Latest Posts

Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu istungil 2. detsembril 2020 valiti uueks akadeemikuks teatrikunsti alal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli professor, lavastaja ja näitleja Elmo Nüganen.

Uusi akadeemikuid valitakse iga kahe või kolme aasta tagant. Tänavu suvel otsustati avada konkursid metsanduse, matemaatika ja matemaatilise statistika ning teatrikunsti alal. Matemaatika ja matemaatilise statistika akadeemikuks valiti Krista Fischer, metsanduse akadeemikuks sai Veiko Uri.

Kandidaatide esitamise tähtaeg oli 1. oktoobril. Teatrikunsti akadeemiku kohale kandideerisid Luule Epner, Anu Lamp, Merle Karusoo ja Elmo Nüganen.

Esmaspäeval (7. detsembril 2020) algab muusika- ja teatriakadeemia suures saalis nädala jagu vältav Beethoveni festival, millega avaldame austust suurele heliloojale vahetult tema 250. sünniaastapäeva eel. Festivalil süveneme Beethoveni sonaatidesse, mis moodustavad erilise osa tema loomingust, kandes samas ka erakordset tähendust muusikaloos tervikuna. Festivalinädala jooksul kantakse ette Ludwig van Beethoveni kõik klaveri-, viiuli- ja tšellosonaadid, mis on järjestatud nende loomisaja järgi. Lavale astuvad Eesti tippinterpreedid ning nendega kõrvuti hulk noori talente. Festivali korraldab interpreetide liit koostöös muusika- ja teatriakadeemia ning pianistide liiduga.

Pianist Mihkel Polli (pianistide liidu juhatuse esimehe) sõnul tõotavad kontserdid tulla äärmiselt vaheldusrikkad ja – nagu Beethoveni loomingule omane – toovad need kuulajani tunneteskaala paitavast lüürikast raputava dramatismini. Festivali kava tervikuna moodustab justkui teekonna, mille alguses on klassitsismiajastu vormide ja väljenduse selgus ning harmoonia, kuid mille teiselt poolt kumavad juba romantismi ideaalid ning vabanenud tunnete stiihia.

Beethoveni festival toimub 7.–13. detsembril 2020 muusika- ja teatriakadeemia suures saalis. Kontsertide algus igal õhtul on kell 18.00. Vt lähemalt: https://interpreet.ee/iwp/uudised-ja-teated/festivali-beethoven-kava/

Hoidmaks publiku ja esinejate tervist, palume festivalil kõigilt mõistvat ning hoolivat suhtumist. Püüame luua tingimused, et kontsertidel oleks võimalikult turvaline. Müügil on vaid piiratud koguses pileteid täpselt kindlaksmääratud istekohtadele, et jälgida 2+2 nõuet saalis. Kontsertidel palume kanda maski. Samuti soovitame alla laadida HOIA!-äpp ning piletit ostes end võimalusel isikustada (seda saab teha nii Piletilevi kodulehel kui ka kontserdimajas kohapeal).

Täpsem info:
Kaisa Lõhmus, kontsertide korraldaja
Eesti interpreetide liit
+372 5019 524
kammermuusika@interpreet.ee

Tartu Ülikool teatab:

Rahvusülikooli 101. aastapäeval kuulutas Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser välja Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhinna, millega tunnustati teatriteadlast, -ajaloolast, -kriitikut ja õppejõudu Lea Tormist.

„Tänavuse valikuga teeb rahvusülikool iseennast suuremaks, me avardame taas kord rahvusmõtte mõttelaiust, selle mõiste tegelikku tähendusvälja,“ rääkis rektor Toomas Asser rahvusülikooli aastapäeva videotervituses. Rektori sõnul on Lea Tormise kandidatuuri ülesseadjad tabavalt öelnud, et tema lõim eesti teatris on väga ere: see on teatrist, loomingust, rahvuskultuurist mõtlemise kultuur.

Tormise teatriloolase ja -pedagoogitöö on kestnud üle 60 aasta. Eestis pole ainsatki teatriinimest ega ilmselt ka mitte teatrivaatajat, kelleni poleks tema mõju mingil viisil ulatunud, olgu siis loengute, uurimuste, arvustuste, tema algatatud või toetatud ettevõtmiste või tema mõjuväljas kujunenud õpilaste kaudu.

Teater kui kunstiala on loomuldasa seotud ajaga – etendus sünnib praeguses hetkes ja tähenduse loob sellesama hetke vaataja. Nõnda räägibki teatrilugu ühiskonnast, kust tuleb saali publik ja lavale näitleja. „Teater omas ajas!“, rõhutab Lea Tormis ise alati teatrivaatamise võtit.

Kultuuriloolasena oskabki Tormis olla nüüdisteatri suhtes empaatilisel positsioonil, kuid teisalt esile tuua ka protsessi järjepidevust ning teatri laiemat kultuurilist ja ühiskondlikku konteksti. 1992. aastal, kui avanes võimalus luua Tartu Ülikooli teatriteaduse eriala, pakkus Lea Tormis sellel teekonnal autoriteetset ja toimekat tuge, olles seeläbi ka ise teatri järjepidevuse looja.

Lea Tormis on õppinud Eesti Riiklikus Koreograafilises Koolis, lõpetanud Moskvas Lunatšarski-nimelise Riikliku Teatrikunstiinstituudi (GITIS) teatriteadlasena ja sealsamas ka aspirantuuri (kunstiteaduste kandidaat, väitekiri „Eesti nõukogude balletiteater“). Ligi 30 aastat töötas Tormis Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis ning 1961. aastal asus ta tööle ühtlasi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli teatriajaloo õppejõuna. 1996. aastal sai temast seal professor ja 2003. aastal emeriitprofessor.

Tormis on kirjutanud mitu monograafiat, näiteks „Eesti balletist“ (1967), „Eesti teater 1920–1940. Sõnalavastus“ (1978), ja dokumendikogumiku „Anton Hansen Tammsaare, Voldemar Panso „Inimene ja jumal“ 1962“ (1988). Lisaks juhtis ta ka uurimist monograafia „Eesti sõnateater 1965–1985“ koostamisel. Aastast 1953 on Tormis avaldanud teatriloolisi ja -kriitilisi artikleid, teatriprotsessi analüüse, näitleja- ja rolliportreid, koostanud ja toimetanud teatriraamatuid, olnud kodu- ja välismaiste teatmeteoste kaastööde autor. Lisaks on ta teinud teatrisaateid televisioonis ja raadios ning osaleb siiani aktiivselt raadiosaates „Teatrivaht“.

Tormis on pälvinud arvukaid auhindu ja -nimetusi. Talle on antud Eesti NSV teenelise kunstitegelase aunimetus (1979), Eesti NSV riiklik preemia (1982), Priit Põldroosi nimeline auhind (1986), kriitikaauhind (1989, 1995, 2002), Valgetähe V klassi orden (2001) ja Eesti riigi kultuuripreemia pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest (2010).

Lea Tormise kandidatuuri esitanute sõnul on ta rahvuskultuuri kandjana suur eeskuju, naine, kelles on imeteldavas kooskõlas süvenev teadlane ja tundlik kunstitõlgendaja, suurepärane allikatundja ja väsimatu valgustaja, avar humanitaar ja konkreetne pedagoog, heatahtlik kolleeg ja töökas organiseerija.

Rahvusmõtte auhinnaga tunnustatakse isikut, kes on oma loominguga silmapaistvalt edendanud eesti rahvuslikku ja Eesti riiklikku eneseteadvust. Tartu Ülikool on Rahvusmõtte auhinda välja andnud 17 korda. Laureaat saab Ilmamaa kirjastuse „Eesti mõtteloo“ sarja 50 köidet ja klaasikunstnik Tiina Sarapu klaastaiese.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolis kuulutati täna välja Voldemar Panso nimelise auhinna laureaat: XXX lennu näitleja õppesuuna üliõpilane Hardo Adamson.

Sel aastal tähistab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool kooli asutaja ja pikaaegse juhataja, silmapaistva loovisiku ja särava inimese Voldemar Panso 100. sünniaastapäeva. Pärast Panso surma, 1978. aastal asutati Jaak Alliku ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri ettepanekul Voldemar Panso nimeline auhind, mida antakse eeskujuks seadmist väärivale ja perspektiivikale EMTA lavakunstikooli üliõpilasele. Auhinnaga kaasneb mälestusmedal (autor Margus Kadarik) ja Eesti Kultuurkapitali rahaline preemia.

XXX lennu juhendaja Lembit Peterson: “Hardo Adamson on andeline ja suuteline oma annet töökalt arendama. Tal on lai diapasoon: farsist traagilise tunnetamise ja väljendamiseni. Ta on kiire õppija ja pidev üllataja. Hea lavapartner ning abivalmis kursusekaaslane. Elurõõmus ja nakatab oma teotahtega kõiki – nii partnereid laval kui ka publikut saalis.

24. ja 25. novembril esietendus Theatrumis XXX lennu esimene diplomilavastus “Tabamata ime” (lavastaja Lembit Peterson). Jaanuaris jõuab Eesti Noorsooteatris esietenduseni lühilavastuste kassett “Kõige all ja kohal on…”. Veebruaris toob koreograaf Tiina Mölder XXX lennu tudengitega välja liikumislavastuse.

28. novembril 2020 toimus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia black box’is EMTA lavakunstikooli ning Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühenduse korraldatud konverents “Eesti teatriharidus: teerajajatest nüüdisaegse lavastajaõppeni”. Sisuka konverentsipäeva jooksul mõtestati teatrihariduse arengut nii mineviku kui ka tuleviku perspektiivis ning käsitleti päevakorralisi küsimusi lavastajaharidusest Eestis.

Konverentsiga tähistati saja aasta möödumist nii TRK lavakunstikateedri asutaja Voldemar Panso sünnist kui ka Paul Sepa teatristuudio loomisest 1920. aastal ehk süstemaatilise teatrihariduse algusest Eestis.

Konverents kuulus Panso nädala programmi.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tegi konverentsist otseülekande, mida vahendas ka ERRi kultuuriportaal. Ülekanne on järelvaadatav siin:

Vabandame helitehnilise probleemi pärast ülekande alguses! Heli on olemas alates 13:36.

KONVERENTSI KAVA:

Ajatähised märgivad konverentsi osa paiknemist ülekande videos.

8:50 Tervitussõnad
– 10:29 EMTA õppe- ja teadusprorektor prof Margus Pärtlas
– 13:36 EMTA lavakunstikooli peakoordinaator Jaak Prints
15:47 Päeva tutvustus: päeva moderaator Madli Pesti

I TEATRIHARIDUSE ALGUSAASTAD
19:16 Luule Epner. Eesti teatrihariduse maastik: vaateid linnulennult
51:54 Piret Kruuspere. Teatrikoolipuu. Tagasi juurte juurde

II VOLDEMAR PANSO JA TEATRIHARIDUS
2:00:00 Rimma Kretšetova, teatriteadlane ja -kriitik, Panso õpingukaaslane. Mälestused Pansost (videoettekanne)
2:31:30 Lea Tormis. Mälestused Pansost (audioettekanne)
3:05:15 Panso kui pedagoog. Vestlusring õpilaste ja kolleegidega: Lembit Peterson, Merle Karusoo, Raivo Trass, Priit Pedajas. Modereerib Andrus Vaarik

III NÜÜDISAEGNE LAVASTAJAHARIDUS. FOOKUS: VENEMAA JA SAKSAMAA
5:05:05 Sergei Ženovatš, GITISe režiikateedri juhataja. Lavastajahariduse olemusest ja lavastajaõppest Moskvas (videovestlus Lembit Petersoniga)
5:45:48 Christiane Pohle, lavastajatöö õppejõud ja programmijuht. Lavastajaõppe korralduse põhimõtetest Saksamaal, kogemustest ja visioonidest (ettekanne video vahendusel)

IV LAVASTAJATÖÖ JA -HARIDUS EESTIS
6:49:42 Lennart Peep. Lavastajahariduse senisest korraldusest ja kontseptsioonist Eestis
7:03:26 Diskussioon lavastajatega: Mart Koldits, Tiit Ojasoo. Modereerib Jan Teevet

Korraldajad:
Madli Pesti, EMTA lavakunstikooli teadur ja doktoriõppe koordinaator
Annemari Parmakson, EMTA lavakunstikooli projektijuht ja raamatukogu spetsialist

Tehniline teostus: Rainer Põldeots, Nikita Šiškov, Marek Vilba
Saali administraator: Ilja Goor

Täname: Jaak Allik, Lembit Peterson

Konverentsi toetas Eesti Kultuurkapital.

30. novembril 2020, Voldemar Panso 100. sünniaastapäeval annab Eesti Post koostöös EMTA lavakunstikooliga välja Voldemar Pansole pühendatud postmargi. Margi on kujundanud staažikas margikunstnik Lembit Lõhmus.

Avalikku margiesitlust ei toimu, kuid mark on saadaval nii postkontorites kui ka Eesti Posti e-poes.
Margi tiraaž on 30 000 tk.

Postmargiga koos ilmuvad ka esimese päeva ümbrik ja infokaart, mida saab osta e-poest. Vaata siit: pood.omniva.ee

6. novembril 2020 võttis muusika- ja teatriakadeemia meeskond osa tarkvara LoLa 2.0 (a low latency, high quality audio/video transmission system for network musical performances and interaction; https://lola.conts.it/) edasi arendatud tööversiooni esitlusest, kus esmakordselt liideti ülekandes kolm ühenduspunkti. Teiste hulgas jälgisid esitlust veebis ka Euroopa konservatooriumide liidu (Association of European Conservatoires; AEC) üldkogu aastaistungil 2020 osalenud delegaadid. Üldkogu istungilt loodi nn satelliitühendused ka Milano ja Tallinnaga.

LoLa 2.0 tarkvara võimaldab reaalajas muusikalisi etteasteid, kui muusikud asuvad füüsiliselt üksteisest kaugel (näiteks maailma kolmes eri paigas) ning on ühendatud võrguteenuste kaudu. LoLa 2.0 kolme esinemispaika ühendavas esitluses osalesid Trieste konservatoorium (Trieste Conservatoire, Italy), Viini muusika- ja etenduskunstide kõrgkool (University of Music and Performing Arts, Vienna, Austria) ning Eesti muusika- ja teatriakadeemia.

Eriline tänu klaverimängijale Kirke Karjale ning muusika- ja teatriakadeemia internetipõhiste kaugtegevuste arendamise töögrupile: Paolo Girolile, Innar Järvale ja Nikita Shishkovile.

Muusika- ja teatriakadeemia võõrustab detsembri alguses digikonverentsi New Time Music 2.0, mis keskendub distantsõppe teemadele. Kahepäevane konverents toimub 1.–2. detsembril. Rohkem infot leiab veebilehelt https://newtimemusic.eu/.

New Time Music 2.0 on Nordplusi koostööprojekt, milles osalevad Turu Rakenduskõrgkool (Soome), Norra Muusikaakadeemia, Aarhusi Kuninglik Muusikaakadeemia (Taani) ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.

Täna, 24. novembril 2020 algusega kell 19 toimub Helsingis MuTeFest’20 raames elektroakustilise muusika kontsert, kus kõlavad ka muusika- ja teatriakadeemia tudengite Marie Vaigla ja Jaanus Karlsoni ning Johanna Kivimäe helitööd. Samuti on kontserdiprogrammis eelmisel kevadel karantiini ajal ühisloominguna valminud “9 fragmenti isolatsioonist / Nine Fragmetns of Isolation”. Lugu on komponeeritud ahela põhimõttel ja loo autorid on järjekorras Tõnis Leemets, Karl Korts, Rebeca Vilpuu, Otto Iivari, Malle Maltis, Marie Vaigla, Matis Leima, Jaanus Karlson ja Taaniel Pogga.

Kontserti saab jälgida veebiülekande vahendusel:
https://www.uniarts.fi/tapahtumat/fi-mutefest-2020-speakers-gonna-sing/

Kontserdil kasutatakse ambisoonilist helisüsteemi ja heli edastamiseks binauraalset peamudelit – parima elamuse saamiseks kuulake kontserti kõrvaklappidega!

KAVAS:

Centre for Music & Technology University of Arts Helsinki – akusmaatilise ja elektroakustilise muusika eriala

• “By a thousand cuts” (7min 12sec) – Ruben Kotkamp
• “L’envol” (8min 43sec) – Binaural composition 8’43’’ May 2020 Aline Clair
• “Caressing You Till My Fingers Bleed[OA1]” (7min 11sec) – Pilar Miralles Castillo
• “Tuuli lentää tyveen, läpäisee lävistyksen, liimautuu laukkaan” (10min) – Jari Koho

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia – elektroakustilise muusika eriala

• “462” (10min 12sec) – Johanna Kivimägi
• “Rebellion” (5min 32sec) – Jaanus Karlson
• “Neon” (4min 49sec) – Marie Vaigla
• “Nine Fragmetns of Isolation” (11min 32sec) – Tallinn Electroacoustic Music Class, collective composition

Res Musica 12. numbrisse on koondatud kaks valdkonda – etnomusikoloogia ja muusikalugu. Etnomusikoloogia artiklid käsitlevad paljude rahvaste muusikas esinevat, kuid seni vähe uuritud muusika esitamise vormi polümuusikat setodel ja leedulastel; üks artikkel vaatleb rakendusetnomusikoloogia vaatepunktist traditsioonilise muusika suvekoole. Muusikaloo artiklid keskenduvad kahele teemale 17.–18. sajandi muusikaelus: esiteks Johann Valentin Meder (1649–1719), kelle surmast möödus eelmisel aastal 300 aastat, teiseks puutepunktid õukondliku ning kodanliku muusikakultuuri vahel Hamburgis.

Väljaanne sisaldab ka nelja raamatuarvustust ja muusikateadusliku elu kroonikat. Res Musica nr 12 põhiartiklid on inglis- ja saksakeelsed, põhjalike eestikeelsete kokkuvõtetega. Numbri koostasid Žanna Pärtlas ja Anu Schaper. Uut numbrit saab osta teadussekretäri Aleksandra Dolgopolova käest (aleksandra@eamt.ee, ruum D523, tel 6675 808). Uue numbri hind on 7€.

Vt lähemalt