Latest Posts

Avatud on vastuvõtt järgmiste Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) osakondade erialadele:

• muusika interpretatsioon;
• helilooming ja improvisatsiooniline muusika;
• muusikateadus, -pedagoogika ja kultuurikorraldus.

Muusika interpretatsiooni osakonnas saab õppida kõiki tähtsamaid klassikalise ja nüüdismuusika instrumente: klahvpille (klaver, orel, klavessiin, akordion), keelpille (viiul, vioola, tšello, kontrabass, harf, klassikaline kitarr, kannel), puhkpille ja löökpille (flööt, oboe, klarnet, fagott, saksofon, metsasarv, trompet, tromboon, tuuba, eufoonium), samuti klassikalist laulu ja kooridirigeerimist. Magistriõppes lisanduvad erialade valikusse orkestri- ja puhkpilliorkestri dirigeerimine, kammeransambel, varajane muusika ja saateklass.

Heliloomingu ja improvisatsioonilise muusikaosakonna erialad hõlmavad lisaks klassikalisele heliloomingule ka elektroakustilist ja audiovisuaalset loomingut, samuti helirežiid. Lisainfot selle suuna erialade kohta leiab siit.

Improvisatsioonilise muusika erialade hulka kuuluvad lisaks jazzmuusika, mida saab õppida nii bakalaureuse- kui ka magistriastmes, ning pärimusmuusika, mida õpetatakse bakalaureuseõppes. Magistriõppes lisandub kaasaegne improvisatsioon.

Muusikateaduse, -pedagoogika ning kultuurikorralduse osakonnas saab muusikakultuuri ning muusikapedagoogika erialasid õppida bakalaureuseõppes. Muusikateaduse, muusikaõpetaja ning kultuurikorralduse erialad lisanduvad magistriastmes. Muusikaõpetaja eriala on ühisõppekava Tallinna Ülikooliga, õpe kultuurikorralduses toimub koostöös Estonian Business School’iga. Vastuvõtt kultuurikorralduse magistriõppekavale on avatud kuni 28. aprillini 2025. Tutvu ka kultuurikorralduse ühisõppekava tutvustava infotunniga.

Doktoriõppes on avatud üks õppekava: muusika ja teatrikunst. Õppekaval on kaks suunda:

• muusikateaduslik suund;
• loovuurimuslik suund muusika või teatri valdkonnas.

Muusikateadus hõlmab nii muusikaajalugu, muusikateooriat, muusikapsühholoogiat kui ka etnomusikoloogiat. Muusika ja teatrikunsti suunal õpivad interpreedid, heliloojad, näitlejad, lavastajad, dramaturgid jt, kelle loomingulis-uurimuslikud doktoriprojektid annavad olulise panuse loovuurimuse (artistic research) arendamisse.

Avatud on ka konsultatsioonid 2025. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktoriõppesse astujatele.

Info ettevalmistuskursuse kohta audovisuaalse ja elektroakustilise loomingu eriala 2025. aastal sisseastujale leiab siit.

Avalduste esitamise tähtajad:

28. aprill kell 23.59 – kultuurikorralduse magistriõppekava
9. mai kell 23.59 – doktoriõpe
2. juuni 20.00 – bakalaureuse- ja magistriõppekavad, mille õppekeel on inglise keel
25. juuni kell 17.00 – bakalaureuse- ja magistriõppekavad, mille õppekeel on eesti keel
30. juuni kell 12.00 – muusikaõpetaja eriala (Tallinna Ülikooli ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ühisõppekava)

Enamik EMTA erialadest eeldab kandideerijatelt tõsist muusikalist ettevalmistust, kuid valikus on ka laiemapõhjalise vastuvõtuga alasid, kus nõuded ei ole nii erialaspetsiifilised – piisab muusikalise kirjaoskuse aluste tundmisest ja huvist siduda oma elu muusikaga.

Akadeemiat tutvustavat videot saab vaadata siit.

Vastuvõtuinfo leiab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kodulehelt siit. 

Lisainfo:
vastuvott@eamt.ee
tel 6675 709

ELAS KORD RAHVAS, KES ARMASTAS TÄHTE.

KUI TÄHT TAEVAVÕLVILE TÕUSIS

TULID NAD OMA KODADEST VÄLJA,

NENDE SÜDAMED SAID RÕÕMSAKS JA HINGED SOOJAKS.

NAD MÄRKASID ÜKSTEIST JA ILU ENDI ÜMBER.

LAULSID, TANTSISID, TEGID TÖÖD JA VISKASID NALJA.

NAD TEADSID, ET TÄHT ARMASTAB NEID.

Sel suvel etendavad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli 32. lennu üliõpilased Vabaõhumuuseumi Karjalapse seiklusrajal Anne Türnpu rännaklavastust „Tähemõrsja“. Koreograaf-lavastaja on Ingmar Jõela, kunstnik Kairi Mändla ja valguskunstnik Airi Eras.

Mängivad EMTA lavakunstikooli 32. lennu üliõpilased Mirjam Aavakivi, Erling Eding, Triin Brigitta Heidov, Joonas Koff, Eliis-Maria Koit, Mauri Liiv, Mattias Nurga, Uku Pokk, Alex Paul Pukk, Elss Raidmets, Oliver Reimann, Katarina Sits ja Carolyn Veensalu. 

“Vaatamata suhteliselt hiljutisele üleskirjutamisele on regilaulu vanust hinnatud paari tuhande aastaga. Kuid ka enne regilaulu vormi kinnistumist on neid müütilisi narratiive leelutatud, tantsitud, mängitud ja kujutatud. Miks need lood on olnud meile aastatuhandeid olulised? Kuidas nood on muutnud meid ja meie arusaamist maailmast? Miks oleme neid kauem oma meeles mõlgutanud kui inglased Shakespeare’i näidendeid? Otsime vastuseid. Oleme omakeelse ürgteatri otsingutel,” sõnab lavastaja, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud Anne Türnpu.

“Tosin regilaulu ja loitsu, millede eepika on võrreldav antiiktragöödiate valu ja võluga, veerandsada handi karupeiede sketšide eeskujul tehtud pildikest, mis võinuks olla ka osa eesti pärimuskultuurist. Vaatajal on võimalus osa saada nende maailmade tekkest ja kadumisest,” lisab Anne Türnpu.

Lavastus on pühendatud Lea Tormise ja Jaan Toominga mälestusele.

Esietendus 3. juulil 2025 kell 4.00. Järgnevad etendused juulis ja augustis. Juuli lõpus ja augustis on alguskellaaeg päikesetõusust lähtuvalt veidi hilisem.

Lavastuse valmimist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Tallinna linn.

Piletid Fientast. 

11. aprillil kuulutati EFTA galaõhtul välja Eesti filmi- ja teleauhinnad. Parima naisnäitleja EFTA auhinna sai Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia näitlejatöö vanemlektor Tiina Tauraite osatäitmise eest Marko Raadi filmis “Biwa järve 8 nägu”.

Eesti filmi arengukavast ellu kutsutud Eesti filmi- ja teleauhindade gala peamiseks eesmärgiks on tunnustada Eesti filmi‐ ja teleprofessionaale ning tutvustada neid lähemalt kinokülastajatele ja televaatajatele.

Õnnitleme!

Eesti Näitlejate Liit, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia sõlmisid omavahelise lepingu kaitsmaks tööturule sisenevaid etenduskunstide tudengeid.

Lepingu järgi saavad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonna näitlejatudengid juba kolmandast kursusest alates astuda Eesti Näitlejate Liidu noorliikmeteks.

Vajadus noorliikme staatuse järgi tuleneb vanema kursuse tudengite aktiivsest osalemisest tööturul, omamata seejuures veel õiguslikku kaitset, mida ENL erialaliidu ja kollektiivse esindamise organisatsioonina hiljem kvalifitseeritud näitlejatele pakub. Seega otsustas ENL välja töötada noorliikme staatuse, et vajadusel abistada ja esindada ka juba erialast tööd tegevaid tudengeid.

Eesti Näitlejate Liidu esimees Reimo Sagor kommenteerib: “Mul on selle ühistööna sündinud koostööleppe üle ülimalt hea meel. See oli järgmine loogiline samm näitleja õiguste ja elukutse kaitsmisel ning väärtustamisel ja tugevama liidu ehitamisel.”

Leping allkirjastati ENLi esimehe Reimo Sagori, EMTA rektor Ivari Ilja ja TÜ VKA direktori kohusetäitja Kadri Steinbach poolt, lepingu väljatöötamisel osalesid ka EMTA lavakunsti osakonna juhataja ja lavakunsti õppekava koordinaator Mart Koldits ning TÜ VKA etenduskunstide õppekava programmijuht Tiiu Tamm.

Allikas: Eesti Näitlejate Liit

Raadioteater tunnustas 97. sünnipäeva eel näitlejapreemiaga Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunsti professorit Anu Lampi ja Leino Reid meeldejääva partnerluse eest populaarses lühikuuldemängusarjas “Reis loomariigis”.

“Reis loomariigis” ehk “Bestioles” on lastele suunatud teaduslik lühikuuldemängusari loomade elust, mis on valminud ERR-i Raadioteatri, raadio France Inter ja Prantsusmaa Rahvusliku Loodusloomuuseumi koostöös. Sarjast on salvestatud 20 osa ja see on kujunenud paljude kuulajate lemmikuks – 2024. aasta veebruaris esimest korda raadioeetrisse jõudnud lühikuuldemängusarja on aasta jooksul järelekuulatud rohkem kui pool miljonit korda.

“Reis loomariigis” iga osa keskendub ühele elusolendile, tema igapäevaelu toimetustele ja olelusvõitlusele. Anu Lamp loob ilmekate häälevarjunditega paarkümmend erinevat looma ja putukat: hiirest haugini, kiilist peatäini, metsseast lepatriinuni jne. Leino Rei läbivaks rolliks on olla jutustaja, kes igas osas suhtleb erineva olevusega, teda uudishimulikult ja taktitundeliselt usutledes. Mõnusa terviku loob just kahe näitleja partnerlus ja dialoog.

Raadioteatri näitlejapreemia anti esmakordselt välja 24. veebruaril 1998, kui Raadioteater tähistas 70. sünnipäeva. Esimene laureaat oli Aarne Üksküla. Näitlejapreemia antakse möödunud hooaja parima osatäitmise eest kuuldemängus või järjejutu lugemise eest. Preemia eesmärk on jäädvustada kuuldemängude pikka traditsiooni eesti kultuuris ja väärtustada avalikkuse silmis näitlejate tööd kunstilise sõnaga raadios.

Senised laureaadid on Aarne Üksküla, Kalju Orro, Helene Vannari, Rein Oja, Jan Uuspõld, Ines Aru, Liina  Olmaru, Tarmo Tagamets, Üllar Saaremäe, Arvo Kukumägi, Anu Lamp, Ülle Kaljuste, Andrus Vaarik, Tõnu Oja, Kaie Mihkelson, Hans Kaldoja, Liivika Hanstin, Ines Aru, Tambet Tuisk, Andres Raag, Ursula Ratasepp, Märt Avandi, Piret Laurimaa, Peeter Tammearu, Terje Pennie.

Raadioteatri sünnipäeva tähistatakse 12. aprillil, Raadioteatri rajaja Felix Moori (1903–1955) sünniaastapäeval. Hetki näitlejapreemiate üleandmisest kuuleb Vikerraadios laupäeval, 12. aprillil kell 17.05 ja Klassikaraadios pühapäeval kell 16.15.

Sarja “Reis loomariigis” leiab Raadioteatri kodulehelt Jupiteris, Lasteekraanis ja Eesti Raadio mobiiliäpis.

Õnnitleme!

Allikas ja foto: ERR

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktoriõppes on avatud üks õppekava: muusika ja teatrikunst.

Õppekaval on kaks suunda:
1. muusikateaduslik suund;
2. loovuurimuslik suund muusika või teatri valdkonnas.

Vastavalt suunale koosneb õppekava teaduslikust doktoritööst ja doktoriõpingutest või loovuurimuslikust projektist ja doktoriõpingutest. Nominaalne õppeaeg on 4 aastat. Täiskoormusega doktoriõpe on tasuta. Rohkem infot: https://eamt.ee/erialad/doktorioppe-keskus/sisseastumine/

Sel aastal pakume doktoriõppesse sisseastujatele järgmisi konsultatsiooniaegu:

16. aprill
14.30–16.00 A-202 (eesti ja inglise keeles)

21. aprill
18.00–19.30 Zoomis (eesti ja inglise keeles)

22. aprill
12.30-14.00 A–202 (eesti ja inglise keeles)

Konsultatsioone viib läbi doktoriõppe keskuse juhataja, muusikateaduse professor Kristel Pappel. 

Osalejatel palume registreeruda hiljemalt konsultatsioonile eelneval päeval kell 17.00 telefonil 6675 709 või e-posti aadressil: margit.vosa@eamt.ee

Teatrikunsti loomingulisest doktoriõppest huvitatud loomeinimestel palume tutvuda infoga siin.

Avatud on vastuvõtt Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia loovuurimuslikku doktoriõppesse teatrikunsti ajal.

Nominaalne õppeaeg doktoriõppes on neli aastat.

Kandideerida võivad kõik, kellel on eelnevalt omandatud magistrikraad (või sellega võrdsustatud kraad) ning keda huvitab loomepõhine uurimus teatrikunsti suunal. Vastu võetakse kolm parimat üliõpilaskandidaati, kellele pakutakse doktorant-nooremteaduri ametikohta. Vastuvõtukomisjonil on õigus moodustada täiendavaid ametikohti doktorant-üliõpilasele ja teadmussiirde doktorantidele.

Teatrialasest loovdoktorantuurist huvitatud kandidaatidel palume konsultatsioonideks ja loomingulise projekti aruteluks endast märku anda teatrikunsti doktoriõppe koordinaatorile Madli Pestile 21. aprilliks 2025 aadressil madli.pesti@eamt.ee

Sisseastumisdokumentide esitamise tähtaeg on 9. mai 2025.

Täpsem info doktoriõppe keskuse kodulehel https://eamt.ee/erialad/doktorioppe-keskus/sisseastumine/

Euroopa muusikakõrgkoolide tähtsaim teaduslik üritus, Euroopa muusikaalase loovuurimuse platvorm (EPARM), leiab seekord 3.–5. aprillini aset Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (EMTA). Tallinna on tulnud 178 osavõtjat 23 riigist (Itaalia, Põhjamaad, Belgia, Holland, Leedu, Saksamaa, Austria, Prantsusmaa, Suurbritannia, Kanada jt).

Loovuurimus on loometegevuses väljenduv ja sellel põhinev uurimistöö, mille eesmärk on luua uusi teadmisi ja kultuurivorme ning seeläbi panustada ühiskonda ja majandusse. Eestis on selle valdkonna teerajaja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Esimene loovuurimuslik doktoritöö kaitsti EMTA-s 2004. aastal ja sealt alates on doktorikraadini jõudnud 58 muusikut, heliloojat ja teatritegijat. Paljudes Euroopa maades on loovuurimus aga veel uus asi ja huvi meie kogemuste vastu on suur.

Seekordse konverentsi põhiteemad on eri muusikavaldkondade uus suhestumine (näiteks elektronmuusika ja varajane muusika), uuringute eetiline külg, publiku kaasamine, loovuurimuse panus muusikaharidusse jms. Konverentsil esinevad ka EMTA nooremteadurid ja doktorandid.

Rohkem infot konverentsi kohta siit.

Esmaspäeval, 7. aprillil viib Stuttgardi Muusikakõrgkooli professor Matthias Hermann Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias läbi kaks eriseminari uuest muusikast:

10.45–12.15 “Conducting of New Music” (ruum A202)
14.30–16.00 “Helmut Lachenmann and Rebecca Saunders” (ruum A202)

Dirigent, muusikateoreetik ja helilooja Matthais Hermann on saksa muusika elava legend, ka Tallinna külastanud Helmut Lachenmanni õpilane ja oma mentori muusika spetsialist. Peale selle on Hermannil tihedad kontaktid Rebecca Saundersi jt nüüdisheliloojatega. Äsja dirigeeris ta Hamburgi Elbphilharmonie’s Frankfurdi Raadio Sümfooniaorkestri ees Christian Masoni ja Lachenmanni teoseid, maikuus tulevad Münchenis Baieri Raadio Sümfooniaorkestriga ettekandele Claude Vivier’, Lachenmanni ja Saundersi helitööd. Suur edu on Hermanni saatnud ka Lachenmanni lavateose “Tütarlaps tuletikkudega” dirigeerimisel Berliinis Saksa Ooperis ja Zürichi ooperis.

6. aprillil jõuab Eesti Noorsooteatri väikeses saalis lavale Noorsooteatri ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli selle hooaja teine koostöölavastus, George Orwelli samanimelisel romaanil põhinev „1984“, mille lavastab Taavi Tõnisson.

„1984“ maalib halastamatu pildi maailmast, kus kõikjalviibiv Suur Vend valvab kodanike iga sammu ning keelab vaba mõtte. Totalitaarse režiimi kammitsais elav Winston Smith otsustab tõe ja armastuse nimel süsteemi vastu mässata, ent kas vastupanu on üldse võimalik maailmas, kus isegi minevikku saab ümber kirjutada?

Sõna-, visuaal- ja füüsilise teatri elemente põimiva lavaloo lavastaja Taavi Tõnisson alustas materjaliga tööd möödunud kevadel. „Lugedes tabas mind äratundmine, kui akuutselt aktuaalne on Orwelli kirjapandu tänases päevas. Kui esialgu oli tunne, et see materjal viib vaataja täielikku pimedusse, siis tänaseks olen jõudnud arusaamale, et meie lavastus liigub siiski valguse ja lootuse suunas. Loodan, et me kõik võtame sellest kogemusest kaasa mõtte, et armastus, empaatia ja hool on siin elus kõige tähtsamad. Ja just selleks, et oleks kõike seda head, tulebki aeg-ajalt vaadata otsa meis kõigis peituvale pimedusele,“ rääkis Tõnisson.

Dramatiseerijad Mihkel Seeder ja EMTA lavakunstikooli 32. lennu üliõpilased Maarja Moor ning Joosep Lõhmus; kunstnik Kristjan Suits, liikumisjuht ja koreograaf Ingmar Jõela, helilooja Markus Robam, videokunstnik Emer Värk, valguskunstnik Priidu Adlas (Eesti Draamateater). 

Laval EMTA lavakunstikooli 32. lennu üliõpilased Alex Paul Pukk, Uku Pokk, Erik Hermaküla, Joonas Koff, Mirjam Aavakivi, Erling Eding, Eliis-Maria Koit, Mauri Liiv, Mattias Nurga, Katarina Sits, Carolyn Veensalu ja Eesti Noorsooteatri näitlejad Anti Kobin, Joosep Uus, Steffi Pähn, Tiina Tõnis.

Noortele ja täiskasvanutele vanuses 15+. 

Foto: Kalev Lilleorg