Latest Posts
Reedel, 28. oktoobril Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis toimunud Lilian Semperi stipendiumikonkursil pälvis stipendiumi (1500 eurot) EMTA magistrant Piret Mikalai (juhendajad prof Peep Lassmann ja vanemlektor Mihkel Poll).
Konkursil osalejaid hindas žürii koosseisus prof Helin Kapten ja vanemlektor Lauri Väinmaa.
Stipendium eraldati Eesti Rahvuskultuuri Fondi kaudu.
Õnnitleme!
11. ja 13. novembril algusega kell 17.00 toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammersaalis kaks kontserti pealkirjaga „Poola sügis: muusika- ja luuleõhtud“, kus Poola XX ja XXI sajandi kammermuusikat esitavad viiludaja Jakub Jakowicz ja vioolamängija Katarzyna Budnik Varssavi F. Chopini nim. Muusikaülikoolist, pianistid Monika Gardoń-Preinl ja Piotr Różański Krakówi K. Penderecki nim. Muusikaakademiast ning Grzegorz Mania F. Nowowiejski nim. Bydgoszczi Muusikaakadeemiast.
Lisaks kontsertidele annavad kõik eelpool nimetatud õppejõud 11. novembril EMTA-s ka meistrikursusi ning enne kontserte leiavad aset Krakówi K. Penderecki nim. Muusikaakademia professori, muusikateadlase Agnieszka Drausi loengud (11.11 kell 15.30-16.30 B-215 ja 13.11 kell 16.00-17.00 kammersaalis), kus ta räägib lähemalt kavas olevatest teostest ja nende autoritest.
Muusikanumbritele lisaks esitleb 11. novembri kontserdil Zbigniew Herberti äsja eesti keeles ilmunud „Luuletusi“ (tõlkija ja kirjastaja Hendrik Lindepuu) kirjandusteadlane Märt Väljataga. Valitud luuletusi saab kuulda mõlemal kontserdil, kus neid loevad Vanalinna Hariduskolleegiumi teatriklassi õpilased Aksel Ojari, Jakob Lille, Karl Aleksander Lilje, Rasmus Kristofer Randla ja Mark Metsa Tõnis Rätsepa juhendamisel.
Projekt toimub Poola Kultuuri- ja Rahvuspärandi Ministeeriumi toetusel ning EMTA koostööpartnereiks on Poola Vabariigi Suursaatkond Eestis, Poola Kammermuusika Ühing ja muusikakirjastus „Polskie Wydawnictwo Muzyczne“ (PWM).
9.–11. novembrini 2022 toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia peamajas ja lavakunsti osakonnas Nortease võrgustiku aastakohtumine, kuhu tulevad kokku etenduskunste õpetavate Põhja- ja Baltimaade kõrgkoolide esindajad. Kolmepäevase programmi jooksul tehakse ülevaade Nortease tegevusest möödunud aastal, jagatakse kogemusi ja tutvustatakse uusi arenguid koolides ning kavandatakse tulevasi koostööprojekte. Samuti tutvutakse lavakunsti osakonna teatriõppe ja kaasaegsete etenduskunstide magistriprogrammiga.
Kohtumisel osaleb Tallinnas ja veebi vahendusel kokku üle 30 inimese, esindatud on järgmised koolid: Helsingi Kunstiülikooli Teatriakadeemia, Norra Teatriakadeemia, Leedu Muusika- ja Teatriakadeemia, Taani Riiklik Etenduskunstide Kool, Tampere Ülikool, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, Göteborgi Muusika- ja Teatriakadeemia, Oslo Kunstiakadeemia, Islandi Kunstiülikool, Lundi Ülikooli Malmö Teatriakadeemia, Läti Kultuuriakadeemia ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.
Nortease võrgustiku eesmärk on arendada rahvusvahelist koostööd ning luua võimalusi tudengite ja õppejõudude mobiilsuseks. Norteas kuulub Põhjamaade Ministrite Nõukogu haridusprogrammi Nordplus. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia on Nortease liige alates 2008. aastast.
Võrgustiku liikmed kohtuvad aastakoosolekuks igal aastal erinevas liikmeskoolis. Selle aasta kohtumine saab teoks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Nortease eesistuja Helsingi Kunstiülikooli Teatriakadeemia koostöös.
Lisainfo:
lavakunst@eamt.ee
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Eesti Muusikanõukogu kutsuvad muusikaorganisatsioone, muusikaõppeasutusi ja muusikuid arutlema klassikalise muusika tuleviku, interpreetide ja heliloojate ettevalmistuse, tööturu, kontserdielu, valdkondlike kitsaskohtade ning võimalike lahenduste teemadel. Oodatud on kõik huvilised, konverentsil osalemine on tasuta.
Konverentsi bukleti saab alla laadida siit.
Koht: EMTA kontserdi-ja teatrimaja
Aeg: 24.–25. november 2022
Lisainfo:
Hanneleen Pihlak (EMTA), tel 6675 779
Kaie Tanner (EMN), tel 51 44 301
konverents.kontakt@gmail.com
KONVERENTSI AJAKAVA
Neljapäev, 24. november
EMTA kontserdi- ja teatrimaja suur saal
14.00 konverentsi avamine
14.15 – 14.45 avaettekanne: Klassikalise muusika jätkusuutlik tulevik (Seppo Kimanen, Kuhmo kammermuusika festivali asutaja ja kauaaegne kunstiline juht, Soome)
14.50 – 15.10 Eesti interpreet kodus ja välismaal (Henry-David Varema, Eesti Interpreetide Liit)
15.15 – 15.35 Eesti helilooming teel tulevikku (Märt-Matis Lill, Eesti Heliloojate Liit)
15.35 – 16.00 kohvipaus
16.00 – 17.30 paneeldiskussioon „Eesti helikunsti hetkeseis“
Paneelis osalevad Piret Hartman (EV Kultuuriministeerium), Maarit Kangron (Eesti Kontsert), Märt-Matis Lill (Eesti Heliloojate Liit), Marko Lõhmus (Eesti Muusikafestivalid), Ott Maaten (Rahvusooper Estonia), Henry-David Varema (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Interpreetide Liit). Vestlust juhib Ivari Ilja (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Muusikanõukogu),
17.30 kohvipaus
19.00 Festival Eesti Muusika Nädal. Lepo Sumera autorikontsert
Reede, 25. november
EMTA kontserdi- ja teatrimaja suur saal
9.30 hommikukohv
10.00 – 10.25 Tänased väljakutsed ja suundumused rahvusvahelises muusikaelus ning Euroopa Muusikanõukogu roll selles valdkonnas (Joanna Grotkowska, Euroopa Muusikanõukogu juhatuse liige, Poola)
10.30 – 10.50 Eesti Muusikanõukogu 30 (Ivari Ilja, Eesti Muusikanõukogu president)
11.00 – 12.30 paneeldiskussioon „Süvamuusika tänases Euroopa kultuuriruumis“ Paneelis osalevad Paul Meyer zu Schwabedissen (Askonas Holt, UK/Saksamaa), Joanna Grotkowska (Euroopa Muusikanõukogu, Poola), Esper Linnamägi (Eesti Filharmoonia Kammerkoor), Maarit Kangron (Eesti Kontsert). Moderaator Henry-David Varema.
12.30 – 13.45 lõuna
13.45 – 14.25 Noorteakadeemia gala
EMTA kontserdi-ja teatrimaja black box
14.30 – 14.50 Üldhariduse roll teadliku kontserdipubliku kujundamisel (Kristi Kiilu, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia)
14.55 – 15.15 Muusikaline huviharidus kui professionaalsuse taimelava (Piret Rips-Laul, Eesti Muusikakoolide Liit)
15.20 – 15.40 Huvikoolist muusikakõrgkoolini. Muusikakoolide õpilaste tulevikuvaated (Eesti Muusikakoolide Liidu uuringu tutvustus, Piret Rips-Laul (EML) ja Kaie Tanner (EMTA))
15.40 – 16.00 kohvipaus
16.00 – 17.30 paneeldiskussioon „Kõrgkoolieelne muusikaharidus Eestis: traditsioonid ja tulevik“
Paneelis osalevad Tõnis Lukas (Haridus- ja Teadusministeerium), Timo Steiner (MUBA), Mihkel Poll (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Interpreetide Liit), Karin Veissmann (VHK Muusikakool), Andres Teppo (Eesti Muusikakoolide Liit). Moderaator Marko Lõhmus.
19.00 Festival Eesti Muusika Nädal. Tõnu Kõrvitsa autorikontsert
Mai Simson kaitseb 30. novembril kell 14.30 ruumis A-402 filosoofiadoktori (muusika) kraadi taotlemiseks tööd „Rudolf Tobiase oratooriumi „Joonas“ tekstikriitilisest redigeerimisest“.
Juhendaja: professor Kerri Kotta, PhD
Oponent: Mihhail Gerts, PhD
Doktoritööga on võimalik tutvuda siin ning trükisena EMTA raamatukogus.
Abstrakt:
Käesolev uurimistöö on osa loomingulis-uurimuslikust doktoriprojektist.
Rudolf Tobiase oratooriumi „Joonas“ esitati Leipzigis pärast selle valmimist 1909.aastal,
mille järgselt vajus teos unustusse. Uuesti toodi oratoorium ettekandele Eesti
taasiseseisvumise eel, kus teosel oli oluline roll rahvusliku identiteedi kinnistamisel.
Selles kontekstis jäi tagaplaanile küsimus Tobiase oratooriumi algupärasest vormist
ning peamiseks eesmärgiks sai teose taastamine monumentaalsel ja esinduslikul kujul.
Tänapäeval on aga oratooriumi rahvuslike aspektide kõrval muutunud oluliseks muud
küljed, sest „Joonas“ ei ole ainult rahvuslik monument, vaid ka väljapaistev meistriteos,
mida saab tõlgendada mitmel erineval moel.Siit tuleneb ka töö peamine uurimisküsimus: millisel kujul on „Joonase“ käsikirja
põhjal võimalik helilooja esialgseid kavatsusi rekonstrueerida. Töö eesmärgiks on
kirjeldada tekstikriitilist väljaannet, mis võimaldaks erinevaid interpretatsioone, kuid
arvestaks samas ka võimalikult palju helilooja kavatsustega.Töö meetodiks on „Joonase“ käsikirjade kriitiline võrdlemine. Teoreetilises plaanis
lähtun peamiselt James Grieri monograafiast „The Critical Editing of Music“ (1996)
ning samuti oratooriumi käsikirjadest, mis asuvad Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis
Rudolf Tobiase fondis (TMM M6). Uurin koostatavat nooditeksti ka esituslikust
aspektist. Uurimistöö tulemusena on võimalik tulevikus publitseerida teose
tekstikriitiline väljaanne.
31. oktoobril toimub Eesti Muusikateaduse Seltsi Karl Leichterile pühendatud ettekandepäev, kus esitletakse ka aastaraamatu Res Musica 14., Arvo Pärdi teemalist numbrit. Tänavuse Leichteri päeva teema on muusikaloo õpetamine Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias).
Res Musica on EMTSi ning EMTA muusikateaduslik aastaraamat. Seekordne number valmis koostöös Arvo Pärdi Keskusega ning koondab endas seitse teadusartiklit, mis põhinevad 2021. aasta oktoobris Laulasmaal peetud konverentsi „Arvo Pärt – tekstid ja kontekstid“ ettekannetel.
„Arvo Pärdi Keskuse esimene teaduskonverents, mis sündis koostöös Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga, avas Laulasmaal asuva isikuarhiivi ja infokeskuse tõelise potentsiaali,“ ütles konverentsi programmi kuraator ja Res Musica peatoimetaja Toomas Siitan.
Tema sõnul oli eesmärgiks kutsuda muusika üle arutlema erinevate distsipliinide teadlasi, kellele Arvo Pärdi looming on ideede ja lähenemisviiside kohtumispaigaks. „Res Musica artiklid peegeldavadki konverentsi peamisi teemasid, milleks on Pärdi muusika ajaloolised ja tunnetuslikud paralleelid ning teoloogilised alused, samuti suhe kasutatud tekstidega,“ lisas Siitan.
Muusikaloolased Peter J. Schmelz, Kevin C. Karnes ja Toomas Siitan käsitlevad Pärdi 1960. ja 1970. aastate loomingu kujunemist ning selle seoseid omaaegse muusikaeluga. Teoloogid Peter C. Bouteneff ja Tauri Tölpt ning muusikateadlased Leopold Brauneiss ja Andreas Waczkat otsivad erinevaid teid Pärdi loomingu vaimse tuuma sõnastamiseks, avades selle religioosseid allikaid ning analüüsides muusikalisi tekste.
Ingliskeelsetel uurimustel on juures eestikeelsed kokkuvõtted. Res Musica nr 14 sisaldab ka nelja raamatuarvustust ning EMTSi sündmuste kroonikat. Numbri koostas Toomas Siitan, toimetasid Anu Schaper ja Kristina Kõrver.
Esitlus ja ettekandepäev toimub esmaspäeval, 31. oktoobril algusega kell 17.00 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia auditooriumis A-402.
Päevakava: www.muusikateadus.ee
Lisainfo:
www.resmusica.ee
Anu Schaper
resmusica@eamt.ee
+372 5566 9164
Eesti Sõjaväeorkester, Heino Elleri Muusikakooli puhkpilliorkester ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia puhkpilliorkester toovad dirigent Toomas Vavilovi juhatamisel publikuni märgilise Karel Husa puhkpilliorkestri teose „Music for Prague 1968“. Tasuta kontserdid toimuvad 29. oktoobril Tubina saalis Tartus ja 30. oktoobril EMTA suures saalis Tallinnas.
„Karel Husa on Tšehhi juurtega helilooja, kelle teos „Music for Prague 1968“ sündis vahetult pärast 1968. aastal Prahas toimunud sündmusi ehk Praha kevadet. Eestis ei ole teos varem kõlanud, kuid just praegu on lausa meie kohustus antud teemat muusikas käsitleda,” sõnab dirigent Toomas Vavilov ja lisab: „Teose „Music for Prague 1968“ esitamine on puhkpilliorkestrile võrdne kullaprooviga. See tähendab, et see on alati oodatud ja eriline sündmus“.
Kolme puhkpilliorkestri koostöö annab võimaluse esitada teoseid, mis on kirjutatud väga suurtele kollektiivile. “Eesti Sõjaväeorkestri, Heino Elleri Muusikakooli orkestri ja EMTA puhkpilliorkestri esituses saab lisaks Karel Husa teosele kuulata ka Elleri ja Griegi loomingut ehk muusikat, mis kannab kvaliteedi märki. Meie ühisorkester kõlab suurepäraselt ja mul on väga hea meel, et koostöö Eesti Sõjaväeorkestriga annab noortele muusikutele hea võimaluse õppida oma ala parimatelt.” Griegi klaverikontserdi solist on pianist Johan Randvere.
Kontsert „Music for Prague 1968“ toimub 29. oktoobril kell 16.00 Tubina saalis Tartus ja 30. oktoobril kell 17.00 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis. Kontserdid on tasuta.
Täna sõlmisid kuus avalik-õiguslikku ülikooli pärast pikki läbirääkimisi riigiga halduslepingud aastateks 2022–2025. Aasta alguses otsustasid rektorid ühiselt halduslepingud jätta sõlmimata, sest riigi vähese rahastuse tõttu oleks lepingujärgsete kohustuste täitmine olnud võimatu. Riigieelarvest tänavuseks ja järgmiseks neljaks aastaks lubatud lisaraha aitab mahajäämust pidurdada, ent rektorite sõnul pole kõrghariduskriis sellega lahendatud.
„Oleme tänulikud, et valitsus on leidnud võimaluse ülikoolidele lisaraha eraldada, eriti võttes arvesse arvukaid kriise, millega riigina rinda pistame. Täiendav toetus on kahtlemata ülikoolidele abiks, et viimaste aastate vabalangust rahastuses pidurdada. Loodame, et praeguse valitsuse poolt järgmiseks neljaks aastaks riigi eelarvestrateegias sõnastatud rahastuslubadus kehtib riigimehelikult ka järgmiste valitsuste aja. Selle perioodi jooksul peame aga jõudma lahenduseni, kuidas rahastada kõrgharidust tegelikule vajadusele vastavas mahus, see tähendab 1,5% SKP-st,“ sõnas Tartu Ülikooli rektor ja Rektorite Nõukogu esimees Toomas Asser.
Saadav lisaraha hoiab kõrghariduse rahastamise tasemel umbes üks protsent SKP-st. Rektorite Nõukogu kogutud andmed näitavad, et rahvusvahelise plaanis investeerib Eesti teiste tasuta ülikooliõpet pakkuvate riikidega võrdluses kõrgharidusse oluliselt vähem nii osakaaluna SKP-st kui ka üliõpilase kohta. Eestist vähem raha saavad ainult Küprose ja Kreeka ülikoolid.
„Riik on lubanud kõrgharidusele täiendavalt 10 miljonit eurot tänavu ning tegevustoetuse iga-aastast 15-protsendilist kasvu järgneval neljal aastal. Lisaraha on küll ülikoolide jaoks elutähtis rahastuslanguse pidurdamiseks, kuid ei kata ära tegelikku aastatega tekkinud puudujääki. Samuti ei võta see arvesse inflatsiooni. Ainuüksi elektri- ja küttehinna kallinemine toob tänavu ülikoolidele kaasa ligi 10 miljoni euro jagu lisakulu. Pannes numbrid perspektiivi, näeme, et ülikoole ei oota ees rahasadu,“ tõdes Asser.
„Rektorid on ühel nõul, et kriis pole veel lahendatud, debatt kõrghariduse tuleviku üle peab jätkuma. Nüüd on aeg keskenduda pikale plaanile ja rääkida sellest, kuidas tagada kõrgharidusele 1,5 protsenti SKP-st, mis annaks ühest küljest stabiilsuse ülikoolidele, teisalt aga on vajalik üliõpilaste õppelaenude ja -toetuste süsteemi korrastamiseks. See on umbes sada miljonit lisaeurot aastas, et ülikoolid saaksid hoida õppe ajakohasena, arvestada õppekavade arendusel tööturu vajaduste ning rohe- ja digipöördega, vastata tulevaste väga teadlike üliõpilaste ootustele, tagada eesti teaduskeele, eestikeelse terminoloogia ja eesti kultuuri areng. Ja mõistagi hoida ülikoolides meie inimesi, kes kõike loetletut peavad ellu viima,“ selgitas Rektorite Nõukogu ühiseid seisukohti Toomas Asser.
„Kui hakkasime enam kui aasta tagasi ülikoolide rektoritega rääkima kõrghariduse sügavast rahastuskriisist, ei loonud me endale illusiooni, et selle kriisi lahendab üksnes rahanumber riigieelarves ülikoolide tegevustoetuse real. Võime ja peamegi arutama, millist kõrgharidust Eesti vajab ja suudab üleval pidada ning kes peaks need kulud kinni maksma. Kõrghariduse tuleviku, aga ka laiemalt hariduspoliitika strateegiline planeerimine nõuab poliitilist tahet ja erinevate alternatiivide kaalumist. 2023. aasta Riigikogu valimiste üks peamisi teemasid peab olema eestikeelse kõrghariduse tulevik,“ märkis Toomas Asser.
Maailmakuulus Prantsuse skulptor, maali- ja etenduskunstnik Olivier de Sagazan annab novembri keskel kaks etendust Tallinnas Vaba Lava teatrikeskuses. Sagazan külastab Eestit esmakordselt, kuid siinsele publikule on ta tuntud dokumentaalfilmist Samsara. Tema tuntumat lavastust „Transfiguration“, mida ta ka Tallinnas etendab, on esitatud maailma tippfestivalidel enam kui 300 korda 25 riigis. Sagazan viibib Tallinnas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kutsel, kus ta nädala jooksul viib läbi töötoa kaasaegsete etenduskunstide magistriõppe (CPPM) tudengitele.
Olivier de Sagazani kirest mateeriale elu sisse puhuda tuleneb idee katta oma keha saviga, et jälgida tekkivat „objekti“. Tema looming on ühtaegu nii õuduskunst kui ka rituaal, mis vaimustub hõimukunstist ja šamanismist ning tulemuseks võib olla nii performance, maal kui ka skulptuur. Lavastustes on tunda tema Aafrika juurte mõju: ta on pärit Kongost, kuid elanud ja töötanud pikka aega Prantsusmaal. Sagazan on teinud koostööd kunstnikega erinevatest valdkondadest: Wim Vandekeybus (tants), David Wahl (teater), FKA Twigs (muusika), Ron Frick ja Qiu Yang (film), Gareth Pugh ja Nick Knight (moekunst).
Lavastuses „Transfiguration“ viib Sagazan publiku hirmuäratavale teekonnale piinatud kunstniku psüühikasse. See on õudusunenägu, Antikristuse savitamine. Laval põlvitades, tulesädemeid õhutades ja suitsu liigutades ning lauldes on ta vaimude väljakutsumiseks valmis veidraks voodoo’ks. Kuid Sagazan muundub ise väljakutsutavateks vaimudeks, üksteisele järgnevateks olenditeks, deemoniteks ja tontideks. Määrides savi oma näole saab skulptorist skulptuur. Ta paneb oma suletud silmadele kaks tühja musta pupilli ja teeb suu punaseks. Kihtide lisamisel suurenevad moonutused, veidrus areneb haripunkti. Sagazan muutub lindudeks ja loomadeks. Ta on sulanud näoga koletis, kaame liialdus, ellu naasev muumia. Sagazan muudab oma identiteedi inimesest loomaks ja loomast erinevateks hübriidolenditeks. Savi ja õlgede abil teisendab ta end abstraktseteks, õõvastavateks tegelasteks, kes torkab endal silmad peast ja rebib siis end tükkideks. Ta läbistab, kustutab ja harutab lahti oma näo kihid, otsides meeletult uut olemust ja vormi.
Lavastuses „Hybridation“ panevad kaks inimest endale savi pähe, matavad end materjali sisse, juurivad välja oma identiteedi ja muutuvad elavateks teosteks, mis muteerub koos teise kehaga ja loob dialoogi, ühtesulamist, rivaalitsemist ja armastust. Kumbki omakorda kõigub nukunäitleja ja nuku vahel, teades, et küsimus identiteedist rajaneb seosel Teisega. Aga kui materjal nad pimestab, on nad sunnitud vaatama sissepoole, oma Mina sügavustesse. Põnevas, ekspressiivses, totaalses etenduses nihutavad nad laval identiteete teisenedes inimesest loomaks ja loomast erinevateks hübriidolenditeks. Meeletu ja pidurdamatu otsingu käigus läbistavad, kustutavad ja avavad nad oma näo kihid. Maalimine ja skulptuur muutuvad tantsu ja transi vahel asuvaks rituaali vormiks, kus improvisatsioon on maatriks.
Sagazani etendused „Hybridation“ ja „Transfiguration“ toimuvad 12. ja 13. novembril Vaba Lava teatrikeskuses Tallinnas. Piletid on müügil Piletilevis. 18. novembril toimub Müriaadfesti raames Tallinna Kunstihoones ka Sagazani õpitoa avatud tund.
Tallinna etenduste treileri leiab siit.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia keelpilliüliõpilastel Annelize Vlasenkol, Toomas Hendrik Ellerveel, Hanna Maria Semperil ja Juho Ahmasel oli suurepärane võimalus osaleda Berliini Filharmoonikute Karajani Akadeemia ja Balti riikide muusikaakadeemiate ühisprojektis „Baltic Roots“, mis kulmineerus 24. oktoobril kontserdiga Berliini Filharmoonia kammersaalis. Ühisorkester esitas Baiba Skride soleerimisel Pēteris Vasksi kontserdi „Kauge valgus“, Maija Einfelde „Kurvad serenaadid“ kvartetile ja klarnetile, Erkki-Sven Tüüri teose „Action.Passion.Illusion“ ning Juste Janulyte „Elongation of Nights“.
Berliini Filharmoonikute kauaaaegse kontrabassisti ja Karajani Akadeemia juhi Peter Riegelbaueri sõnul on akadeemial Balti riikide muusikaakadeemiate koostöö üle erakordselt hea meel, sest see pakub suurepärase võimaluse tutvuda mitte üksnes meie andekate noorte muusikute ja suurepäraste muusikaülikoolidega, vaid ka Baltimaade kaasaegsete heliloojate loominguga, mida Berliinis ja Saksamaal ehk nii hästi veel ei tunta.
Baltimaade muusikaakadeemiatele ei olnud seekordne koostöö sugugi mitte esimene. Eesti, Läti ja Leedu sajanda sünnipäeva tähistamiseks moodustati muusikatudengitest Accademia Baltica nime kandev orkester, mis nii 2017., 2018 kui ka 2019. aastal lisaks edukatele esinemistele kõigi kolme Balti riigi tuntuimates kontserdisaalides astus üles ka Gdanskis, Berliinis, Helsingis ja Peterburis.
Dirigent Herbert Karajani loodud akadeemia motole „Õpi professionaalidelt“ vastavalt saavad noored muusikud tulevaseks orkestrandikutseks akadeemiast parima ettevalmistuse. Berliini Filharmoonikute kontsertmeistrite ja kauaaegsete liikmete käe all omandavad noored instrumentalistid just sellele orkestrile iseloomuliku stiili ja kõla, ent saavad lisaks aimu ka sellest, mida tähendab olla „täiuslik muusik“, kes ei arenda mitte üksnes oma individuaalseid oskusi, vaid vaatab elu ja maailma lahtiste silmadega. Ja faktid kõnelevad enda eest – pea üks kolmandik tänastest Berliini Filharmoonikutest on Karajani akadeemia vilistlased.
Projekti raames osalesid Baltimaade muusikud Karajani Akadeemia õppeprotsessis – said Berliini Filharmoonikutelt individuaaltunde ning mängisid orkestris koos akadeemia stipendiaatidega. Ühisorkestrit juhatas Berliini Filharmoonikute viiuldaja Stanley Dodds, kes on dirigeerimist õppinud Jorma Panula käe all ning kes juhatab regulaarselt nii Karajani Akadeemia orkestrit kui ka Berliini Filharmoonikute erinevaid ansambleid.
Projekt toimus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, J. Vitolsi nim Läti Muusikaakadeemia, Leedu Muusika- ja Teatriakadeemia, Berliini Filharmoonikute Karajani Akadeemia ja Andreas Richter Cultural Consultingu koostöös Balti Kultuurifondi toetusel.
