast, Võrust, Tartust kui ka Raplast.
Esseekonkurssi viib läbi EMTA muusikateaduse, interpretatsiooni- ja muusikapedagoogika ning kultuurikorralduse osakond. Esitatud töid hindas žürii koosseisus professor Toomas Siitan, professor Kristi Kiilu ja lektor Kaari Kiitsak-Prikk.
Žürii hinnangul pakkus konkurss hea sissevaate noorte arusaamistesse muusikast ja selle rollist. Akadeemia jaoks on noorte arvamus muusikast väga oluline, sest seeläbi õpime me tundma tulevaste muusikapedagoogide, muusikauurijate ja -korraldajate ning muusikute mõttemaailma.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia andis välja kolm preemiat ja neli eripreemiat.
I preemia (150 eurot) – Mia Martina Sarapuu, Tallinna Muusika- ja Balletikool
II preemia (100 eurot) – Liisi Kauber, Kohtla-Järve Gümnaasium
III preemia (50 eurot) – Andreas Sutt, Tartu Rakenduslik Kolledž
Eripreemiad:
Muusikapedagoogika eripreemia ideede eest, kuidas muusikaõpetust koolides edenedada saab – Eke Egor, Valga Gümnaasium
Tänuväärsete muusikakorralduslike aspektide eest – Annette Nahkur, Tallinna Muusika- ja Balletikool
„Minu muusikaelamus“ – Rute Trochynskyi, Tallinna Muusika- ja Balletikool
Loo-jutustamise eripreemia – Pipi Õun, Tallinna Muusika- ja Balletikool
Täname juhendajaid Tiina Taltsi Tallinna Muusika- ja Balletikoolist ning Timo Liget Hiiumaa Gümnaasiumist õpilaste arvukate tööde eest!
Ajakirja Muusika eripreemiad:
Sandra Liisa Leigri, Hiiumaa Gümnaasium
Anette Nahkur, Tallinna Muusika- ja Balletikool
Katrin Mirtel Tutt, Rapla Gümnaasium
Õnnitleme laureaate!
Aitäh kõikidele osalejatele, õpetajatele ja juhendajatele!
Preemia saajatega, kes ei saanud kohal viibida, võetakse ühendust.
Meediakajastusi:
Selgusid EMTA esseekonkursi „Muusika ja mina – mina ja muusika“ võitjad (ERR, 08.05.2023)
Selgusid EMTA esseekonkursi „Muusika ja mina – mina ja muusika“ võitjad (Õpetajate Leht, 08.05.2023)
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kutsub muusikapedagoogika eriala infotunnile 12. mail kell 16.00. Infotund toimub otseülekandena EMTA Facebookis ja YouTube’i kanalis. Hiljem on võimalik vaadata salvestust.
Infotunnis räägime, mida kujutab endast bakalaureuse õppekava muusikapedagoogika erialal:
– mida sel erialal õpetatakse?
– keda õppima oodatakse?
– millised on sisseastumisnõuded?
– millega tegelevad meie lõpetajad pärast õpingute lõppu?
Eriala tutvustavad õppekava juht ja üliõpilased, kes annavad mitmekülgse ülevaate ja vastavad ka küsimustele.
Facebooki sündmus asub siin.
Lisainfo õpingute kohta: MUUSIKAPEDAGOOGIKA

Täna algab Grzegorz ja Alicija Brali (Song of the Goat) kahenädalane meistrikursus kaasaegsete etenduskunstide üliõpilastele. Song of the Goat Theatre, tuntud ka kui Teatr Pieśń Kozła, asutati Wrocławis 1996. aastal. Teater saavutas kiiresti ühe Euroopa kõige uuenduslikuma teatritrupi maine. Nende ainulaadne treeningsüsteem põhineb Grzegorz Brali ja Song of the Goati näitlejate poolt välja töötatud näitlejakoordinatsiooni meetodil. See intensiivne näitlejatreening hõlmab muusikat, teksti, häält, keha ja kujutlusvõimet ning võimaldab luua musikaalseid ja meelelise mõjuga etendusi.
Grzegorz Bral on Song of the Goat teatri kaasasutaja, kunstiline juht ja lavastaja, omanimelise näitlejatreeningu looja. Aastatel 1987–1992 töötas Gardzienice teatrikeskuses, 2010–2012 oli Varssavi Stuudioteatri kunstiline juht. Karjääri jooksul on Bral saanud mitmeid auhindu erakordsete kunstiliste saavutuste eest. Näiteks nomineeriti trupp 2009. aastal XII Euroopa teatriauhinnale kategoorias „Uus teatrireaalsus” ja 2012. aastal sai tema lavastus „Songs of Lear” Edinburgh Fringe Festivalil maineka Fringe First auhinna. Brali näitlejatreening on inspireerinud paljusid teatraale ja kuulub Suurbritannias mitme teatrikooli õppekavasse. Brali haridustöö ja iga-aastased meistriklassid meelitavad ligi näitlejaid ja lavastajaid kogu maailmast. Alates 2013. aastast tegutseb ta hariduspõllul peamiselt Bral School of Acting raames Londonis.
Alicja Bral on tunnustatud kunstnik, kellel on kaks doktorikraadi – teatriajaloo alal Gdanski ülikoolist ja praktikapõhiste uurimismeetodite alal Kenti ülikoolist. Alates 2016. aastast on ta osalenud Song of the Goat lavastuste tekstide kirjutamisel ning mänginud olulist osa mitme lavastuse loomisel: „Crazy God”, „Island”, „Hamlet-A Commentary”, „Seven Gates of Thebes”, „Anty-gone”, „Ecstasy”, „Cassandra’s Report ”, „Warrior”, „Apocrypha”, „Andronicus Synekdoche”. Koos Grzegorz Braliga asutas ta 2013. aastal Londonis teatrikooli Bral School of Acting, kus ta alates 2015. aastast viib läbi loengukursusi teatriantropoloogiast, näitlejatehnikast ja lavatekstide kirjutamisest.
Meistrikursus lõpeb avatud tunniga reedel, 12. mail EMTA black box‘is.
Neljapäeval, 4. mail algusega kell 14.00 toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammersaalis avalik arutelu interpreedi töö õiglase tasustamise teemal. Arutelu, mis on ajendatud kultuuriministeeriumi tellimusel koostatud uuringu tulemustest, korraldavad Eesti Muusikanõukogu, Eesti Interpreetide Liit, Eesti Pianistide Liit ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.
Käesoleva aasta märtsis esitleti kultuuriministeeriumi tellimusel Civitta poolt koostatud loometöö tasustamise uuringut. Uuring toob välja loometöötajate ebakindla olukorra sissetulekute, toimetuleku ja sotsiaalsete garantiide osas, mis on kultuurisektori suurim probleem. Töötasud on sageli madalad, ebaregulaarsed ning neil puuduvad sotsiaalsed garantiid. Eesti väike turg ja maksejõulise kliendi puudumine muudavad olukorra veel keerulisemaks.
„Uuring ütleb väga selgelt, et Eesti professionaalsete loometöötajate loometööst saadavad kogutulud on tööturul väikesed ja need jäävad isegi suurima tuluga loomevaldkonnas alla riiklikule keskmisele palgale. Eesti kultuuri mitmekesisuse ja jätkusuutlikkuse tagamiseks on tarvis väga selgelt riigi suuremat tuge,“ sõnab Eesti Interpreetide Liidu juhatuse esimees ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia loometegevuse ja välissuhete prorektor Henry-David Varema. „Me teeme suuri investeeringuid tipptasemel loovisikute koolitamiseks, kuid oleme jätnud aastaid tähelepanuta keskkonna, kus nad saaksid professionaalselt tegutseda. Meie eesmärk on sellele kitsaskohale tähelepanu juhtida, selgitada täpsemalt praegust olukorda ning liikuda ühiselt lähemale võimalikele lahendustele.“
Arutelu alguses annab Henry-David Varema ülevaate uuringu tulemustest, sellele järgneb diskussioon, milles osalevad Eesti Muusikanõukogu president, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor, pianist Ivari Ilja, Eesti Kultuurkapitali juhataja Margus Allikmaa, Riigikogu kultuurikomisjoni liige, muusikamänedžer ja -produtsent Kadri Tali, Kultuuriministeeriumi muusikanõunik Ivo Lille, organist Aare Paul Lattik, trompetist Indrek Vau ja pianist Marko Martin.
AJAKAVA
14.00–14.30
„Loometöö tasustamine – lõpparuanne ja interpretatsiooni osa selles. Kas uuring täitis ootusi ja kus on ilmnenud vead. Interpreetide õiglased tasud“
Henry-David Varema, tšellist, Eesti Interpreetide Liit, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
14.30–16.30
Paneeldiskussioon: „Millised võimalused on Eestis interpreedil, kes ei tööta orkestris, kooris või ooperis, esineda ja interpretatsioonilise tegevuse eest õiglast tasu saada“
Panelistid: Ivari Ilja (pianist, Eesti Muusikanõukogu, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia), Indrek Vau (trompetist, Eesti Interpreetide Liit, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia), Aare Paul Lattik (organist, vabakutseline interpreet), Marko Martin (pianist, Eesti Pianistide Liit, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia), Kadri Tail (Riigikogu kultuurikomisjoni liige, muusikamänedžer ja -produtsent), Margus Allikmaa (Eesti Kultuurkapitali juhataja), Ivo Lille (saksofonist, kultuuriministeeriumi muusikanõunik)
Moderaator: Henry-David Varema
16.30–17.00
Diskussioon ja kokkuvõtted
Panelistidest:
Ivari Ilja, pianist, EMN-i president, EMTA rektor. Esinenud aastakümnete jooksul peamiselt rahvusvahelisel areenil. Tema kontserdid on toimunud maailma mainekamades kontserdisaalides nagu Milano La Scalas, Londoni Wigmore Hallis ja Queen Elizabeth Hallis, Moskva Suures Teatris ja konservatooriumi Suures saalis, Peterburi Filharmoonia Suures saalis, Hamburgi Staatsoperis, Berliini Deutsche Operis, Tokyo Suntory Hallis, New Yorgi Carnegie Hallis ja Lincoln Center’is, Washingtoni Kennedy Center’is, Viini Musikvereinis ja Salzburgi Mozarteumis.
Indrek Vau, tompetist, EIL-i esindaja. ERSO trompetirühma kontsertmeister. On nõutud trompetist erinevatesse koosseisudesse nii Eestis, Soomes, Saksamaa kui ka mujal. Solistina on esitanud ja salvestanud enamuse trompetile kirjutatud eesti heliteosed.
Aare-Paul Lattik, vabakutseline muusik. Aktiivselt tegutsev organist, kes on esinenud ja andnud soolokontserte Euroopas, Skandinaavias ja Venemaal. Bachi festivali kunstiline juht.
Marko Martin, pianist, Eesti Pianistide Liidu esindaja. Võitnud maineka Esther Honensi nimelise rahvusvahelise pianistide konkursi ning on Gina Bachaueri nimelise rahvusvahelise pianistide konkursi laureaat. Marko Martin on soleerinud The Philharmonia Orchestra (London), Calgary Philharmonic Orchestra, Eesti Rahvusliku Sümfooniaorkestri, Tallinna Kammerorkestri ja paljude teiste orkestrite ees ning andnud kontserte Barbican Hallis ja Wigmore Hallis Londonis, Hamburgi Musikhalles, Leipzigi Gewandhausis, Glenn Gould Studios Torontos ja mujal.
Margus Allikmaa, Eesti Kultuurkapitali juhataja. Kultuuri eestseisja, kultuurisündmuste, sealhulgas klassikalise muusika kontsertide sage külastaja ja läbi erinevate ametite puutunud kokku loovisikute kui ka kultuuri rahastamise teemadega. On meedias öelnud, et loomeinimeste tasud on kohati naeruväärsed ning et me tasustame oma kultuuri- ja spordiinimesi nagu hooajalisi võõrtöölisi, sest rohkemaks ei jätku.
Kadri Tali, Riigikogu kultuurikomisjoni liige, on loonud mittetulundusühingu Hea Muusika Seltsi ja on selle tegevjuht ja Põhjamaade sümfooniaorkestri ning on selle mänedžer ja produtsent. Olnud Eesti Kontserdi projektijuht ja ERSO direktor ning Soome Rahvusooperi koori direktor.
Ivo Lille, Kultuuriministeeriumi muusikanõunik, saksofonist, helilooja, produtsent. Ta on mänginud mitmes orkestris ja ansamblis, muuhulgas näiteks ERSO, NYYD Ensemble, Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester, saksofonikvartett SaxEst, Ka-Funky, Lament, James Werts World Project, Ivo Lille Group, Science of Silence jt.
Meediakajastusi:
Täna toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias avalik arutelu interpreedi töö õiglase tasustamise teemal. Räägib Henry-David Varema (Klassikaraadio, 04.05.2023)
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammersaalis arutati interpreedi töö õiglast tasustamist (ERR, 04.05.2023)
Fotod: Rene Jakobson
Valminud on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia aastaraamat, mis annab ülevaate akadeemia 2022. aasta tegemistest, sealhulgas olulisematest sündmustest ja saavutustest.
EMTA aastaraamatuga saab tutvuda siin.
Aastaraamatu koostamisel osalesid paljud akadeemia töötajad. Aitäh kõigile, kes andsid oma panuse!

Selgunud on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia heliloomingu ja muusikatehnoloogia eriala esimese heliloomingu konkursi EMTAHK tulemused.
Zürii koosseisus Toivo Tulev, Helena Tulve, Tõnu Kõrvits, Rene Eespere, Talvi Hunt, Iris Oja ja Vambola Krigul tegi järgmise otsuse:
1. koht: „La luna asoma“, helilooja Marc lujan
2. koht: „Mürakaru“, helilooja Pınar Özaslan
3. koht: „Lauliku talveüksildus“, helilooja Yang Ren ja „You, if only…“, helilooja Doğaç İşbilen
4. koht: „Triptühhon“, helilooja Tatu Piitulainen
Teosed kannavad 12. mail kell 19.00 EMTA kontserdi- ja teatrimaja suures saalis ette Iris Oja (metsosopran), Talvi Hundi (klaver) ja Vambola Kriguli (löökpillid).
Sarnaseid konkursse toimub mitmetel meie interpretatsioonierialadel – nii solistidele kui ka kammeransamblitele. Rõõmustame, et on lisandunud ka heliloomingu ja muusikatehnoloogia eriala konkurss. „Heliloomingu konkursi idee sai tegelikult alguse sellest, kui kuulasin George Crumbi teost „Elu jõgi“, mis inspireeris mind kirjutama sarnasele ansamblile. Professor Toivo Tuleviga vesteldes jõudsime aga hoopis tudengikontserdi ideeni ning sealt edasi heliloomingu konkursi korraldamiseni. Aitäh kõikidele, kes aitasid selle idee teoks teha! Eriline tänu läheb konkursi žüriiliikmetele!“ ütleb EMTA üliõpilane ja EMTAHKi kaasasutaja Alireza Farajianhamedani.
Õnnitleme!
Pühapäeval, 30. aprillil jõuab publiku ette Mart Kangro ja EMTA lavakunsti osakonna uuslavastus „Komöödia“. Nagu Mart Kangro varasemad koostööd lavakooli lendudega, sünnib seegi lavastus suuresti osaliste endi ettepanekutest.
„Komöödia“ räägib inimlikust naeruväärsusest, tänastest küsimustest ja eilsetest vastusevariantidest.
Idee ja lavastus: Mart Kangro
Tekstid: trupp, Priit Põldma, Mart Kangro
Dramaturgia: Kalle Tikas, Priit Põldma, Mart Kangro
Heli ja valgus: Kalle Tikas
Ruum: Kalle Tikas, Kristel Zimmer
Kostüüm: Kristel Zimmer
Laval EMTA lavakunstikooli XXXI lennu tudengid: Markus Andreas Auling, Karl Birnbaum, Richard Ester, Hanna Jaanovits, Lauren Grinberg, Laurits Muru, Hele Palumaa, Herman Pihlak, Kristina Preimann, Kristin Prits, Emili Rohumaa, Alice Siil, Juhan Soon, Astra Irene Susi, Rasmus Vendel ja Edgar Vunš.
Lavastuse valmimist toetasid Eesti Kultuurkapital ja Tallinna linn.
Esietendus: 30. aprillil 2023 Sakala 3 black box’is, järgmised etendused 2., 3., 5., 6., 12. ja 13. mail ning 6., 7. ja 8. juunil, samuti 13. ja 14. juunil.
Vaata ka https://eamt.ee/lavastused/komoodia/