LHV uue heliloomingu preemia Au-tasu pälvis EMTA magistrandi Rasmus Puuri heliteos „Viiulikontsert“. Tänavu osales LHV konkursil rekordiliselt 52 teost 42 heliloojalt. Kuigi konkurents oli tihe, selgus võitja siiski väga üksmeelselt.
„Rasmus Puuri „Viiulikontserdi“ puhul on tegemist äärmiselt sügavamõõtmelise teosega, mis on meisterlik nii oma viiuli- kui orkestrikäsitluselt, tugeva dramaturgia- ja vormitunnetusega ning mis ehk isegi kõige tähtsam – selge kvaliteediga puudutada meid sügavuti ning endaga jäägitult kaasa viia,“ kommenteeris dirigent ja žüriiliige Kristiina Poska.
LHV Au-tasu eesmärk on väärtustada aktiivseid heliloojaid ja tuua esile rahvusvahelist kõlapinda vääriv uus helitöö. Tänavu suurenes senine auhinnafond 1000 euro võrra. Laureaat pälvib 6000-eurose stipendiumi ning klaasikunstnik Mare Saare taiese. Preemia üleandmine toimus reedel ERSO ja EFK virtuaalsel ühiskontserdil festivali Eesti ja Balti muusika päevade 2021 raames.
Jazzmuusika ja interpretatsioonipedagoogika erialade koostöös sai valmis uus interpretatsioonipedagoogika (jazzmuusika) tüüpõppekava bakalaureuseõppele. Sellega luuakse täiendav võimalus koolitada EMTA-s lisaks klahv-, keel-, puhk- ja löökpilliõpetajatele ka kõrgharidusega jazz- ja rütmimuusika ansamblipillide õpetajaid.
Vajadus pilliõpetajate järele meie muusikakoolides on hoogsalt kasvamas ka jazzmuusika valdkonnas ja lõpetajaid on ootamas lai ning mitmekülgne tegevusväli.
Õppekavale oodatakse õppima keskastme muusikakoolide (Otsakooli ja Elleri kooli) hea erialase ettevalmistusega lõpetajaid, keda paeluvad võrdselt tulevane tegutsemine nii jazzmuusika interpreedina kui ka pilliõpetaja/pedagoogina. Kandideerima on oodatud ka gümnaasiumiharidusega parimad ja perspektiivikad muusikakoolide lõpetajad ning oma haridustaset tõsta soovivad muusikakoolide tegevõpetajad.
Õppekava pakub lisaks pedagoogilistele ainetele ka esindusliku valiku jazzmuusika eriala õppeaineid, mis tagab väga hea ettevalmistuse erialainstrumendi õpetuse valdkonnas ja interpreedina.
Sisseastujaid ootame juba sel kevadsuvel. Õppekava koostasid prof Jaak Sooäär ja Roland Jairus.
prof Lembit Orgse
prof Jaak Sooäär
28. aprillil 2021 viis tunnustatud vokaalpedagoog ja EMTA lavakunstikooli õppejõud Sirje Medell läbi näidistunnid, millest said veebi vahendusel osa Räpina Muusikakooli ja Pihkva 1. Lastemuusikakooli õpetajad ja õpilased.
Mentortunnid on osa Räpina ja Pihkva muusikakoolide koostööprojektist “Connecting Through Music” ehk “Üheskoos muusikas”, mille raames korraldatakse mitmesuguseid ühiseid õppetegevusi ja koolitusi. Pandeemia tingimustes leiti uusi võimalusi koostööks veebi teel. Zoomi vahendusel toimuvates mentortundides tutvustavad oma õpetamismetoodikat tunnustatud Eesti muusikud ja pedagoogid, nende seas laulupedagoog Sirje Medell.
28. aprillil toimus kolm vaheldusrikast hääleseade ja interpretatsiooni tundi, kus Sirje Medelli õpilasteks olid EMTA jazzmuusika üliõpilane Kristi Raias (Rita Ray) ning lavakunstikooli XXXI lennu tudengid Markus Andreas Auling ja Hanna Brigita Jaanovits. Lisaks tööle õpilastega tutvustas Sirje Medell mitmesuguseid abivahendeid, millega hääle tekitamist hõlbustada ja häält pingetest vabastada. Räpina Muusikakooli direktori Marika Klimberg-Hyötyläineni sõnul olid tunnid sisutihedad, õpetlikud ja emotsionaalsed, kuulajad jäid väga rahule. Pihkva koolis tugineb vokaalpedagoogika teistsugustele alustele, mistõttu pakkusid tunnid enim uusi teadmisi just neile.
Muusikakoolide projekti raames on toimunud mentortunnid ka Maano Männi (viiul) ja Eva Püssaga (Alexanderi tehnika), ees ootavad veel kohtumised Johan Randvere (EMTA doktorant, klaver), Heigo Rosina (löökpillid) ja mitmete teiste mentoritega.
Projekt “Connecting Through Music” on osa Eesti-Vene piiriülese koostöö programmist.
Täpsem info Räpina Muusikakooli kodulehel siin ja siin.
EMTA lavakunstikooli XXX lennu järgmine uuslavastus põhineb William Shakespeare’i ühel armastatuimal näidendil “Suveöö unenägu”. Proovid said alguse aprillis ning lavastus jõuab publiku ette septembris 2021 Ugala teatris.
Lavastab XXX lennu juhendaja Lembit Peterson, kunstnik on Ott Kangur, kostüümikunstnik Kätlin Kangur, muusikalise kujunduse loob Marius Peterson.
Mängivad XXX lennu üliõpilased: Hardo Adamson, Maria Ehrenberg, Maria Teresa Kalmet, Merlin Kivi, Jaan Tristan Kolberg, Karel Käos, Maria Liive, Alden Kirss, Maarja Mõts, Jass Kalev Mäe, Hardi Möller, Tuuli Maarja Põldma, Mark Erik Savi, Kalju Karl Kivi, Erik Richard Salumäe.
13. mail 2021 stardib uus kaasaegse etenduskunsti festival CPPM Manifestal. Muusika- ja teatriakadeemia kaasaegse etenduskunsti magistriprogrammist välja kasvanud rahvusvaheline festival toob publiku ette kolmeteistkümne noore lavastaja loomingu.
Kokku antakse kuu aja vältel üle 70 etenduse, sealhulgas 14 uuslavastust, mis toimuvad nii erinevates etenduspaikades Tallinnas kui ka otseülekannetena veebi vahendusel.
Jüri Nael muusika- ja teatriakadeemia blackboxi saalis 04.12.2019. Foto: EERO VABAMÄGI / POSTIMEES
“Eraldi festivali loomine oli meie jaoks loomulik jätk viimase kahe aasta jooksul lavale toodud eksperimentaalsetele projektidele nagu 99-tunnine kestvuslavastus “Kuhu minek”, mille publikuhuvi oli üle ootuste suur,” selgitab õppekava juht ja festivali peakorraldaja Jüri Nael.
Festivali kavast leiab kaheksast eri riigist pärit lavastajate loodud soolo- ja suurvorme, rännak- ja kestvuslavastusi, meelteteatrit, kohaspetsiifilisi ja multimeedia võimalusi proovile panevaid projekte. Sisult mitmekesine programm pakub aktuaalset ja aegumatut ainest: evolutsioon, võim, toksiline armastus, pagulus, mesilaste elukorraldus, inimeseks olemise tähendus, ebaõnnestumise väärtustamine ja pandeemiaga seotud piirangutega kohandumine.
“Soovime luua platvormi, kus noored etenduskunstnikud saaksid oma loomingut maailmale tutvustada. See saab olema esimene CPPM Manifestal paljudest — järgmine festival tuleb juba kahe aasta pärast,” lisas Nael.
Kõiki etendusi on võimalik vaadata otseülekannetena läbi voogedastusplatvormi eˉlektron. Veebi vahendusel edastatavatele etendustele järgneb vestlus lavastuse autoriga, mida modereerivad tuntud kultuurivaldkonna esindajad.
Esialgu on pileteid võimalik osta vaid voogedastatavatele etendustele. Piirangute leevendamisel avatakse piletimüük teatrisaalis toimuvatele etendustele. Festivali meeskond lähtub valitsuse poolt kehtestatud piirangutest avalike teatrietenduste korraldamisel.
Festivali korraldab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Festivali toetab Eesti Kultuurkapital.
Partnerid: Kanuti Gildi SAAL, Sõltumatu Tantsu Lava, Uue Loomingu Maja, eˉlektron, Eesti Tantsuagentuur, Eesti Kunstiakadeemia.
Käesoleval kevadel avaneb EMTA-s sisseastumine uuele lauluõppe suunale, mis keskendub oratooriumi- ja ansamblilaulule. Õppe sisu keskendub laulmisele erinevates stiilides, alates barokist kuni kaasajani. Kaheaastase magistrantuuri jooksul omandab üliõpilane kogemusi nii laulmisel a cappella ansamblites kui musitseerimisel koos erinevate instrumentaalkoosseisudega. Programm hõlmab nii varajase muusika, 19.–20. sajandi kammermuusika kui ka kaasaegse muusika esitamist.
Uue suuna juhtivateks õppejõududeks saavad:
Jörg Dürmüller (tenor, Šveits)
Kädy Plaas-Kala (sopran, Eesti)
Ootame uuele erialale kandideerima kõiki bakalaureuseõppe lõpetanud noori lauljaid, kes soovivad keskenduda oma lauljateel ansambli- ning kontsertlaulja karjäärile ning omandada sel alal mitmekülgsed, laia perspektiiviga vokaalsed ning interpretatsioonilised oskused.
COMMUTE (COMposition and MUSic Technology) on muusika- ja teatriakadeemia festival, mille fookuses on heli, visuaal ja muusikatehnoloogia. Sel kevadel toimub festival juba kolmandat korda ja esmakordselt on COMMUTE’i üritusi võimalik jälgida veebi vahendusel.
Seitsme päeva jooksul toimuvad mitmed veebikontserdid, eripalgeliste audiovisuaalsete teoste esmaesitlused ning näitus ARS-i kunstilinnakus, mis jõuab laiema publikuni veebiplatvormi vahendusel.
COMMUTE’i kavas on oluline roll EMTA tudengite loomingul, kuid igal aastal oleme võõrustanud ka külalisi. Sel aastal esitleme Helsingi kunstiülikooli Sibeliuse akadeemia elektroakustilise muusika eriala õppejõude ja tudengite kompositsioone, festivalil astub üles ka Tallinna uue muusika ansambel, mis esitab EMTA noorte autorite uudisloomingut.
Ettevalmistuskursus audiovisuaalse ja elektroakustilise loomingu sisseastujatele toimub 8., 15., 29. mail ja 5. juunil kell 14.00–16.15. Kursuste maht on 12 tundi.
Kursuse viib läbi EMTA audiovisuaalse loomingu eriala lektor ja õppejuht Einike Leppik. Kursus toimub veebi vahendusel Zoomi keskkonnas ja on osalejatele tasuta.
Registreerumine kuni 6. maini e-posti teel aadressil tkk@eamt.ee. Pärast registreerumist saadetakse osalejatele link.
Kursus on suunatud neile, kel huvi kaasaegse muusika, audiovisuaalsuse ja muusikatehnoloogia vastu ning kel mõtteis asuda õppima EMTA elektroakustilise loomingu või audiovisuaalse loomingu erialadele.
Kursuse raames tutvustatakse EMTAs õpetatavate elektroakustilise ja audiovisuaalse loomingu erialadele põhialuseid.
Nelja kohtumise jooksul tutvutakse põgusalt arengutega 20. ja 21. sajandi muusikas ja kunstis, fookuses on elektrooniline ja elektroakustiline muusika ning heli- ja videotehnoloogia arenguga seotud multimeedia.
Kuulatakse-vaadatakse erinevaid töid ning analüüsitakse nende rolli ja toimemehhanisme, loomisel kasutatud kompositsioonivõtteid ja -tehnikaid.
Soovi korral vaadatakse ja kuulatakse ka kursusel osalejate loomingulisi töid ning tehakse loomingulisi harjutusi.
Äsja lõppes muusikakoolide liidu korraldatud üleriigiline puhkpilli- ja klahvpilliõpilaste videokonkurss “Parim noor instrumentalist 2021”, kus finaalvoorudes hindasid noorte muusikute mängu ka EMTA üliõpilased.
Ajavahemikul 1.03–5.04.2021 kuulasid konkurssi neliteist üliõpilasžüriid, mis olid moodustatud EMTA interpretatsioonipedagoogika ning puhkpilli- ja klahvpillide erialade koostöös. Trompeti, madalate vaskpillide, klavessiini, oreli, flöödi, saksofoni, oboe ja fagoti, klarneti ning klaveri erialade erinevates vanusekategooriates anti välja 18 muusika- ja teatriakadeemia üliõpilaste preemiat. Preemia laureaadid pälvisid lisaks diplomile ka valiku temaatilisi EMTA meeneid. Konkursi finaali tulemused (sh ka üliõpilaste preemiad) on leitavad lingil: www.muusikakoolid.ee/et/konkurss/2021/parim-noor-instrumentalist-2021-finaali-tulemused
Lembit Orgse
Interpretatsioonipedagoogika õppejuht
2021. aastal toimub üliõpilaste vastuvõtt Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktoriõppesse, sealhulgas teatrikunsti loomingulise doktorantuuri õppekavale, nominaalse õppeajaga 4 aastat. Doktoriõppesse võivad kandideerida kõik, kellel on eelnevalt omandatud magistrikraad (või sellega võrdsustatud kraad) ning keda huvitab loomepõhine uurimus teatrikunsti alal. Sisseastumisdokumentide esitamise tähtaeg on 3. juuni 2021.
Vaata täpsemat infot sisseastumistingimuste kohta SIIT.
Teatrikunsti loomingulisest doktoriõppest huvitatud loomeinimestel palume konsultatsioonideks ja loomingulise projekti aruteluks endast märku anda EMTA lavakunsti osakonna doktoriõppe koordinaatorile Madli Pestile hiljemalt 3. maiks 2021 aadressil madli.pesti@eamt.ee.
Jazzmuusika ja interpretatsioonipedagoogika erialade koostöös sai valmis uus interpretatsioonipedagoogika (jazzmuusika) tüüpõppekava bakalaureuseõppele. Sellega luuakse täiendav võimalus koolitada EMTA-s lisaks klahv-, keel-, puhk- ja löökpilliõpetajatele ka kõrgharidusega jazz- ja rütmimuusika ansamblipillide õpetajaid.
Jörg Dürmüller (tenor, Šveits)
Kädy Plaas-Kala (sopran, Eesti)
COMMUTE (COMposition and MUSic Technology) on muusika- ja teatriakadeemia festival, mille fookuses on heli, visuaal ja muusikatehnoloogia. Sel kevadel toimub festival juba kolmandat korda ja esmakordselt on COMMUTE’i üritusi võimalik jälgida veebi vahendusel.
Äsja lõppes muusikakoolide liidu korraldatud üleriigiline puhkpilli- ja klahvpilliõpilaste videokonkurss “Parim noor instrumentalist 2021”, kus finaalvoorudes hindasid noorte muusikute mängu ka EMTA üliõpilased.