Latest Posts

17. septembril 2021 esietendus Ugala teatri suures saalis lavakunsti XXX lennu diplomilavastusena William Shakespeare’i “Suveöö unenägu”, mille lavastas XXX lennu juhendaja Lembit Peterson.

„Suveöö unenägu“ on Shakespeare’i üks fantaasiarikkamaid ja salapärasemaid näidendeid, mis kaunis poeetilises ja sümbolite keeles pakub rohkeid mänguvõimalusi ning avab inimese vaimu ja hinge sügavusi.

Shakespeare kõneleb unenäo ja ärkvelolu saladusest, armastuse paljudest palgejoontest, tema lättest ja pühadusest, selle ohtudest. Näilisest ja tõelisest inimsuhetes. Aga ka vabadusest kui armastuse eeltingimusest ja ohverdusest kui neid toitvast leegist.

Unenäo olemus on siiani jäänud inimesele seletamatuks ja saladuseks. Kuid õnneks on selle tabamiseks teisi tunnetusviise ning teisi keeli neist kõnelemiseks. Teater on selleks üks ehedaimaist võimalusist. Võimalus tajuda illusiooni ja naerdes ja/või nuttes igatseda tõelisust, mis on siinsamas – kohal. Ehk aitab lavastus teha armastusele ruumi meis enestes ja õppida nägema armastuse igavest väge kõikjal ning vähendada hirmu selle ees.

Tõlkija Georg Meri
Lavastaja, XXX lennu juhendaja Lembit Peterson (Theatrum)
Kunstnik Ott Kangur
Kostüümikunstnik Kätlin Kangur
Helikujundaja Marius Peterson (Theatrum)
Liikumisjuht Hanna Junti
Valguskujundaja Fredi Karu

Osades EMTA lavakunstikooli 30. lennu üliõpilased: Hardo Adamson, Maria Ehrenberg, Maria Teresa Kalmet, Merlin Kivi, Jaan Tristan Kolberg, Karel Käos, Maria Liive, Alden Kirss, Maarja Mõts, Jass Kalev Mäe, Hardi Möller, Tuuli Maarja Põldma, Mark Erik Savi, Kalju Karl Kivi, Erik Richard Salumäe, Elo Tuule Järv

Esietendus 17. septembril 2021 kl 19 Ugala teatri suures saalis. Järgmised etendused ka Tallinnas, Paides, Põlvas ja Võrus! Piletid on müügil Piletilevis ja Piletimaailmas.

24. septembril 2021 kell 17.00–18.30 toimub muusika- ja teatriakadeemia orelisaalis Urve Läänemetsa raamatu “Ratio Studiorum” esitlus. Sissepääs Tatari 13  Rävala puiestee poolsest uksest (ruum A404).

“Üldharidus, tema õppesisu ja korraldus, selle kaudu omandatud teadmised ja oskused ning omaks võetud väärtushinnangud moodustavad iga ühiskonna intellektuaalse keskme. See on riigi vaimne kapital, mida on vaja ühiskonna turvaliseks ja stabiilseks toimimiseks. Õpetaja kui selle kapitali hoidja on hariduse võtmeisik, õppekava rakendaja – laia silmaringiga intellektuaal, kes toetab laste arengut professionaalselt, parimal võimalikul moel. Et luua sünergia formaalse, informaalse ja mitteformaalse õppe võimaluste vahel, on õpetajal nagu ka koolijuhil ja haridusametnikul vaja teadmisi õppe kava teooriast ja praktikast,” kirjutab autor raamatu tutvustuses.

Esitlus toimub koostöös Jaan Tõnissoni instituudiga projekti DIGIT-AL “Õppimine digiajastul: õppekava ja õppematerjalid” raames.

Täpsem info: kristi.kiilu@eamt.ee

Tze Yeung Ho kaitseb 23. oktoobril kell 11.00 ruumis A-402 filosoofiadoktori (muusika) kraadi taotlemiseks tööd:

Phonetic Features as a Tool in Music Composition: From the Perspective of a Composer (Keele foneetilised omadused helilooja töövahendina. Helilooja perspektiiv)

Juhendaja: emeriitprofessor Jaan Ross, PhD (EMTA)

Oponent: prof. dr. Matthias Hermann (Stuttgardi Ülikool)

Doktoritööga on võimalik tutvuda SIIN ning trükisena EMTA raamatukogus.

Doktoritöös vaadeldakse keele kahe foneetilise omaduse – kvantiteedi ja tooni – rakendamist heliloomingus. Uurimistöö teoreetilises osas tugineb autor kantoni, norra ja eesti keele foneetilisele analüüsile. Valik tuleneb autori isiklikust kokkupuutest nimetatud keeltega, töös kasutatud muusikanäited pärinevad autori enda loomingust.

Doktoritöös tõstatati järgmised loovuurimuse küsimused:

• Mil moel aitab foneetiliste nähtuste, nagu välde ja toon, tundmine heliloojal genereerida muusikalist materjali, tööriistu ja ideid?
• Kuidas saaks helilooja arendada tööriistu, mis aitaksid mõista häälikute mõju tema loomeprotsessile?

Töös arutletakse kompositsiooniteooria ja -praktika üle avaramas taustsüsteemis, millesse on hõlmatud ka teised distsipliinid, nagu lingvistika, poeetika, partituuri analüüs, fenomenoloogia ning muusikateadus. Töö keskendub seitsmele alateemale:

1. Kõne artikulatoorsete omaduste interpreteerimine muusikas;
2. Väldete eristamine, rütm ja vormikonstruktsioon;
3. Helikõrguse ja välte fenomen;
4. Toonikeelte helikõrguste suhtelisus ja selle mõju laulmisele;
5. Norra keele rõhutüüpide ja kantoni keele toonide kasutamine heliloomingus;
6. Kõne helikõrgus ja selle esinemine muusikas;
7. Toonikeelsete laulude esitamine helilooja vaatevinklist.

Autor on arvamusel, et erinevate keelekombinatsioonide puhul on ka kunstilised probleemid erinevad ning seega huvipakkuvad edasiseks uurimistööks, ehkki autori poolt välja pakutud foneetilised tööriistad on üldiselt kohaldatavad erinevates valimites. Autor peab oluliseks interdistsiplinaarse raja jätkamist muusikaloomes, kuna nt antud töös käsitletud mitmekeelsus, aga ka muusikute kirev keeleline ja kultuuriline identiteet on tänapäevases muusikamaailmas muutumas üha tavalisemaks nähtuseks.

Töö lisast leiab doktorikontsertide detailsed kavad ning info loovuurimusliku doktoriprojekti raames valminud üheksa teose kohta.

Hea noor!

Kas Sa armastad muusikat?
Kas Sa usud, et muusika aitab inimesi ja ühiskonda paremini mõista?
Kas arvad, et muusika abil saab teha nii head kui ka kurja?

Kui jah, siis ootame Sind korra kuus arutlusringi “Muusika ja mina – mina ja muusika”. Räägime ja kirjutame koos muusikast, lammutame tükkideks lemmiklaulud ning arutleme, kuidas teha haaravat muusikakriitikat. Läheneme muusikale tabuvabalt ning vaatleme, kuidas seostub muusika selliste teemadega, nagu näiteks feminism, religioon jpm. Kokkuvõttes, mõtestame muusika abil meid igapäevaselt ümbritsevaid ühiskondlikke nähtusi.

Kohtume iga kuu viimasel kolmapäeval kl 17 Eesti muusika- ja teatriakadeemias Herzi toas. Arutlusringi veavad muusikateadlased Brigitta Davidjants ja Eerik Jõks. Oodatud on esmajoones abituriendid, aga loomulikult on teretulnud ka nooremad ja vanemad muusikasõbrad. Anna endast märku ka siis, kui asud väljaspool Tallinna ja soovid siiski osaleda – leiame ühiselt lahenduse. Arutelusse on soovitav kaasa võtta mõni lemmiklugu või -video, mida saaksime üheskoos kuulata ja arutada. Registreeru siin või meiliaadressil brigitta.davidjants@eamt.ee.

Brigitta Davidjants on muusikateadlane, kes on uurinud rahvuslikkust muusikas, ent vaatleb nüüd eesti popmuusikat ning tema eriline rõhk on subkultuuridel, näiteks naistel pungis, venekeelsel grunge’i kogukonnal jne. Brigitta on ka feministlik autor, kes on teinud koostööd lugematutele eesti väljaannetele ning avaldanud mitu raamatut. Samuti on ta üks pool elektroonilise muusika duost HUNT. Hetkel töötab Brigitta EMTAs muusikateaduse osakonna teadurina.

Eerik Jõks on muusikateadlane, laulja, helilooja, dirigent ja laulusõnade autor, kes on oma muusikuteed alustanud heviroki ja progressiivse roki huvilisena. Tema praeguseks huvialaks on gregooriuse laulu tänapäevane mõistmine. Seda keskaegset muusikat eeskujuks võttes Eerik uurib, komponeerib, laulab ja õpetab emakeelset kirikulaulu. Ta on publitseerinud mahukaid töid kirikulaulu alal. Eerik oli nomineeritud Eesti vabariigi teaduspreemia 2020. aasta konkursil humanitaarteaduste aastapreemia valdkonnas avastuste eest eestikeelses kirikulaulus. Eerik on EMTA muusikaloo ja hümnoloogia õppejõud.

9.–12. septembrini 2021 toimus Eesti muusika- ja teatriakadeemias esmakordselt rahvusvaheline klaverikammermuusika konkurss „Tallinn 2021“. Konkurss tõi akadeemia suurde saali kokku tipptasemel ansamblid – kokku 52 noort muusikut 11 riigist. Esineti erinevates ansamblikoosseisudes duodest kvintetini. Balti- ja Põhjamaades on taoline konkurss ainulaadne ning sellel on kõik eeldused, et kujuneda regioonis juhtivaks klaverikammermuusika konkursiks.

KONKURSI TULEMUSED

PEAPREEMIAD

Duod

I Duo Sonoro (Ukraina)
II Duo Yamagami – Mészáros (Ungari)
II Duo Liidia Ilves – Gloria Ilves (Eesti)

Triod

I Trio ‘95 (Eesti)
II Trio Paddington (Suurbritannia)
III Meta Piano Trio (Leedu)

ŽURII ERIPREEMIAD

Trio Paddington (Suurbritannia) – 1000 eurot
Eesti autorite ühingu preemia Eesti helilooja teose esituse eest

Duo Althea (Itaalia) – 500 eurot
J. Widmanni teose „Fünf Bruchstücke“ eest

Quinta Corda (Eesti) – 500 eurot
Vähetuntud teoste esituse eest

Imeline Duo (Eesti) – 200 eurot
E.Tubina Sonaadi parima esituse eest

Duo LIT (Läti) – 200 eurot
J. Adams’ „Road Movies“ esituse eest

Eesti kontserdikorraldajad andsid välja arvukalt eripreemiaid konkursil osalejatele. Vt lähemalt: https://eamt.ee/chambercompetition/tulemused/

Rahvusvahelise konkursi eesmärk on professionaalse ansamblimängu traditsiooni arendamine ja noortele muusikutele rahvusvahelises konkurentsis osaluse võimaldamine. Konkursiga tõstetakse esile ka eesti muusika osatähtsust – võistlejad tegid valiku eesti muusika ansambliteoste nimekirjast. Valikus oli 49 teost. Kaheksa ansamblit valisid esitamiseks Erkki Sven Tüüri ansambliteosed.

Võistlejaid hindas žürii, kuhu kuulusid rahvusvaheliselt kõrgelt hinnatud interpreedid ja õppejõud: Ralf Gothóni, Evan Rothstein, Jānis Maļeckis, Marje Lohuaru, Valentinas Gelgotas. Lisaks oli kaasatud Eesti festivalide ja kontsertide korraldajad, kes andsid välja eripreemiad. Duode kategooria esimest preemiat rahastas Tallinna linn 3000 euro ulatuses. Vt lähemalt: https://eamt.ee/chambercompetition/tulemused/

Konkursijärgselt toimusid meistrikursused žürii liikmetelt.

Konkursi korraldas Eesti muusika- ja teatriakadeemia koostöös MTÜ In Corpore. Toetasid: kultuuriministeerium, kultuurkapital, Tallinna linn, Eesti autorite ühing, Euroopa Liidu regionaalfondi EMTASTRA programm.

Vt konkursi kohta lähemalt: https://eamt.ee/chambercompetition/

21. augustil 2021 korraldas muusika- ja teatriakadeemia koostöös Ida-Tallinna keskhaiglaga rahvusvahelise interdistsiplinaarse veebiseminari, millest võttis osa pooletuhande inimese ümber tervest maailmast. Veebinari kodulehel on nüüd järelvaatamiseks ka ettekannete videod koos QA voorudega. Vt: https://www.pevoc2021.ee/webinar/. Videod on salasõna taga. Selle saamiseks palume saata e-kiri aadressil: pevoc@publicon.ee või allan.vurma@eamt.ee.

Teiste hulgas on järelvaadatavad kaks covid-teemalist ettekannet: Antoine Giovanni „Droplets dissemination and oral air flow velocity in Voice and Speech. New data and new numerical simulations. A joint experiment in Marseille“ ja Dirk Mürbe, Mario Fleischer „Aerosol emission and risk management strategies: choir singing during the CoVID pandemic“, samuti David Howardi ettekanne häälestusprobleemidest koorimuusikas „There’s more to a cappella choral singing than having the right temperament“. Lisaks on võimalik vaadata salvestist maailmas praegu kõige tuntuma hääleuuringute spetsialisti muusikateadlase Johan Sundbergi ettekandest „Singers’ and nonsingers’ voice source“ ja palju muud.

Järgmisel suvel 24. –27. augustini 2022 toimub muusika- ja teatriakadeemias suur konverents PEVOC 2022. Teeside vastuvõtmise ja osavõtjate registreerimisega alustatakse novembri lõpus. Vt lähemalt: https://www.pevoc2021.ee/conference-2022/

Aasta alguses rakendus muusika- ja teatriakadeemia uus koduleht eamt.ee. Kaasaegne veebikodu loodi eesmärgil, et see oleks kasutajasõbralikum, arvestaks akadeemia struktuuri ning osakondade-allüksuste spetsiifikat, samuti üliõpilaste ning uute üliõpilaskandidaatide vaadet. Arendustööde teise etappi jäi lavakunsti osakonna mooduli integreerimine kodulehega. Uue õppeaasta alguseks jõuti teise etapi töödega lõpuni, nii et ka lavakunsti osakond kolis muusika- ja teatriakadeemia kodulehele eamt.ee/erialad/lavakunst (suunava lühidomeenina on kasutusel lavakunst.ee; samuti on alles endine domeen lavakas.ee, mis suunab veebikasutaja õigele leheküljele).

Lavakunsti osakonna uuelt kodulehelt leiab nii mängukavas olevate kui ka vanemate (esialgu kahe viimase lennu) diplomi- ja koostöölavastuste info, uuendusena saab mugavalt ja ülevaatlikult näha lavakunsti kõigi lavastuste mängukava. Lendude juurest leiab lisaks vilistlaste nimedele ka diplomilavastuste nimekirjad. Lendude osa täieneb jooksvalt fotomaterjaliga. Samuti lisandub aja jooksul infot vanemate lavastuste kohta. Hõlpsalt leiab ka infot EMTA lavakunstikooli fondi kohta, mille kaudu on kõigil soovijail võimalik toetada lavakunsti osakonna tegevust.

Järgmisel kuul valmib ka kodulehe viimane etapp – kaasaegsete etenduskunstide alaleht. Muusika- ja teatriakadeemia uue kodulehe üldine sisuarhitektuur ning dünaamika väljendab ning toetab akadeemia tegevust kui loogilist ja ühtset tervikut, milles iga osa on võrdselt oluline.

Lavakunsti osakonna poolt aitas lehekülje üles ehitada ja materjalid detailselt ette valmistada Annemari Parmakson. Täname ka Eva-Liisa Linderit ja Johan Elmi põhjaliku eeltöö eest ning Piret Kruusperet lendude info ja ajalooliste fotode valiku eest. Visuaalse identiteedi looja on Robi Jõeleht Polaar Stuudiost. Kodulehe arendaja on Jon & Pun. Tehnilist tuge pakkus Innar Järva ja kodulehe projekti juhtis Maris Muul.

1. septembril alustas EMTA lavakunsti osakond ametlikult õppeaastat aktusega Toompea koolimaja mustas saalis. Lavakunsti osakonna peakoordinaatorina alustas tööd lavastaja ja lavakunstikooli vilistlane Mart Koldits, kes aastatel 2014–2018 oli lavakunstikooli juures tegev ka XXVIII lennu juhendajana (koos Anne Türnpuga).

Oma teist õppeaastat lavakunsti osakonnas alustab sel sügisel XXXI lend (juhendajad Jaak Prints ja Külli Teetamm). Neljandale ehk viimasele, diplomilavastustega täidetud aastale läheb vastu XXX lend (juhendaja Lembit Peterson).

Indu ja hoogu kõigile alustajaile!

Eraannetustel põhinev Rotalia Foundation (USA, Seattle) annab reedel, 3. septembril 2021 avalik-õiguslike ülikoolide tudengitele üle 2021/2022. õppeaasta stipendiumid a’ 2000 € õppeaastaks. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast saavad stipendiumi:

• Nele Erastus ­– muusika interpretatsiooni õppekava 1.a magistrant (soovitaja/juhendaja Toomas Kapten, EMTA dirigeerimise professor)
• Kristjan Kannukene – muusika interpretatsiooni õppekava 1.a magistrant (soovitaja/juhendaja Toomas Nestor, EMTA vioola vanemlektor)
• Marten Meibaum ­– muusika interpretatsiooni õppekava 1.a magistrant (soovitaja/juhendaja Henry-David Varema, EMTA loometegevuse ja välissuhete prorektor, tšello professor)
• Natali Ponetajev – muusikateaduse ja muusikakorralduse õppekava 2.a üliõpilane (soovitaja/juhendaja Anu Kõlar, EMTA vanemteadur)
• Eva Maria Shepel – muusika interpretatsiooni õppekava 2.a üliõpilane (soovitaja/juhendaja Anne Türnpu, EMTA vanemlektor)
• Annelize Vlasenko – muusika interpretatsiooni õppekava 2.a üliõpilane (soovitaja/juhendaja Kristina Kriit, EMTA viiuli lektor)

Fondi stipendiaadid valiti konkursi korras välja nende üliõpilaste seast, kes k.a aprillikuu seisuga olid päevase õppevormi 2. aasta bakalaureuseastme, integreeritud õppe eelviimase aasta või magistriastme 1. aasta üliõpilased ning kes esitasid fondi stipendiumikonkursile vormikohase sooviavalduse 28. maiks 2021.

Stipendiumid antakse üle pidulikul aktusel reedel, 3. septembril 2021. a kell 17 Tartus Rotalia majas (Tähe tn 3).

Üldse saavad selleks õppeaastaks avalik-õiguslike ülikoolide (TÜ, TalTech, EMÜ, TLÜ, EMTA ja EKA) üliõpilased fondist kokku 50 stipendiumi kogusummas 100 000 eurot, mis on üks suuremaid eraannetusi Eesti üliõpilastele. Fond on toetanud Eesti üliõpilasi alates 1988. aastast.

Palju õnne ja edu õpingutes!

Täiendav teave fondist, rahastajatest ja stipendiaatidest Rotalia veebilehel https://rotalia.ee/fondid/foundation/ ja fond.kandideeri@rotalia.ee