Latest Posts
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia täienduskoolituskeskus osales 2024. aasta lõpus Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) poolt välja kuulutatud täiendusõppe riigihankes. Kõik hankesse esitatud 22 kursust said positiivse vastuse ning 2025. aasta jaanuaris sõlmiti HTM-iga leping kursuste finantseerimiseks.
Koolitused viiakse läbi Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) programmi „Täiskasvanuhariduse arendamine ja mitteformaalsete õppimisvõimaluste pakkumine“ raames (programm VÕTI). VÕTI programm on ESF-ist toetatav tegevus, mis keskendub täiskasvanuharidusele ja mitteformaalsete õppimisvõimaluste pakkumisele.
EMTA täiendusõppes on võimalik riikliku koolitustellimuse toel osaleda tasuta kursustel kolme semestri vältel – 2025. aasta kevadsemestrist kuni 2026. aasta kevadsemestri lõpuni. Kursused on suunatud kõigile muusikat õpetavatele õpetajatele nii lasteaedades, üldhariduskoolides kui ka muusikakoolides.
Registreerimine avaneb järk-järgult kokku 22 tasuta kursusele, sh klaveri-, keelpilli-, flöödi- ja vaskpilli ning akordionimängu õpetamise didaktika, vokaaltöö ja improvisatsiooni arendamine, tänapäevased vaated didaktikas nii kooli kui lasteaia muusikaõpetajatele, aga ka noodigraafika, digitehnoloogia ja muusikatehnoloogia ning kaasaegset lähenemist pakkuvad muusikateooria- ja muusikaloo teemalised kursused.
Osalejate arv on piiratud.
Rohkem infot koolituste sisu ja registreerimise kohta: https://eamt.ee/taiendusope/koolituskalender/
Stipendiumi pälvib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilane, kelle tegevusväli suudab haarata nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusika ning kes loob sildasid, mitte piire.
EMTA Fond annab välja ühe stipendiumi summas 3300 eurot.
Kandideerima on oodatud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia bakalaureuse-, magistri- ja doktoritaseme üliõpilased, kes ei viibi akadeemilisel puhkusel. Selleks tuleb esitada e-posti aadressile fond@eamt.ee vabas vormis taotlus, kus palume ära tuua oma senised loomingulised tegevused ning plaanid 2025. aastaks.
Taotluste laekumise tähtaeg on 27. veebruar kell 12.00.
Stipendiumi kandidaatide avaldused vaatab läbi Tõnu Kaljuste nimelise stipendiumi komisjon koosseisus: Tõnu Kaljuste, Eero Raun, Kaspar Mänd ja Kristiina Kermes.
Varasemalt on Tõnu Kaljuste nimelise stipendiumi pälvinud Pärt Uusberg, Mai Simson, Kadri Toomoja, Rasmus Puur, Ode Pürg, Alisson Kruusmaa ja Sten Heinoja.
Lisainfo:
Marko Lõhmus
marko.lohmus@eamt.ee
Valminud on uus veebirakendus „Seto leelo noodikiri“, mis tutvustab ja õpetab seto leelo mitmehäälsust. Tegemist on kõigile avatud rakendusega, kus saab alternatiivses noodikirjas viise ühe või mitme hääle kaupa kuulata ja ka ise kirjutada. Rakendus sisaldab juba ligi sadat viisi, enamasti koos arhiivisalvestuse ja sõnadega.
Seto noodikiri on alternatiivne noodikiri, mis visualiseerib seto erilist arhailise pooltoon-poolteistoon-laadi süsteemi märksa paremini kui läänelik 5-jooneline noodikiri. Ühtlasi on see tavalisest noodikirjast märksa lihtsam ega eelda kasutajalt nooditundmist. Seto leelo, nagu traditsiooniline muusika üldse, ei ole loodud lääne tempereeritud muusikasüsteemis. Seepärast on rakenduses võimalik noote mikrotonaalselt madaldada ja kõrgendada.
Õppekeskkonnas võib õppida algtõdesid, et saada kätte julgus leelot kaasa laulda või täiendada oma viisivaru. Veebirakenduse kaugem eesmärk on taaselustada vanemat laulmisstiili – traditsioonist tasapisi kaduvaid helilaade ja viisivarieerimist, mis loob leelo erilise rikkaliku kõlamustri. Seto noodikiri aitab aru saada viisi aluspõhimõtetest, stiili detailide omandamiseks tuleb edasi õppida arhiivisalvestustelt või kogenud lauljatelt.
Rakendus asub siin: https://www.folklore.ee/setonoot
Seto noodikirja tutvustab “Leelokool” Seto laulupärimuse keskkonnas, kus saab noodirakenduse abil samm-sammult õppida viise ja mitmehäälsuse põhimõtted: https://laul.setomaa.ee/leelokool/
Veebirakendus valmis Kultuuriministeeriumi rahastatud loovuurimusprojekti “Seto mitmehäälse laulu õpetamine alternatiivse noodikirja abil” tulemusena. Projekti kureeris Eesti Kirjandusmuuseumi juhtivteadur ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) pärimusmuusika külalisõppejõud Janika Oras, projektiliikmete seas olid EMTA vanemteadur Žanna Pärtlas ja elektroakustilise loomingu lektor Hans-Gunter Lock. Veebirakenduse tehniline teostaja oli Tartu Ülikooli magistrant Tanel Torn. Projekti loominguline partner oli Meel Valgu juhendamisel tegutsev Lummo Kati leelopark Setomaalt, keda projektis esindas Mari Palolill. Paljude lauljate seas, kes aitasid keskkonda testida ja arendada, olid ka EMTA pärimusmuusika eriala üliõpilased.
Noodirakenduse tutvustus toimub 4. märtsil kell 17.00 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (ruumis A402).
13.–14. veebruarini 2025 toimus Praha Teatriakadeemias (DAMU) alternatiivse ja nukuteatri osakonna korraldatud sümpoosion “Between Presence and Meaning”, mis käsitles praktilisi dramaturgia õpetamise strateegiaid kaasaegsetes etenduskunstides. Sümpoosionil esines poolsada dramaturgi ja dramaturgia õppejõudu üle Euroopa, et vahetada kogemusi dramaturgia õpetamisest kõrgkoolides.
Sümpoosionil osales lavakunsti osakonna õppejõud, vanemteadur Madli Pesti, kes käsitles institutsionaalse dramaturgia raamistikus EMTA teatriõppekavasid bakalaureuse, magistri ja doktoriõppe tasemel. Ettekande fookuses oli kaasaegsete etenduskunstide magistriõppekava dramaturgiline ülesehitus. Kuulajatena osalesid dramaturgiüliõpilased Maarja Moor ja Joosep Lõhmus.
Sümpoosioni teemapüstituse kohta saab lähemalt lugeda siit.
Foto: Madli Pesti
Pühapäeval, 16. veebruaril algab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias viis päeva kestev rahvusvaheline tšellofestival “Crossing Bows”, pakkudes suurepärast võimalust näha maailma tipptasemel tšelloõpetust ning tutvuda nii kohalike kui välismaiste noorte talentidega. Festivali külastajad saavad osa nii avatud meistrikursustest kui ka õppejõudude ja üliõpilaste kontsertidest.
Tšellofestival, mis toimub juba kolmandat korda, toob Tallinnasse silmapaistvad tšelllstid ja üliõpilased Islandi Kunstiülikoolist, Aarhusi Kuninglikust Muusikaakadeemiast, Helsingi Kunstiülikooli Sibeliuse Akadeemiast, Läti Muusikaakadeemiast, Leedu Muusika- ja Teatriakadeemiast ning Rio Grande do Norte Riiklikust Ülikoolist.
“On hea meel tervitada taas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias häid kolleege. Festivalist on nüüdseks saanud juba iga-aastane traditsioon ning oodatud kohtumispaik. Suur rõõm on pakkuda üliõpilastele võimalust kohtuda inspireerivate tšellokunstnikega ning võimalust luua elukestvaid rahvusvahelisi kontakte. Publikul on aga suurepärane võimalus osa saada kontsertidest, kus esinevad nii meistrikursusi läbiviivaid õppejõud kui ka neil osalenud üliõpilased,” sõnab festivali ellukutsuja, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tšello professor Henry-David Varema ja lisab: “Sel korral tervitame festivalil ka erakordselt mitmekülgset Brasiilia muusikut Rafaele Andradet, kes muuhulgas tutvustab meile enda loodud elektroakustilist instrumenti knurl.”
Meistrikursusi viivad läbi Fabio Presgrave (Rio Grande do Norte Riiklik Ülikool), Henrik Brendstrup (Aarhusi Kuninglik Muusikaakadeemia), Sigurgeir Agnarsson (Islandi Kunstiülikool), Guna Šnē (Läti Muusikaakadeemia), Ēriks Kiršfelds (Läti Muusikaakadeemia), Erkki Lahesmaa (Helsingi Kunstiülikooli Sibeliuse akadeemia) ja Henry-David Varema (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia).
Festivali avapäeval, 16. veebruaril kell 19.00 esineb EMTA black box’is Rafaele Andrade. Õppejõudude kontsert toimub kolmapäeval, 19. veebruaril kell 19.00 EMTA suures saalis. Festivali lõpetab neljapäeval, 20. veebruaril kell 19.00 EMTA suures saalis üliõpilaste kontsert.
Meediakajastusi:
Rahvusvaheline tšellofestival toob Tallinnasse tšellomeistrid ja noored talendid (ERR, 17.02.2025)
Meie akadeemias töötab edukaid naisi teadlaskarjääri kõgil astmetel. Ka akadeemia ajaloos on mitmed juhtivad muusika- ja teatriteadlased olnud naised. Seetõttu ei ole meil loodetavasti välja kujunenud stereotüüpi, et teadustöö on eeskätt meeste pärusmaa. Siiski ei saa eitada, et mitmel põhjusel on naistel teadusmaailmas läbi lüüa raskem kui meestel. “Naised teaduses” päev ongi ellu kutsutud sellele tähelepanu juhtimiseks ning teadusest huvitatud tüdrukute ja teaduses tegutsevate naiste toetamiseks ja innustamiseks.
Eesti Teadusagentuuri värske statistikaga saab tutvuda siin.
We are excited to announce an intensive two-week workshop led by internationally renowned guest artists Wim Vandekeybus and Maria Kolegova from the acclaimed company Ultima Vez. The two-week workshop, which will run from 10-21 February 2025, will challenge traditional boundaries of performance and inspire participants to explore Ultima Vez’s distinctive style and creative process. Wim Vandekeybus holds an open lecture on 14 February at 19:00, and the entire workshop will conclude with an open class on February 21 at 19:00, where the public can witness the outcomes of the two-week workshop.
WIM VANDEKEYBUS
Wim Vandekeybus (b. 1963) is a Belgian choreographer, dancer, filmmaker, and photographer who founded his company Ultima Vez in the mid-1980s. He burst onto the international scene with his debut piece What the body does not remember(1987), which won a Bessie Award for groundbreaking work; his second production, Les porteuses de mauvaises nouvelles (1989), received the same distinction. Over the past few decades, Vandekeybus has established himself as a trailblazer in contemporary dance, creating performances that challenge boundaries both at home and abroad.
Known for his visceral and high-energy style, Vandekeybus explores the clash between intuition and intellect, the physical and the emotional, and the tension between individuals and groups. Central to his work is the idea of how humans respond to extreme situations—what he calls “the moment of catastrophe.” Despite these intense themes, he also weaves elements of humor and playfulness into his choreography, showcasing an ever-present duality that lies at the heart of his performances.
Throughout his career, Vandekeybus has pursued a multidisciplinary approach, incorporating music, film, and theatrical narrative into his dance works. He has collaborated with renowned musicians including David Byrne, Marc Ribot, and Trixie Whitley, and created short films such as Blush (2004) and Monkey Sandwich (2013) that often stand on their own. Always seeking new forms, his work has evolved from purely physical explorations to more elaborate narratives, exemplified by adaptations of classical tragedies and collaborations with contemporary writers. Even as he expands his storytelling scope, Vandekeybus’s bold, dynamic choreography remains rooted in the raw power of the moving body.
MARIA KOLEGOVA
Maria Kolegova is a Russian-Belgian dancer and teacher who began her ballet training at the age of five. She went on to study contemporary dance at the School of Contemporary Dance in Yekaterinburg, supported by the Centre of Contemporary Art. In 2004, she performed a solo by L. Aleksandrova at a contemporary dance competition in Seoul, South Korea, where she won the gold medal.
From 2007 until 2012, after graduating from the Theatrical Academy, Kolegova was a member of the Russian Chamber Ballet “Moskva” in Moscow. During this period, she collaborated with prominent choreographers such as Martin Forsberg, Andrea Boll, Régis Obadia, Paul Selwyn Norton, and Nikita Dmitrievsky, contributing to works like Terraclinium (Dmitrievsky) and If mushrooms would grow in the mouth (Boll). Her diverse performance background led to continued experimentation with various dance techniques, martial arts, and yoga.
Since 2012, Kolegova has been performing with choreographer Wim Vandekeybus’s Ultima Vez, dancing in notable pieces such as What the body does not remember (2013), Mockumentary of a contemporary savior (2017), and Hands do not touch your precious Me (2021). Alongside her performance career, she is actively involved in pedagogical work, teaching workshops, company classes, and assisting in multiple creations and training programs across Europe and Russia. Through her artistic and educational pursuits, Kolegova continues to expand her creative horizons and foster the next generation of dancers.
ULTIMA VEZ
Ultima Vez is a dance company that was established in the mid-eighties by Wim Vandekeybus, a choreographer, dancer, filmmaker, and photographer. The company showcases Vandekeybus’s unique style of movement, which explores themes such as the conflict between body and mind, feeling and intellect, and group and individual. His performances are dynamic and full of conflict, exemplifying a language of movement that contrasts intuition, impulse, and instinct with energy, risk, and danger.
Vandekeybus’s performances take the form of associative montages that cross borders between disciplines while maintaining their strong-rooted autonomy. Live music and video/film are integrated into his theatrical expression, often serving as the driving force behind the performances. Vandekeybus has collaborated with several musicians, including Thierry De Mey, Peter Vermeersch, and David Byrne. He has also created short films like Blush and Monkey Sandwich, as well as his first feature film, Galloping Mind.
Over time, Vandekeybus has developed a stronger narrative style that presents coherent fables with a broader scope, frequently revolving around community, individuals, and conflict. His recent work, including Mockumentary of a Contemporary Saviour and TrapTown, reveals his profound concern about the current global political state. Every one of Vandekeybus’s performances marks his quest for new forms rooted in the essential energy of the body itself. Ultima Vez’s performances are highly acclaimed, not only in Belgium but also around the world.
Teisipäeval, 11. veebruaril toimub Tartu Ülikooli raamatukogus Eesti doktorikooli karjäärikonverents „Doktorikraadi väärtus tööturul“, kus doktorikraadi omandanud tippspetsialistid ja veel õppivad doktorandid arutlevad selle üle, millist lisaväärtust doktoriõpe pakub.
Eestis saab doktorikraadi aastas veidi üle 200 inimese. Lõpetanutest 86% asub kaitsmise järel Eestis tööle juhi või tippspetsialisti ametikohale.
Doktoriõpet nähakse liiga sageli üksnes ettevalmistusena teadlase või õppejõu karjääriks. Ometi on see teadustööpõhine ja individuaalne õppevorm, mille eesmärk on välja koolitada iseseisev mõtleja, kes saab hakkama oluliste probleemide sõnastamise, nende nutika lahendamise ning meeskondade ja projektide juhtimisega. Need oskused võimaldavad luua uusi teadmisi ja neid targemini kasutada. Sel moel on doktorikraadiga teadlaste ja inseneride osakaal kogu tööealises elanikkonnas tihedalt seotud riigi üldise innovatsioonivõimekusega.
Eestis 2022. aastal toimunud doktoriõppereform tõi mitu olulist muudatust, mis lahendas doktoriõppe varasemad kitsaskohad. Reformi tulemusena on doktorandil võimalik läbida oma õpingud kiiremini ja minna seejärel ilma suurema viivituseta tööturule. Üks kaalukamaid muutusi oli doktorantide tunnustamine karjääri alustavate teadlastena, millega kaasneb riigieelarvelistel kohtadel nooremteaduri ametikoht ja palk. Sarnaseid näiteid on Euroopas vähe. Samuti on nüüd võimalik valida teadmussiirdedoktorantuur, kui doktorandi ülikoolivälist tööalast tegevust on võimalik tema õpingutega ühildada.
„Tartu Ülikooli näitel saab kinnitada, et ettevõtted ja avaliku sektori asutused tunnevad huvi sel moel oma töötajate kvalifikatsiooni parandamise vastu. Ülikooli teadmussiirdedoktorantuuri partnerite seas on nii IT-sektori kui ka suurhaiglate esindajaid. See on julgustav algus, kuid näeme, et doktorikraadi väärtuse selgitamine väljaspool ülikoole ja teadusasutusi vajab siiski veel tööd,“ ütles Tartu Ülikooli teadusprorektor Mari Moora.
Inspiratsioon praegusele ja tulevasele doktorandile
Eesti ülikoolid on pööranud järjest enam tähelepanu tööalast konkurentsivõimet suurendavate oskuste arendamisele doktoriõppes ja teadustöö tegemise käigus, samuti doktorandi karjääriplaneerimisele. Just see on ka juba teist aastat toimuva doktorantide karjäärikonverentsi eesmärk.
Tänavusel konverentsil tuleb jutuks, mida doktoriõpe pakub ja kuidas see mõjutab edasisi karjäärivalikuid. Avaettekannetes vaatavad haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ning Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliiniku juht Kristiina Rull tagasi oma kraadi omandamisele ja karjääri kujunemisele.
Järgneb kaks arutelu, millest esimeses saavad sõna praegused doktorandid, et vestelda doktoriõppega seotud proovikivide ja oma tuleviku teemal. Teises vestlusringis meenutavad doktorikraadiga juhid, ettevõtjad ja tippspetsialistid, kuidas doktoriõppes omandatu neid nende karjääris on toetanud ning milline mõju on sel olnud nende valikute tegemisel.
Päeva juhib Eesti Rahvusringhäälingu kultuuriajakirjanik Joonas Hellerma.
Karjäärikonverentsi ajakava leiab Eesti doktorikooli kodulehelt.
Aruteludes osalevad ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorant Veeda Kala ning 2022. aastal teatrikunsti erialal doktorikraadi omandanud Maarja Mitt-Pichen.
Allikas: Tartu Ülikool
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kirjastusel ilmus esimene tõlkeraamat – tuntud Itaalia kirjaniku Alessandro Baricco „Hegeli vaim ja Wisconsini lehmad. Mõtisklus süvamuusikast ja modernsusest“. Raamatu tõlkis Maarja Kangro.
Alessandro Baricco (s. 1958) on tänapäeva Itaalia üks hinnatum kirjanik ja dramaturg, kelle raamatuid on ka varem eesti keelde tõlgitud. Õppinud filosoofiat ja muusikateadust, tegutses ta esmalt tunnustatud muusikakriitikuna. Baricco debüütromaan „Castelli di rabbia” (1991) pälvis Itaalias kohe suure tähelepanu ning sellele järgnesid rahvusvahelised menukid „Oceano mare” (1993; e.k. „Ookean meri”, 2005) ja „Seta” (1996; e.k. „Siid”, 2002).
Baricco esimene muusikakriitiline kogumik „Il genio in fuga” („Põgenev geenius”, 1988) keskendub Gioachino Rossini muusikateatrile. Käesolev raamat „Hegeli vaim ja Wisconsini lehmad” (1992) on tõlgitud paljudesse keeltesse ning käsitleb muusika ja modernsuse suhet aspektidest, mis on jätkuvalt aktuaalsed. Ehkki Baricco vaimukad arutlused on kirja pandud üle kolmekümne aasta tagasi, on raamatus tõstatatud küsimused nõnda teravad, et mõni eelistaks neist tänapäevalgi mööda hiilida.
Raamatu tõlkimist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja väljaandmist Eesti Kultuuriministeerium. Seda saab osta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia veebipoest siit ning peagi ka suurematest raamatupoodidest.
Keeletoimetaja Triinu Pakk
Konsultant Toomas Siitan
Toimetaja Anu Schaper
Tallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kirjastus, 2025
ISBN 978-9916-9816-6-5
Eile, 4. veebruaril TalTechi aulas toimunud Rektorite Nõukogu kõrghariduse ümarlaual kerkisid peamisteks teemadeks kõrghariduse roll Eesti ühiskonna arengus, aga ka selle kvaliteet ja ligipääsetavus. Ülikoolide rektorid, poliitikud, tudengid ja teadlased ning Vabariigi President Alar Karis tõdesid, et peame kõrghariduses rõhuma kvaliteedile ja ühiskonna mitmekesistele vajadustele.
Päeva avanud Rektorite Nõukogu esimees Tiit Land rõhutas, et kõrghariduse tulevikuga seotud küsimused ei ole seotud üksnes ühe kitsa valdkonnaga, vaid laiemalt Eesti majanduse arengu ja ühiskonna jätkusuutlikkusega. „See on meie ellujäämisstrateegia – kui tahame, et Eesti suudaks tulevikus ühiskondlikele ootustele vastata, tuleb kõrgharidusse panustada,“ sõnas ta.
Erakondade kõrgharidusvaateid analüüsinud üliõpilased tõid oma ettekandes välja, et poliitikud keskenduvad kõrghariduse teemadel suuresti loosungitele, mille kõrval puuduvad selged ja arusaadavad lahendused. „Meil on tarvis rohkem sisulist ja konkreetset kõrgharidusdebatti iga erakonna sees. Kui tahame ühiskonnana jõuda selge kõrgharidusstrateegiani, peab ka erakondadel endil olema sisuline ja läbimõeldud seisukoht – täna see pigem puudub,“ sõnas Tartu Ülikooli Riigiteaduste Seltsi Poliitikalabori kaasjuht Miia Maris Praks.
Tartu Ülikooli üliõpilaskonna esimees Renar Kihho rõhutas, et tudengite jaoks on kolm kõige olulisemat teemat rahastus, ligipääsetavus ja kvaliteet. „Oleme seda meelt, et kõigile soovijatele peab olema tagatud tasuta eestikeelne haridus, arvestades, et meie üliõpilaste sotsiaalmajanduslik taust on väga varieeruv. Tasuta eestikeelne haridus vajab aga lisaraha või tuleb teha ümberkorraldusi kõrgharidusmaastikul,” ütles Tartu Ülikooli üliõpilaskonna esimees Renar Kihho.
Rektorite Nõukogu peasekretär Hanna Kanep tõdes oma ettekandes, et ülikoolide roll pole pelgalt eliidi kasvatamine, vaid kogu elanikkonna haridustaseme tõstmine. „Eesti kõrgharidus on arenenud, kuid rahastuses pole võimalik kokkuleppele jõuda enne, kui teame, kuhu soovime oma süsteemiga liikuda,“ märkis Kanep.
Päeva teises pooles toimunud esimese vestlusringi avas Vabariigi President Alar Karis, kelle hinnangul peab Eesti kõrghariduse eesmärgid ühiskondlikult täpsemalt määratlema. Emeriitprofessor Marju Lauristin märkis, et vähemalt 60–70% elanikkonnast peaks omandama kõrghariduse vähemalt magistrikraadi tasemel, et tagada ühiskonna areng. Samas ei lähe pooled bakalaureuseastme lõpetajad magistriõppesse.
Sarnaselt Lauristinile tõdes ka akadeemik Mart Saarma, et Eesti peab hariduspoliitikas olema senisest ambitsioonikam. „Kui tahame välisele survele vastu seista, vajame senisest suuremat haridusreformi – tiigrihüppe asemel tuleb teha lõvihüpe,“ sõnas ta.
Rektorite Nõukogu hinnangul tuleb aruteludega jätkata ning liikuda sisuliste lahenduste poole, et tagada Eesti kõrghariduse konkurentsivõime, kvaliteet ja kättesaadavus ka tulevikus.
Ümarlaua otseülekande salvestust saab vaadata siit.
Fotod: Rait Tuulas
