Latest Posts

Näitleja, lavastaja, teatripedagoog ja EMTA lavakunstikooli vanemlektor Anne Türnpu pälvis Valgetähe V klassi teenetemärgi.

Õppejõuna alustas Anne Türnpu lavakoolis 1998. aastal hääletehnika õpetamisega, samuti on ta õpetanud lavakõne ja näitlejatööd. Ta oli 2014–2018 koos Mart Kolditsaga XVIII lennu kursuse juhendaja, samuti on ta 2024. aastal alustanud XXXIII lennu juhtiv õppejõud. Akadeemias on ta näitlejatöö tunde andnud ka lauluüliõpilastele.

Anne Türnpu on teinud lavastusi nii üliõpilaste kui näitlejatega, lavastanud ka kontserte, osalenud rahvusvahelistel teatrifestivalidel. Viimastel aastatel on erilise hoo sisse saanud tema töö näitlejana, ta on osalenud nii lavastustes, filmides kui ka seriaalides.

Teatri valdkonnas on Türnpu parim Eesti folkloori asjatundja.

Palju õnne!

Foto: Sander Ilvest

President Alar Karis tunnustab tänavu vabariigi aastapäeval riikliku teenetemärgiga 157 inimest, kelle hulgas pälvib Valgetähe II klassi teenetemärgi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia emeriitprofessor Olav Ehala, Valgetähe IV klassi teenetemärgi kooridirigeerimise lektor Triin Koch ning Valgetähe V klassi teenetemärgi hääletehnika vanemlektor Anne Türnpu. Valgetähe V klassi teenetemärgi saab ka kirikuelu edendaja Marge Paas, kes õpetab akadeemias külalisõppejõuna filosoofiat.

Eesti Vabariik tänab iseseisvuspäeva eel oma teenetemärkidega inimesi, kelle pühendumus kutsetööle või kogukondlikule tegevusele on oluline osa Eesti tugevuse ja hakkamasaamise loos.

„Riigi teenetemärgid meie inimestele ja meie toetajatele välisriikides on kinnitus nendest väärtustest, millele Eesti toetub ja mida oluliseks peab. Avatus ja demokraatia, tarkus ja hoolivus, sihikindlus ja ettevõtlikkus, visadus ja isegi vaprus – need on põhimõtted, mis ühendavad teenetemärkide saajaid,” kirjutas president Alar Karis riigi teenetemärkide andmise otsuse eessõnas.

Vabariigi President annab riiklikud teenetemärgid üle 22. veebruaril Tallinna Muusika- ja Balletikoolis (MUBA) ning seda näeb Eesti Rahvusringhäälingu tele-eetris 24. veebruaril.

Info riiklike teenetemärkide saajate kohta leiab siit.

Õnnitleme!

Meie seast lahkus näitleja, laulja ja teatripedagoog, Eesti Teatriliidu ja Näitlejate liidu liige Kärt Tomingas (5. IV 1967–31. I 2025).

Kärt Tomingas lõpetas 1985 Keila I keskkooli ja 1990 Tallinna Konservatooriumi lavakunstikateedri XIV lennu näitlejana. Kindlasti mäletab nii mõnigi teatrisõber teda juba Mati Undi tehtud diplomilavastusest – Lulu „Sünnipäevapeos” (1990).

Aastatel 1990–1992 töötas ta näitlejana Vanemuises, hiljem vabakutselisena. Ta on mänginud nii Eesti kui Soome teatrites, filmides, seriaalides ja telelavastustes.

Eesti lavadelt teame teda Elizana „Minu veetlevast leedist” (Vanemuine), samuti Irmana „Irmast” (1999, Estonia ja Endla ühistöö) või missis Johnstone’na „Verevendadest” (2001, Vanemuine). Ta tegi kaasa Nukuteatri muusikalis „Risk” (2001) ja mängis ka Polygon teatris (Naine lavastuses „Maja”, 2012). Soomes mängis ta suure menuga nimiosa Gama Kinkase lavastuses „Daam koerakesega” (1995 Helsingi Väike teater) ja „Heliseva muusika” Mariat (1998 Helsingi Linnateater).

Paljudele on hinge jäänud armunud Lily filmist „Need vanad armastuskirjad” (1992). Kärt Tomingas osales ka filmides „Surmatants” (1991, Marta), „Nullpunkt” (2014, õpetaja Pille), tudengifilmides „Mina ja Sherlock” (2018, Miina ema), „See räägib pulmast” (2020, Doris) ja telesarjades „Klass: elu pärast” (2010, Andersi ema Katariina), „Alpimaja (2012, üks peaosi, Evelin Erikson), „Nullpunkt” (2014, rootsi keele õpetaja) jm. Üheks tema viimaseks näitlejatööks jäi kunstiõppejõud Aurora roll Eesti-Soome ühistööna valminud eksperimentaalses noorte lühisarjas “Kalamaja blues” (2023–2024). Noorem põlvkond tunneb teda Muumifilmide kõikide tegelaste dubleerijana (1990–1992). Eesti Pimedate Raamatukogus on arvukalt tema sisseloetud audioteoseid.

1999. aastal omistati talle Eesti Näitlejate Liidu auraha.

Kärt Tomingas oli armastatud ja isikupärane muusik, kes ütles, et laulud antakse talle. Ta alustas esinemist 1980ndate aastate keskel ansambiga Park. Ta on esinenud kontsertlavastustega („Keegi”, 1988; „Räägi minuga”, 1992; „Vahemaandumine”, 2002; „Sinine kivi”, 2003, kõik Sinine Teater) ja avaldanud autorikassette ja -plaate („Ballaadid+”, „Sinine kivi”, „Korallid”, „Tähistus”, „Traadist ingel”). Oma 55. sünnipäeva tähistas ta Tallinnas ja Tartus antud kontsertidega „Traadist ingel“, mille kogu tulu annetas ta Ukraina abistamiseks. Kirjutanud raamatu „Sinisilmselt. Lood ja laulud” (2009, ka CD).

Näitlejatöö õppejõuna on Kärt Tomingas töötanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolis ja ooperistuudios, samuti Balti Filmi-ja Meediakoolis ja Polygon teatrikoolis. Kuna lavakoolis õpetas ta peamiselt vahetusüliõpilasi, siis on tal õpilasi kogu maailmas. Aga oma Õpetajaks peab teda tänulikult nii mõnigi, kellega ta ei kohtunud klassiruumis, vaid elus – mere ääres, metsas, söögilaua taga või tänavanurgal, sest ta oli suure südamega, särav ja elujulge inimene, kes inspireeris ja puudutas paljusid. Kärt oli armastust, helgust ja valgust täis.

Inimene lahkub, aga tema looming jääb. Kärdi lood ja laulud jäävad.

Punakorallid viravad Emajõe põhjast ega kao kuhugi.

Kärt Tominga ärasaatmine toimub reedel, 7. veebruaril kell 14.00 Kaarli kirikus. Lahkunuga saab hüvasti jätta alates 13.30. Pärgi ja suuri kimpe palutakse mitte tuua. Soovi korral saab kirikus teha annetuse Kärdi-nimelise orelivile heaks.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool

Eesti Näitlejate Liit

Eesti Teatriliit

Eesti Teatri-ja Muusikamuuseum

Foto: Annika Haas

Alates 1. jaanuarist on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemial uus nõukogu, kuhu kuuluvad Vabariigi Valitsuse otsusel Helin Kapten, Arete Kerge, Rein Oja, Anu Tali, Erkki-Sven Tüür, Lenno Uusküla ja Allan Vurma. Nõukogu liikmed on nimetatud ametisse viieks aastaks.

Täna, 31. jaanuaril kogunes nõukogu esimest korda. Kohtumisel valis nõukogu oma esimeheks Rein Oja, kes oli ka eelmise nõukogu esimees.

Täname eelmise nõukogu liikmeid ja soovime palju edu uuele nõukogule!

Eesti raamatu aasta avamispäeval 30. jaanuaril avati Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) raamatukogus näitus “Valik vanimaid eestikeelseid trükiseid EMTA raamatukogus”.

Näitusel on välja pandud 25 teavikut raamatukogu arhiivist. Meie vanim eesti keelt sisaldav trükis pärineb 1845. aastast, see on eesti keele grammatika ja kirjaviisi uuendaja Eduard Ahrensi “Johann Hornung, der Schöpfer unserer Ehstnischen Kirchensprache” (“Johann Hornung, meie eesti kirikukeele looja”). Vanimad eestikeelsed noodid näitusel on aastast 1862: Emil Hörschelmanni “Mönned armsad laulud wagga süddame römustamisseks ühhe ehk kolme heälega laulda” ja Johann Voldemar Jannseni koostatud “Eesti lauliko wisi-ramat: 120 uut laulo-wisi “.

Lisaks saab näitusel vaadata Mozarti Reekviemi eestikeelset versiooni (välja antud 1870 “Peeterburgi linnas”), Helme kihelkonnakoolmeistri Andreas Erlemanni 1864. aastast pärinevat muusikaõpikut, Karl August Hermanni “Laulu ja mängu lehte”, eesti esimeseks soololaulu klassikaks ja ühtlasi enim esitatud soololauluks peetud Artur Kapi “Metsateel” 1904. aasta esmatrükki jpm.

Suur osa raamatukogu arhiivis olevaid muusika- ja teatrialaseid rariteetseid materjale on akadeemia raamatukogule  saabunud annetuste teel. Käesoleva väljapaneku noodid ja raamatud pärinevad muuhulgas Arne Miku, Enn Oja, Harri Ilja, Leo Normeti ja Monika Topmani kogust.

Näitus jääb avatuks aprilli lõpuni. Olete oodatud vaatama!

Rohkem infot raamatuaasta kohta: https://raamatuaasta.ee/et

20. jaanuarist kuni 31. jaanuarini annab EMTA lavakunstikooli 32. lennu üliõpilastele meistrikursuse Ameerika Ühendriikide näitlejatehnika õppejõud Anthony Montes.

Anthony Montes on auhinnatud näitleja, lavastaja, stsenarist ja produtsent, kellel on kolmekümneaastane õpetajakogemus. Montes on õppinud nii Sanford Meisneri kui ka Lee Strasbergi näitlejatehikaid ja loonud Montese meetodi, mis sisaldab Meisneri, Strasbergi, Adleri ja Tšehhovi näitlejatehnikate elemente.

Montese õpetamisviisilt ainulaadne, sest ta keskendub igale õpilasele individuaalselt, tunnustades tema potentsiaali ja märgates tema vajadusi. Ta tutvustab erinevaid meetodeid, et aidata igal näitlejal leida oma tee ja see, mis talle sobib.

1. veebruaril kell 13 vestlevad Anthony Montesega näitlejatöö õppejõud Mart Koldits ja Tiina Tauraite, vestlust saab jälgida EMTA YouTube’i kanali vahendusel.

Anthony Montese visiit sai teoks tänu Balti-Ameerika Vabaduse Fondi (BAFF) rahastusele.

Pärast mitu kuud kestnud sisseastumiskatseid üle terve maailma asub EMTA kaasaegsete etenduskunstide  rahvusvahelise magistriõppekava kolmandal lennul õppima 16 tudengit 13st riigist:

• Ana Trif (Rumeenia)
• Anette Pärn (Eesti)
• Avery Gerhardt (USA)
• Charis Taplin (Ühendkuningriik)
• Clarisse Degeneffe (Belgia)
• Daniel Ortiz Amézquita (Colombia)
• Dita Lūriņa (Läti)
• Edward Skaines (Austraalia)
• Elar Vahter (Eesti)
• Jeson Joy (India)
• Juuli Hyttinen (Soome)
• Leah Gayer (Saksamaa/Ühendkuningriik)
• Maarja Tosin (Eesti)
• Maria Papachristodoulou (Kreeka)
• Oskar Moore (Läti)
• Zhenyan Ding (Hiina)

Kaasaegsete etenduskunstide õppekava (CPPM) kasvas välja arusaamast, et kõige jõudsam kunstiline areng järgneb kohtumistele inspireerivate loovisikutega. Õppekaval õppijad saavad osa kõige põnevamatest loomingulistest praktikatest ja protsessidest, mis parasjagu etenduskunstide valdkonda ümber defineerivad. Järgneval kahel aastal on CPPM õppekaval õpetamas järgmised kunstnikud üle terve maailma:

• Marina Abramović (Serbia)
• Anne Bogart (Ameerika Ühendriigid)
• Wim Vandekeybus | Ultima Vez (Belgia)
• Maria Kolegova | Ultima Vez (Belgia)
• Maxin Doyle | Punchdrunk (Ühendkuningriik)
• Guillermo Gomez-Peña | La Pocha Nostra (Ameerika Ühendriigid)
• Balitronica Gomez | La Pocha Nostra (Ameerika Ühendriigid)
• Grzegorz Bral | Song of the Goat (Poola)
• Ivo Dimchev (Bulgaaria)
• Hannes Langolf | DV8 Physical Theatre (Saksamaa)
• Eddie Martinez | Tanztheater Wuppertal Pina Bausch (Saksamaa)
• Akram Khan Company (Ühendkuningriik)
• Young Boy Dancing Group (rahvusvaheline)
• Marco Donnarumma (Itaalia)
• Julian Boal | Escola de Teatro Popular (Brasiilia)
• Guillaume Pige | Theatre Re (Ühendkuningriik)
• Ivana Jozic | Troubleyn (Belgia)
• Stacy Makishi (Hawaii)
• Ephia Djalma (Prantsusmaa)
• Gey Pin Ang (Singapur)
• Henry McGrath (Ühendkuningriik)
• Peader Kirk (Ühendkuningriik)
• Mart Kangro (Eesti)
• Physical Lab (Ühendkuningriik)
• Gecko (Ühendkuningriik)
• Mirko Rajas (Eesti)
• Taavi Tõnisson (Eesti)

Soovime neile kõigile edu! Publikut ootame osa saama CPPMi avatud tundidest, loengutest, Expromt õhtutest ja teistest loomingulistest projektidest, mis selle kahe aasta jooksul sünnivad. Ülevaate meie kevadhooaja tegemistest leiab siit. 

22.–24. jaanuarini toimus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia töötajate traditsiooniks saanud koolitus- ja arutelunädal „Arenev akadeemia“.

Avasõnad ütles Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor Ivari Ilja. Ettekannetega esinesid akadeemik Jaak Aaviksoo, kliiniline audioloog Sandra Vill, Tartu Ülikooli projektijuht Eveli Kuuse, Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri juhataja Heli Mattisen, aasta koolitaja 2024 tiitliga pärjatud Jaanus Kangur, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateaduse lektor Anu Veenre, õppeosakonna juhataja Piret Lehiste, professor Lembit Orgse, õppe- ja teadusprorektor Margus Pärtlas ning lektor Maksim Štšura. Lisaks ettekannetele toimusid praktilised töötoad ning õpetamist ja teadustööd toetavad koolitused.

22. jaanuaril andis kultuuriminister Heidy Purga EMTA suure saali laval pidulikult üle Lemba ja Wiiralti nimelised loomestipendiumid. 2024. aasta Artur Lemba stipendiaadid on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilased Merilyn Jaeski, Greta-Liisa Aro ja Mariam Mikeltadze.  Rohkem infot siit.

Galeriis on valik fotosid „Areneva akadeemia“ avaettekandest (22.01). Autor: Vahur Lõhmus

Kultuuriminister Heidy Purga andis kolmapäeval, 22. jaanuaril Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdi- ja teatrimajas toimunud tseremoonial üle Artur Lemba nimelise stipendiumi kolmele muusikaüliõpilasele ning Eduard Wiiralti nimelise stipendiumi seitsmele kunstiüliõpilasele.

„Eduard Wiiralt ja Artur Lemba olid oma ajastu suunanäitajad, kelle looming elab edasi nii kodustes kunsti- ja kontserdisaalides kui ka laias maailmas. Nende kahe mehe nimel – ja nende loomingu toel – välja antavad stipendiumid on tõestuseks, et loovus, pühendumine ja kirg ei aegu. Aga iga traditsioon vajab uusi kandjaid – teie põlvkond on see, kes toob uued värvid, helid ja vormid Eesti kultuuri,” ütles kultuurminister Heidy Purga.   

2024. aasta Artur Lemba stipendiaadid on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilased Merilyn Jaeski, Greta-Liisa Aro ja Mariam Mikeltadze. 2024. aasta Eduard Wiiralti stipendiaadid on Lisette Sivard, Paul Rannik, Nele Kurvits, Kati Saarits, Elias Kuulmann, Liisamari Viik ja Loora Kaubi.  

Eduard Wiiralti stipendiume makstakse alates 2004. aastast Wiiralti loomingu kasutamisest laekunud autoritasudest ja sellega toetatakse üliõpilaste õppe- ja loometegevust ning enesetäiendamist. Stipendiumi suurus on 3000 eurot. Eesti Kunstimuuseum lisab stipendiumile muuseumi kuldkaardi. Kaart on nimeline ning annab selle omanikule eluaegse tasuta külastusõiguse kõigis Eesti Kunstimuuseumi muuseumides.  

Artur Lemba loomingulist stipendiumi antakse heliloomingu, klaveri ja muusikateaduse üliõpilastele. Stipendiumit makstakse Artur Lemba teoste kasutamise eest kogutud autoritasudest alates 2018. aastast. Stipendiumi suurus on 2000 eurot ning sellega kaasneb ka võimalus külastada Eesti Kontserdi hooajaprogrammi kontserte.  

Fotol on kultuuriminister Heidy Purga, Kumu Kunstimuuseumi juhi Kadi Polli, Lemba stipendiaadid Merilyn Jaeski, Greta-Liisa Aro ja Mariam Mikeltadze ning Wiiralti stipendiaadid Paul Rannik, Kati Saarits ja Liisamari Viik.   

Allikas: Kultuuriministeerium

Meediakajastusi:
Wiiralti ja Lemba stipendiumi said kümme üliõpilast (ERR, 22.01.2025)

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) avab kõigile huvilistele uksed reedel, 28. veebruaril kell 10.30–15.00.

Päeva jooksul saab osaleda erialasid ja õppimisvõimalusi tutvustavates infotundides, avastada akadeemia õppehoonet ning kontserdi- ja teatrimaja, uudistada heli- ja videoinstallatsioone ning nautida noorte interpreetide lühikest kontserti.

Lisaks on avatud messiala, kus on võimalus tutvust teha Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia erialade ning akadeemia tegevustega lähemalt.

Päeva juhib doktorant, pianist Sten Heinoja.

PROGRAMM

Infotunnid ja erialade tutvustused toimuvad õppehoone fuajees (v.a kultuurikorralduse magistriõppe infotund). Lisaks infotundidele on kogu ürituse vältel avatud messiala, kus saab lähemalt uurida nii õppimisvõimaluste kui ka sisseastumistingimuste kohta lähemalt ja kuulda ka üliõpilaste endi muljeid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias õppimisest.

Samuti on kõik huvilised oodatud kontserdile, kus esinevad üliõpilased Annabel Soode (sopran), Paula-Riin Selis (tšello) ja EMTA noorteakadeemia liige Madis Sikk (klaver), ning  installatsiooniruumi “Kontrast ja kompromiss”, mis pakub värvikat ülevaadet EMTA audiovisuaalse loomingu õppesuuna üliõpilaste töödest.

10.30 Rektor Ivari Ilja tervitus

10.40 Muusika interpretatsiooni osakonna erialade tutvustus
Muusika interpretatsiooni osakonnas on võimalik õppida kõiki tähtsamaid klassikalise- ja nüüdismuusika instrumente: klahvpille (klaver, orel, klavessiin, akordion), keelpille (viiul, vioola, tšello, kontrabass, harf, klassikaline kitarr, kannel), puhkpille (flööt, oboe, klarnet, fagott, saksofon, metsasarv, trompet, tromboon, tuuba), löökpille, samuti klassikalist laulu ja kooridirigeerimist. Magistriõppes lisanduvad erialade valikusse orkestri- ja puhkpilliorkestri dirigeerimine, kammeransambel ja saateklass.
Osakonna juhataja Mihkel Poll annab lühiülevaate õppimisvõimalustest ja vastab huviliste küsimustele.

11.00 Muusikapedagoogika eriala infotund
Muusikapedagoogika õppekava juht Kristi Kiilu tutvustab infotunnis muusikapedagoogika õppekava lähemalt. Ühtlasi kuulame ka üliõpilaste endi vahetuid kogemusi ja muljeid õpingutest. Esinevad muusikapedagoogika rütmimuusika suuna üliõpilased Berit Hallik ja Vladimir Todurov.

11.30 Muusikakultuuri ja muusikateaduse eriala infotund
Infotunnis jagavad muusikakultuuri üliõpilased lähemalt infot nii bakalaureuseõppe muusikakultuuri kui ka magistriõppe muusikateaduse erialade kohta. Varasema muusikahariduse kõrval on õpingute eeldusena tähtis eelkõige sügav huvi ja soov muusikat mõista. Omandatud teadmised avavad uksi erinevates töövaldkondades, kus on vajalik muusika ja muusikakultuuri põhjalik tundmine – näiteks muusikakorralduses, -uuringutes ja -meedias.

12.00 Heliloomingu ja muusikatehnoloogia eriala infotund
Infotunnis tutvustab audiovisuaalse loomingu õppejuht, vanemlektor Einike Leppik heliloomingu ja muusikatehnoloogia õppekava erinevaid õppesuundasid ja tulevikuperspektiive ning selgitab põhjalikumalt, millistes valdkondades erialaste teadmistega tegutseda saab.

12.30 Pärimusmuusika eriala infotund
Pärimusmuusika õppejuht, lektor Karoliina Kreintaal tutvustab pärimusmuusika eriala õppekava, valikaineid ning siinseid õppejõude. Räägime tulevikuperspektiividest pärimusmuusiku, õpetaja ja miks mitte ka valdkonna sündmuste korraldajana.

12.30 Kultuurikorralduse magistriõppe infotund (A-202)
Kultuurikorralduse õppejuht Kai Kiiv annab ülevaate õppekavast, vastuvõtutingimustest ja stipendiumivõimalustest. Kultuurikorraldus on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Estonian Business School’i ingliskeelne ühine magistriõppekava, mis annab teadmised ja oskused kultuurivaldkonnas professionaalina tegutsemiseks.

13.00 Kontsert (kammersaal)

Madis Sikk (klaver)
Annabel Soode (sopran)
Paula-Riin Selis (tšello)

Kavas Tõnu Kõrvits, Fryderyk Chopin jt.

Madis Sikk astus 2022. aasta sügisel EMTA noorteakadeemiasse ning on täiendanud end erinevatel rahvusvahelistel meistrikursustel. Hetkel õpib ta Tallinna Muusika- ja Balletikooli (MUBA) 12. klassis. Sikk on pälvinud mitmeid auhinnalisi kohti konkurssidel ning 2024. aastal toimunud X Eesti pianistide konkursil pälvis ta Eesti Klaveriõpetajate Ühingu tulevikulootuse, Vanemuise Sümfooniaorkestri, Pärnu Linnaorkestri ja Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri eripreemiad.

Annabel Soode õpib EMTA bakalaureuseõppes klassikalise laulu erialal. Ta on üles astunud teater Variuse ja Kinoteatri lavastustes ning esitanud Benjamin Britteni teost “Les Illuminations” koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga (ERSO) Kaspar Männi juhatamisel. Ta on võitnud mitmeid konkursse ja pälvinud Tallinna talendi tiitli (2021, 2023). 2023. aastal esines ta Rahvusooper Estonia Vana Tallinna galakontserdil (dirigent Arvo Volmer). Möödunud ja käesoleval õppeaastal pälvis Annabel Soode Elfrida ja Erich Rämmeldi mälestusfondi toetusraha, mis on mõeldud noortele ooperilauljatele, kes õpivad Eesti Muusika-ja Teatriakadeemias.

Paula-Riin Selis õpib bakalaureuseõppes tšello erialal ja on aktiivne nii solisti kui ka kammermuusikuna. Ta on teinud koostööd erinevate ansamblite ja orkestritega, esitades nii klassikalist kui ka kaasaegset repertuaari. Ta on osalenud mitmetel meistrikursustel, rahvusvahelistel festivalidel ning saavutanud vabariiklikel noorte keelpillimängijate konkurssidel ja festivalidel mitmeid märkimisväärseid tulemusi.

13.30 EMTA lavakunsti osakonna  infotund
Lavakunsti osakonna juhataja Mart Koldits tutvustab bakalaureuseõppesse vastuvõttu 2026. aastal. Õppima saab asuda näitleja, lavastaja ja dramaturgi õppesuunale.

14.00 MAJATUURID (eelregistreerimisega)
Majatuurid toimuvad:
kell 14.00
kell 14.15

Registreeru majatuurile hiljemalt 25.02 siin.

AVATUD TUNNID

Avatud tunnid annavad suurepärase võimaluse vahetult osa saada akadeemia õppetööst. Eelregistreerimine ei ole vajalik.

11.45–12.15 Hääleimprovisatsiooni avatud tund (ooperistuudio, A-403)
Hääleimprovisatsioonis tegeletakse häikimise ehk häälega improviseerimisega. Häälemängud koosnevad häälikutest kui kõlavärvidest, “silpide keelest”, impulsist ja karakterist, meloodiast ja rütmist, vormist, häälest, kehast ja ruumist. Iga üliõpilane saab olla juhi rollis ning oma loomingulisi ideid improkoori peal realiseerida.

Installatsiooniruum pakub värvikat ülevaadet audiovisuaalse loomingu õppesuuna üliõpilaste töödest. Vaatamiseks ja kuulamiseks on valitud viimastel aastatel loodud teoste paremik.

Erivajadusega külastajale

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppehoone välisukseni viib kaldtee, mis jätkub fuajees.

EMTA black box’i, kammersaali ja orelisaali pääseb liftiga.

EMTA kontserdi- ja teatrimaja juures (Tatari tn) on kaks parkimiskohta, mida saavad kasutada ka liikumispuudega inimesed. NB! Vajalik on parkimiskoha broneerimine vähemalt 1 tööpäev enne ürituse toimumist telefonil 5855 8459.

Loe erivajadustega üliõpilaste toetamisest lähemalt siit.

Grupibroneeringuteks palume ühendust võtta: margit.sellik@eamt.ee.