Latest Posts
EMTA lavakunstikooli 29. lennu ja Tallinna Linnateatri koostöölavastus “Väike prints” on kvaliteetselt salvestatud ning mugavalt vaadatav veebiplatvormil Elisa Stage.
Antoine de Saint-Exupéry “Väike prints”
Lavastaja ja dramatiseeringu autor: Elmo Nüganen
Tõlkijad: Ott Ojamaa, Sirje Keevallik
Kunstnik ja valguskunstnik: Kristjan Suits
Helikujundaja: Arbo Maran
Mängivad EMTA lavakunstikooli 29. lennu üliõpilased: Jan Erik Ehrenberg, Ekke Hekles, Simo Andre Kadastu, Martin Kork, Lena Barbara Luhse, Märten Metsaviir, Maarja Johanna Mägi, Kaarel Pogga, Oskar Punga, Ken Rüütel, Kristiin Räägel, Oskar Seeman, Andreas Aadel, Markus Helmut Ilves, Mihkel Kohava, Elise Metsanurk
On tõsine põhjus arvata, et väike prints, meie loo peategelane, tuli asteroidilt B 612. Üks türgi täheteadlane on seda vaid üksainus kord 1909. aastal läbi teleskoobi näinud. Tol korral tõestas ta oma avastust Rahvusvahelisel Astronoomia Kongressil, aga keegi ei uskunud teda tema eksootilise riietuse pärast. Asteroidi hea nime õnneks käskis üks türgi diktaator oma rahvast surmanuhtluse ähvardusel euroopa moodi riides käia. Astronoom tõestas oma avastust uuesti 1920. aastal, seljas oli tal väga elegantne sabakuub. Seekord jäid kõik temaga nõusse.
Aga meie peategelast võiks iseloomustada ka teisiti: väike prints, nagu me kõik, oli pärit pisikeselt planeedilt, tundis end üksikuna ning otsis endale sõpra.
„Väike prints“ esietendus 30. novembril 2018 Tallinna Linnateatri Stuudios. Elisa Stage’i jaoks on etendus salvestatud 2020. aasta suvel.
Kunstnik Kristjan Suits nomineeriti 2019. aastal Eesti teatri aastaauhinnale teiste lavastuste hulgas ka “Väikese printsi” kujunduse eest.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias algab 2020/2021 õppeaasta 31. augustil.
- Algusega kell 10 suures saalis – õppeaasta avakoosolek töötajatele
- Algusega kell 12 suures saalis – avaaktus uutele üliõpilastele; 13.00–14.30 loeng “Sissejuhatus ülikooliõpingutesse” (ruum C405)
… Sina võid tulla ja minna. Jää nii kauaks, kui soovid.
Tule ja vaata. Tule ja mine. Tule ja jaga. Tule ja jää.
Tõmba ennast kerra ja ole.
Palun ole meie külaline …
1.–5. septembrini 2020 etendub muusika- ja teatriakadeemia kaasaegsete etenduskunstide rahvusvahelise magistrantuuri tudengite 99-tunnine kestvuslavastus KUHU MINEK / WHERE DO WE GO FROM HERE.
Algus 1. septembril kell 19.00
Lõpp 5. septembril kell 22.00
HUVILISED ON VÄGA OODATUD!
Etendus toimub muusika- ja teatriakadeemia kontserdi- ja teatrimaja black boxis (sissepääs Sakala tänavalt). Kestvuslavastuse vaatamiseks saab lunastada päevapileti või etenduse passi, millega võib etendust külastada korduvalt kogu 99 tunni vältel. Täpsem info (sh piletid): https://saal.ee/et/performance/6577
“KUHU MINEK” on EMTA, Kanuti Gildi SAALi ja Elekton.live koostööprojekt.
Link lõpetajate kontsertaktuse fotodega on saadetud akadeemia
siselistidesse. Pildipoest saab fotosid tellida. Fotode autor on Eiko Lainjärv.
Täiendav info:
Ebe Pilt
ebe.pilt@eamt.ee
+ 372 6675 745
18. juulil 2020 anti Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli bakalaureuseõppe diplomid kätte lavakooli XXIX lennu lõpetajatele.
XXIX lend õppis lavakunstikoolis alates 2016. aasta sügisest.
Kursuse juhendajad olid Anu Lamp ja Elmo Nüganen.
Näitleja õppesuunal lõpetasid:
Jan Erik Ehrenberg
Ekke Märten Hekles
Simo Andre Kadastu
Martin Kork
Lena Barbara Luhse
Maris Lüüs
Märten Metsaviir
Maarja Johanna Mägi
Kaarel Pogga
Oskar Punga
Kristiin Räägel
Ken Rüütel
Oskar Seeman
Lavastaja õppesuunal lõpetasid:
Andreas Aadel
Markus Helmut Ilves
Mihkel Kohava
Elise Metsanurk
17. juulil 2020 toimus Kaarli kirikus Eesti lipu pidulik sisseõnnistamise tseremoonia. Eesti lipu seltsi poolt muusika- ja teatriakadeemiale kingitud sinimustvalge pühitses sisse Kaarli koguduse õpetaja Jaak Aus.
Eesti lipu selts kinkis vabariigi juubeliaasta puhul rahvuslipu haridusasutustele, sh väliseesti koolidele ja seltsidele. See oli seltsipoolne austusavaldus meie riigi hariduselule. Rahvuskultuuri hoidmise ja traditsioonide väärtustamise eest andis 2019. aasta lõpul Eesti lipu seltsi esimees Jüri Trei seltsi nimel rahvuslipu üle muusika- ja teatriakadeemia rektorile Ivari Iljale.
Lipu etiketi kohaselt tuleb rahvuslipp enne selle väljatoomist õnnistada. Värskelt sisse pühitsetud sinimustvalge ehib juba 18. juulil 2020 muusika- ja teatriakadeemia lõpetajate piduliku kontsertaktuse lava.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia korraline vastuvõtt bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppesse lõppes 6. juulil 2020. Avaldusi esitati kokku 708.
Bakalaureuseõppesse laekus kokku 477 avaldust, millest 283 esitati lavakunsti näitleja suunale ning 84 esitati ingliskeelsele muusika interpretatsiooni õppekavale. Vastu võeti 110 üliõpilaskandidaati, neist eestikeelsetele õppekavadele 84 ja ingliskeelsetele õppekavadele 26 üliõpilaskandidaati.
Magistriõppesse laekus kokku 199 avaldust, neist ingliskeelsetele õppekavadele 143 avaldust. Vastu võeti kokku 87 üliõpilaskandidaati, neist eestikeelsetele õppekavadele 43 ja ingliskeelsetele õppekavadele 44 üliõpilaskandidaati.
Doktoriõppesse laekus avaldusi 32, millest 15 esitasid välismaalased. Vastu võeti 5 doktoranti, kellest 4 on välismaalased (lisaks võeti vastu 3 eksterni).
Kokku esitati immatrikuleerimiseks 205 uut üliõpilaskandidaati.
Populaarseimad erialad sisseastujate seas olid bakalaureuseõppe eestikeelsetele õppekavadele lavakunst, muusikapedagoogika ja džässmuusika. Magistriõppes laul, helilooming ja muusikatehnoloogia ning interpretatsioonipedagoogika.
Populaarseimad erialad ingliskeelsetele õppekavadele olid bakalaureuseõppes helilooming ja muusikatehnoloogia, jazzmuusika, laul ning magistriõppes kultuurikorraldus, helilooming ja muusikatehnoloogia, laul ja keelpillid.
Väga suur oli ingliskeelsetele õppekavadele kandideerijate osakaal. Vastu võetud välisüliõpilaste päritolumaad on Hiina, Lõuna-Korea, Mehhiko, USA, Venemaa, Soome, Rootsi, Hispaania, Portugal, Itaalia, Läti, Leedu, Iirimaa, Poola, Türgi, Ungari, Prantsusmaa, Šveits, Saksamaa, Suurbritannia, Horvaatia, Gruusia, Aserbaidžaan.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia korraldab täiendava vastuvõtu 2020.‒2021. õppeaastaks järgmistel erialadel:
- klahvpillid (bakalaureuseõpe, magistriõpe)
- keelpillid (bakalaureuseõpe, magistriõpe)
- puhk- ja löökpillid (bakalaureuseõpe, magistriõpe)
- kooridirigeerimine (bakalaureuseõpe, magistriõpe)
- puhkpilliorkestri dirigeerimine (magistriõpe)
- varajane muusika (magistriõpe)
- jazzmuusika (magistriõpe)
- pärimusmuusika (bakalaureuseõpe)
- interpretatsioonipedagoogika (bakalaureuseõpe, magistriõpe)
- muusikapedagoogika (bakalaureuseõpe sessioonõppe vormis)
- muusikateadus ja muusikakorraldus (bakalaureuseõpe)
- muusikateadus (magistriõpe, doktoriõpe)
Avaldusi saab esitada alates 1. augustist kuni 24. augustini 2020 keskkonnas SAIS. Sisseastumiseksamid toimuvad 25.‒26. augustil. Täiendav info: vastuvott@eamt.ee.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lõpetajate kontsertaktus toimub laupäeval, 18. juulil 2020 algusega kell 16.00 uue kontserdi- ja teatrimaja suures saalis. Sellega tähistame ühtlasi ka akadeemia juubeliaasta lõppu.
Lõpetajate arvu koroonakriis muusika- ja teatriakadeemias oluliselt mõjutada ei suutnud, see vastab viimaste aastate keskmisele tasemele. Aktusel antakse üle 86 bakalaureuse-, 85 magistri- ja 4 doktoridiplomit, nende hulgas ka lavakunsti ja kultuurikorralduse erialade lõpetajatele.
Kevadises kriisis muutunud maailm vormib seekordse kontserdi formaadilt küll kammerlikuks (aktus toimub sel aastal ilma sümfooniaorkestrita), kuid see ei vähenda kontserdi pidulikku tähendust – esinevad 2020. aasta lõpetajad.
Praktiline info:
- Üritusel peame arvestama erireeglitega – lähtume valitsuse juhendist, mis sätestab, et alates 15.07.2020 toimuvatel avalikel üritustel kehtib kohustus tagada inimeste hajutamine ja siseruumides 50% täituvuse nõue (vt täpsemalt: https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/news-related-files/juhend_avalikud_uritused_10.07.2020.pdf).
- Kontsertaktusele sissepääs on kutsetega. Kutsutud on lõpetajad ning akadeemia õppejõud ja töötajad (sel korral ei ole meil võimalik kontsertaktusele paluda laiemat publikut). Registreerunud osalejatele saadetakse määratud istekohaga kutse e-posti teel.
- Kontserdi kava ja veebiülekande link on leitavad siit: https://emtasaalid.ee/uritused/emta-2020-aasta-lopetajate-kontsert-aktus/. Infot otseülekande kohta jagame ka Facebookis.
- Lõpetajaid on võimalik õnnitleda ning pilti teha pärast kontsert-aktust õues.
- Vt FB-sündmust: https://www.facebook.com/events/714138269419628/
In memoriam
IVIKA SILLAR
31. V 1934 – 6. VII 2020
Lavakunstikool ja eesti teatrihõim on leinas.
Lahkunud on Ivika Sillar – Toompea teatrikooli Hea Hoidja, terase pilgu ja kujundlik-täpse sõnaga teatrist kirjutaja.
Tallinnas Eesti Vabariigi ohvitseri ja kooliõpetaja perre sündinu lapsepõli ja suur osa hilisemastki elust möödus kaunis aiaga kodumajas Vaiksel tänaval. Samas varjutasid varaseid eluaastaid sõda, väikevenna surm ning isa arreteerimine, kelle hukk Norilski vangilaagris selgus aegu hiljem. Mälupilte sõjast lõikub siin-seal isegi teatrikirjutistesse.
1958. aastal lõpetas Ivika Sillar – teatrirahvale lihtsalt Ivika – teatriteaduse erialal Moskva Lunatšarski-nimelise Riikliku Teatrikunsti Instituudi (GITIS). Aastail 1958–1965 töötas Ivika Eesti Televisiooni kirjandus- ja kunstisaadete toimetajana. Voldemar Panso kutsel sai temast 1965. aastal toonase Konservatooriumi lavakunstikateedri (praeguse EMTA lavakunstikooli) juhataja abi. Ta pilgu all on kooli astunud ja siin hariduse omandanud kokku 28 lendu, alustades III lennust ja lõpetades praegu poolel kooliteel oleva XXX lennuga. Ka XXXI lennu vastuvõtul oli Ivikal – enesele vähimatki hinnaalandust lubamata – veel jaksu osaleda.
Teatrialaseid kirjutisi (portreeartikleid, retsensioone, probleemartikleid jm) hakkas Ivika Sillar avaldama alates 1957. aastast, kuid pidevam teatrist kirjutaja tegevus sai õige hoo ja hingamise alates 1990ndate keskpaigast ning kestis katkematus omarütmis (pigem kvaliteet kui kvantiteet!) elu lõpuni. Väites end olevat lavastajateatri usku, kusjuures lavastamine on ta meelest väljavalitute pärusmaa, keskendus Ivika silmatorkavalt sageli näitlejaloomingule. Teatrikriitik peaks tema sõnul olema teatri „poolt”: muretsev, õiglane ja aus. Ta on koostanud oma abikaasa Valdeko Tobro kriitikakogumiku „Teater ja film” (1983) ja legendaarse lavakõneõppejõu Karl Adra mälestuskogumiku „Kaarup, nimi eesti kultuuris” (2003). Ivika enda teatrikirjutiste napi, kuid tähendusmahuka pealkirjaga kogumiku „Ma käisin teatris” käsikiri sai kokku pandud temaga koos, kaante vahele jõuab see nüüd nooremate kolleegide hoolel.
Ivika eetilised ja esteetilised põhimõtted olid vääramatult paigas, ta sõnastas need ikka otse ja keerutamata, mõnikord isegi naksavalt või teatud emotsionaalse paisutusega. Aga ta oskas ka ühe lausega pakkuda hingepidet ja eneseusku. Hinnates pühendumist ja vastupidamise vaprust, väärikust ja enesekriitilist meelt, esindas Ivika kõike seda omaenda isikus. Talle oli oluline teatritegijate vastutus nii oma rahva vaimse ja kõlbelise tervise eest kui ka eesti keele hoidmisel. Tema silmanurgas vilksas vahel kuradikesi ning ta loomusesse oli kodeeritud nii mõnigi vimka. Lilledel ja loomadel oli püsiv koht ta südames. Nagu ka vene ja inglise kultuuril.
Kollane kastekann lavakooli aknalaual ja väikeste marmorelevantide seitsmik kusagil koolimaja varjusopis jäävad teda mäletama ja igatsema. Nii nagu ka meie kõik – austades ja armastades.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool
Eesti Teatriliit
Hüvastijätt 14. juulil kell 11.00 Tallinnas Jaani kirikus, muldasängitamine Metsakalmistul. Jaani kiriku juurest väljub buss Metsakalmistule. Hiljem on lavakunstikoolis kaetud peielaud.