Latest Posts

22. novembril kell 19.00 tuleb Eesti Draamateatris lavastatud lugemisele Mats Traadi romaani “Tants aurukatla ümber” dramatiseering, mille autoriks on Voldemar Panso. Teksti põhjal sündinud 1973. aasta lavastus on saanud legendiks oma eredate vormivõtete ja sisemise taotlusega anda rahvale tagasi ametlikus ideoloogias aastakümneid maha salatud rahvuslik ajalugu ja ajalooteadvus. Toonased kultuuritsensorid mõistsid, et näitlejate mängu tsenseerida pole võimalik, nii keelati lavastuse arvustuste avaldamine ja suretati lavastus välja etenduste arvu järjest vähendades.

Draamateatri suures saalis loetakse lavastuse alustekstile lisaks ka tekste ja katkendeid, mis kirjeldavad lavastuse loomislugu ja vastuvõttu. Eesmärk on anda aimu 1973. aastal esietendunud lavastuse stiilist ja atmosfäärist.

Lavastajad → Anu Lamp (Tallinna Linnateater) ja Mehis Pihla
Kunstnik → Kristjan Suits (Tallinna Linnateater)
Valguskujundaja → Priidu Adlas
Helikujundaja → Robert Jürjendal
Videokujundaja → Tauno Makke
Liikumisjuht → Ingmar Jõela

Loevad → Kaie Mihkelson, Rein Oja, Martin Veinmann, Markus Luik, Raimo Pass, Tiit Sukk, Jüri Tiidus, Guido Kangur, Laine Mägi, Märten Metsaviir, Kersti Kreismann, Maria Klenskaja, Ülle Kaljuste, Christopher Rajaveer, Karmo Nigula, Kersti Heinloo Eesti Draamateatrist; Anu Lamp, Indrek Ojari, Tõnn Lamp, Elisabet Reinsalu Tallinna Linnateatrist; Jaak Prints EMTA lavakunstikoolist ning EMTA lavakunstikooli 31. lennu üliõpilased Markus Andreas Auling, Karl Birnbaum, Richard Ester, Lauren Grinberg, Hanna Brigita Jaanovits, Laurits Martin Muru, Hele-Riin Palumaa, Herman Pihlak, Kristina Preimann, Kristin Prits, Emili Rohumaa, Alice Siil, Juhan Soon, Astra Irene Susi, Rasmus Vendel, Edgar Vunš.

Ilmunud on EMTA RESONANTS – uudiskiri nr 6
Loe siit.

Sel pühapäeval, 14. novembril algab nädal aega kestev Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia esindusfestival müriaadFEST. Teist aastat järjest avab akadeemia festivalinädalaks uksed Eesti ainsa muusika- ja teatriülikooli põnevasse loomingulisse maailma. Esitletakse mitmekülgselt andekaid interpreete ning tutvustatakse erinevatele ajastutele omaseid väljendusviise klassikast üliõpilaste uudisloominguni välja. Festival pakub läbilõiget akadeemias toimuvast, millest kujuneb kontsertide ja etenduste tõeline müriaad.

„müriaadFEST sai ellu kutsutud eesmärgiga jagada ühe nädala jooksul publikuga seda, millega Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias igapäevaselt tegeletakse. See on ainukordne võimalus kõikidele kultuuriaustajatele, kuid ka neile, kes plaanivad akadeemiasse õppima tulla, tutvuda osaga siinsest maailmast,“ ütleb loometegevuse ja välissuhete prorektor Henry-David Varema ning lisab: „Festival võeti eelmisel aastal väga soojalt vastu. Loodame, et vaatamata meid ümbritsevale keerulisele olukorrale saame jääda ülikoolina alati avatuks ning seeläbi anda oma panuse Eesti kultuuri jätkuvasse arengusse ja mõjutada inimeste üldist heaolu.“

müriaadFEST algab 14. novembril kell 17 muusika- ja teatriakadeemia suures saalis Ester Mägi mälestuskontserdiga, kus astuvad üles akadeemia sümfooniaorkester ja solist Helen Lepalaan (metsosopran) Paul Mägi juhatusel. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teeb sellega sügava kummarduse oma audoktorile.

Avapäev jätkub kell 20 black box’is kontserdiga „Jazz akadeemias. Tõnu Naissoo 70“, kus esinevad akadeemia džässmuusika eriala üliõpilased.

Esmaspäeval, 15. novembril kell 19 toimub suures saalis kontsert „Ajast aega XXIV. Hommage à Saint-Saëns“, kus esinevad Freya Frischknecht (flööt), Laura Veroli (klarnet), Kanako Tajimi (klaver), Helina Sommer (viiul), Liidia Ilves (klaver), Maria Elonen, (flööt), Anni Ritson (klarnet), Alexey Savinkov (oboe), Nariman Amiraslanov (klaver).

müriaadFESTi kolmandal päeval, 16. novembril kell 19 avaneb EMTA suures saalis võimalus kuulata akadeemia kompositsiooniüliõpilaste uudisloomingut. Laval on Elisa Polov (klaver), Juho Ahmas (tšello), Yumiko Matsuyama (viiul), Anna Smirnova (klaver), Saba Bitarashvili (bass), Nariman Amiraslanov (klaver), Liene Nitiša (klaver), Julia Janiak (metsosopran), Nigarkhanim Suleymanova (klaver), Ilana Lode (klaver), kes esitavad Astra Susi, Pranav Sivakumari, Ryan Adamsi, Serhat Günay, Alireza Farajianhamedani, Nigarkhanim Suleymanova, Alise Bērziņa loomingut.

Kolmas päev jätkub kell 21 black box’is, kus toimub Juan Fran Cabrera (live-elektroonika, audiovisuaalne kompositsioon) multimeedia installatsioon-kontsert „ONNAMXS 1“.

Festivali neljas päev, 17. november on pühendatud koolimuusikale. Suures saalis kell 19 algaval sündmusel teevad ettekanded muusikapedagoogika eriala üliõpilased Aveli Meeles, Mareta Pedak, Elo Vimm, Laura-Liis Kütt ja Andrea Kuzilov ning professor Kristi Kiilu. Esineb tütarlastekoor Ellerhein, dirigeerib Ingrid Kõrvits.

18. novembril kell 19 oodatakse kuulajaid kontserdile „Klaverivirtuoosid. Eesti klaverimuusika pärlid“, kus astuvad üles Sten Heinoja, Viola Asoskova, Carolin Karo, Hyewon Chung, Piret Mikalai, Sven-Sander Šestakov, Evita Lohu, Tähe-Lee Liiv, Arina Makarenko, Ilana Lode, Mantas Šernius, Sten Lassmann. Kavas on Saar, Eller, Mägi, Tormis, Tubin, Pärt jt. Kontsert toimub koostöös Eesti Pianistide Liidu ja EMTA doktoriõppe keskusega.

Festivali kahel viimasel päeval, 19. ja 20. novembril kell 19 saab akadeemia black box’is vaadata muusika- ja teatriakadeemia lavakunsti osakonna 30. lennu lavastust „JOOKS“, mille on lavastanud Tiina Mölder ja Helen Reitsnik. Laval on üliõpilased Hardo Adamson, Maria Ehrenberg, Elo Tuule Järv, Maria Teresa Kalmet, Merlin Kivi, Jaan Tristan Kolberg, Karel Käos, Maria Liive, Alden Kirss, Maarja Mõts, Jass Kalev Mäe, Hardi Möller, Tuuli Maarja Põldma, Mark Erik Savi.

Kõikidele müriaadFESTi kontsertidele on sissepääs tasuta. Lavastusele „JOOKS“ on müügil piletid hinnaga 18/13 eurot. Kõik piletid on saadaval Fientas.

Festivali programm: https://emtasaalid.ee/myriaadfest/

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia palub kõikidel festivalikülastajatel tutvuda piirangutega, mis seotud COVID-19 leviku takistamisega.

Infotunnid annavad soovijatele võimaluse kohtuda kursuse põhiõppejõududega, esitada küsimusi kandideerimise ja vastuvõtukatsete kohta ning saada täpsemat teavet kursuse kohta. Kohal on õppekava vilistlased, kes jagavad meelsasti oma kogemusi.

Valida saab järgmiste aegade vahel:
1. detsember 2021
10.00 (GMT +2)
20.00 (GMT +2)

10. jaanuar 2022
10.00 (GMT +2)
20.00 (GMT +2)

20. veebruar 2022
16.00 (GMT +2)

Infotunni pikkus on 1,5 tundi.

Vajalik on eelregistreerimine, mida saab teha SIIN.

Enne infotunni toimumist saadetakse registreerunutele zoom-link.

Kui teil on küsimusi, mis vajavad vastuseid enne infotundi, võtke palun ühendust meili teel: info_cppm@eamt.ee

Sisseastumisavalduse esitamise tähtaeg on 1. märts 2022.

13. novembril 2021 esietendub Von Krahli Salongis lavakunsti osakonna XXX lennu lavastajaüliõpilase Marta Aliide Jakovski bakalaureuselavastusena Juha Jokela “Fundamentalist”. Lavastuse kunstnik on Eesti Kunstiakadeemia stsenograafiaüliõpilane Kristel Zimmer, valguskunstnik Priidu Adlas, mängivad Erki Laur ja Liisa Saaremäel. Näidendi on soome keelest tõlkinud Kai Aareleid. Lavastajat juhendab Elmārs Seņkovs (Läti Kultuuriakadeemia), kunstniku juhendaja on Ene-Liis Semper (Eesti Kunstiakadeemia).

“Fundamentalist” on lugu armastusest. Tegelasteks on uuendusmeelne pastor Markus, kes on avalikult tunnistanud end olevat saatana tööriist, ning tema kunagine hea sõber Heidi, kes on oma elu jooksul hulpinud siia-sinna nagu elutu ajupuu. Saatuslikul sügisööl kohtuvad Markus ja Heidi taas ning sealt saab alguse nende omavaheline spirituaalne sõda ja tõeotsing. Selle käigus tuleb ümber hinnata, mida nad usuvad ja miks. Mis on tõde? Kas saab eksisteerida korraga mitu tõde?

Kas on võimalik aidata teist inimest omakasupüüdmatult? Kui kaugele võib selle sooviga minna?
Kui kaugele ulatub ühe inimese vastutus teise ees?
Mis on fanatism ja mis hetkel muutub see ohtlikuks?

Markusega on võimalik kohtuda Von Krahli Salongis, et saada osa pastori isiklikust pihtimusest.

Esietendus 13. novembril 2021 Von Krahli Salongis.

Lavastus sünnib EMTA lavakunsti osakonna ja Von Krahli Teatri koostöös. Toetab Eesti Kultuurkapital.

Esmaspäeval, 1. novembril algas üliõpilaste vastuvõtt Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kaasaegsete etenduskunstide erialale (CPPM). Vastuvõtuperiood kestab 31. jaanuarini 2022 ning vastuvõtukatsed toimuvad alates 7. märtsist kuni 17. aprillini üle maailma erinevates linnades: Tallinnas, Berliinis, Milanos, Londonis, Soulis ja Melbourne’is.

EMTA kaasaegsete etenduskunstide eriala magistritaseme õpe toimub inglise keeles. Õppetööd viivad läbi rahvusvaheliselt tunnustatud lavastajad, koreograafid, etenduskunstnikud ja kompaniid tervest maailmast: Anne Bogart (USA), Olivier de Sagazan (Prantsusmaa), Juan Dominguez (Hispaania), Kim Coller (Kanada), Theodoros Terzoupoulos (Kreeka), Guillaume Pige (Inglismaa), Stacy Makishi (Hawaii, USA), Tadashi Endo (Jaapan), Fran Barbe (Austraalia) ja paljud teised.

Õppetööd juhib kaasaegsete etenduskunstide juhtiv professor Jüri Nael.

Kaasaegsete etenduskunstide eriala on loodud usus, et noorte etenduskunstnike arengut toetavad eelkõige kohtumised inspireerivate kunstnikega ning võimalus kogeda lähedalt ja ausalt nende loomeprotsessi. Kandideerima on oodatud kõik etenduskunstnikud, kes soovivad end arendada ja ka ümber mõtestada või vaidlustada oma senist erialast praktikat. Ülemine vanusepiirang puudub ning uksed on eriti avatud neile, kel juba esineja ja loojana kogemus ette näidata.

2021. aasta kevadel lõpetas kaasaegsete etenduskunstide eriala esimene lend: 12 üliõpilast 8 riigist. Nende lõputöödest sündis rahvusvaheline etenduskunstide festival CPPM Manifestal, mis toimus maist juunini ja mille raames anti üle 70 etenduse erinevais paigus üle Tallinna.

2022. aastal võtab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kaasaegsete etenduskunstide erialale vastu 18 uut üliõpilast.

Tutvu ka kaasaegsete etenduskunstide eriala värskelt uuenenud veebilehega SIIN.

Aasta alguses rakendus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia uus koduleht eamt.ee. Kaasaegne veebikodu loodi eesmärgil, et see oleks kasutajasõbralikum, arvestaks akadeemia struktuuri ning osakondade-allüksuste spetsiifikat, samuti üliõpilaste ning uute üliõpilaskandidaatide vaadet. Arendustööde üheks etapiks oli ka kaasaegsete etenduskunstide eriala (CPPM) lehe kolimine akadeemia lehele. Nüüdseks on töödega lõpuni jõutud ning avatud on uus ja värske leht, mille esilehele saab siit (suunava lühidomeenina on kasutusel mastersincppm.com).

Uue etenduskunstide eriala kodulehe visuaalne identiteet on valitud kirev ja värviline, et äratada noorte etenduskunstnike huvi ja tähelepanu. Samuti on põhjalikult dokumenteeritud kõik eriala senised projektid koos rohke pildi- ja videomaterjaliga.

Lehekülje aitas üles ehitada ja materjalid detailselt ette valmistada EMTA kaasaegsete etenduskunstide juhtiv professor Jüri Nael. Inglisekeelseid tekste aitasid toimetada Marshall Stay ja Giacomo Veronesi, eestikeelseid tekste Liina Jääts. Visuaalse identiteedi looja on Robi Jõeleht Polaar Stuudiost. Kodulehe arendaja on Jon & Pun. Tehnilist tuge pakkus Innar Järva ja kodulehe projekti juhtis Maris Muul.

Hea akadeemia pere!

Vabariigi Valitsus kehtestas 19. oktoobril uued COVID-19 kriisi meetmed, mida laiendati 28. oktoobril. Meetmete peamine eesmärk on vältida haiglate ülekoormust ja meditsiinisüsteemi kokkuvarisemist ning senisest tõhusamalt pidurdada koroonaviiruse epideemilist levikut.

Kuna pandeemilise olukorra halvenemine on tõsiseks ohuks ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppetöö ning kavandatud sündmuste toimumisele, tuleb meil kõigil ühiselt pingutada ning, taludes karmistuva sisekorraga kaasnevaid ebamugavusi, tagada kõige olulisem, meie tudengite ja töötajate tervis ning meie õppe-, teadus- ja loometegevuse jätkumine.

Alanud õppeaastal on olnud nakatumisi nii akadeemia töötajate kui ka üliõpilaste hulgas, kuid suuremaid COVID-19-koldeid ei ole seni õnneks tekkinud. Arvestades Eestis praegu valitsevat üldist olukorda, on risk nende tekkimiseks aga ohtlikus kasvutrendis ning seetõttu on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kehtestatud alates 29. oktoobrist 2021 järgnevad reeglid ja juhised:

• Rektoraat kutsub üles kõiki üliõpilasi ja töötajaid, kes ei ole veel koroonaviiruse vastu vaktsineeritud, seda kiiresti tegema. Erinevad vaktsiinid on kõigile vabalt saadaval.
• Kaitsemaski kandmine akadeemia õppehoonetes on kõigile kohustuslik. Kaitsemaski tuleb kanda kõikides tegevustes, kus see tegevuse iseloomust tulenevalt on võimalik. Soovitav on kanda meditsiinilisi või nendega võrdsustatud kaitsemaske.
• Vaba sissepääs EMTA õppehoonetesse on vaid akadeemia üliõpilastel ja töötajatel. Hoone peauks avaneb isikustatud magnetkaardiga. Palume kõigil akadeemia liikmetel välisuksel jälgida, et teiega koos ei siseneks õppehoonesse mõni majaväline inimene. Akadeemia külalised, sh pedagoogilise praktika õpilased ja täiendusõppijad võivad õppehoonetesse siseneda vaid rektoraadi liikme (lavakunsti osakonnas osakonna peakoordinaatori) antud nimelise loa alusel. Kõik külalised peavad tõendama, et nad on vaktsineeritud või COVIDit viimase 6 kuu jooksul põdenud. Negatiivne testitulemus ei anna külalisele majja sisenemiseks õigust.
• Akadeemias toimuvatel avalikel kontsertidel, etendustel ja muudel sündmustel tõhustatakse COVID-tõendite kontrolli. Vastavalt Vabariigi Valitsuse otsusele ei ole tõendina enam kehtiv negatiivne testi tulemus (v.a 12-17-aastaste laste puhul). Aktsepteeritud COVID-tõendi olemasolu hakatakse kontrollima saali sissepääsude juures.
• Suure osalejate arvuga sündmuste korraldamise otstarbekust tuleks lähikuudel väga kriitiliselt hinnata. Kui vähegi võimalik, tuleks üritused edasi lükata või korraldada veebis.
• Kuna Eestist tulnud vaktsineerimata reisijatele kehtib paljudes riikides karantiininõue, vormistab EMTA välislähetusi vaid vaktsineeritud või viiruse viimase 6 kuu jooksul läbi põdenud töötajatele ja üliõpilastele.
• Õppetöö korralduses olulisi muudatusi praegu kavandatud ei ole. Õppetöö toimub reeglina lähiõppe vormis akadeemias kohapeal. Aine eest vastutava erialarühma õppejuhiga kooskõlastatult võib õpet läbi viia ka kaugõppe vormis, kui selle tagajärjel ei kannata õppe tulemuslikkus ega õpiväljundite saavutamine.
• Konkreetseid piirarve ühes õpperuumis viibijatele seatud ei ole, kuid võimalusel tuleks järgida inimeste hajutamise põhimõtet ja suuremate õpperühmade puhul eelistada suuremaid õpperuume.
• Õppejõud peab tagama, et õppetööl osalejad oleks nimeliselt registreeritud (paluma üliõpilastel end registreerimislehele kirja panna, märkima puudujaid vm). See võimaldab kellegi nakatumise korral kiiremini tuvastada temaga lähikontaktis olnud isikute ringi.
• Viirusesse nakatumise vähimagi kahtluse korral on akadeemiasse tulek rangelt keelatud. See nõue kehtib nii vaktsineeritud kui ka vaktsineerimata töötajate ja üliõpilaste puhul. Nakkussümptomite ilmnemisel tuleb ühendust võtta perearstiga ja lasta end testida. Kui test osutub positiivseks, tuleb jääda eneseisolatsiooni seniks, kuni arst tunnistab Teid terveks. Koroonasse haigestumisest on töötaja kohustatud teatama personalijuhile (eve.tobias@eamt.ee, tel 6675 705), üliõpilane peab sellest informeerima viivitamatult õppeosakonna juhatajat (jane.kreek@eamt.ee, tel 6675 711).
• Koroonasse nakatunuga lähikontaktis olnud vaktsineerimata isikud peavad jääma 10 päevaks eneseisolatsiooni ja sel ajal on nende sisenemine akadeemia õppehoonetesse rangelt keelatud. Vaktsineeritud või haiguse viimase 6 kuu jooksul läbipõdenud isikutele haigestunuga lähikontaktis olemine isolatsioonikohustust kaasa ei too, kuid ikkagi tuleks olla ettevaatlik ja enne õppehoonesse tulekut igaks juhuks end testida.
• Õppejõul ei ole kohustust eneseisolatsiooni määratud üliõpilastele ärajäänud tunde järele teha või veebiõpet pakkuda.
• Kui akadeemia töötajal ei ole eneseisolatsioonis viibimise tõttu võimalik tööl käia, tuleb sellest teavitada vastava haldusala eest vastutavat rektoraadi liiget, kellega lepitakse kokku kaugtöö tegemise võimalus või töölt eemalviibimise alus.
• Haigussümptomitega akadeemiasse tulemine või isolatsioonikohustuse eiramine seab ohtu teiste akadeemia liikmete tervise ning toob endaga kaasa sanktsioonid.
• Vaktsineerimata ja haigust mitte läbi põdenud töötajad on jätkuvalt kohustatud end vähemalt kord nädalas testima. Kuna ministeerium enam selleks otstarbeks testikomplekte ülikoolidele ei eralda ning üleminekuajaks EMTA-le antud testide varud on ammendunud, siis edaspidi on testide hankimine töötaja enda kohustus ja vastutus.
• Akadeemia töötaja või üliõpilase tervisest tulenevatel meditsiiniliselt tõendatud põhjustel võib ülaltoodud nõuetes lubada erandeid. Töötajatel palume vastava probleemi korral pöörduda haldusala juhtiva rektoraadi liikme poole, üliõpilastel õppeosakonna juhataja poole (jane.kreek@eamt.ee, tel 6675 711). Soovi korral võib küsimuse lahendamiseks või nõu saamiseks pöörduda ka võrdse kohtlemise usaldusisiku (EMTA psühholoogi) poole (elina.kivinukk@eamt.ee). Akadeemia tagab, et ühegi töötaja ega üliõpilase terviseandmeid ei avalikustata.
• Akadeemia söökla on avatud akadeemia töötajatele ja üliõpilastele, erandina ka õppehoonesse lubatud külalistele.
• Raamatukogu teenindab akadeemia liikmeid tavapäraselt. Akadeemiavälised lugejad võivad raamatukokku siseneda vaid eelregistreerimisel ja COVID tõendi esitamisel.
• Akadeemia peab vastutöötamist ülaltoodud meetmetele, nende kuritahtlikku eiramist või teaduslikult ebapädeva informatsiooni aktiivset levitamist akadeemia liikmele mittekohaseks ja akadeemilise eetikaga vastuolus olevaks.

Olgem hoitud!

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektoraat

25. oktoobril 2021 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis toimunud konkursil pälvis Lilian Semperi stipendiumi (1500 eurot) EMTA bakalaureuseõppe üliõpilane Evita Lohu (juhendaja lektor Mihkel Poll) ning Helmi Valtmani stipendiumi (1000 eurot) EMTA doktorant Mantas Šernius (juhendaja professor Ivari Ilja).

Kokku osales konkursil 13 noort pianisti, keda hindas žürii koosseisus prof Lembit Orgse ja vanemlektor Lauri Väinmaa.

Stipendiumid eraldati Eesti Rahvuskultuuri Fondi kaudu.

Palju õnne!

23. oktoobril 2021 esietendus Tallinna Linnateatri Hobuveskis lavakunsti osakonna XXX lennu lavastajaüliõpilase Margaret Sarve bakalaureuselavastus “Abel Sánchez. Ühe kire lugu”, mis põhineb Miguel de Unamuno jutustusel. Margaret Sarv loob koos dramaturgiüliõpilase Roos Lisette Parmasega Unamuno ajatust religioonifilosoofilisest tekstist oma mängulise versiooni, mis räägib valikute tegemise painest ja eneseotsingute lõppematutest küsimustest.

Autor Miguel de Unamuno / Roos Lisette Parmas (lavakunsti osakonna XXX lennu üliõpilane)
Lavastaja Margaret Sarv (lavakunsti osakonna XXX lennu üliõpilane)
Lavastaja juhendaja Anu Lamp
Dramaturgi juhendaja Priit Põldma
Tõlkija Ruth Lias
Kunstnik Mae Kivilo
Valguskunstnik Merily Loss
Muusikaline kujundaja Mihkel Kuusk
Lavavõitluse juhendaja Indrek Sammul
Osades Tõnn Lamp, Märt Pius, Maiken Pius, Ursula Ratasepp, Argo Aadli

“Kas sa tead, mulle tundub, et mind mõeldakse välja.”

“Kas pole ehk kõik see Jumala või kelle tahes unenägu, mis haihtub, niipea kui Tema ärkab, ja sellepärast me palume Teda ning läkitame Temale kiitus- ja ülistuslaule, et Teda uinutada, et hällitada Tema unenägu? Kas pole ehk kõikide religioonide kogu liturgia viis, kuidas äiutada Jumalat Tema unes, et ta ei ärkaks ega lakkaks meist und nägemast?” (Miguel de Unamuno, “Udu”, tõlkinud Ruth Lias)

Mis lugu olen ma otsustanud endale jutustada? Mis osa on mulle määratud ja mis osa mängivad teised minu loos? Või mina teiste lugudes? Kas me näeme enda ümber inimesi või osatäitjaid?

Esietendus 23. oktoobril 2021 Hobuveskis. Piletid on müügil Piletilevis.