Latest Posts

Interpretatsioonipedagoogika eriala eestvõttel on ilmunud kogumik, mis sisaldab enamikku legendaarse õppejõu Olavi Silla (1949–2003) salvestatud loengutest.

Salvestused on litereeritud ja varustatud täienduste, selgituste ning kommentaaridega keelpillimuusika ajaloo õppejõudude Niina Murdvee ja Meelis Orgse poolt.

Väljaanne on väärtuslik kaasaegne õppematerjal tudengitele ja kõikidele huvilistele ning väljapaistva õppejõu Olavi Silla pärandi monumentaalne dokument.

Kogumiku esitlus toimub 1. veebruaril kell 18.00 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia orelisaalis.

Väljaannet on peagi võimalik soetada EMTA ruumist D523. Kontakt: Liina Jääts (liina.jaats@eamt.ee).

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning SA Eesti Interpreetide Kontserdid koostöös toimuv sari ootab alates jaanuarist kuulajaid EMTA kontserdi- ja teatrimaja suurde saali (Tatari 13), et pakkuda parimas võimalikus keskkonnas suurepärast muusikat tipptasemel interpreetide esituses.

„Meie koostöö näol on tegemist ühe sammuga selles suunas, et kontserdielu ilmestaksid regulaarsed, ideaalis iganädalased, kõrgetasemelised kammermuusika kontserdid. Eesmärk on pakkuda publikule erakordseid elamusi – seda nii esinejatevaliku kui ka EMTA suure saali ainulaadse akustika kaudu,“ sõnab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia prorektor Henry-David Varema.

Selle aasta esimene kontsert sarjast „i nagu interpreet“ toob lavale väljapaistvad noored interpreedid Marcel Johannes Kitse ja Sten Heinoja, kes pakuvad publikule kuulamiseks saksa ja prantsuse heliloojate loomingut.

„Oleme kavasse võtnud pigem ebatavalised teosed – kontserdi esimeses pooles kõlavad Jolivet’ nukrameelne nokturn ja Poulenci mänglevalt lõbus sonaat. Teises pooles mängime Schnittke metsikut esimest sonaati, millele järgnevad kaks Brahmsi imeilusat laulu „Feldeinsamkeit“ ja „Wie Melodien zieht es mir“ ning legendaarne „Skertso“ motoga F-A-E (Frei, aber einsam – Vaba, aga üksi),“ avavad valikuid Marcel Johannes Kits ja Sten Heinoja.

Tšellist Marcel Johannes Kits on saavutanud hulgaliselt auhinnalisi kohti nii kodu- kui ka välismaistel konkurssidel, sealhulgas I koht George Enescu nimelisel rahvusvahelisel konkursil Rumeenias (2018), I koht ja kaks eripreemiat Johannes Brahmsi nimelisel konkursil Austrias (2016), I koht Eesti keelpillimängijate konkursil Tallinnas (2015) ja I koht telekonkursil „Klassikatähed“ (2013). Ta on astunud üles mitmetes tuntud kontserdisaalides nagu Berliini Konzerthaus, Hamburgi Elbphilharmonie, Berliini Pierre Boulezi saal, Hamburgi Laeiszhalle, Berliini Filharmoonia, Müncheni Prinzregententheater, Bukaresti Ateneul, Moskva konservatoorium, Peterburi filharmoonia, Iisraeli ooper Tel Avivis ja Jeruusalemma teater ning esinenud solistina nii Eesti kui ka välisorkestrite ees. Kammermuusikuna seob teda tihedam koostöö pianistide Sten Heinoja ja Naoko Sonodaga, ta kuulub klaveritrio Trio 95’ ja keelpillikvartett M4GNET koosseisu. Marcel Johannes Kits mängib Francesco Ruggieri 1674. aastal Cremonas valmistatud tšellol ja kasutab Prantsuse meistri Victor Fétique’i valmistatud poognat, mis mõlemad on tema kasutusse andnud Saksa fond Deutsche Stiftung Musikleben.

Pianist Sten Heinoja on edukalt esinenud mitmetel konkurssidel nii Eestis kui ka välismaal. Ta on muuhulgas saavutanud I koha VIII Eesti pianistide konkursil (2014), III koha (2009) ja kahel korral I preemia koolidevahelisel konkursil (2012 ja 2011), finalistidiplomi noorte pianistide konkursil Jūrmalas (2010) ning dilplomi ja žürii eripreemia konkursil „Klaviermusik“ Leedus (2007). 2016. aasta kevadel võitis Sten Heinoja telekonkursi „Klassikatähed“. Solistina on ta soleerinud Eesti orkestrite ning muuhulgas ka Tel Avivi ooperiorkestri ees. Viimastel aastatel on Sten Heinoja olnud seotud Florida Lakes Symphony Orchestraga Ameerika Ühendriikides, kellega ta käib iga-aastaselt tuuridel.

Kontsert toimub 26. jaanuaril kell 19.00 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdi- ja teatrimaja suures saalis. Piletid on saadaval Fientas: https://bit.ly/3nCYrtr

Meediakajastus:
Tugev ühine hingamine ja ebaharilikud teosed (ajakiri „Muusika“)
Kits ja Heinoja avavad EMTA-s kontserdisarja „i nagu interpreet“ uue hooaja (Aktuaalne Kaamera)
Marcel Johannes Kits: Naudin väga pikki sõite üksinda (Eesti Ekspress)
„i nagu interpreet“ pakub kõrgetasemelisi kontserdielamusi (Sirp)
EMTA maja suures saalis käivitub kammermuusika kontsertide sari (Pealinn)
Marcel Johannes Kitse ja Sten Heinoja intervjuu Klassikaraadiole

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia täienduskoolituskeskus avas registreerimise täiendõppe kursustele, mida finantseerib haridus- ja teadusministeerium.

Tasuta kursuste sisu lähtub Kutsekoja COVID-19 mõjude eriuuringu tulemustest ja nende eesmärk on toetada muusikute, näitlejate, etendusasutuste töötajate ning kultuurikorraldajate toimetulekut käimasoleva kriisi tingimustes.

Õppetööd alustab kolm rühma:
„Interpreedist pedagoogiks“
„Loovisikute vaimse tervise toetamine“
„Klikkides uuel reaalsusel: toimetulek muutunud tööelus etenduskunstide ja muusika valdkonnas“.

Õppekavadega saab tutvuda ja registreeruda: https://eamt.ee/taiendusope/koolituskalender

Registreerimine on avatud kuni 10. veebruarini või kohtade täitumiseni.

Kursused viiakse läbi Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine“ raames.

Lisainfo:
Ene Kangron
Täienduskoolituskeskuse juhataja
ene.kangron@eamt.ee
Tel 6675 761

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud, muusikateadlane ja -pedagoog Eerik Jõks kandideerib riigi teaduspreemiale tööga „Eesti keelemuusika indogermaani ning eesti prosoodilises pingeväljas – probleemid ja lahendused kirikulaulu näitel“.

Eerik Jõksi pürgimust ja tegevuse tulemusi kirikulaulu aktivistina iseloomustab terviklikkuse taotlus – ta vaatleb eestikeelset kirikulaulu, nagu ka kogu professionaalset muusikakultuuri, justkui ühtset ökosüsteemi. Jõks oli siiani tegelenud põhiliselt proosatekstilise kirikulaulu ehk pühalauluga ja pakkunud emakeelest lähtuvaid praktilisi lahendusi selles vallas. Seekordses uurimuses on ta seda sama teinud stroofilise värsstekstiga kirikulaulu ehk koraaliga. Luterlik koraal toob endaga kaasa saksa keele prosoodilise mõtlemise ehk saksa keelemuusika, mis erineb fundamentaalselt eesti keele prosoodiast ehk eesti keelemuusikast. Saksa ja eesti keelemuusikad on nagu õli ja vesi – mõlemad kaunid, aga looduslikult ei segune.

Jõks pakub oma töös välja uudse meetodi, kuidas hinnata kogu eestikeelse koraalirepertuaari keelepärasust. Ta soovitab, kuidas lahendada olukordi, milles muusikarütm ja eesti keelerütm vastuollu lähevad ning mille tagajärjel tekivad eesti keeles laulmisel moonutused. Selle tagajärjel sündis Jõksi käsitluses „narratiivse koraalilaulu“ mõiste. See laulustiil püüab vabaneda staatilise orelisaate rütmiettekirjutusest ja jutustada ennekõike koraalitekstis sisalduvat lugu. Nii avab emakeelne koraalilaul ennast sootuks uuest vaatepunktis ja aitab märkimisväärselt paremini tajuda tekstis sisalduvat jutustust ja sõnumit. Keskne kirjutis, milles seda teemat käsitletakse, on mahukas artikkel „Eesti emakeel ja koraaliviiside rütm“, mis ilmus ajakirja Res Musica kolmeteistkümnendas numbris möödunud aasta novembris.

Eerik Jõks on riigi teaduspreemia nominentide hulgas teist aastat järjest. Eelmisel aastal esitas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Jõksi kandidaadiks tööga „Kursiivse kadentsi kasutusvõimaluste avastamine ja rakendamine eestikeelses proosatekstilises kirikulaulus“. Sel aastal esitasid kandidatuuri akadeemikud Hillar Aben, Arvo Pärt ja Tarmo Uustalu.

Preemiate väljaandmise otsustab Vabariigi Valitsus veebruari alguses. Preemiad antakse pidulikult üle vabariigi aastapäeva tähistamise raames. Sellel aastal antakse riigi teaduspreemiad välja 32. korda.

Riigi teaduspreemiate kandidaadid: https://www.akadeemia.ee/tanavused-riigi-teaduspreemiate-kandidaadid-on-selgunud/

Neljapäeval, 6. jaanuaril toimus traditsiooniline Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektori kolmekuningapäeva vastuvõtt.

„Mida loota ja oodata uuelt alanud aastalt? Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia jaoks on ülioluline juba alanud ja loodetavasti uuel aastal veelgi elavnev arutelu kõrghariduse rahastamise teemadel. Ja see pole ju küsimus ainult rahast… – mis see kõrgharidus üldse on, on see kaup või avalik hüve, on see midagi, mille indiviid ostab endale oma, oma vanemate või laenatud raha eest, et endale parem elu tulevikus kindlustada, või on see ühiskondlik investeering, mis on vajalik selleks, et riik ja ühiskond saaksid üldse inimväärses suunas edasi areneda. Need on maailmavaatelised küsimused ja konsensuseni neis vaevalt jõutakse, kuid loodetavasti kaalutakse tulevikuotsused sügavalt ja mitmekülgselt läbi, sest –  kui pistame näpud stepslisse, saame sealt kohe suraka kätte, kuid rumal, kaalutlemata või kohalikke olusid mittearvestav haridus- või ka kultuuripoliitiline otsus toob oma tulemused suure ajanihkega ja analoogiliselt stepsliga, näppe nii kergelt sealt enam kätte ei saa,” sõnas Ivari Ilja ja lisas: „Kindlasti toob uus alanud aasta palju muusikat ja teatrit ja siin on EMTA-l, suuresti ka tänu meie headele koostööpartneritele, öelda oma tugev ja kaalukas sõna. Ning muidugi ei saa mööda vaadata ka laias maailmas toimuvast, olgu see siis Ukraina, Kasahstan või ameerika mägedele sattunud elektrihind. Aga just seepärast tahaksin soovida meile kõigile lisaks tervisele, õnnele ja edule – lootust, et negatiivsed stsenaariumid ei realiseeru. Sest lootus on just see, mis annab meile jõudu ja inspiratsiooni tulevikuplaane teha, neid ellu viia, ja annab elule värvi ja maitse.”

Fotode autor on Rene Lutterus.

Professor Allan Vurma sai rahastuse viieaastasele projektile “Vokalistide võimalused teksti arusaadavuse parandamisel – probleemid ja teaduslik baas.” EMTA ja TalTechi teadlaste koostöös elluviidava projekti eesmärgiks on teadusliku aluse loomine häälemoodustamise ning artikuleerimise optimaalsete strateegiate väljatöötamiseks, mis tagaksid laulmisel hea tasakaalu tekstiselguse ja muusikaliste kvaliteetide vahel (nt kantileensus, fraaside pingekaared) sõltuvalt ruumi akustilistest tingimustest ja mõjust, mis lähtub instrumentaalsaatest.

Teadur Brigitta Davidjants võitis järeldoktori grandi uurimistöö tegemiseks Helsingi Ülikoolis. Tema uurimisteema on “Marginaliseeritud identiteedid 1980.–1990. aastate Tallinna linnaruumi subkultuurses organiseerumises”. Vaatluse alla tulevad naispunkarid, venekeelsed tänavamuusikud ja futuristid, kelle kaudu antakse läbilõige subkultuursest organiseerumisest üleminekul hilissotsialismist postkommunismi.

Personaalse uurimistoetuse 2021. aasta taotlusvoorus sai taotleda väljaminevat järeldoktori granti (PUTJD), rühmagranti (PRG) ning stardigranti (PSG). Kokku menetleti 335 taotlust, millest rahastuse otsuse sai 79. Vooru eelarve oli 10,6 miljonit eurot. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia taotluste edukuse määr oli 100%.

Õnnitleme!

Konkurss leiab aset 25. märtsist 2. aprillini 2022 Leedu Muusika- ja Teatriakadeemias.

Pianistide konkurss:

– 1. ja 2. voor Leedu Muusika- ja Teatriakadeemia kammersaalis;
– finaalvoor koos Kaunase sümfooniaorkestriga Kaunase Filharmoonias.

Kammeransamblite konkurss:

– 1. voor Leedu Muusika- ja Teatriakadeemia kammeraalis;
– finaalvoor Leedu Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis.

Konkursile on oodatud osalema pianistid, kes on sündinud pärast 1. jaanuari 1992 (k.a), kammeransambli liikmete keskmine vanus peab olema vähem kui 35 eluaastat.

Registreerumise tähtaeg on 31. jaanuar 2022.

Osalejaid hindab rahvusvaheline žürii. Klaver: Kevin Kenner (USA) – esimees, Cezary Sanecki (Poola), Ewa Kupiec (Saksamaa), Jurgis Karnavičius (Leedu), Zbignevas Ibelgauptas (Leedu), Toms Ostrovskis (Läti), Mihkel Poll (Eesti). Kammermuusika: Avedis Kouyoumdjian (Austria) – esimees, Rimantas Armonas (Leedu), Petras Kunca (Leedu), Grzegorz Kurzynski (Poola), Marje Lohuaru (Eesti), Arigo Štrals (Läti), Audronė Vainiūnaitė (Leedu).

Rohkem infot: https://vainiunas.lt/en/indexsub/competition-rules

Kolmapäeval, 23. veebruaril algusega kell 10.00 leiab EMTA kammersaalis aset Yamaha stipendiumikonkurss 2022, kus võivad osaleda kõik EMTA-s täiskoormusega õppivad flöödi, oboe, klarneti, fagoti ja saksofoni eriala tudengid. Välja antakse üks stipendium suurusega 1000€.

Kavanõuded on järgmised:

Flööt:

• J.S. Bach – Partita a-moll BWV 1013, I Allemande ja II Courante
• W.A. Mozart – Kontsert G-duur K313, I osa koos kadentsiga või kontsert D-duur K314, I osa koos kadentsiga

Oboe:

• J.S. Bach – Partita BWV 1013, I Allemande ja II Courante (transkriptsioon oboele)
• W.A. Mozart – Kontsert C-duur K314 I osa koos kadentsiga

Klarnet:

• J.S. Bach – Partita BWV 1013, I Allemande ja II Courante (transkriptsioon klarnetile)
• W.A. Mozart – Kontsert A-duur K622, I osa

Fagott:

• J.S. Bach – Partita BWV 1013, I Allemande ja II Courante (transkriptsioon fagotile)
• W.A. Mozart – Kontsert B-duur, I osa koos kadentsiga

Saksofon:

• J.S. Bach – Partita BWV 1013, I Allemande ja II Courante (transkriptsioon saksofonile)
• A. Glazunov – Kontsert op 109, algusest kuni kadentsi lõpuni

Soovijail palume registreeruda koos kavaga hiljemalt teisipäeval, 15. veebruaril 2022 siin.

Kuni 31. märtsini 2022 saab SAISis esitada avaldusi lavakunsti bakalaureuseõppe näitleja õppesuunale kandideerimiseks. Ootame laia silmaringi, erisuguse tausta ja emakeelega ning loova mõtlemisega sisseastujaid üle Eesti!

Kursusel õpivad koos lavastaja, dramaturgi ja näitleja õppesuundade üliõpilased. Tulevase 32. lennu kursusejuhendaja on lavakunsti osakonna peakoordinaator Mart Koldits, juhtivate õppejõududena suunavad kursust ka Tiina Tauraite, Siret Campbell ja Tiit Ojasoo.

Mart Kolditsa ja Anne Türnpu juhendamisel lõpetas 2018. aastal lavakunsti osakonna 28. lend, Tiit Ojasoo oli 2014. aastal lõpetanud 26. lennu kursusejuhendaja.

Kandideerimiseks tuleb hiljemalt 31. märtsil 2022 esitada SAISis avaldus koos vabas vormis elulookirjeldusega. Sisseastumiseksamid toimuvad neljas voorus.

Vastuvõtt näitleja õppesuunale toimub üle aasta.