Äsja avaldatud üleilmses kõrgharidusasutusi järjestavas mainekas edetabelis QS World University Rankings selgub, et Eesti muusika- ja teatriakadeemial on 2021. aastal juba kolmandat aastat järjest õnnestunud pääseda tugevale positsioonile ning asub muusika ja teatri valdkonnas 51–100 parima seas.
Valdkonna tabeli tipus hoiab esikohta Juilliard School ning Londoni kuninglik muusikakolledž (Royal College of Music) teist asetust. Kolmandaks on seekord tõusnud meie partnerkõrgkool Šotimaa kuninglik konservatoorium (endine Šotimaa kuninglik muusika- ja draamaakadeemia) Glasgow’s. EMTA asub edetabelis kõrvuti Müncheni, Hamburgi ja Kölni muusikakõrgkoolidega, Liszti-nimelise akadeemiaga Budapestis, Chopini-nimelise muusikaülikooliga Varssavis, Peterburi konservatooriumi ning teiste tipptasemel muusikakõrgkoolidega.
Eriti oluline ja tähenduslik on, et akadeemia on säilitanud tugeva koha edetabelis ka pärast äärmiselt keerulist aastat, mil rahvusvahelised suhted on peamiselt virtuaalsesse maailma kolinud.
Edetabeli loomisel võetakse aluseks kõrgkoolide esitatud arvulised andmed ning vastava eriala asutuste hulgas läbi viidud uuringuid, milles hinnatakse õppeasutuste akadeemilist mainet ja potentsiaali tööandjana. Samuti hinnatakse kõrgkooli mõju erialases teadustegevuses.
Kõrgkoolide pingeridade eesmärk on anda tulevastele üliõpilastele haridustee planeerimiseks taustteavet ja mainegarantiid ülikoolidele ning ühtlasi pakkuda kõrgkoolidele lähtepunkti oma tegevuste hindamiseks haridusmaastikul.
Fotol EMTA doktorant Johan Randvere (foto autor: Gunnar Laak)
15.–21. märtsil 2021 tähistatakse muusika- ja teatriakadeemias unenädalat. Tähelepanu all on puhkamise tähtsus ja unehügieen ning uneharjumused – et tõsta unealast teadlikkust nii üliõpilaste kui ka õppejõudude ja töötajate seas.
Muusika- ja teatriakadeemia, Tartu ülikooli ja Tallinna tehnikakõrgkooli psühholoogide eestvõttel pööratakse 15.-21. märtsil rohkem tähelepanu unele kui ühele tervise alustalale. Nädala jooksul toimub mitmeid virtuaalseid sündmusi ning teavitustegevusi, mis aitavad inimestel enda uneharjumusi mõtestada ja ka korrigeerida. Tudengitele mõeldes koostavad psühholoogid soovitused unehügieeni hoidmiseks ja regulaarse unerütmi säilitamiseks. Testi abil saab enda uneharjumusi ise hinnata ning seejärel ka konkreetsemaid nõuandeid lisaks lugeda. Temaatilisi soovitusi antakse ka õppejõududele, et toetada ülikooli õhkkonda tervikuna.
Unepäeva tähistatakse alates 2008. aastast maailma uneühenduse (World Sleep Society) eestvõttel. Sel aastal tähistatakse unepäeva 19. märtsil ning see kannab pealkirja „Korrapärane uni – tervislik tulevik“ (Regular Sleep, Healthy Future). Unetervise eest seisev organisatsioon annab järgmised 10 soovitust une parandamiseks:
Määrake kindel aeg magamaminekuks ja ärkamiseks.
Kui teil on komme päevaseks uinakuks, olgu see kuni 45 minutit.
Vältige kofeiini 6 tundi enne magamaminekut. Kofeiini sisaldavad nii kohv, teatud teed, spordi- ja energiajoogid, aga ka šokolaad.
Vältige ülemäärast alkoholi tarvitamist 4 tundi enne magamaminekut ja ärge suitsetage.
Vältige rasket, vürtsikat või suhkrut sisaldavat toitu 4 tundi enne magamaminekut. Kerge suupiste enne magamaminekut on hea, sest ka päris tühja kõhuga on uinumine raskendatud.
Tegelge regulaarselt spordi või liikumisharrastusega, kuid mitte vahetult enne magamaminekut.
Kasutage mugavat voodipesu.
Leidke magamiseks sobiv temperatuur ja hoidke tuba hästi ventileerituna.
Piirake häiriva müra ja erinevate valgusallikate ligipääsu magamistuppa.
Voodi olgu peamiselt magamiseks. Ärge kasutage voodit kontori, tööruumi ega puhkenurgana.
Täiendavaid soovitusi une kvaliteedi parandamiseks saab ajavahemikus 15.-21. märtsil nii meililistide kui sotsiaalmeedia vahendusel eesti ja inglise keeles.
Kevadsemestril on interpretatsioonipedagoogidel tulemas mitu olulist sündmust. Peatselt on ilmumas artiklikogumik „Interpretatsioonipedagoogika VI“, mida võib nimetada ka keelpilli- või viiulipedagoogika eriväljaandeks. Selles avaldatakse valik juubelikonverentside „Vladimir Alumäe 100“ ja „Olavi Sild 75“ ettekannetega seotud artikleid eriala juhtivatelt õppejõududelt (dots Niina Murdvee ja Katrin Talmar) ning külalistelt (TÜ teadur Kadi Tulver). Esindatud on üliõpilaste pedagoogilised lõputööd (Airi Šleifer) ja eriline au on kogumikus publitseerida emeriitdotsent Ivi Tiviku kahte uut artiklit.
Selleks et siduda üliõpilasi tihedamalt pilliõpetuse olukorra ja tasemega meie muusikakoolides ning arendada pedagoogilist analüüsioskust, tegutsevad muusika- ja teatriakadeemia üliõpilasžüriid märtsi- ja aprillikuus Eesti muusikakoolide liidu konkursil „Parim noor instrumentalist 2021“. Klaveri ja puhkpillide erialade üleriigilistes lõppvoorudes valitakse välja EMTA üliõpilaste preemia laureaadid.
Maikuus, kui viiruseolukord vähegi võimaldab, on kavandamisel praktikakonkurss „Tähetund“. Konkursil võisteldakse eelkõige pedagoogilistes oskustes – tunni andmise meisterlikkuses. Võrreldakse eelsalvestatud videotunde ja auhinnafondi on lubanud toetada ka Eesti muusikakoolide liit.
Üksikasjalikum teave on saabumas kevadsemestri jooksul.
Lembit Orgse
Interpretatsioonipedagoogika õppejuht
Muusika- ja teatriakadeemia ainekataloogis on lai valik õppeaineid. Neist osad on väikestes õppegruppides toimuvad valikained, mille olemasolustki ei pruugi suurem osa EMTA perest teadlik olla. Ometi on neis käsitletavad teemad tihedalt seotud professionaalse muusikakultuuri tervikuga ja vääriksid laiemat tutvustamist.
Tänaseks päevaks on Eestis täielikult välja surnud kirikmuusikaalase hariduse andmine bakalaureuse tasemel. Seda rõõmustavam on teadmine, et möödunud aastate jooksul on akadeemias tekkinud kaks valikainet, mille kaudu saab teadmisi ja interpretatsioonilist kogemust kirikulaulu areaalist. Neist esimene „Hümnoloogia“ (MTX711) on ühesemestriline valikaine, milles on võimalik omandada teadmisi Lääne kirikulaulu kujunemisest ja selle laiematest võimalikest tähendustest tänapäeva professionaalses muusikakultuuris. Teine võimalus on õppida individuaalselt kirikulaulu interpretatsiooni ühe semestri jooksul lisainstrumendi vaikaines (MIX201). Selles aines õpitakse nii ladina- kui eestikeelset a cappella kirikulaulu, kusjuures erilist tähelepanu pööratakse mahukale soolorepertuaarile selles valdkonnas. Ühehäälse kirikulauluga tegelemine võib kinkida üsnagi uutmoodi lähenemisnurga vokaalmuusikale, kui ka muusikale laiemalt. Samuti süvendab see vokaalrepertuaari tekstidele lähenemist ja nende mõtestamist. Mõlemaid aineid õpetab Eerik Jõks.
„Kes minevikku ei mäleta, see elab tulevikuta“, õpetab eesti vanasõna. Kirikulaul on meie muusikakultuuri üks tüvidistsipliine. Selle aines on kvintessentsiaalse tähendusega nii Lääne professionaalse muusikakultuuri seisukohast, kui meie muusikalise rahvuskultuuri tekkimises. Esimesel puhu oli see just keskaegne ladinakeelne ühehäälne kirikulaul, mis sünnitas muusika üleskirjutamise kunsti ja lõi sellega eelduse professionaalse muusikakultuuri tekkeks, mille viljasid me täna kõik naudime. Teisel puhul oli kirikulaul Eesti esimese üldlaulupeo kandev muusikaline aines, mille kaudu käivitus muusikaline traditsioon, ilma milleta me oma rahvuskultuuri ja meie rahva iseolemist hästi ette ei kujuta.
Kultuuril on väga pikk inerts. Me ei pruugi üsna mitme inimpõlve jooksul reljeefselt tajuda ühe või teise distsipliini kadumist meie kultuuripildist. Muusikat kirjutatakse endiselt ja kontserdid toimuvad. Kui see aga vastab tõele, et kultuur on tervik, siis varem või hiljem hakkavad endast märku andma hääbunud tüvidistsipliinidest tekkinud tühikud. Tühjalt kohalt on neid aga küllaltki raske, et mitte öelda võimatu, ellu äratada. Seetõttu on tark püüda neid vähemalt mingis mahus elujõulisena säilitada.
Eerik Jõks
Muusikateaduse, interpretatsiooni- ja muusikapedagoogika ning kultuurikorralduse osakonna peakoordinaator
17. veebruaril 2021 toimus muusika- ja teatriakadeemia doktorantide gala. Suurel laval esinesid Maila Laidna (klaver), Tiiu Sisask (klaver), Johan Randvere (klaver), Ksenia Rossar (sopran), Anneli Tohver (klaver), Mantas Šernius (klaver), Ilana Lode (klaver), Vittoria Ecclesia (klarnet), Heigo Rosin (löökpillid), Vambola Krigul (löökpillid). Kaastegevad olid Levi-Danel Mägila (tšello), Yana Mägila (viiul), Soo-Young Lee (klarnet), Csaba Zoltán Marján (löökpillid), Ivo Lain (löökpillid). Õhtut juhtis Johan Randvere.
Foto: emtasaalid.ee
Doktorantide galakontsertide sarja mõtte algatas kammeransambli doktorant Anneli Tohver: „Idee doktorantide galakontserdiks tekkis 2018. aastal, kui Eesti vabariik sai 100-aastaseks. Tundsin suurt soovi omalt poolt seda sündmust tähistada. Vaatasin kõrvalt oma kaasdoktorante ja nende suurt loomingulist potentsiaali ning pakkusin välja idee mängida ühisel kontserdil eesti muusikat. Nüüd on sellest isegi vist kena traditsioon saamas, et kord aastas kokku tulla ja end loominguliselt näidata. Esimene galaõhtu toimus muusika- ja teatriakadeemia kammersaalis 23.02.2018, teine aga oli juba suures saalis 12.02.2020.
Eelistatult mängime eesti ja eriti oma doktoriõppes õppivate heliloojate loomingut. Sel aastal oli meil kavas Riho Esko Maimetsa uudisteos klaveriduole „Ööd hoidsivad tunnetest keed“. Samuti mängisime meie oma juhendaja professor Anto Petti sonaati tšellole ja klaverile (mille esiettekanne oli 1984) ning Tauno Aintsi „Balletisüiti“, millest galal esitasime küll ainult kahte osa. Tauno Aintsi teos tervikuna on mõeldud minu doktorikontserdiks. See on tore teos, milles suur osa muusikalisest materjalist on valitud Tauno juba lavalaudadele jõudnud balletiloomingust ning helilooja kirjutas sellest valikust uue kammerteose.
Kuna doktorantide galakontserdil oli sel aastal kokku kaheksa numbrit, siis mahtus kavasse ka nn kuldset klassikat – nagu Beethoven, Chopin ja Debussy meie silmapaistvate noorte klaverisolistide esituses. Huvitav valik oli Soome helilooja Jarmo Sermilä 1973. aastal kirjutatud teos „The Lions and the Bear“ sopranile ja kahele löökpillile ning Itaalia helilooja Antonio Fraioli „Quattro Pezzi“ sooloklarnetile, mis kirjutatud 2012. aastal.“
Foto: Andrei Javnašan / http://johanrandvere.com/gallery/
Vahetult kontserdiõhtu järel vahetasime mõtteid ja muljeid klaveri eriala muusikadoktorandi, galakontserdi õhtujuhi Johan Randverega (allpool JR). Foto: Andrei Javnašan
Millised on esmamuljed kontserdist?
JR: Väga uhke tunne on meie doktorantide üle. Mu arust näitas see ilusti, et võime oma doktorante uskuda, et neil on mida öelda. Esitati tehniliselt nõudlikke pähkleid. Doktorantuuri astumisest saati on mul üldiselt tunne, et doktorantidel on lavale minnes alati mingi eriline vastutuse või kohustuse „taak“ kaasas, et peame akadeemiliselt kõige professionaalsemat esitusviisi esindama.
Räägime Teie doktoritöö teemast lähemalt. Millele Te oma töös keskendute?
JR: Minu doktoritöö teema keskendub pianisti tööprotsessile Jaan Räätsa klaveriteoste vormi kujundamisel. Nende teoste vorm on niivõrd eriline – hästi plokiline, mingi tunnetatav tervik neis küll on, aga interpretatsioonilises mõttes ei arene see lineaarselt. Esialgu tundub, et seosed puuduvad üldse. Ometi midagi on. Kui neid teoseid mängin, siis saan aru, kuhu liigun, aga noodist seda näha ei ole. Lugu õppides tuleb tekitada see tunnetus. Doktoritöös keskendun selle protsessi uurimisele.
Idee kasvas välja hästi praktilisest kogemusest. Meil oli vaja ühte nn nelja käe kontserti. St oli olemas kammerorkester, üks klaver ja kaks pianisti. Otsisime lugu sellisele koosseisule. Leidsimegi Jaan Räätsa ühe teose ning siis selgus, et seda ei ole mitte kunagi enne esitatud. Mäletan, kuidas me nuputasime ja nägime vaeva, kuidas teosest aru saada ja seda esitada. Me ei saanud esialgu üldse selle vormist aru – milline tempo valida jne. Mind hakkas huvitama taolise vormi tunnetamise protsess, mida harjutades teha tuleb, et kui lõpuks lugu laval mängida, siis ei tundu see publikule imelik või igav ning on meeldiv.
Kuidas muusikateoreetiliste (lugemise, kirjutamise jne) tegevuste, loomingulisuse ja tehnilise professionaalsuse vaheline tasakaal tekib? Ja lõpuks, kuhu paigutub selles teoreetilises-professionaalses jadas rõõm ja nauding muusikast?
JR: Kui neid lugusid, mida tänasel kontserdil esitasin (Claude Debussy „Bergamasque’i süit“, I „Prelüüd“, II „Menuett“, III „Kuuvalgus“, IV „Passepied“), esimest korda mängisin ette oma õpetajale professor Ivari Iljale, siis ta võttis selle väga ilusti kokku sõnadega: „Et teda segab praegu see, et ta tunneb nende lugude nooti,“ ning saatis mind edasi harjutama.
Tasakaalu leidmine üldiselt aga on päris raske. Vist kõige raskem üldse. Seda väga praktilistel ja isiklikel põhjustel, sest enamikel meist ei õnnestu olla ainult doktorant – nii et võiksimegi keskenduda harjutamisele ja kirjutamisele –, tegelikkuses on kõik tegevused tihti kuhjunud ja killustunud. Pisikesi esseesid või muud taolist on võimalik kirjutada teiste tegevuste vahepeal, aga doktoritööd sedasi ei tee – selleks oleks vaja nn kirjutamise või keskendumise laagrit.
Võib-olla oskan sellele küsimusele paremini vastata, kui olen oma doktoritöö valmis kirjutanud.
Muusika- ja teatriakadeemia suur saal on kultuurinähtus iseenesest. Kuidas Te peegeldaksite seda tähendust doktorandi jaoks, et meil on nüüd absoluutselt tipptasemel akustikaga saal.
JR: Seda ei kujuta üldse ettegi, mida see tähendada võib … kui kaua me seda ootasime. Siia sobib võrdlus sportlastega, kes tunnistavad, et neil on väga raske suurtel areenidel võistelda, kui meil endal sellist pole ja puudub kogemus. Sama lugu nn eurolaulikutega, kes peavad järsku esinema kolmele sajale miljonile. Kontserte andma õpib kontserte tehes. Päriselt suures saalis mängimine on hoopis midagi muud kui klassiruumis harjutamine. Suures saalis mängu tuleb tegelikult tihti harjutada, et professionaalset taset hoida.
Lisaks tähendab sellise saali olemasolu, et nüüd võime südamerahuga siia kutsuda meistriklasse andma ka kõige vingemaid muusikuid maailmas, sest meil on väga moodne maailmatasemel saal ning üliuhke akadeemia üldse.
Mis on Teie lemmikmuusika?
JR: Kunagi oskasin kohe vastata, et lemmik on Johann Sebastian Bach. Kui ühel hetkel hakkasin eneses arutlema, kuidas lihtlausetega elu-mõtte-laadselt-olulisi asju öelda, siis mõtlesin ka, et miks on Bach mu jaoks nii oluline. Sain aru, et Bachi muusika on selline, mida võin kuulata igal ajal. Muusika võib muidu olla seotud mingite tunnetega, et midagi tahan kuulata hommikuti, midagi õhtuti, aga Bachi võin kuulata ükskõik mis hetkel nii hommikuti kui ka õhtuti. Mulle väga meeldib ka ütlemine, et Bach on nagu isakene, kes näitab, miks me midagi teeme.
Kuidas muusikadoktorant puhkab?
JR: Eks igal ühel on ilmselt omad nipid. Olen oma uudishimuliku olemuse pärast meeletult killustunud ning pean olema pidevalt nn ümberlülitusteks valmis. Puhata olen proovinud sedasi, et ma teadvustan oma peas mingeid hetki, kui ma päriselt olen vaba ning siis puhkan täiega. Isegi kui on viis minutit, siis puhkan. Selleks et mitte läbi põleda tuleb õppida suvalistel hetkedel puhkama. Hästi isiklik kogemus on see, et pärast lapse sündi õppisin ära „klõpsti“ magama jäämise, kui selleks hetk oli.
2. veebruaril 2021 korraldas muusika- ja teatriakadeemia kultuurikorralduse programm ActinArti võrgustiku raames seminari „Dünaamilised virtuaalsed ruumid (Dynamic Virtual Spaces)“, kus Anton Bjerg Taanist (KAOSPILOT) tutvustas veebiürituste kujundamise ja korraldamise loomingulisemaid võimalusi. Üritus tõi kokku üle 50 osaleja EMTA-st ja partnerülikoolidest nii Põhjamaadest kui ka Belgiast ja Hollandist. Uurisime koos, kas sündmuste viimine virtuaalsesse reaalsusesse on alati koormus ja karm vajadus, mis üksnes halvendab sündmuste kvaliteeti või on see hoopis ka suurepärane võimalus laiendada oma publikut, uurida uusi kontekste ja suurendada arutelu.
Seminari käigus tutvustas Anton platvormide, mis toetavad loovust virtuaalsetes ruumides (nt Artspace exhibition, padlet, Moodboards in MURAL, Miro.com, Mentimeter). Kahjuks pole enamik platvorme tasuta ja vajavad tasulist registreerimist. EMTA õppeainete paremaks kujundamiseks ja ürituste korraldamise tõhustamiseks veebikeskkonnas on ActinArt eraldanud Nordplusi projektist vahendeid, et saaksime koos nende platvormide võimalusi uurida.
Lisainfo: ActinArt võrgustiku juhilt ja kultuurikorralduse koordinaatorilt Anna Maria Ranczakowskalt anna.ranczakowska@eamt.ee
Avatud on võimalus kandideerida tudengivahetusse Peterburi konservatooriumis või Tbilisi konservatooriumis!
Vahetusega kaasneb igakuine stipendium 700 eurot ja ühekordne sõidutoetus 180 eurot/Peterburi ja 360 eurot/Tbilisi.
Praegusel vaiksemal ajal on hea vaadata tagasi ja tänutundega meenutada, mida toredat on keeruliste aegade kiuste siiski tähistatud ja korda saadetud.
2020. aastal tähistas Eesti teatriilm Voldemar Panso 100. sünniaastapäeva. Sel puhul toimus 24.–30. novembrini EMTA lavakunstikooli, Tallinna Linnateatri ja Eesti Draamateatri eestvedamisel Panso nädal, mille raames esietendus kaks uuslavastust, avati kaks näitust, esitleti kaht raamatut ja Panso postmarki, toimus kohtumine lavakooli XIV lennuga ja rahvusvaheliste külalistega konverents ning Panso 100. sünniaastapäeval, 30. novembril koguneti mälestushetkeks Metsakalmistul.
Vaata Panso nädala videojäädvustust:
Panso nädala programmi panid kokku EMTA lavakunstikool, Tallinna Linnateater ja Eesti Draamateater koostöös Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi ja Theatrumiga, raamatutel, konverentsil ja postmargil aitasid teoks saada Eesti Teatriliit, kirjastus Varrak, Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühendus ja Eesti Post. Suur tänu koostöö eest!
Video autor: Virko Veskoja. Valmimas on ka videojäädvustuse pikk versioon.
Eelvaates kasutatud foto autor: Siim Vahur
15. maist kuni 5. juunini 2021 toimub muusika- ja teatriakadeemias ettevalmistuskursus muusikateoorias 2021. aasta sisseastujatele. Lektorid on René Eespere (solfedžo), Toomas Trass (harmoonia). Kursuse maht on 16 tundi (8 t solfedžot ja 8 t harmooniat). Kursus on tasuta.
Registreerumine 5. aprillini 2021 aadressil tkk@eamt.ee (kirjas palume märkida: telefoni nr, millises tasemegrupis soovite osaleda ning millisele erialale soovite sisse astuda).
Muusika- ja teatriakadeemiasse sisseastumisel on eksamid solfedžos ja harmoonias asendatud ühtse muusikateooria katsega, mis hõlmab nii muusikalise kuulmise ja muusikateooria testi kui ka solfedžeerimist ja harmooniajärgnevuste mängimist klaveril. Katseviiakse läbi kahes tasemes (kõrgem ja madalam tase).
Juhul kui üliõpilaskandidaat, kellelt eeldatakse kõrgema taseme katse sooritamist, otsustab valida madalama taseme katse ja sooritab selle positiivselt, jääb tema tulemuseks madalaim positiivne hinne ja sissesaamise korral on ta kohustatud õppima täiendavalt muusikateoreetilisi aineid.
Madalam tase valitakse reeglina järgmistel erialadel: laul, muusikapedagoogika, elektroakustiline looming, helirežii.
Muusikateaduse erialal valivad keskastme muusikakooli muusikateoreetiliste ainete tsükli läbinud üliõpilaskandidaadid kõrgema taseme katse, teised madalama taseme katse.
AJAKAVA
Laupäev, 15. mai 2021
11.00–12.30 kõrgem tase: solfedžo, ruum B-215; madalam tase: harmoonia, ruum B-217
12.45–14.15 madalam tase: solfedžo, ruum B-215; kõrgem tase: harmoonia, ruum B-217
Laupäev, 5. juuni 2021
11.00–12.30 kõrgem tase: solfedžo, ruum B-215; madalam tase: harmoonia, ruum B-217
12.45–14.15 madalam tase: solfedžo, ruum B-215; kõrgem tase: harmoonia, ruum B-217
Ettevalmistuskursuse läbimine loob eeldused muusikateooria katse edukaks sooritamiseks.
Kevadsemestril on interpretatsioonipedagoogidel tulemas mitu olulist sündmust. Peatselt on ilmumas artiklikogumik „Interpretatsioonipedagoogika VI“, mida võib nimetada ka keelpilli- või viiulipedagoogika eriväljaandeks. Selles avaldatakse valik juubelikonverentside „Vladimir Alumäe 100“ ja „Olavi Sild 75“ ettekannetega seotud artikleid eriala juhtivatelt õppejõududelt (dots Niina Murdvee ja Katrin Talmar) ning külalistelt (TÜ teadur Kadi Tulver). Esindatud on üliõpilaste pedagoogilised lõputööd (Airi Šleifer) ja eriline au on kogumikus publitseerida emeriitdotsent Ivi Tiviku kahte uut artiklit.
Muusika- ja teatriakadeemia ainekataloogis on lai valik õppeaineid. Neist osad on väikestes õppegruppides toimuvad valikained, mille olemasolustki ei pruugi suurem osa EMTA perest teadlik olla. Ometi on neis käsitletavad teemad tihedalt seotud professionaalse muusikakultuuri tervikuga ja vääriksid laiemat tutvustamist.
2. veebruaril 2021 korraldas muusika- ja teatriakadeemia kultuurikorralduse programm ActinArti võrgustiku raames seminari „Dünaamilised virtuaalsed ruumid (Dynamic Virtual Spaces)“, kus Anton Bjerg Taanist (KAOSPILOT) tutvustas veebiürituste kujundamise ja korraldamise loomingulisemaid võimalusi. Üritus tõi kokku üle 50 osaleja EMTA-st ja partnerülikoolidest nii Põhjamaadest kui ka Belgiast ja Hollandist. Uurisime koos, kas sündmuste viimine virtuaalsesse reaalsusesse on alati koormus ja karm vajadus, mis üksnes halvendab sündmuste kvaliteeti või on see hoopis ka suurepärane võimalus laiendada oma publikut, uurida uusi kontekste ja suurendada arutelu.
Avatud on võimalus kandideerida tudengivahetusse Peterburi konservatooriumis või Tbilisi konservatooriumis!