Latest Posts
6. oktoobril 2021 kell 12 toimus EMTA suures saalis esimene noortele suunatud „Akadeemia koolikontsert“.
Muusika- ja teatriakadeemia kontserdihooaega toovad sügistuuled mitmeid uuendusi, millest üks olulisemaid on alustamine kooliõpilastele suunatud kontserdisarjaga. Kord kuus toovad akadeemia koolikontserdid Eesti kõige uuemale kontserdilavale oma ala silmapaistvad noored muusikud. Iga kontserdi kava on eriilmeline. Kuulda saab erinevaid instrumente, lauljaid, ansambleid, orkestrit ja koori. Muusikapalade vahele räägib EMTA doktorant ja pianist Johan Randvere põnevaid lugusid muusikaajaloost ja muusikast üldisemalt.
Muusika- ja teatriakadeemia koolikontserdid teeb eriliseks see, et lapsed, noored ja õpetajad on oodatud välja tulema oma harjumuspärasest keskkonnast ning külastama EMTA suurt saali, et näha ja kogeda kontserdilkäigu ilu ning erakordsust. Alles kolmandat hooaega kasutuses olev akadeemia esindussaal paistab silma oma maailmatasemel akustika, erilise sisearhitektuuri ning kaasaegsete tehniliste lahenduste poolest. Kuna otsene kontakt muusika ja muusikuga on eriline ning pakub suuremat elamust, on EMTA koolikontserdid suurepärane võimalus rikastada kooliõpilaste haridusteed.
Sarja esimesel kontserdil esinesid EMTA noorteakadeemia liikmed Tähe-Lee Liiv (klaver), Katariina Tammemägi (viiul), Patrick Mauer (fagott), Susanne Rull (flööt) koos oma kaksikõe Lisanne Rulliga (harf) ja esimese kursuse üliõpilane Toomas Oskar Kahur (tuuba), kelle esituses kõlasid Franz Liszti, Astor Piazzolla, Ionel Dumitru, Henryk Wieniawski ning Eugène Bozza teosed. Kaastegevad olid Kai Õunapuu (klaver) ja Jana Peäske (klaver). Kontserti juhtinud Johan Randvere rõõmustas publikut ka ühe muusikalise numbriga, esitades Sergei Rahmaninovi Prelüüdi cis-moll op. 3 nr 2.
Järgmine „Akadeemia koolikontsert“ toimub kolmapäeval, 10. novembril algusega kell 13. Seekord avaneb noortel võimalus näha laval tervet EMTA sümfooniaorkestrit Paul Mägi dirigeerimisel.
Kontserdid on üles ehitatud mõeldes eelkõige koolinoortele, kuid uksed on avatud ka kõikidele teistele muusikahuvilistele. Sissepääs on tasuta, ent EMTA kontserdi- ja teatrimajja sisenemiseks tuleb võtta tasuta pilet Fientast. Klassiga külastamiseks on vaja eelnevalt registreerida aadressil kontsert@eamt.ee, märkides ära osalejate arvu, kooli ja klassi.
Sündmust kajastas ka ERR-i kultuuriuudised:
Muusikapäeva gala 2021. Foto: Muusikapäev / Rasmus Kooskora
Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital ja Eesti muusikanõukogu tunnustasid rahvusvahelisel muusikapäeval muusikamaastiku parimaid. Rõõmustame väga, et seekordsete preemiate hulgas oli erakordselt palju muusika- ja teatriakadeemiaga lähedalt seotud inimesi.
2021. aasta Eesti muusikanõukogu preemiate laureaatide seas olid:
- Orkestridirigeerimise juhtiv professor Arvo Volmer. Interpretatsioonipreemia – silmapaistev ja laiahaardeline rahvusvahelise dirigenditegevus, märkimisväärne panus eesti orkestri- ja ooperikultuuri arengusse.
- Kooridirigeerimise juhtiv professor Hirvo Surva. Kultuurkapitali preemia muusikaelu jaoks olulise ja väljapaistva tegevuse eest – oluline panus eesti kooriliikumisse suunanäitajana, laulupidude üldjuhi ja dirigeerimise õppejõuna.
2021. aasta helikunsti sihtkapitali aastapreemia saajate hulgas olid:
- Heliloomingu juhtiv professor Toivo Tulev – rahvusvahelise haardega sügav ja haarav looming ning mitmekesiselt helisev panus EMTA heliloomingu õpetusse.
- Klaveri vanemlektor Sten Lassmann – järjekindla ja väljapaistva tegevuse eest muusikamaastikul, suure panuse eest Eesti muusika jäädvustamisel.
- Kitarri ja kitarripedagoogika lektor Kirill Ogorodnikov – kõrgetasemeliste kontsertide ja Eesti muusika esituste eest.
- Klaveri ja instrumentaalkammermuusika lektor Maksim Štšura – kõrgetasemelise rahvusvahelise kontserttegevuse eest solisti ja kammermuusikuna.
- Koori- ja orkestridirigeerimise külalisõppejõud Kaspar Mänd – tipptasemel esiettekannete ja Pärnu Linnaorkestrile uue hingamise andmise eest.
- CoPeCo õppekava kaasjuht ja nüüdismuusika vanemlektor Taavi Kerikmäe, kaasaegse improvisatsiooni lektor Theodore Lee Parker, nüüdismuusika külalisõppejõud Tarmo Johannes ja Ekke Västrik koos Doris Hallmägi ja Mihkel Tombergiga Eesti Elektroonilise Muusika Seltsi Ansambli liikmetena – viljaka ja entusiastliku tegevuse eest: Sven Grünbergi “Hingus” lahtimuukimine ja taasesitus, hariv ja avardav loengusari ning omanäolised kontserdid ja otsingud.
- EMTA doktorant Anna-Liisa Eller – kandle hääle sidumise eest baroki ja nüüdiskõlailmadega sooloplaadil “Strings Attached”.
- EMTA doktorant Alisson Kruusmaa – märkimisväärselt tiheda loomingulise ja esiettekannete rohke hooaja eest.
Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali nõukogu valis preemiate saajad välja avalikult esitatud kandidaatide hulgast, Eesti muusikanõukogu preemiate žürii valis laureaadid välja muusikanõukogu liikmete üles seatud kandidaatide hulgast.
Muusikapreemiate pidulik üleandmine toimus rahvusvahelisel muusikapäeval, 1. oktoobril rahvusooperis Estonia. Gala lavastaja ja stsenarist oli Veiko Tubin ning kunstiline juht ja dirigent Arvo Volmer.
Rohkem infot kõikide preemiate saajate kohta leiab ERR kultuuriportaal‘ist.
Trio koosseisus Anneli Tohver (klaver, EMTA doktorant), Soo-Young Lee (klarnet, EMTA lektor, ERSO) ja Levi-Danel Mägila (tšello, ERSO) oli edukas koguni kahel rahvusvahelisel konkursil.
Los Angeleses, Californias toimunud „Marker And Pioneer International Music Competition“ konkursil saavutati esimene preemia triode kategoorias, üle 25-aastaste vanusegrupis. Eelvoorus osales kõikide kategooriate peale üle tuhande solisti või ansambli ning finaali pääses kokku 692 finalisti 66 riigist. Žüriis olid dirigendid Christopher Russell ja Lin Yousheng Shanghai Ooperimajast, tippinstrumentalistid erinevatest orkestritest ning pianistid-kammermuusikud.
Trio saatis konkursile video Gabriel Fauré Klaveritrioga op. 120 d-moll, mis oli lindistatud EMTA suures saalis, juhendajaks prof. Marje Lohuaru ning heli- ja videotehnikuks Marek Vilba.
Esimese preemia auhind on meistriklass festivalil „Los Angeles Young Virtuoso International Music Festival“ või „California International Music Festival & Music Education Conference“ ja kontserdid USA rahvusvaheliselt tunnustatud muusikakoolides.
Augustis-septembris osaleti virtuaalselt ka „Neljandal Rahvusvahelisel Moskva Muusikakonkursil“, kust saavutati samuti esimene preemia. Ka seal oli väga auväärne rahvusvaheline žürii, kelle hulgas Moskva Konservatooriumi õppejõud ja solistid erinevatest ooperimajadest. Triol on heameel, et ühtemoodi hästi suhtuti neisse nii Idas kui ka Läänes.
Palju õnne!
Sügisel etendub EMTA black box‘is taas lavakunsti osakonna lavastus “JOOKS“, milles argipäevased jooksud ja rütmid põimuvad lootuste, püüdluste ja unistustega. Lavakunsti 30. lennu mõtted ja improvisatsioonid on lavastanud Tiina Mölder (ZUGA Ühendatud Tantsijad) ja Helen Reitsnik (ZUGA, Fine 5).
Etendused:
14., 15. ja 16. oktoobril
19. ja 20. novembril
8. ja 9. detsembril
kell 19.00 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia black box’is (Tatari 13, sissepääs Sakala tänavalt)
EMTA töötajatele ja üliõpilastele kehtib sooduspilet. Sooduskoodi saamiseks kirjuta lavakunst@eamt.ee.
Muusika- ja teatriakadeemial on täna sünnipäev … 102 aastat tagasi – 28. septembril 1919 – toimus kõrgema muusikakooli avaaktus Estonia kontserdisaalis. Järgmisel päeval ilmus Tallinna Teatajas sündmuse kohta uudisnupukene (vt ülal fotol).
PALJU ÕNNE, EMTA!
EMTAs toimus neljas loovuurimuse festival-konverents „Doctors in Performance“ (DIP) – rahvusvaheline muusikadoktorantide ja -doktorite üritus, millele pani aluse Sibeliuse Akadeemia 2014. aastal. EMTA pidi konverentsi võõrustama juba eelmisel aastal, kuid pandeemia tõttu lükkus see aasta võrra edasi ja toimus 1.–3. septembril 2021 hübriidina.
Vasakpoolsel fotol on üks peaesinejaist professor Neil Heyd; parempoolne foto illustreerib hübriidkonverentsi tehnilisi lahendusi (fotode autor: Marko Poolamets).
DIP hõlmas 43 ettekannet, kontserti ja loeng-kontserti, sessioonid toimusid paralleelselt kolmes saalis. 23 esinejat viibis kohapeal ja 20 ettekannet viidi läbi veebiülekande vahendusel. Peakõnelejateks olid professor Neil Heyde Londoni kuninglikust muusikaakadeemiast ning Eesti muusika- ja teatriakadeemia professor Allan Vurma. Konverentsi avapäeva lõpetas kontsert-etendus „Sinikõrgustele“, kus astusid üles EMTA muusikadoktorandid ja kõlas ka heliloojate-doktorantide muusika.
Ettekannete temaatiline haare oli märkimisväärne, ulatudes varastest filmidest kuni XIX sajandi esituspraktika uurimise allikatest numeroloogia ja vene õigeusu eksistentsialismini Sofia Gubaidulina loomingus, samuti kehalisuse ja kuulamiskogemuse seostest uute instrumentide konstrueerimiseni. Paljude jaoks oli DIP pärast pikka pausi esimene rahvusvaheline sündmus ja kohtumisvõimalus, EMTA jaoks ka esimene suuremahuline hübriidkonverents.
EMTA korralduskomiteesse kuulusid prof Kristel Pappel, prof Marje Lohuaru, prof Allan Vurma ja välissuhete koordinaator Hanneleen Pihlak. Hübriidkonverents sai võimalikuks tänu tehnilisele meeskonnale koosseisus Nikita Shishkov, Innar Järva, Marek Vilba, Tammo Sumera, Katrin Kvade ja Saamuel Pedosk.
DIP-i juhtkomiteesse kuuluvad dr Anu Vehviläinen (Sibeliuse akadeemia), dr Markus Kuikka (Sibeliuse akadeemia), prof Denise Neary (Iiri kuninglik muusikaakadeemia), prof Lina Navickaite-Martinelli (Leedu muusika- ja teatriakadeemia) ja dr Sarah Callis (Kuninglik muusikaakadeemia, London).
Sel sügisel hakkavad EMTA saalide töötajad kandma uut – kõige kaasaegsemas mõttes jätkusuutlikku ja keskkonnasäästlikku – vormirõivast, mis on loodud koostöös Reet Ausiga. Projekti muusika- ja teatriakadeemia poolne eestvedaja on saalide haldusjuht Ilja Goor.
„Vorm pole sisu. Vorm on sisu võimendaja. See võib võimendada nii positiivsust kui ka negatiivsust. Ta võib sisu varjutada, aga ta võib rõhutada ka täpselt seda, mida vaja. Kui ta võimendab positiivsust ja osi, mida vaja – siis on tegu ideaalse rõivaga. Väga loodan, et koostöös muusika- ja teatriakadeemiaga lõime just sellised vormirõivad, mida kantakse uhkustundega ja milles inimesed tunnevad end lahedalt. Loodetavasti inspireerib EMTA ka teisi.
Lihtsuses peitub võlu ja EMTA mõistis seda. Tellijal polnud vahendeid rätseptööna valmiva rõivastuse jaoks. Aga tellijal oli nutti leida meie tootevalikust kleidid ja pusad, mille täiendamine valgest tikandist EMTA sümboolikaga lõi justkui uued rõivaesemed – minimalistliku EMTA vormi, mis on oma ja keskkonnasäästlik. Need kleidid ja pusad on valminud rõivatööstuse jääkidest, need on toodetud Euroopa Liidus ning nende transportimiseks pole kasutatud lennutransporti. Minu andmeil on need maailma kõige keskkonnasäästlikumad vormirõivad, isegi keskkonnasäästlikumad kui aadamaülikond, sest juhul kui meie rõivaid poleks toodetud, oleks need musta värvi rõivatükid kuskil Gdanski lähistel prügimäel eritamas süsinikku. Aga meie tooted seovad süsinikku, nagu kvaliteetsed mööbliesemed või palkmajad.
Nii et kui mõni kaasaegse kunsti performance-artist peaks tahtma keset EMTA-s toimuvat esinemist joosta alasti lavale ja skandeerida, et tema „ülikond“ on keskkonnasäästlik ja kõigi teiste saalisviibijate rõivastus planeedivaenulik – siis noh –, tegelikult peaks see striiker oma performance`i mõnele teisele lavale kolima, sest EMTA-s see sõnum kõigi suhtes enam ei pädeks,“ kommenteerib Reet Aus EMTA uute vormirõivaste loomise projekti.
Ilja Goor märgib omalt poolt algatuse kohta: „Mind kõnetavad selles tulevikku suunatud, innovaatilised ja keskkonnasõbralikud lahendused. Võimalus pöörduda Reet Ausi poole uue vormiriietuse loomiseks tundus selles kontekstis väga loogiline.“
Põhjalikult uuendatud kultuurikorralduse magistriprogrammis alustas sel sügisel uus õppegrupp 19 tudengiga 12 erinevast riigist. Esmakordselt õpivad meie üliõpilased topelt-teemanti mudeli protsessiloogikast lähtudes ning ülesandepõhiselt organiseeritud õppekava järgi.
Muudatuste kavandamisega alustati 2018. aasta sügisel ja sellele eelnes nii välishindajate, vilistlaste kui ka teiste huvigruppide tagasiside analüüs. Õppekavas tehti mitmeid ümberkorraldusi väikesemahuliste ainekursuste asendamisest kaheaastaste moodulitega kuni disainmõtlemisele põhinevate intensiivseminarideni ja mentorlusprogrammini. Integreeritud ja komplekssed lahendused ei ole just kõige suuremad sõbrad akadeemilise bürokraatiaga ning kõrvaltvaatajad on küsinud: miks te asjad nii keeruliseks ajate?
Kultuurikorraldust on tavaliselt peetud mikrokosmoseks kunsti, majanduse, administreerimise ja ühiskondlike aspektide piirimail, mis neid ühendab ja üksteisele vahendab (Kleppe 2017). Juba oma olemuselt mitmeid valdkondi koondav ning erisuunaline kultuurikorralduse praktika üks olemuslik omadus on muutus: muutuste esilekutsumine, nendega toimetulek, muutustes püsimine. Ühiskondlike muutuste agendiks olemist ning selliste protsesside ja inimeste juhtimine kultuurideüleselt ja rahvusvahelises kontekstis peetakse järjest olulisemaks kultuurikorraldaja rolliks (Mandel ja Lambert 2020). Kultuurikorraldus on sageli ka kaose ja komplekssuse haldamine ning seejuures iseenda ja teiste juhtimine. Nii nagu mitmed teisedki eluvaldkonnad, peab ka kultuurivaldkond kohanema muutuvate oludega ning valdkond vajab praktiliste aineoskuste kõrval järjest enam ülekantavaid pädevusi ning kompetentse, nagu komplekssete probleemide lahendamine, kriitiline mõtlemine, loovus, inimeste juhtimine ja koordineerivad tegevused, emotsionaalne intelligentsus ja otsustamisoskus, teenustele orienteeritus, läbirääkimisoskused ning kognitiivne paindlikkus (Maailma majandusfoorum, 2020).
Meie eriala lõpetajate põhjalikke tagasiside ankeete uurides ja valdkonna praktikutega nõu pidades tõdesime: üksikute ainekursustega saavutatavad oskused ja teadmised ei taga piisavalt just neid – komplekssusega toimetulemiseks – vajalikke hoiakuid ning proaktiivset suutlikkust. Kultuuri- ja loomemajanduse valdkond vajab täna rohkem kui varem töötajaid ja organisaatoreid, kes suudaksid nii etteantud institutsionaalsete struktuuride sees, nendest väljas ja nende üleselt loomingut ja loovust toetada, hoida, arendada ja edastada. Lisaks tehnilistele võimekustele (nagu praktilised projektijuhtimise meetodid, finantsjuhtimise või turunduse käsitööoskused) on samaväärselt olulised “pehmed” ülekantavad oskused, nagu meeskonnatöö, kommunikatsioon ja probleemilahendusoskus. Eestvedamine ja ettevõtlikkus on järjest enam kriitilise tähtsusega valdkonnas, kus töökohad on ebastabiilsed, põhinevad palju mikro-ettevõtmistel ja spetsiifilisel intellektuaalsel omandil (VVA 2021). Need valdkondlikud vajadused viisid meid ülesandepõhisele õppele (Challenge-based learning), kus õpingute selgrooks on iga tudengi enda valitud konkreetne kultuurikorralduse valdkonna väljakutse, millega töötatakse nii praktilisest perspektiivist kui ka akadeemilisele teadustööle toetudes. Ainekursuste asemel põimime moodulitesse teemasid ning meetodeid, mis aitaksid kultuuri korraldada just homme ja leida innovatiivseid, jätkusuutlikke ning inimlikke lahendusi. Individuaalne fookus-teema ja personaalne mentorlus aitavad vältida n-ö lõksu, et rahvusvahelisel kultuurikorralduse maastikul peaks õpetama universaalset ja homogeenset “üht ja ainust” õiget lahendust – sest see pole soovitatav ega võimalik (Mandel ja Lambert 2020).
Disainmõtlemisele tuginedes proovime julgustada mõtteviisi, et on võimalik leida alati unikaalseid lahendusi, ka probleemidele, mida täna me veel võib-olla ei taju, aga mida kindlasti ei saa lahendada retseptidega, mis töötasid eile.
Lisaks valdkondlikele vajadustele õppe muutmiseks, seisime silmitsi ka üliõpilaste muutunud ootustega – sageli leiavad õppurid kultuurikorralduse kraadiõppeprogrammidest selle praktilise teadmise, mis nende senises töös on puudu olnud ning magistritöö selle juures on mõnelgi juhul “tüütu” lisand. Enam kui akadeemiline kraad köidab praktilise eriala inimesi kontaktvõrgustik, inspiratsioon, reaalsed praktilised lahendused tööks. Kiired, kompaktsed ja paindlikud lahendused kõrghariduses võidavad järjest enam populaarsust. Integreeritud õppemoodulid, kus praktilise ülesandega töötamine käib käsikäes teadustööga, võimaldab nüüd paremini seostada akadeemilist ning praktilist lähenemist kultuurikorralduse valdkondlikele probleemidele. Kõik õppekava alateemad ja moodulid seotakse eluliste probleemide lahendamisega ning selle käigus integreeritakse need igas aspektis ka teadustööga ning magistritööks vajalike andmete ja teadmiste kogumise ning vormistamisega. Disainmõtlemisest pärit topelt-teemanti mudel juhib kogu õppeprotsessi loogikat:
Rahvusvaheliste tudengite vajadusi silmas pidades on nüüd õppetöö organiseeritud neljanädalaste tsüklitena, kus kord kuus toimub neli päeva kestev intensiivseminar Tallinnas kohapeal ning ülejäänud õppetöö on individuaalne, veebipõhine või grupitöö ja mentorluse vormis.
Kultuurikorralduse õppekava põhilised eesmärgid ja väljundid jäid suures plaanis samaks – ikka on kavas nii kunstiprojektide ühiskondliku mõju juhtimine kui publikuarendus, äriõigus ning sponsorlus jpm. Kuid kõik moodulid on sisult kohaldatud just selle õppegrupi vajadustele, kooskõlastatud teiste moodulite õppejõududega, et saavutada võimalikult suur omavaheline integreeritus, kaasaegne käsitlus ja paindlikkus. Ühe uuendusena rakendame ka Moodle platvormi, mis koondab kogu õpingute sisu, materjalid, kodutööd ja tagasiside. Moodle toetab nii päris klassiruumis toimuvat (õppematerjalide koguna ning arhiivina), samuti on see kui ka on keskseks infolauaks veebipõhisele ja (grupi)töö protsessile. Põnevust lisab, et ühisõppekavale kohaselt peavad tudengid toimetama teatud teemade puhul ka Estonian Business Schooli ametlikus veebiõppe platvormis Canvas. Tavapärasest erinevas õppetöö korralduse protsessis aitab kätt pulsil hoida mentor – igal üliõpilasel on (praegu veel akadeemiaga seotud) mentor, kes toetab üliõpilast tema fookusprojekti lahendamisel ning aitab tudengil ise leida viise, et õpingutest maksimum saada. Piloteerimise järel loodame välja arendada juba praktikuid kaasava ja süsteemse rahvusvahelise mentorsüsteemi regulaarsete koolituste ja reguleeritud protsessiga. Kõik need uued lahendused eeldavad pidevat ja suurt tööd, et paljude külalis- ja välisõppejõudude panust koordineerida, nii sisu kui ka meetodite osas üheskoos kõigi osapooltega leida just praegu ja nendele õppuritele sobivad lahendused. Nii õppimine kui ka õpetamine on saanud meie jaoks uue tähenduse kui tõeline koos-loome.
Sel õppeaastal testime, analüüsime ja peenhäälestame kõiki neid muudatusi ning eeskätt on see õppimise ja kohanemisprotsess ka meie õppekava arendajatele ja õppejõududele endile. Selleks, et praktiline kogemus saaks realiseeruda ka konstruktiivseteks parandusteks ja arendusteks, teeme isekeskis regulaarselt refleksiooni ja analüüsi. Ka sage ja mitmekülgne tagasiside (iga sessiooni, kuu ja semestri lõikes) tudengitelt on uus harjumus, mida oleme asunud juurutama.
Üks meie eesmärke on aga sama, mis juba mõned aastad olnud: leida reaalseid koostöökohti akadeemia teiste osakondade ja kultuurikorralduse vahel. Selleks käivitasime juba 2018. aastal kultuurikorralduse õppe kohustusliku osana “projektitööd akadeemias”, kus iga kultuurikorralduse üliõpilane peab osalema ühes akadeemia korraldatavas (või akadeemiaga seotud) projektis. Kokkuleppel projekti teiste osapooltega leiame need töölõigud, milles meie tudeng saab panustada ning samal ajal sellest õppida vastavalt meie õppekavas ettenähtud eesmärkidele ja väljunditele. Näiteks varasemalt on meie tudengid osalenud ooperistuudio “Orlando” lavastuse väljatoomise juures lavakujundaja assistendina või puhkpillikonkursi kommunikatsiooni-valdkonnas ja mujal.
Ootame väga akadeemia kõigi liikmete ettepanekuid projektideks (mis võiks toimuda 2021 sügisel või 2022 kevadel), kuhu meie nii kohalikud kui ka välistudengid võiksid liituda ja praktika korras oma õla alla panna. Ettepanekuid ootame kuni 18. oktoobrini 2021 e-postiaadressile: kaari.kiitsak-prikk@eamt.ee
Kaari Kiitsak-Prikk, kultuurikorralduse õppejuht
Viidatud allikad:
Bård Kleppe, 2017. Managing Autonomy: Analyzing Arts Management and Artistic Autonomy through the Theory of Justification, The Journal of Arts Management, Law, and Society, DOI: 10.1080/10632921.2017.1377661
17. septembril 2021 esietendus Ugala teatri suures saalis lavakunsti XXX lennu diplomilavastusena William Shakespeare’i “Suveöö unenägu”, mille lavastas XXX lennu juhendaja Lembit Peterson.
„Suveöö unenägu“ on Shakespeare’i üks fantaasiarikkamaid ja salapärasemaid näidendeid, mis kaunis poeetilises ja sümbolite keeles pakub rohkeid mänguvõimalusi ning avab inimese vaimu ja hinge sügavusi.
Shakespeare kõneleb unenäo ja ärkvelolu saladusest, armastuse paljudest palgejoontest, tema lättest ja pühadusest, selle ohtudest. Näilisest ja tõelisest inimsuhetes. Aga ka vabadusest kui armastuse eeltingimusest ja ohverdusest kui neid toitvast leegist.
Unenäo olemus on siiani jäänud inimesele seletamatuks ja saladuseks. Kuid õnneks on selle tabamiseks teisi tunnetusviise ning teisi keeli neist kõnelemiseks. Teater on selleks üks ehedaimaist võimalusist. Võimalus tajuda illusiooni ja naerdes ja/või nuttes igatseda tõelisust, mis on siinsamas – kohal. Ehk aitab lavastus teha armastusele ruumi meis enestes ja õppida nägema armastuse igavest väge kõikjal ning vähendada hirmu selle ees.
Tõlkija Georg Meri
Lavastaja, XXX lennu juhendaja Lembit Peterson (Theatrum)
Kunstnik Ott Kangur
Kostüümikunstnik Kätlin Kangur
Helikujundaja Marius Peterson (Theatrum)
Liikumisjuht Hanna Junti
Valguskujundaja Fredi Karu
Osades EMTA lavakunstikooli 30. lennu üliõpilased: Hardo Adamson, Maria Ehrenberg, Maria Teresa Kalmet, Merlin Kivi, Jaan Tristan Kolberg, Karel Käos, Maria Liive, Alden Kirss, Maarja Mõts, Jass Kalev Mäe, Hardi Möller, Tuuli Maarja Põldma, Mark Erik Savi, Kalju Karl Kivi, Erik Richard Salumäe, Elo Tuule Järv
Esietendus 17. septembril 2021 kl 19 Ugala teatri suures saalis. Järgmised etendused ka Tallinnas, Paides, Põlvas ja Võrus! Piletid on müügil Piletilevis ja Piletimaailmas.
