Latest Posts

Lavakõne kava
Abc-kiräoppusest Traadi Matsi ja Shakespeare’i Williamini

12. märtsil kell 17.00 Võru Kandle väikses saalis
13. märtsil kell 16.00 Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis

Laval EMTA lavakunsti osakonna XXXI lend:
Markus Andreas Auling, Karl Birnbaum, Richard Ester, Lauren Grinberg, Hanna Brigita Jaanovits, Laurits Martin Muru, Hele-Riin Palumaa, Herman Pihlak, Kristin Prits, Emili Rohumaa, Alice Siil, Juhan Soon, Astra Irene Susi, Kristina Preimann, Rasmus Vendel, Edgar Vunš

Juhendaja:
Anu Lamp

Tegelesime teise kursuse näitlejatudengitega sügissemestril lavakõnes lõunaeesti keeltega, et vastsed näitlejad oleksid pärast kooli lõppu valmis vajadusel mängima laval ka mitte ainult tallinna keeles. Ja mis vast veelgi olulisem – et panna noored lugema Mats Traadi romaanisarja “Minge üles mägedele”.

Meie ülesandega haakus nagu valatult Tartu Ülikooli poolt meie koolile pakutud võru keele õppe programm, mida Sulev Iva Tallinnas tudengitele läbi viis.

Kuna näitlejaõppes oli sügissemester pühendatud Shakespeare’i näidenditele, toetas lavakõne erialaõpet värsiõppe vundamendi ladumisega ja sealt sündis mõte mängida ka Shakespeare’i lõunaeesti keeltes.

Aituma ja aitjumma, Mats Traat, Sulev Iva, Jan Rahman, kes te võtsite Shakespeare’i tõlkida ja tänu kellele see plaan teostus! Hamleti setokeelse olla-või-mitte-olla-monoloogi kaks erinevat tõlget – üks Kauksi Ülle, teine Õie Sarve sulest – olid juba varem valmis. Ka selle eest sügav kummardus!

Et keeleõpe algab aabitsast, siis alustame oma kava valitud paladega tartu- ja võrukeelsetest aabitsatest, mis on välja antud ajavahemikus 1885–2005. Üks pala pärineb ka 2019. aastal välja antud seto aabitsast.

Olete oodatud!

Kava on vaheajaga ja kahes osas.

Pileti (10 €) saab lunastada kohapeal sularaha eest.
Koha kindlustamiseks saalis palun registreerige oma tulek, kirjutades lavakunst@eamt.ee.

Piletitulu läheb XXXI lennu tuleval kevadel toimuvate Londoni välisõpingute toetuseks.

Vastavalt riiklikule korraldusele tuleb etendusele pääsemiseks esitada kehtiv COVIDi tõend vaktsineerituse või läbipõdemise kohta ning isikut tõendav dokument.

Lapsed ja noored vanuses kuni 18 (k.a.) ja 2021/2022. õppeaastal 19-aastaseks saavad üldharidus- või kutsekooli õppurid COVIDi tõendit ega negatiivset testitulemust esitama ei pea, kuid palume esitada vanuse ja kooliskäimise tuvastamiseks isikut tõendav dokument.

„72 päeva“ on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teatrikunsti doktorantide Tiit Ojasoo ja Giacomo Veronesi doktorilavastus, mis esietendus EMTA black box‘is 20. veebruaril 2022. Kaasa teevad ka lavakunsti osakonna 31. lennu üliõpilased.

Aastal 1889 kihutab Ameerika ajakirjanik Nellie Bly ümber maailma, näitamaks kõigile, et ta suudab olla kiirem kui Jules Verne’i poolt väljamõeldud briti härrasmees Phileas Fogg ja tema 80 päeva ümbermaailmareis. Bly nõuab loorbereid ja need ta ka saab, plaanitud 75 päeva asemel kestab tema reis New Yorgist New Yorki rekordilised 72 päeva.

Lisaks reaalsele ruumis ja ajas kulgevale reisile on Bly’l ka sootuks keerulisem ülesanne – lakkamatult kirjeldada oma lugejatele aurikuilluminaatorist ja rongiaknast nähtavat. Justkui peatselt leiutatav futuristlik maalikunst, on Bly teedrajav ajakirjanduslik eksperiment kui pisikesteks tükkideks pihustatud ja rütmiliselt pulseeriv skits üha kiirust koguvast ja väiksemaks jäävast maailmast, kus ka kirjutaja ise ei malda paigal püsida.

Sarnaselt Bly rutakale ja ootamatule reisile on ka meie 72 päeva kestnud tripp kujuteldava ajavaguni aknast nähtava peegeldus. Üheteistkümnest noorest näitlejannast moodustuv ansambel pööritab vaatajate ees kaleidoskoopi nähtavast ja nähtamatust. Teatriõhtu saab olema naiselik pilt maailmast, pilt, mis on ühtaegu tundlik ja õrn ning hämaralt metsik, kütkestav oma muutlikus ja samas intrigeerivas kohalolus.

Autorid ja lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Kehadramaturgia Giacomo Veronesi

Laval Liisa Saaremäel, Keithy Kuuspu, Kristiin Räägel (Tallinna Linnateater) ja EMTA lavakunsti osakonna 31. lennu üliõpilased Alice Siil, Astra Irene Susi, Emili Rohumaa, Hanna Brigita Jaanovits, Hele-Riin Palumaa, Kristin Prits, Kristina Preimann, Lauren Grinberg.

Etendused 20., 21., 25. ja 26. veebruaril kell 19.00, 17. ja 18. märtsil kell 19.00, 19. märtsil kl 14.00 ning 22., 23., 24. ja 25. märtsil kl 19.00 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia black box‘is.

Kohtade arv piiratud!

Kajastusi:

• Kaja Kann, Madis Kolk. Stardipositsioon loob reisikirja. – Sirp, 11.03.2022
• Kaur Riismaa. ARVUSTUS | „72 päeva” on justkui mustkunstitrikk – millegi väga suure varjus toimub midagi väikest ja väga olulist. – Eesti Päevaleht, 22.02.2022
• Intervjuu. Tiit Ojasoo: teha sellist teatrit nagu NO99 ajal tundub praegu liiga lihtne. – Eesti Päevaleht, 19.09.2022
• Saatelõik “Aktuaalse kaamera” kultuuriuudistes. – ERR, 18.02.2022
• Intervjuu Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperiga Klassikaraadio saates “Delta”. – ERR, 15.02.2022

Pühapäeval, 20. veebruaril kell 17.00 astuvad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning SA Eesti Interpreetide Kontserdid kontserdisarja „i nagu interpreet“ raames EMTA suure saali lavale duo Michael Foyle (viiul, Inglismaa) ja Maksim Štšura (klaver, Eesti).

„Tallinna kontserdil kõlavad teosed on kahtlemata viiuli ja klaveri duo kuldrepertuaarist, aga kavas on ka kaasaegne muusika, mis on meie kavades olulisel kohal. 2021. aastal kirjutas Briti helilooja ja Londoni Kuningliku Muusikaakadeemia heliloomingu osakonna juhataja Philip Cashian meile teose pealkirjaga „Saltimbanques“ (viis akrobaatilist kuva viiulile ja klaverile Marc Chagalli järgi) ja see kõlab kontserdil maailma esiettekandena,” sõnab pianist Maksim Štšura.

Kontserdil on lisaks Philip Cashiani teosele kavas Francis Poulenci sonaat viiulile ja klaverile FP119, Ludwig van Beethoveni sonaat c-moll klaverile ja viiulile op. 30 nr 2 ning Richard Straussi sonaat viiulile ja klaverile Es-duur op. 18.

„Seoseid erinevate kunstiliikide vahel leiab ka prantsuse helilooja Francis Poulenci viiulisonaadist, mis on kirjutatud Hispaania kodusõjas hukkunud poeedi Federico Garcia Lorca mälestuseks. Beethoveni seitsmes sonaat on sümfoonilise mastaabiga teos saatuslikus c-moll helistikus. Sellele loob kontrasti Richard Straussi ooperlik Es-duur sonaat, täis nooruslikku energiat ning inspiratsiooni helilooja tulevase naise sopran Pauline de Ahnaga kohtumisest,” lisab Štšura kontserdi kava tutvustades.

Eesti pianisti, EMTA klaveri ja instrumentaalkammermuusika lektor Maksim Štšura ja Šotimaa päritolu viiuldaja Michale Foyle’i koostöö sai alguse 2012. aastal õpingute ajal Londonis. Kümne tegutsemisaasta jooksul on duo pälvinud mitmeid preemiaid rahvusvahelistel konkurssidel, andnud kontserte prestiižsetes kontserdisaalides Euroopas, Peterburis, New Yorgis ja Mehhikos. Hooajal 2020/21 pühendus duo Foyle–Štšura helilooja Ludwig van Beethoveni loomingule, salvestades kõik tema sonaadid viiulile ja klaverile. Beethoveni loominguga välja antud CD-plaadid on pälvinud kiitvaid arvustusi väljaannetes BBC Music Magazine, Gramophone ja Muusika.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning SA Eesti Interpreetide Kontserdid koostöös toimuv sari ootab alates 2022. aasta jaanuarist kuulajaid EMTA kontserdi- ja teatrimaja suurde saali (Tatari 13), et pakkuda parimas võimalikus keskkonnas suurepärast muusikat tipptasemel interpreetide esituses.

Piletid on saadaval Fientas: https://bit.ly/3LCvyrX

Meediakajastus:
„i nagu interpreet“: Michael Foyle – Maksim Štšura (ajakiri „Muusika”)
Maksim Štšura intervjuu ERRi kanalile Raadio4
Kontserdisari „i nagu interpreet“ toob lavale rahvusvahelise duo Michael Foyle ja Maksim Štšura (Pealinn)

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kaasaegsete etenduskunstide õppekavale (CPPM) saab sisseastumisavaldusi esitada 1. märtsini (k.a).

Juba praegu saame rõõmuga öelda, et tulevane grupp koosneb inimestest, kellel on väga erinev kultuuriline ja professionaalne taust. Sisseastumisavaldusi on laekunud 18 erinevast riigist!

Infot õppekava ja sisseastumistingimuste kohta leiab: www.mastersincppm.com

Seoses reisimisega seotud keerukusega oleme muutnud sisseastumiskatsete ajagraafikut:
07.–09.03 TALLINN
10.–12.03 TALLINN
14.–16.03 BERLIIN
23.–25.03 LONDON

Online-vormis sisseastumiskatsed toimuvad järgmistel kuupäevadel:
18.–20.03
26.–28.03
01.–03.04

NB! Katsed Milanos, Melbourne’is ja Seoulis on selleks aastaks lõppenud.

Lisainfo saamiseks võtke palun ühendust e-kirja teel: info_cppm@eamt.ee

Tere tulemast Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse!

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias valmis õpikeskkond „Uuri muusikat“, mis kutsub noori avastama muusika ja ühiskonna seoseid.

Veebilehelt leiab ülesandeid muusikateaduse neljast valdkonnast, alates ajaloost ja psühholoogiast ning lõpetades teooria ja etnomusikoloogiaga. Näiteks saab arutleda, millised on pöördeliste sündmuste soundtrack’id ning kuidas muusika abil rahvuslikkust ehitada ja lammutada, aga otsida ka muusikast süžeed, reguleerida muusika abil tundeid ja võrrelda laulude cover’eid.

„Kuigi leht on mõeldud loomulikult kõigile, kellel on huvi mõtestada inimest ja ühiskonda muusika kaudu, näeme oma esmase sihtrühmana koolinoori. Loodame väga, et see materjal leiab tee ka nendeni, näiteks muusika- ja miks mitte ka ühiskonnaõpetuse tundides,” avaldab lootust projekti juhtinud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teadur Brigitta Davidjants.

Õpikeskkonna valmimisse andsid enda panuse paljud EMTA õppejõud esmajoones muusikateaduse, interpretatsiooni- ja muusikapedagoogika ning kultuurikorralduse osakonnast. Tegevust toetab Eesti Teadusagentuur teaduse populariseerimise projekti raames.

Uuri lehe kohta lähemalt aadressil uurimuusikat.eamt.ee

Lisainfo:
Brigitta Davidjants
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teadur
brigitta.davidjants@eamt.ee
5648 9443

Meediakajastus:
„Uuri muusikat“ on uus õpikeskkond, mis kutsub noori muusikast teadust avastama (Postimehe Haridusportaal)

Täna, 15. veebruaril 2022 tähistab oma 60 aasta juubelit Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunsti professor Elmo Nüganen.

Soovime kuhjaga õnne!

Peagi jõuab Vene Teatri suures saalis lavale Elmo Nüganeni järgmine lavastus, mis aluseks on Nikolai Gogoli romaan “Surnud hinged”. Lavastuses põimub Nüganeni hoogne lavastajakäekiri mõttesügavuse ja kordumatu Gogoli stiiliga. Täpsem info Vene Teatri lehel.

Alates aprillist linastuvad 2022. aasta jooksul kinoekraanidel ka esimesed kolm osa “Apteeker Melchiori” filmisaagast, mis põhineb Indrek Hargla samanimelistel romaanidel ning mille režissöör on Elmo Nüganen.

Loe Maalehest Margus Mikomägi tehtud juubeliintervjuud lavastajaga: “Elmo Nüganen vahetab ametit: mul on hoopis teistsugune põld harida”, 09.02.2022

13. veebruaril anti Vabal Laval pidulikult üle kultuurkapitali 2021. aasta peapreemiad ja elutööpreemiad ning kujutava ja rakenduskunsti, audiovisuaalse kunsti ja rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemiad.

Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali elutööpreemia pälvis helilooja, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikapedagoogika emeriitprofessor Olav Ehala muusika eest, mis on kaikuma jäänud mitme põlvkonna hinges ja südames.

Helikunsti valdkonna peapreemia sai dirigent, EMTA dirigeerimisõpet aastatel 2010–2020 juhtinud Tõnu Kaljuste laiahaardelise, aastatepikkuse ja silmapaistva kunstilise tegevuse eest muusikavisionäärina.

Sündmuse puhul valminud videoklippi Olav Ehalast saab vaadata siit ning Tõnu Kaljustest siit.

Kõikide laureaatidega on võimalik tutvuda Eesti Kultuurkapitali lehel siin.

Õnnitleme!

Eesti Teaduste Akadeemia poolt korraldataval konkursil “Teadus 3 minutiga” esindas muusika- ja teatriakadeemiat teatrikunsti doktorant Erik Alalooga.

11. veebruaril 2022 toimus teaduste akadeemias konkursi finaalgala, kus oma teadustöödest kõnelesid ülikoolide doktorandid ja noorteadlased. EMTA doktorant Erik Alalooga pidas lühiloengu oma valmiva doktoritöö teemal “Brikolaaž kui protsessimeetodi rakendamine postdramaatilises teatris”.

Konkursi raames ilmus ERR-i teadusportaalis Novaator ka Erik Alalooga artikkel “Kunstimasinad lammutavad progressi“.

“[N]eed masinad, mida mina konstrueerin, uurin ja õpetan, ei osale aktiivselt tehnoloogilises progressis. Need on kunstimasinad, mis tekitavad helisid, võimaldavad etendajal sooritada teatud tegevusi, on visuaalselt tähenduslikud, laetud metafooridega jne.

/—/

Brikolaaži kui meetodit kasutame igapäevaelus pidevalt, kui on tarvis midagi teha, mida me ei ole kunagi varem teinud, ning kelleltki “õigeid” tööriistu laenata ega nõu küsida ka ei ole. Siis vallandub loomulik otsustusprotsess, mis põhineb evolutsioonis väljakujunenud ruumi- ja materjalitajul. Hetkega saabuvat äratundmist, et just need asjad sobivad täpselt niimoodi kokku, peab usaldama ning koheselt rakendama. Kui objektiteatri etendaja hakkab, vaatamata varasema kogemuse puudumisele, endale tegema isiklikku masinat, siis selle käigus saab temast brikolöör.”

– Erik Alalooga

Vaata konkursi kõigi finalistide loenguid ja artikleid ERR-i Novaatori portaalist.

Valitsus kinnitas 10. veebruaril riiklike kultuuri aasta- ning elutööpreemiate laureaadid.

Kultuuri elutööpreemia pälvis arhitektuuriakustik Linda Madalik.

„Linda Madalik on loonud suurepärase akustika ja andnud hinge enamusele viimastel aastakümnetel valminud Eesti kontserdipaikadest, nende hulgas ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 1999. ja 2019. aastal valminud saalidele ja õppehoonele. Hea akustika annab ruumis kõlavale muusikale sõnulseletamatu, lummava hinguse, ilma milleta jääb ükskõik kui hea esituse kunsti-ime sündimata. Seega on igal muusikul ja kuulajal kuhjaga põhjust olla Linda Madalikule südamest tänulik. Talle äsja omistatud Eesti Vabariigi kultuuri elutööpreemia on olulise märgilise tähendusega nii meie arhitektuuri- kui ka muusikavaldkonnale,“ sõnab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor Ivari Ilja.

Linda Madalik on panustanud mitmete Eesti märgiliste ruumide ja oluliste kultuurihoonete akustilistesse lahendustesse, samuti tulevaste arhitektide õpetamisse. Esitajate sõnul on tema igapäevatöö väärtus hindamatu ning Eesti oludes asendamatu. Madaliku tööde hulka kuuluvad teiste seas Estonia ooperiteatri renoveerimine, Pärnu ja Jõhvi kontserdimajad, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia uus kontserdi- ja teatrimaja, Eesti Rahva Muuseum, Arvo Pärdi keskus ning Viljandi Ugala renoveerimine. Linda Madaliku kandidatuuri esitasid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Kontsert, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Muusikakoolide Liit, Heino Elleri Muusikakool, Arvo Pärdi Keskus, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Ehitusinseneride Liit, Tallinna Tehnikakõrgkool, Eesti Sisearhitektide Liit ning Pimedate Ööde Filmifestival.

Riikliku kultuuri aastapreemia pälvis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia CoPeCo õppekava kaasjuht, nüüdismuusika vanemlektor Taavi Kerikmäe.

Preemiad antakse üle Eesti Vabariigi 104. aastapäeva eel, 23. veebruaril Eesti Teaduste Akadeemia saalis.

Õnnitleme!

Pärast aastast koroonapausi on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tudengitel taas võimalik oma meeskonnaga kandideerida EMTA tudengite projektikonkursil.

Konkursi idee on julgustada tudengeid katsetama oma äriidedega, arendama neid spetsiaalses Tallinna kõrgkoolidevahelises eelinkubatsiooniprogrammis STARTERtallinn ning need ka ellu viia.

Konkursi esimene etapp on kirjeldada oma ideed ja meeskonda ning esitada see hiljemalt 11. veebruaril kell 12.00 aadressile projektikonkurss@eamt.ee.

Edasi vaagib žürii esitatud ideid ning potentsiaalikamad saavad võimaluse osaleda alates 14. veebruarist tasuta STARTERtallinn arendusprogrammis, mille väärtus on 5000 €. Mais on taas žürii ees võimalik oma projekti arendusest ülevaade anda ning EMTA annab välja kuni 3 rahalist preemiat parimatele arendatud äriideedele. Kokku on preemiafondi suurus 800 €.

Täpsem info EMTA kodulehelt siit ja kultuurkorralduse vanemlektorilt Marko Lõhmuselt marko.lohmus@eamt.ee