Latest Posts

28. septembril, Mart Saare 140. sünniaastapäeval, selgusid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis IX Mart Saare nimelise lauljate konkursi tulemused:

I preemia Yena Choi
I preemia Tambet Kikas
III preemia Marta Ojasoo
Diplom Johanna Maria Ernesaks
Diplom Yichenzi Zhou
Mart Saare esituse eripreemia Tambet Kikas
Kontsertmeistri eripreemia Susanna Liisa Onoper

Lauljaid hindas rahvusvaheline žürii koosseisus Annika Ollinkari-Fagerholm (Sibeliuse Akadeemia), Nadia Kurem (EMTA) ja Martti Raide (Rahvusvaheline Artur Kapi Ühing, EMTA).

Konkurssi korraldab Rahvusvaheline Artur Kapi Ühing koostöös Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga.

Õnnitleme!

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilased ja õppejõud osalesid augustis 10-päevasel GLOMUS võrgustiku rahvusvahelisel kogunemisel Aarhusi Kuninglikus Muusikaakadeemias Taanis. Projekti kaaskorraldaja oli Taani Riiklik Etenduskunstide Kool.

GLOMUS võrgustik koondab muusika- ja etenduskunstide kõrgkoole paljudest maailma eri regioonidest. Esimene rahvusvaheline laager toimus 2009. aastal Mosambiigis. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia esindajad osalesid GLOMUS-el esmakordselt 2013. aastal Tansaanias, Makumiras ning seejärel on EMTA esindajad osa võtnud kõikidest laagitest, 2015. aastal Malaisias, Borneos, 2017. Brasiilias, Natalis ning 2019. Gruusias, Batumis.

EMTA-t esindasid sel aastal pärimusmuusika eriala tudengid Liene Skrebinska (Läti) ja Marion Selgall, pärimusmuusika eriala koordinaator, õppejõud Karoliina Kreintaal, jazzmuusika tudeng Alex Verlin ning kompositsiooniosakonna doktorant, pärimusmuusika eriala õppejõud Marcelo Politano (Brasiilia). GLOMUS võrgustiku liikmeskoolide esindajate Leadership Formil osales loometegevuse ja välissuhete prorektor Henry-David Varema.

Ligi 200 osalisega laagri teemaks oli globaalne optimism, mis oli paljude seminaride ning õpitubade lähtepunktiks. Global Dialogues vestlussarja raames kohtuti Afganistani Riikliku Muusikainstituudi asutaja Ahmad Sarmastiga, kelle poolt Kabulis rajatud muusikakooli sisustuse ja pillid hävitasid Talibani võitlejad. Vaatamata erakordselt keerulisele olukorrale suutis Ahmad Sarmast aidata enamusel õpilastest põgeneda Portugali, kus nad saavad muusikaõpinguid jätkata.

GLOMUS laagri muudab unikaalseks asjaolu, et õpitubades saavad kokku nii näitlejad, tantsijad, koreograafid, teadlased kui ka muusikud. Nii saavad muusikud end proovile panna näiteks koreograafia meistriklassis või tantsijad Palestiina rahvalaulu töötoas.

Osavõtjad said valida kolme suure õpitoa (orkestri, koori ja koreograafia) ning ligi 10 väikese töötoa vahel, mille tulemusi esitleti laagri lõppkontsertidel. Grupis, mida juhendasid Mali balafonimängija Karim Bengalyga ja Marcelo Politano (EMTA) , oli osavõtjatel võimalus süübida brasiilia ja mali rahvamuusika eripäradesse, mille tulemusel valmis kaks kompositsiooni, esitajateks üheksa riigi esindajad.

Lisaks toimus pea igal hommikul kümmekond officinat ehk töötuba, mille läbiviijate seas leidus lisaks õppejõududele ka üliõpilasi. Väga populaarseks osutus seto leelo teemaline officina, mille viis läbi Marion Selgall, abistamas Karoliina Kreintaal.

EMTA pärimusmuusika tudengi Liene Skrebinska sõnul muutis laagris kogetu tema taju muusika loomisesse. Liene osales pillide meisterdamise ja tantsu õpitoas, mida juhendasid instrumentalist Mark Steward ja koreograaf, etenduskunstnik Karen Curlee USA-st. Mark oli esimeses õpitoas öelnud: “Ma arvan, et sõna “muusik” on tihti kasutusel selleks, et vähendada inimestes indu kasutada enda sünnijärgset õigust helisid luua” (“I think the word musician is often used to discourage people from participating in their birthright as soundmakers”).

Kokkuvõttes saab öelda, GLOMUS-el osalejad said unikaalse loomingulise kogemuse, mis andis algavaks õppeaastaks parima inspiratsioonisüsti. Järgmine GLOMUS-e laager on planeeritud 2024. aastal Nepaalis.

Lisainfo:
Karoliina Kreintaal
Pärimusmuusika eriala koordinaator ja õppejõud
karoliina.kreintaal@eamt.ee

24.–27. augustini toimus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias rahvusvaheline interdistsiplinaarne hääleteemaline konverents PEVoC 14, millest võttis osa 409 inimest 39 riigist neljalt kontinendilt. Esimene PEVoC korraldati 1995. aastal Londonis Rootsi muusikateadlase ja lauluhääle uurija Johan Sundbergi ja ringhäälingutegelase ning ajakirjaniku Gunnar Rugheimeri eestvedamisel. Konverentsi kandvaks ideeks on tuua omavahel suhtlema erinevate valdkondade spetsialistid, keda ühendab tegelemine hääleteemadega. Üritust peetakse üle aasta erinevates Euroopa linnades. Tallinna konverents oli juba neljateistkümnes ning selle korraldajateks professor Allan Vurma EMTA-st ning häälearst dr Kristel Kalling Ida-Tallinna Keskhaiglast.

Konverentsil peeti kokku 198 ettekannet, töötuba, meistriklassi, ümarlauadiskussiooni ja posterettekannet. Töö toimus kogu majas paralleelsete sessioonidena kaheksas saalis ja suuremas auditooriumis. Plenaarettekandeid oli kokku seitse. Nasaalsusest ja nina rollist laulmisel rääkis professor Johan Sundberg ise, kes hoolimata oma 86 eluaastast on jätkuvalt aktiivselt tegev. Professor Graham Welch, kes on maailmas üks tunnustatumaid spetsialiste muusikahariduse valdkonnas ja hiljuti publitseeritud mahuka tuhandeleheküljelise raamatu “The Oxford Handbook of Singing” toimetaja, rääkis oma plenaarettekandes laulmise positiivsest mõjust lastele ja noorukitele nii selle neuroloogilisel, füüsilisel, psühholoogilisel kui ka sotsiaalsel tasemel. Matthias Echternachi nimi võib olla vanema põlvkonna jaoks tuttav ajast, kus dirigent ja klavessiinimängija Gustav Leonhard salvestas heliplaatidele tervikliku seeria Bachi kantaate ja oratooriume ning kus Echternach laulis poiss-sopranina sooloaariaid. Praegu tegutseb Echternach Münchenis foniaatrina ja on tuntud paljude teadusartiklite autorina. Tema plenaarettekanne käsitles hääle registrite ja häälepaelte võnkumise ebastabiilsuse problemaatikat. Sheffieldi Ülikooli professor Heidi Christensen tutvustas kaasaja tehnoloogilisi vahendeid hääleprobleemide lahendamisel ja Jenny Iwarsson Kopenhaageni Ülikoolist keskendus hääleteraapia suundumustele. Professor Allan Vurma kirjeldas oma plenaarettekandes kuidas tegelemine teadusuuringutega on aidanud teda oma töös professionaalse laulja ja laulupedagoogina.

Mitmetes Euroopa maades noorte ooperilauljate abistajana (pearollide ettevalmistamisel tippooperimajade jaoks) tegutsev karismaatiline Kirsten Schötteldreier viis konverentsil läbi meistriklassi Eesti noorte vokalistidega. Tema isikupärane õpetamismeetod on inspireeritud iidse traditsiooniga idamaade chi-kung võitluskunstide hingamistehnikast. Lauljate ja vokaalpedagoogide jaoks kujunes huvitavaks ka Londonis tegutseva vokaalpedagoogi Gillyanne Kaysi modereeritud ümarlauavestlus intrigeerival teemal, kas lauljad vajavad hääleteadust. Olgugi, et kõik arutlejad leidsid, et teadus on vastava valdkonna jaoks väga oluline, mööndi samuti, et praktilise laulupedagoogika ja teadusvaldkonna vahel eksisteerib teatud pingeväli, mis osalt tuleneb lõppeesmärkide erinevusest – kui teadlaste jaoks on oluline loogiline ja sidus teooria, siis laulja jaoks tegelik oskus hästi laulda. Hääleteadus võib siin pakkuda lauljatele head inspiratsiooni, kuid samuti kehtib ka vastupidine. Paljud maailma tipphääleteadlased, aga ka näiteks mitmed väljapaistvad häälearstid, omavadki muu hulgas täiesti arvestatavat kogemust lauljana. Selle tõestuseks oli konverentsist osavõtjate vägev ühislaulmine laululaval ja vaba lava formaadis kontsert pidulikul õhtusöögil Lauluväljaku laassaalis, kus võisid osaleda kõik soovijad.

Kirurgidel oli näiteks konverentsi raames võimalik osaleda maailma tippkirurgide juhendamisel töötoas Ida-Tallinna Keskhaiglas praktilisel lõikusel (passiivse vaatlejana oli see võimalik ka kõigi teiste konverentsist osavõtjate jaoks). Konverents kattis ka marginaalsemaid teemavaldkondi nagu näiteks häälemehhanism ja selle toimimine erinevatel loomadel ja lindudel. Konverentsi lõpetas USA hääleteaduse korüfee Ingo Titze ettekanne teoreetilisest tagapõhjast hääle tekitamisel läbi poolsuletud vokaaltrakti (nt läbi peenikese kõrre või klaastoru), mida tihti kasutavad hääleterapeudid hääleprobleemide ravimisel, aga ka näiteks lauljad, kui nad harjutavad ümisedes või „u“ vokaalil. Ingo Titze kõrge ea ja koroonaviiruse ohu tõttu toimus see ettekanne üle veebi.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemial oli seos konverentsiga ka kultuuriprogrammi kaudu. Esinejate hulgas oli EMTA doktorant metsosopran Tuuri Dede koos pianist Kadri-Ann Sumeraga, professor Anne-Liis Polli juhtimisel tegutsev ansambel Impro Voc 3, Estonian Voices koos EMTA õppejõu Kadri Voorandiga, rahvamuusikud Maria Korepanova ja Natali Ponetajev. Samuti esines kultuuriprogrammi raames Eesti Filharmoonia Kammerkoor koos dirigent Tõnu Kaljustega. Kontsertmeistrina meistriklassides oli lauljatel abiks pianist Siim Selis.

Järgmine PEVoC toimub juba kahe aasta pärast ja selle toimumiskoht on Põhja-Hispaania kuurortlinn Santander. PEVoC-il aktiivselt osalenud Inglise vokaalpedagoogid Kayes ja Fisher on oma muljeid Tallinna PEVoC-i konverentsilt vahendamas ka läbi kõigile kättesaadava YouTube’i video siin.

Lisainfo:
Allan Vurma
allan.vurma@eamt.ee

19.–23. septembril toimus EMTA-s ERASMUS+ programmi strateegilise koostöö projekti RAPP Lab – Reflection-based Artistic Professional Practice (Refleksioonipõhine professionaalne loomepraktika) – laboratoorium “Exploring Musical Identities: Autoethnography for the Practicing Musician”.

Projekti initsiaator on Kölni Muusika- ja Tantsukõrgkool, projektis osalevad peale EMTA ka Viini Muusika- ja Teatriülikool, Euroopa Muusikakõrgkoolide Assotsiatsioon, Norra Muusikakõrgkool, Orpheuse Instituut (Gent) ja Rooma Santa Cecilia Konservatoorium. Projekti eesmärk on loovuurimuse arendamine magistri- ja doktoriõppes. EMTA uurimisgruppi, mida juhib Theodore Parker, kuuluvad Kristi Kapten, Jaak Sikk, Vittoria Ecclesia ja Fabrizio Nastari. Koordinaator on Kristel Pappel ja administraator Hanneleen Pihlak.

Ürituse raames korraldas EMTA uurimisgrupp kolmapäeval, 21. septembril kell 19.00 EMTA suures saalis interaktiivse kontserdi, mis oli pühendatud loovuurimuse küsimustele. Kontserdil esinesid Heigo Rosin, Erik Alalooga, Ilana Makarina, Marcelo Chacur Politano, Juhan Uppin, Vittoria Ecclesia, Fabrizio Nastari. Nendega vestles Kristi Kapten, kes oli ühtlasi kontserdi kontseptsiooni autor.

27.–28. septembrini toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias IX Mart Saare nimeline lauljate konkurss. Tegemist on ainsa vokaalkammermuusikale pühendatud lauljate konkursiga Eestis, mille eesmärgiks on Mart Saare ja teiste eesti heliloojate laululoomingu väärtustamine ning populariseerimine.

Konkursil osalevad noored lauljad Eestist, Hiinast ja Koreast. Lauljaid hindab rahvusvaheline žürii koosseisus Annika Ollinkari-Fagerholm (Sibeliuse Akadeemia), Nadia Kurem (EMTA) ja Martti Raide (Rahvusvaheline Artur Kapi Ühing, EMTA).

Sündmust korraldab Rahvusvaheline Artur Kapi Ühing koostöös Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga. Konkurss on avatud kõikidele kuulajatele tasuta: I voor leiab aset 27. septembril kell 15.00 EMTA kammersaalis, II voor 28. septembril kell 15.00 EMTA suures saalis.

Mart Saar (1882–1963) pani oma loominguga aluse eesti rahvuslikule stiilile. Saar oli eesti heliloojaist esimene, kes suutis tabada eesti rahvaviisi olemust ja hakkas oma loomingus teadlikult ja järjekindlalt taotlema rahvamuusikast lähtuvat väljenduslaadi. Ta on viljakaim soololaulude looja eesti muusikas – neid on kokku ligikaudu 180.

28. septembril 2022 möödub Mart Saare sünnist 140 aastat.

SA Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Fond kuulutab välja konkursi Aago Räätsa nimelisele stipendiumile, mille pälvib EMTA varajase muusika õppekava üliõpilane, eelkõige plokkflöödi ja barokkflöödi erialal. Stipendium suurusega 2000 eurot on mõeldud tudengile erialaseks enesetäiendamiseks. Kandideerida võivad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia bakalaureuse-, magistri- ja doktoritaseme üliõpilased, kes ei viibi akadeemilisel puhkusel.

Stipendiumile kandideerimiseks tuleb esitada vabas vormis taotlus, kus näidata oma senised loomingulised tegevused ning plaanid 2022/2023. õppeaastaks.

Avaldus tuleb saata e-posti aadressile fond@eamt.ee, taotluste laekumise tähtaeg on 30. september 2022 kell 12.00.

Stipendiumi kandidaatide avaldused vaatab läbi Aago Räätsa nimelise stipendiumi komisjon koosseisus: prof Imbi Tarum, prof Kristel Pappel, Reet Sukk ja Anne Tüür.

Aago Rääts (1961–2018) oli eesti flötist ja muusikapedagoog, kes õppis Tallinna konservatooriumis Samuel Sauluse flöödiklassis. Juba konservatooriumis õppimise ajal 1980. aastate alguses mängis ta plokkflööte ja barokkflööti vanamuusikaansamblis Consortium ning tegutses varase muusika propageerijana. Ta oli õppejõud Tallinna Konservatooriumis ja on salvestanud Eesti Televisioonis 24 saatest koosneva plokkflöödi telekool-saatesarja „Flautissimo“. Aago Räätsa allfondi asutas tema ema Mari-Anne Rääts 2020. aastal.

Täpsemat informatsiooni annab Marko Lõhmus (marko.lohmus@eamt.ee).

2002. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias alustanud kultuurikorraldajaid koolitav magistriprogramm tähistas reedel, 16. septembril 20. aastapäeva.

Õppekava on lõpetanud üle 90 inimese, kelle hulgas on teatri-, muuseumi- ja kontsertasutuste juhte ning spetsialiste, kultuurivaldkonna suunajaid-otsustajaid, õppejõude, produtsente, toimetajaid ja paljusid teisi nii avalikus-, äri- kui ka kolmandas sektoris üle kogu Eesti ning väljaspool.

Algusest peale interdistsiplinaarne, paindlik ja rahvusvaheline õppekava seob praktikuid, eksperte, akadeemikuid ja õppureid nii Eestist kui ka paljudest teistest riikidest. Viimased kümme aastat on EMTA-s kultuurikorraldust õpetatud koostöös Estonian Business Schooliga (EBS) ühisõppekava alusel.

Õppekava akadeemilise juhi professor Annukka Jyrämä sõnul  järgib praegune õpe probleemi- või väljakutsepõhist pedagoogikat, mis põhineb topeltteemanti mudelil. See võimaldab üliõpilastel ühendada teooria algusest peale praktikaga ning kujundada oma arusaama sellest, kuidas tööriistad, teoreetilised mudelid ja raamistikud võimaldavad meil erialaseid muutusi, suundumusi ja uuendusi analüüsida ning neile reageerida.

Tähtpäeva puhul esitleti 16. septembril kell 13.00 EMTA  kammersaalis (Tatari 13) kaht kultuurikorraldust käsitlevat raamatut. Artiklikogumik „Kuidas korraldada kultuuri? 4“ on järg väljaannetele „Kuidas korraldada kultuuri?“ (2006), „Kuidas korraldada kultuuri II“ (2010) ja „Kuidas korraldada kultuuri III“ (2018).  Kogumikus analüüsitakse kultuurikorralduse valdkonna ümberkujunemist, vaadates kultuurikorralduse ajaloole tagasi oleviku kindlalt jalgealuselt ja selge tulevikusuunitlusega. Seekord  nii  eesti- kui ka ingliskeelsena ilmuv kogumik on jagatud neljaks osaks, milles keskendutakse kultuurikorraldusele kui teadus-, praktika- ja õppevaldkonnale ning esitatakse ka kimp magistritööde hulgast valitud ajakajalisi kaastöid. Artiklikogumikus käsitletud teemade üle arutlevad mitmed kultuurikorralduse õppekavaga seotud eksperdid – vilistlased, kes täna on teadlased või praktikud. Ümarlaud toimub inglise keeles.

Samuti tutvustati Routledge kirjastuse poolt äsja välja antud ingliskeelset raamatut “Managing Cultural Joint Ventures”, mille kaasautoriteks on professor Tanja Johansson, EMTA kultuurikorralduse akadeemiline juht professor Annukka Jyrämä ja õppejuht Kaari Kiitsak-Prikk. Teos annab põhjaliku ülevaate  kahest aspektist kultuurivaldkonna koostöö puhul: kuidas juhtida ühistes ettevõtmistes osalejate identiteeti ning imidžit ja brändisuhteid.

Kultuurikorralduse õppekaval õpib hetkel 10. lend, mille 16 õppuri  hulgas on nii Eesti, Soome, Läti kui ka Aserbaidžaani, Maroko, Lõuna-Korea, Ukraina, Gruusia ja Venemaa kodanikke. Järgmine vastuvõtt EMTA kultuurikorralduse ingliskeelsele ühisõppekavale toimub  2023. aastal,vastuvõtuperiood algab välisüliõpilastele 15. jaanuaril 2023 ning kohalikele 6. juuni 2023.

Lisainfo:
Kaari Kiitsak-Prikk
Kultuurikorralduse magistriprogrammi õppejuht
kaari.kiitsak-prikk@eamt.ee

EMTA teatrikunsti doktorantide Tiit Ojasoo ja Giacomo Veronesi doktorilavastus „72 päeva“ etendub EMTA black box‘is taas septembris ja oktoobris 2022. Piletid on müügil Fientas.

Autorid ja lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Kehadramaturgia Giacomo Veronesi

Laval Liisa Saaremäel, Keithy Kuuspu, Rea Lest ja EMTA lavakunsti osakonna 31. lennu üliõpilased Alice Siil, Astra Irene Susi, Emili Rohumaa, Hanna Jaanovits, Hele Palumaa, Kristin Prits, Kristina Preimann, Lauren Grinberg

Aastal 1889 kihutab Ameerika ajakirjanik Nellie Bly ümber maailma, näitamaks kõigile, et ta suudab olla kiirem kui Jules Verne’i poolt väljamõeldud briti härrasmees Phileas Fogg ja tema 80 päeva ümbermaailmareis. Bly nõuab loorbereid ja need ta ka saab, plaanitud 75 päeva asemel kestab tema reis New Yorgist New Yorki rekordilised 72 päeva.

Lisaks reaalsele ruumis ja ajas kulgevale reisile on Bly’l ka sootuks keerulisem ülesanne – lakkamatult kirjeldada oma lugejatele aurikuilluminaatorist ja rongiaknast nähtavat. Justkui peatselt leiutatav futuristlik maalikunst, on Bly teedrajav ajakirjanduslik eksperiment kui pisikesteks tükkideks pihustatud ja rütmiliselt pulseeriv skits üha kiirust koguvast ja väiksemaks jäävast maailmast, kus ka kirjutaja ise ei malda paigal püsida.

Sarnaselt Bly rutakale ja ootamatule reisile on ka meie 72 päeva kestnud tripp kujuteldava ajavaguni aknast nähtava peegeldus. Üheteistkümnest noorest näitlejannast moodustuv ansambel pööritab vaatajate ees kaleidoskoopi nähtavast ja nähtamatust. Teatriõhtu saab olema naiselik pilt maailmast, pilt, mis on ühtaegu tundlik ja õrn ning hämaralt metsik, kütkestav oma muutlikus ja samas intrigeerivas kohalolus.

Esietendus 20. veebruaril 2022 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia black box‘is.

Etendused sügisel: 3. ja 4. septembril, 19., 20., 22., 23., 28., 29. ja 30. oktoobril EMTA black box‘is.

Lavastus valiti 2022. aastal ka festivalide Baltoscandal ja DRAAMA programmi.

Kajastusi:

• Aleksander Tsapov. Kui skandaalne oli sinu Rakvere? (Baltoscandali festivalist) – Müürileht, 13.07.2022
• Kaja Kann, Madis Kolk. Stardipositsioon loob reisikirja. – Sirp, 11.03.2022
• Kaur Riismaa. ARVUSTUS | „72 päeva” on justkui mustkunstitrikk – millegi väga suure varjus toimub midagi väikest ja väga olulist. – Eesti Päevaleht, 22.02.2022
• Intervjuu. Tiit Ojasoo: teha sellist teatrit nagu NO99 ajal tundub praegu liiga lihtne. – Eesti Päevaleht, 19.09.2022
• Saatelõik “Aktuaalse kaamera” kultuuriuudistes. – ERR, 18.02.2022
• Intervjuu Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperiga Klassikaraadio saates “Delta”. – ERR, 15.02.2022

10. septembril oli ETV2 eetris lennusaade EMTA lavakunsti osakonna XXX lennust, kelle seas lõpetas 2022. aastal lavakunstikooli kolmteist näitlejat, neli lavastajat ja kaks dramaturgi.

Kursusejuhendaja Lembit Petersoni käe all õppinud XXX lennu noorte sõnul oli nende nelja aasta jooksul teatrihariduse omandamise kõrval pea sama olulisel kohal ka inimeseks olemise kunst. Saates kuuleb südamliku kursuse mõtteid teatrist, lavakoolist ja tulevikust.

Saate toimetaja Heleri All, režissöör Annika Koitmaa, juhtoperaator Janno-Hans Arro, administraator Oliver Reimann, produtsent Kadi Katarina Priske.

Saade on järelvaadatav ERRi veebikanalis Jupiter.