Latest Posts

16.–23. jaanuarini 2022 osalesid lavakunsti 30. lennu üliõpilased Elo Tuule Järv, Maarja Mõts, Kalju-Karl Kivi, Jass Kalev Mäe, Maria Liive ja Marta Aliide Jakovski workshop‘il Tampere Ülikoolis. Töötuba “Performative Well-Being and Artistic Development through (Inter)acting with the Inner Partner” juhendas Alexander Komlosi, keda abistas Hanna Raiskinmäki.

(Inter)acting with the Inner Partner (IwIP) on loovuurimuslik praktika ja näitlejatreeningu meetod, mille keskmes on sooloimprovisatsioon ja etendaja suhestumine oma sisemiste “partneritega”. Loe lähemalt siit: Interactingwiththeinnerpartner.org

Workshop oli osa Põhja- ja Baltimaade teatrikoolide võrgustiku Norteas vahetusnädalast, mille raames toimus üliõpilasvahetus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunsti osakonna ning Tampere Ülikooli teatrikunsti programmi (NÄTY) vahel. Tampere üliõpilased õppisid vahetusnädala jooksul Tallinnas lavakunstikoolis liikumist ja koomikat Toomas Trossi ja Haide Männamäe juhendamisel ning objektiteatrit Taavi Tõnissoni käe all, erinevaid improvisatsioonitehnikaid õpetas Mart Koldits.

Põhjamaade vahetusnädal on Nortease võrgustiku iga-aastane programm, mille jooksul osalevad üliõpilased töötubades teistes teatrikõrgkoolides ning kohtuvad teiste teatritudengitega Põhja- ja Baltimaadest. EMTA lavakunsti osakonna bakalaureuseüliõpilased osalevad Põhjamaade vahetusnädalal oma 3. või 4. õppeaastal.

Laupäeval, 5. veebruaril kuulutas Eesti Kooriühing Estonia kontserdisaalis välja koori- ja puhkpillimuusika aastapreemiate saajad.

Aasta koorihelilooja tiitli pälvi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia heliloomingu professor Tõnu Kõrvits. 2021. aastal valmisid tema kooriteosed „Taevalaulud“/„Sky Songs“, „Tiibade hääl“ ja „St. Michael Songs“.

Aasta orkestridirigendiks tunnistati trompeti emeriitprofessor Aavo Ots, kelle 2021. aasta tegemiste hulka kuuluvad Estonia kontserdisaalis toimunud puhkpillimuusika gala „Aavo Ots 70“, esinemised mitmete orkestritega ja kahe puhkpillimuusika DVD väljaandmine.

Lisainfo ja laureaatide nimekirja leiab Eesti Kooriühingu lehelt siit.

Õnnitleme!

Fotod: Eesti Kooriühing

16. veebruaril kell 11.00-19.00 toimub Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse eestvedamisel konverents „Juhan Smuul 100“.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia emeriitprofessor Jaan Ross ja vanemteadur Anu Kõlar räägivad konverentsil Juhan Smuuli luule kajastustest muusikas.

Kavaga saab tutvuda siin.

Konverents toimub Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis.

Jaanuaris 2022 tunnustas Eesti Vaegkuuljate Liit taas selgelt kõnelejaid. Selle aasta auhinna pälvinute hulka kuulub ka EMTA lavakunsti osakonna professor, lavakõne ja eesti keele õppejõud ning Tallinna Linnateatri näitleja Anu Lamp.

Auhinnaga tõstetakse esile tele- ja raadiosaadete juhte ning näitlejaid, kes kõnelevad selge diktsiooniga, kiirustamata ja hääldavad korralikult välja ka sõnalõpud. Kuulmislangusega inimesi on umbes 20% elanikkonnast, mistõttu on oluline, et erinevatest kanalitest, nt telest, raadiost ja sotsiaalmeediast edastatav info oleks arusaadav kõigile. Ka teatris on näitleja selge hääl ja hea diktsioon olulise tähtsusega. Eesti Vaegkuuljate Liidu kodulehel esitasid kandidaate ja tegid nende vahel valiku nii kuulmislangusega kui ka normkuulmisega inimesed.

Rohkem infot Eesti Vaegkuuljate Liidu lehel.

Samuti on Anu Lamp esitatud 2021. aasta parima keeleteo kandidaadiks lõunaeesti keelte toomise eest Tallinna teatriellu.

Aasta keeleteo konkursi eesmärk on tunnustada tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.

Haridus- ja Teadusministeeriumi lehel iseloomustatakse keeleteo kandidaati:

“Tallinna teatriellu on just lisandunud tubli annust uut ja värsket lõunaeestikeelsust. Selle eest võib tänulik olla Anu Lambile, kes on 2021. aastal suurepäraselt lavastanud nii Mats Traadi suures osas tartukeelse näidendi „Tants aurukatla ümber“ lavastatud lugemise kui EMTA Lavakunstikooli XXXI lennu lõunaeestikeelse lavakõne eksami. Nii Draamateatris kõlanud tartu keel kui ka lavakunstikoolis kõlanud tartu, võro ja seto keel on Anu Lambi käe all oskuslikult lihvitud imeliseks teatri- ja keeleelamuseks.”

Kandidaadi esitaja: Sulev Iva

Aasta keeletegu valitakse rahvahääletuse teel, oma hääle saab anda Haridus- ja Teadusministeeriumi lehel või e-posti teel keeletegu@hm.ee. Hääletada saab 27. veebruari keskööni, laureaadid kuulutatakse välja 16. märtsil.

Kõigi kandideeriva 32 keeleteo kirjeldused leiab siit.

22. novembril 2021 kanti Eesti Draamateatri suurel laval ette Mats Traadi romaani “Tants aurukatla ümber” dramatiseering, mille autoriks on Voldemar Panso ning mille põhjal lõi Panso 1973. aastal hiljem legendiks saanud lavastuse. Lugemise Draamateatris lavastasid Anu Lamp ja Mehis Pihla. Loe lähemalt Draamateatri lehelt.

Vastuvõtt nüüdismuusika ja loome magistriõppekavale (Contemporary Performance & Composition, CoPeCo) kestab 31. jaanuarini 2022.

CoPeCo hõlmab nelja muusikakõrgkooli: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Stockholmi Kuninglik Muusikakõrgkool (Rootsi), Lyoni konservatoorium (Prantsusmaa), Hamburgi Muusika- ja Teatrikõrgkool (Saksamaa). Muusikamagistritest on see ainus rahvusvaheline õpe Eestis. Juba vormiliselt on tegemist eristuva programmiga – iga semester toimub erinevas ülikoolis.

CoPeCo on suunatud nii heliloojatele kui nüüdismuusika esitajatele, elektronmuusikutele, helikunstnikele, aga ka neile, kes ei oska ennast sellel skaalal nii täpselt defineerida. Üheks programmi eeliseks ongi see, et püüame ennast paindlikult vormida konkreetsete üliõpilaste vajaduste ja soovide järgi. Suurt tähelepanu pöörame improvisatsioonile, muusikatehnoloogiale, anname algteadmisi kultuurikorralduses, samuti muusikaanalüüsi osas. Erinevad workshop’id toimuvad koostöös teatri-, tantsu- või filmiala professionaalidega.

Õppekava kaasjuht on nüüdismuusika vanemlektor Taavi Kerikmäe.

Rohkem infot: copeco.net

Kuni 31. jaanuarini 2022 on avatud vastuvõtt teatrikunsti ja teatripedagoogika magistriõppesse, mis põhineb uuendatud õppekaval ning keskendub lavastaja tööle näitleja ja tekstiga.

Kellele on programm mõeldud?

Kandideerima on oodatud teatri- ja/või filmilavastamisest huvitatud loovisikud, kes soovivad arendada oma koostööoskust näitlejaga ning omandada erinevaid meetodeid draamatekstide analüüsimiseks, töötlemiseks ja kasutamiseks lavastajatöös.

Programm sobib nii teatri- või filmilavastamisega tegelenud inimestele kui ka varasema lavastamiskogemuseta ja erineva loomingulise taustaga loojatele, kes soovivad oma loomingus rakendada lavastuslikke meetodeid ja tehnikaid.

Õppe ajakava ja sisu

Kahe aasta jooksul viivad õppetööd läbi erinevad teatrilavastajad, dramaturgid ja näitlejad nii Eestist kui ka välismaalt. Õpe on üles ehitatud uudsel moel, et magistrandid ei peaks katkestama praktilist loometegevust õpingute koguperioodiks, vaid saaksid loometööd jätkata. Teisel semestril (veebruar–juuni 2023) tuleb arvestada intensiivse workshop‘ide vormis õppetööga esmaspäevast reedeni, teistel semestritel toimub õppetöö ühel kuni kahel päeval nädalas ning lähtuvalt individuaalsest magistriprojektist kokkuleppel üliõpilasega.

• Koos erinevate praktikutega töötatakse õppe jooksul läbi olulisemad näitlejaga töötamise teooriad ja meetodid nii teatri- kui ka filmispetsiifika raames. Õpitakse juhtimis- suhtlemis- ja loovuspsühholoogiat, et omandada tööriistad lavastajana inimestega töötamiseks. Samuti õpitakse, kuidas tekste analüüsida, komponeerida ja ise kirjutada, kuidas käsitleda eri laadi algmaterjali ja tekstist erinevaid tähendusvälju tuletada.
• Tegevlavastajad viivad läbi näitleja juhendamise workshop‘e, magistrandid töötavad nii omavahel kui ka professionaalsete näitlejatega, kes annavad protsessi käigus väärtuslikku näitlejapoolset toetavat tagasisidet.
• Olulise osa programmist moodustab Jüri Naela ja Anne Türnpu juhitav aineplokk, mis käsitleb läbi praktilise treeningu tööd näitleja keha ja häälega ning annab võimaluse erinevaid meetodeid ise läbi proovida.
• Õppekaval on ka pedagoogiline suunitlus, mille raames õpitakse pedagoogilist teooriat, samuti üldmõtestavaid humanitaaraineid nagu kultuuriteooria, kunstiteooria ning teatrit ja filosoofiat käsitlev aine, mis on kokku pandud spetsiaalselt selle magistriprogrammi jaoks ning mis aitavad lavastajal oma kunstilist tegevust mõtestada. Samuti analüüsitakse erinevaid kaasaegseid etenduskunstide meetodeid, et saada süsteemne ülevaade teatripildis toimuvast, õppida seda mõtestama ja sellest rääkima.

Kursus lõppeb magistriprojektiga, mis koosneb iseseisvast lavastuslikust tööst (lavastusest või filmist) ja loomeprotsessi kirjalikust analüüsist.

Õppekava on kokku pannud lavakunsti osakonna peakoordinaator, lavastaja ja näitleja Mart Koldits.

Avaldusi magistriõppesse kandideerimiseks saab esitada sisseastumise infosüsteemis SAIS kuni 31. jaanuarini 2022.

Vaata õppekava sisu ja vastuvõtu kohta lähemalt:

13.–16. detsembril toimus Araabia Ühendemiraatides Dubais maailmanäitusel Eesti haridust tutvustav nädal. Koos haridus- ja teadusminister Liina Kersnaga osalesid visiidil Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser, Tallinna Ülikooli rektor Tõnu Viik, Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land, Eesti Kunstiakadeemia rektor Mart Kalm, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia välissuhete prorektor Henry-David Varema, Eesti Maaülikooli teadusprorektor Ülle Jaakma ja Estonian Business Schooli rektor Meelis Kitsing. Samuti osalesid haridusnädalal president Kersti Kaljulaid, Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees Anu Noorma ja hariduse erisaadik Birgit Lao.

Eesti hariduse erisaadiku Birgit Lao sõnul on haridusel seekordsel maailmanäitusel väga suur roll, kuna seal arutatakse nii haridusvaldkonna vajadusi kui ka otsitakse võimalikke lahendusi. «Dubai EXPO-l avaneb erakordne võimalus maailma mastaabis haridusdiplomaatia ja haridusteenuste arengu kiirenemiseks. Tänavu on fookus digilahendustel, eriti sellistel, mis võimaldavad just koroonast tingitud koolikorralduses sujuvamat õpet,» selgitas Lao.

Eesti Teadusagentuuri (ETAg) rahvusvahelise turunduse programm Research in Estonia tutvustas ülikoolide päeval, kuidas Eesti teadus saab panustada globaalsete probleemide lahendamisse ja otsib võimalusi, kuidas seda rahvusvahelise koostöö abil veelgi tõhusamalt teha.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia välissuhete prorektor Henry-David Varema tegi EXPO-l ettekande teemal “Advances in conventional music teaching through video conferencing technologies”. Ühtlasi esitleti Eesti paviljonis ETA toel valminud videot, mis tutvustab viitevaba videoedastussüsteemi Lola kasutamist EMTA-s. Tegemist on süsteemiga, mis annab muusikutele võimaluse musitseerida koos, ilma et nad peaksid viibima ühes ruumis.

Antud projekti panustas oluliselt Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia IT peaspetsialist Innar Järva, kes esitles 2021. aastal EMTA palvel ETA-le taotluse. Projekt vastas kahele ÜRO poolt seatud eesmärgile: vähendada ebavõrdsust nii riikide sees kui ka nende vahel ning võidelda kliimamuutuste ja nende mõjuga.

EMTA Lola-meeskond on konsulteerinud praeguseks mitmeid riike ning tegelenud ka kohapealse juurutamise ja võrkude arendusega, samuti osalenud pidevas arendusprotsessis Lola tarkvara kirjutajatega.

Maailmanäitus EXPO 2020 Dubai algas 1. oktoobril ja jääb avatuks 2022. aasta märtsi lõpuni. Maailma suurima ärimessi EXPO eesmärk on näidata saavutusi, millega maailma eri riigid on hakkama saanud. EXPO-l on esindatud paviljonidega üle 190 riigi ning maailmanäitusele oodatakse osalema 25 miljonit külastajat.

20. ja 21. jaanuaril 2022 tähistati Tartus Paul-Eerik Rummo juubelisünnipäeva konverentsiga “Ükskord ennepuiste. Paul-Eerik Rummo 80”. Konverentsi esimene päev toimus Eesti Kirjandusmuuseumi saalis, teine päev Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis.

Ettekannetega astusid üles Tanar Kirs, Joosep Susi, Marin Laak, Anneli Saro, Ene-Reet Soovik, Mart Velsker, Viivi Luik, Rein Veidemann, Aare Pilv, Anti Saar, Arne Merilai, Märt Väljataga, Luule Epner, Igor Kotjuh, Cornelius Hasselblatt ja Piret Viires. Kõneldi Paul-Eerik Rummo tähendusest eesti kultuuriruumis luuletaja, lastekirjaniku, dramaturgi ja tõlkijana, samuti tema luule tõlkimisest. Avati ka Paul-Eerik Rummo käsikirjade ja raamatute arhiivinäitus ning esitleti tema uut valikkogu “Väljavõtteid”.

EMTA lavakunsti osakonna 29. lennu lõpetanud lavastaja Elise Metsanurk (Tartu Uus Teater) pani spetsiaalselt konverentsi jaoks Rummo varasemate tekstide põhjal kokku lavastuse “Kohvikulusikad”, millega pandi punkt teisele konverentsipäevale 21. jaanuaril.

Laval EMTA lavakunsti 31. lennu üliõpilased Markus Andreas Auling, Karl Birnbaum, Richard Ester, Laurits Muru, Herman Pihlak, Juhan Soon, Rasmus Vendel ja Edgar Vunš ning Kärt Johanson ja Andre Maaker.

21. jaanuari konverentsipäeva saab järelvaadata UTTV lehel (etendus alates 5:02:40).

Konverentsi kava ja täpsem info on leitav Kirjandusmuuseumi lehelt.

Konverentsi korraldustoimkond: Mart Velsker (peakorraldaja), Marin Laak, Arne Merilai, Agnes Neier, Krista Ojasaar ja Berk Vaher

Konverentsi toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond, Eesti Kirjandusmuuseum ja EKM Eesti Kultuurilooline Arhiiv, Tartu Ülikooli eesti kirjanduse rahvusprofessuur ja Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi kaudu Eesti-uuringute Tippkeskus

ERASMUS+ vahetusõpingutele kandideerimine 2022 / 2023. õppeaastaks lõpeb 10. veebruaril 2022. Osale 3. veebruaril kell 13 EMTA välisõpingute infotunnis, et saada rohkem infot!

Semester või õppeaasta väliskõrgkoolis on muutunud ülikooliõpingute tavapäraseks osaks – igal aastal kasutab seda võimalust suur hulk üliõpilasi. 2021 / 2022. õppeaastal on välismaal end täiendamas 56 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilast, sealhulgas äsja akadeemia lõpetanud tudengid, kes osalevad praktikal. Välisõpingud on viinud EMTA üliõpilased Granadasse, Oslosse, Tbilissi, Bergenisse, Rennes’i ja Brnosse. Populaarseimad sihtkohad on sel aastal Helsingi Kunstiülikooli Sibeliuse Akadeemia (Soome), Lyoni Muusika ja Tantsu Konservatoorium (Prantsusmaa) ning Hamburgi Muusika- ja Teatriülikool (Saksamaa).

2021. aastal alanud uus 7-aastane Erasmuse programmiperiood pakub lisaks senistele tavapärastele õpirännetele mitmeid uusi võimalusi enesetäiendamiseks välismaal. Välisõpingutele saavad minna nii need, kes ei taha pikaajaliselt kodumaalt eemal viibida, kui ka need, kes soovivad välismaale minna juba esimesel kursusel. Kuna reisimine on praegusel perioodil tavalisest keerulisem, tulevad appi põimitud õpiränded, mis võimaldavad kombineerida omavahel füüsilisi ja virtuaalseid õpinguid. Doktorantide lühiajalised õpiränded lubavad ka kuni 30 päeva pikkust enesetäiendamist mõnes meie partnerülikoolis.

Paindliku Nordplus programmi võimalused algavad nädalapikkustest õpirännetest, et osaleda näiteks partnerülikoolides toimuvatel meistrikursustel ja projektides, kuid võimalikud on ka pikemad perioodid ühest kuust terve õppeaastani välja.

Detailse info saamiseks soovitame osaleda Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia välisõpingute infotunnis, mis toimub 3. veebruaril kell 13.00 Zoomi vahendusel.

Kui soovid järgmisel aastal EMTA stipendiaadina välismaale õppima minna, siis täida palun EMTA kodulehel Erasmus+ vahetusõpingute stipendiumitaotlus.
NB! Mitmed populaarsed partnerkoolid ootavad tudengite kandideerimisavaldusi juba veebruari lõpus.

Taotlusi ERASMUS+ praktika tegemiseks või Nordplusi lühiajaliseks õpirändeks saab esitada EMTA välissuhete osakonnale jooksvalt.

Rohkem infot nii praktika kui ka vahetusõpingute kohta saab helistades +372 6675760 või kirjutades erasmus@eamt.ee (EU Erasmus) ning +372 6675779 või hanneleen.pihlak@eamt.ee (Nordplus, Erasmus üleilmne õpiränne).