Latest Posts

6. aprillil jõuab Eesti Noorsooteatri väikeses saalis lavale Noorsooteatri ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli selle hooaja teine koostöölavastus, George Orwelli samanimelisel romaanil põhinev „1984“, mille lavastab Taavi Tõnisson.

„1984“ maalib halastamatu pildi maailmast, kus kõikjalviibiv Suur Vend valvab kodanike iga sammu ning keelab vaba mõtte. Totalitaarse režiimi kammitsais elav Winston Smith otsustab tõe ja armastuse nimel süsteemi vastu mässata, ent kas vastupanu on üldse võimalik maailmas, kus isegi minevikku saab ümber kirjutada?

Sõna-, visuaal- ja füüsilise teatri elemente põimiva lavaloo lavastaja Taavi Tõnisson alustas materjaliga tööd möödunud kevadel. „Lugedes tabas mind äratundmine, kui akuutselt aktuaalne on Orwelli kirjapandu tänases päevas. Kui esialgu oli tunne, et see materjal viib vaataja täielikku pimedusse, siis tänaseks olen jõudnud arusaamale, et meie lavastus liigub siiski valguse ja lootuse suunas. Loodan, et me kõik võtame sellest kogemusest kaasa mõtte, et armastus, empaatia ja hool on siin elus kõige tähtsamad. Ja just selleks, et oleks kõike seda head, tulebki aeg-ajalt vaadata otsa meis kõigis peituvale pimedusele,“ rääkis Tõnisson.

Dramatiseerijad Mihkel Seeder ja EMTA lavakunstikooli 32. lennu üliõpilased Maarja Moor ning Joosep Lõhmus; kunstnik Kristjan Suits, liikumisjuht ja koreograaf Ingmar Jõela, helilooja Markus Robam, videokunstnik Emer Värk, valguskunstnik Priidu Adlas (Eesti Draamateater). 

Laval EMTA lavakunstikooli 32. lennu üliõpilased Alex Paul Pukk, Uku Pokk, Erik Hermaküla, Joonas Koff, Mirjam Aavakivi, Erling Eding, Eliis-Maria Koit, Mauri Liiv, Mattias Nurga, Katarina Sits, Carolyn Veensalu ja Eesti Noorsooteatri näitlejad Anti Kobin, Joosep Uus, Steffi Pähn, Tiina Tõnis.

Noortele ja täiskasvanutele vanuses 15+. 

Foto: Kalev Lilleorg

Kolmapäeval, 9. aprillil kell 12.30 kohtub loengu “Eesti popmuusikaelu” raames üliõpilastega muusik ja kirjanik Riste Sofie Käär, kellel on tänaseks ilmunud kaks luulekogu, sooloalbum ja bändi Avemaria EP. Sel aastal on tal oodata ka täispikka albumit ansambliga Avemaria ja uut luulekogu. Samuti on Käär kirjutanud Elo Valneriga kahasse ja mänginud Von Krahli teatriga koostöös lavastatud etendust “Nälg”.

Herzi toas (A202) toimuvale kohtumisele on oodatud kõik huvilised. Palun andke osalemisplaanist teada aadressil brigitta.davidjants@eamt.ee.

9.–14. aprillini leiab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias aset rahvusvaheline konkurss „Noor Muusik – Tallinn 2025“, mis pakub kuni 15-aastastele klaveri-, viiuli- ja tšellomängijatele võimaluse end proovile panna. Kõik konkursi voorud, samuti EMTA suures saalis toimuv lõppkontsert ja auhinnatseremoonia on tasuta ning avatud kõikidele kuulajatele.

„Rahvusvaheline konkurss „Noor Muusik“ toimub aastast 1997 ning on saanud oluliseks teetähiseks noortele klaveri-, viiuli- ja tšellomängijatele Eestist ja mujalt. Sündmus toob Tallinnasse rahvusvahelisel tasemel noored interpreedid paljudest riikidest, kes astuvad publiku ette nii soolokavaga kui solistina orkestri ees. Loodan, et konkurss pakub meeldejäävaid muusikaelamusi kuulajatele ning inspiratsiooni osalejatele nende muusikuteel,“ sõnab pianist, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud ning konkursi kunstiline juht Mihkel Poll. Sel aastal juba 14. korda toimuvale sündmusele panid 1997. aastal aluse Reet ja Märt Hunt.

Osalejad jagunevad vanuse järgi kahte kategooriasse: kuni 12-aastased ning 13–15-aastased. Kõik Tallinnas üles astuvad noored interpreedid on juba läbinud videovooru, kohapeale on kutsutud 61 muusikut 16 riigist. Siin võisteldakse kahes voorus – I voorus esitavad kõik võistlejad soolokava ning finaalis saavad noored muusikud võimaluse musitseerida koos EMTA Sinfoniettaga dirigent Toomas Vavilovi juhatusel.

Igat pillirühma hindab rahvusvaheline kolmeliikmeline žürii. Pianistide žüriisse kuuluvad Ivari Ilja, Aidas Poudžiukas (Leedu) ja Carlos Juris (Soome). Viiuldajaid hindavad Arvo Leibur, Chris Duindam (Holland) ja Marta Spārniņa (Läti). Tšelliste Mart Laas, Ramutė Kalnėnaitė (Leedu) ja Erkki Lahesmaa (Soome).

Traditsiooniliselt on vanema vanuseastme iga pillirühma kavas uudisteos Eesti heliloojalt. Seekordsete uudisteoste autor on helilooja Tauno Aints.

Lõppkontserdil, mis toimub 14. aprillil kell 18.00 EMTA suures saalis, esinevad kõigi kolme eriala mõlema vanusegrupi võitjad EMTA Sinfonietta solistidena dirigent Toomas Vavilovi juhatusel. Lõppkontsert ja auhinnatseremoonia on avatud tasuta kõikidele muusikasõpradele. Finaale ja lõppkontserti saab jälgida ka otseülekande vahendusel akadeemia Youtube’i kanalil.

Konkursi „Noor Muusik“ patroon on Tallinna linnapea, sündmus kuulub UNESCO Muusikalinn programmi.

Rohkem infot: https://youngmusiciantallinn.com

Meediakajastusi:
Noorte muusikute konkurss meelitab Tallinna maailma kõige andekamad lapsed (Postimees, 08.04.2025)

8. mail algusega kell 10.00 toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias traditsiooniline muusikauuringute kevadkonverents, mida korraldab akadeemia koostöös Eesti Muusikateaduse Seltsiga.

Kevadkonverentsile on oodatud esinema noorema põlvkonna muusikauurijad keskkooliõpilastest doktorantideni välja, kelle teadustöö või uurimisprojekt käsitleb muusikat.

Oma osalemissoovist palume teada anda hiljemalt 7. aprillil siin, esitades kuni ühe lehekülje pikkuse suulise või posterettekande abstrakti.

Konverentsil esinejad selguvad hiljemalt 21. aprillil.

Kontaktid:
Marju Raju, marju.raju@eamt.ee
Brigitta Davidjants, brigitta.davidjants@eamt.ee
Laura Schotter, laura.schotter@eamt.ee

10. aprillil kell 15.00 kaitseb ruumis A-207 muusikateaduse magistritööd Carolin Krajňák teemal “Pianist Hilja Saarne kontserttegevus Eestis aastatel 1933–1944 ja Rootsis 1944–1999”. Töö juhendaja on Anu Kõlar ning oponent Hain Rebas.

Magistritöö eesmärk on käsitleda pianist Hilja Saarne kontserttegevust Eestis aastatel 1935–1944 ning Rootsis perioodil 1944–1995. Magistritöö põhineb põhjalikel allikauuringutel ning selle käsitlusviis on peamiselt muusikabiograafiline. Hilja Saarne oli Eestis tunnustatud muusik, kes pärast Tallinna Konservatooriumi lõpetamist esines nii avalikel kontsertidel ka Riigi Ringhäälingus. Jõudes põgenikuna Rootsi, jätkas ta erialast tegevust, esialgu põhiliselt rahvuskaaslaste kultuurisündmustel. Alates 1952. aastast said järjest olulisema rolli kontserdid Rootsi lavadel ja koosmusitseerimine kohalike muusikutega. Sealjuures eelistas Hilja Saarne kogu oma professionaalse pianistikarjääri vältel musitseerida kammeransamblites.

Tööga saab tutvuda siin ja EMTA raamatukogus.

2. aprillil on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) ning Arvo Pärdi Keskuse kutsel Tallinnas Harvardi Ülikooli emeriitprofessor, väljapaistvaim Bachi ja Mozarti muusika uurija Christoph Wolff. Kell 15.00 esineb ta EMTA kammersaalis avaliku loenguga “News about J. S. Bach’s Life and Works: Recent Advances in Bach Scholarship”. Sellele järgneb vestlusring Bachi esituskunsti teemadel, mida juhib klaveri ja instrumentaalkammermuusika lektor Maksim Štšura.

Christoph Wolff (s. 1940), Harvardi Ülikooli emeriitprofessor on tuntud eelkõige kui üks silmapaistvamaid Bachi ja Mozarti muusika uurijaid. Ta õppis muusikateadust ja kirikumuusikat Berliinis, Freiburgis ja Erlangenis, omandas 1963 interpreedi diplomi ajalooliste klahvpillide alal ja doktorikraadi uurimusega Bachi hilisest stiilist. Ta on õpetanud Erlangenis, Torontos, New Yorgis, Princetonis ning valiti 1976. aastal Harvardi Ülikooli muusikaprofessoriks ja on olnud tegev ka New Yorgi Juilliardi doktorikooli juures. 2001–2013 oli ta Leipzigi Bachi-Arhiivi president ja direktor ning on paljude akadeemiliste ühingute ja ülikoolide auliige.

Paljud Wolffi uurimused on pälvinud valdkonna kõrgeimaid auhindu. Temalt on ilmunud üks hinnatumaid Bachi-monograafiaid „Johann Sebastian Bach: The Learned Musician“, mis on nomineeritud Pulitzeri preemiale ja tõlgitud üheksasse keelde. Wolffi värskeimaks raamatuks on „Bach’s Musical Universe: The Composer and His Work“ (2020).

Neljapäeval, 13. märtsil algab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias neli päeva kestev XI vanamuusikafestival Ceciliana. Festivali kunstiline juht on akadeemia varajase muusika õppejuht, klavessiini professor Imbi Tarum.   

“Seekordsel festivalil esineb koguni kaks barokkorkestrit – Tallinna Barokkorkester Egmont Välja ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia barokkorkester Meelis Orgse juhendusel. Kavades baroki suurkujude Bachi, Händeli, Vivaldi ja Corelli kaunid teosed, solistideks Reinut Tepp, Lembit Orgse, Meelis Orgse, Mari Targo ja Elo Tepp,” ütleb festivali kunstiline juht Imbi Tarum.

Festivali külalisesinejad on duo Dan Laurin (plokkflööt) ja Anna Paradiso Laurin (klavessiin) Rootsist, flöödiansambel Intra Vires Soomest ja soprani-viola da gamba duo Duo Accenti Suurbritanniast. “Külalised annavad nii meistrikursusi kui kontserte. Päevastel nädalalõpu kontsertidel astuvad üles akadeemia oreliüliõpilased ja esmakordselt ka akordioni üliõpilased,” sõnab Tarum, kelle sõnul on festivali korraldamine üks viis populariseerida kaunist vanamuusikat.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia on vanamuusikafestivali Ceciliana korraldanud alates 2014. aastast alates. Festival toob lavale nii üliõpilasi kui ka kohalikke ja rahvusvahelisi tippinterpreete. Külalisesinejad on tunnustatud ja aktiivsed muusikud, kes tegutsevad nii ansamblite koosseisudes kui ka pedagoogidena. Festivali kontserdid toimuvad EMTA saalides.

Rohkem infot festivali kohta siit.

Auhind anti üle 7. märtsil Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) rahvusvahelisel konverentsil “Dramaturgia – maastike kaardistamine”, mille üks peakorraldaja on EMTA dramaturgitöö vanemlektor Siret Campbell. Nagu traditsiooniks saanud, kingiti auhinna laureaadile Eesti kunstniku teos, sel korral Reti Saksa graafiline leht “Ise endaga”.

Siret Campbell on dramaturg ja dramaturgide õpetaja, kelle töö mõju on laialdasem kui konkreetsed lavale jõudnud tekstid. Campbell oli Eesti esimese näitekirjanduse arendamisele pühendunud erakooli, Drakadeemia (2008–2024) asutaja ja juht. Drakadeemias sai spetsiifiline ja enamasti ülikooliseinte vahel jagatav teadmine professionaalide juhendamisel kättesaadavaks palju laiemale ringile inimestele. Alates 2022. aastast töötab Campbell Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolis vanemlektorina ja õpetab dramaturgiat.

Campbelli töö mõjul on senisest rohkem ja teadlikumalt väärtustatud lavastusdramaturgi ametit ning loodud kvaliteetset lavastusdramaturgiat. Campbelli ulmenäidend “Beatrice” (2017), mis käsitleb surmajärgse elu võimalikkuse küsimust, pälvis Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2017. aasta preemia. Hea Teatri Auhind tunnustab Campbelli senist tööd ja innustab jätkama – ehkki Drakadeemia on oma tegevuse lõpetanud, jätkub teadlik töö dramaturgia arendamisel teistes vormides.

Hea Teatri Auhinna asutas 2002. aastal Eesti Teatrikriitikute Ühendus; alates 2012. aastast annab seda välja Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühendus. Auhind antakse loominguliste saavutuste eest, mida ühendus peab tähelepanuväärseks Eesti teatripildis, vastavas loominguvaldkonnas või konkreetses loomeloos. Auhind ei tõsta esile ilmtingimata viimase hooaja tipplavastust või -rolli, vaid tunnustab teatritegijat või -kollektiivi, kelle loomingulised põhimõtted ja saavutused kõnelevad tõsisest suhtumisest teatrikunsti pikema aja vältel.

Varasemad Hea Teatri Auhinna laureaadid on Guido Kangur (2002), Andres Noormets (2003), Aleksander Eelmaa (2004), Marika Vaarik (2005), Aare Toikka (2006), Võru Teatriateljee (2007), Priit Raud (2008), Katariina Lauk (2009), Raimo Pass (2010), Piret Rauk (2011), Anne Türnpu (2012), Ingomar Vihmar (2013), Lauri Lagle (2014), Ardo Ran Varres (2015), Juhan Ulfsak (2016), Helle Laas (2017), Aarne Soro (2018), Ester Pajusoo (2019), ZUGA Ühendatud Tantsijad (2020), Margus Vaigur (2021), Taavi Tõnisson (2022) ja Rasmus Kaljujärv (2023).

Allikas: Eesti Teatriliit

Juba kaheteistkümnendat korda toimub märtsikuus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) 3. õpiaasta doktorantide konverents (inglise keeles).

18. märtsil algusega kell 11.30 esinevad EMTA tornisaalis (D-511) ettekannetega loovuurimuse doktorandid-nooremteadurid Peeter Margus, Ekke Västrik ja Valle-Rasmus Roots ning muusikateaduse doktorant-nooremteadur Veeda Kala. Helsingi Kunstide Ülikooli Sibeliuse Akadeemia doktoriõpet esindavad Jenna Ristilä, Orest Smovzh ja Marc Sabat. Jāzeps Vītolsi nimelisest Läti Muusikaakadeemiast on kohal Platon Buravicky. Konverentsist teeb kokkuvõtte Läti Muusikaakadeemia teaduse ja loometöö prorektor, pianist Diāna Zandberga.

Kava asub siin.

Konverentsi korraldustoimkonnas on EMTA 2. õpiaasta doktorandid.