Latest Posts

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud, muusikateadlane Eerik Jõks kandideerib riiklikule teaduspreemiale tööga „Kursiivse kadentsi kasutusvõimaluste avastamine ja rakendamine eestikeelses proosatekstilises kirikulaulus“. 

Kursiivne kadents on võte proosatekstilises kirikulaulus, mis loob võimaluse arvestada paremini eesti keele eripäradega ja suunab lauljat keskenduma ennekõike tekstile. Jõksi avastus kursiivse kadentsi rakendamisest eestikeelses proosatekstilises kirikulaulus ja kõnekurvide meetodi kirjeldamine on uudsed nii Eesti muusikateaduses kui ka kirikulaulus ning on viinud reaalsete praktiliste lahendusteni, mida juba praegu kasutatakse.

Tema töö on loonud uue ja värske vaate eestikeelsete tekstide muusikalisel käsitlemisel. Nende avastuste tulemusena on käesoleva aasta lõpus ilmumas mahukas kirikulaulu kogumik „Eesti Laulupsalter“.

Teadustööde hindamiseks kogunes jaanuari lõpus erikomisjon. Arutluse tulemused esitab komisjon valitsusele, kes langetab lõpliku otsuse. Teaduspreemiate laureaadid kuulutatakse välja enne vabariigi aastapäeva.

Riiklike teaduspreemiate kandidaatidega saate tutvuda SIIN

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia iga-aastane tudengite äri- ja kultuuriprojektide konkurss ootab osalejaid. Konkursi eesmärk on arendada ja toetada üliõpilaste ettevõtlikkust ning parimad kolm ideed pälvivad rahalise stipendiumi. Projektide ideekavandi esitamise tähtaeg on 20. veebruar. 

Projekti esialgne ideekavand peab sisaldama:

• projekti (töö)pealkiri ja eesmärk;
• projekti lühikirjeldus, sihtrühm ja esialgne eelarve;
• oodatavad tulemused;
• projekti vastutav korraldaja (CV, kontaktandmed), meeskond ja eeldatavad partnerid;
• kontaktid (e-post, telefon, arveldusarve number).

Žürii, kuhu kuuluvad rektoraadi, kontserdi- ja etenduskeskuse ja kultuurikorralduse õppesuuna esindajad, valib esitatud ideekavanditest potentsiaalikamad välja ja nende ideede meeskonnad saavad võimaluse osaleda tasuta 3-kuulises loomeettevõtluse äriideede arendusprogrammis STARTERtallinn (alates 26. veebruarist 2020). Arendusprogrammi läbinud projekte hindab žürii taas mai lõpus ning annab välja kuni kolm stipendiumi.

Auhinnafond on 800 €.

Eelistatud on jätkusuutlikud, konkreetse väljundiga äriideed ja kultuuriprojektid. Konkursil võivad osaleda kõigi tasemete (bakalaureuse-, magistri- või doktortoriõppe) üliõpilased. Lubatud on meeskonnaliikmed ka teistest koolidest.

Konkursi komisjon valib võitjad vastavalt konkursi eeskirjas määratud kriteeriumidele. Stipendiumi saanud projektid tuleb ellu viia kuni ühe kalendriaasta jooksul pärast konkursi toimumist, neid tuleb tutvustada avalikult EMTA egiidi all ning täita muid teavitusnõudeid, mis on kirjas konkursi eeskirjas EMTA kodulehel.

Projektid tuleb esitada hiljemalt 20. veebruar 2020 kella 12.00ks elektroonilises vormis aadressile projektikonkurss@ema.edu.ee eesti või inglise keeles.

Lisainfo: Marko Lõhmus, marko@ema.edu.ee (kultuurikorraldus).

Programmi „Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel“ tegevusi toetatakse Euroopa Sotsiaalfondist.

TEE OMA IDEE TEOKS!

Eesti teaduspoliitika peab oma näo pöörama Eesti poole.
Avalik pöördumine Eesti teaduse ja Eesti-uuringute rahastamise asjus.

Lugupeetud Eesti Vabariigi President, Vabariigi Valitsus, Riigikogu, haridus- ja teadusminister, kultuuriminister, Teadus- ja Arendusnõukogu, Eesti Teaduste Akadeemia

Pöördume Teie poole murega Eesti teaduse valdkondliku järjepidevuse, Eesti-teemaliste alus- ja rakendusuuringute jätkumise, ja laiemalt ‒ Eesti Vabariigi põhiseaduse täitmise pärast.

Seoses Eesti teaduse üldise alarahastatuse ning rahastuspoliitika orienteeritusega rahvusvahelisele tippteadusele ja tehnoloogilisele innovatsioonile näeme muret tekitavaid arenguid, mis seavad ohtu Eesti teaduse laiapõhjalisuse ja valdkondliku mitmekesisuse, Eesti-alaste uuringute jätkuvuse, rakendusliku teadustöö eesti keele ja kultuuri järjepidevuse tagamiseks ning seeläbi Eesti riigi põhialused.

Oleme veendunud, et Eesti teadus, sealhulgas Eesti-uuringud on rahvusvaheliselt kõrgel tasemel ja seda taset tuleb hoida. Siiski tahame rõhutada, et 1) vähestele tippudele suunatud rahastusmudel ei taga teadusvaldkondade laiapõhjalisust ja järjepidevust; 2) kui teadusprojektide rahastamisel peetakse silmas eelkõige teadustöö rahvusvahelist mõjukust, toob see paratamatult kaasa Eesti-keskse uurimistöö vähenemise ja teadustöö eestikeelsete ja Eesti ühiskonna jaoks oluliste väljundite alaväärtustamise; 3) neid tendentse võimendab praegune baasrahastussüsteem, kus asutuse põhitegevuste rahastamine sõltub otseselt  asutuse projektirahade summast ning rahvusvahelise tunnustusega kõrgetasemeliste artiklite ja monograafiate arvust.

Eesti keelt, kultuuri, ajalugu, ühiskonda, loodust ei uuri ega dokumenteeri meie eest keegi teine ja Eesti riigil on põhiseaduslik kohustus tagada vahendid sellealaste uuringute jätkamiseks. Eesti Vabariigi teaduspoliitika peab rahvusvahelise tipptaseme saavutamise ja tehnoloogilise innovatsiooni kõrval seadma üheks oma põhieesmärgiks ka Eesti-uuringute süstemaatilise rahastamise. Eriti murelikuks teeb meid see, et noorte teadlaste lõimimine teadustöösse on pingelistes rahastusoludes üha keerulisem ning nende karjäärivalikute tee jääb üha kitsamaks. Eesti riik on maailmas ainus, kelle kohuseks on hoolitseda Eesti-uuringute valdkonna teadlaste järelkasvu eest.

Meie, allakirjutanud, peame Eesti Vabariigi jätkusuutlikkuse ning keele ja kultuuri säilitamiseks möödapääsmatuks, et
1) teaduse rahastamist suurendataks vähemalt 1%-ni SKT-st, tagades lisanduvate vahenditega muuhulgas Eesti-uuringute rahastamise;
2) loodaks meetmed Eesti-uuringute laiapõhjaliseks ja stabiilseks rahastamiseks, mis ühtlasi tagaks teadlaste järelkasvu kõikides Eesti-uuringute valdkondades (sealhulgas humanitaar- ja sotsiaalteadustes);
3) suurendataks, sealhulgas vastavaid meetmeid luues, eesti keele ja kultuuri järjepidevusele suunatud teadus- ja arendustegevuste rahastust, mis toetaks teadus- ja kultuurikogude avalikkusele vahendamist uurimuste ja muude väljundite kaudu;
4) vaadataks üle teaduse rahastamisskeem, sealhulgas asutustele baasraha arvestamise põhimõtted nii, et need toetaksid paremini teaduse stabiilsust ja jätkusuutlikkust, Eesti suunal tehtavat teadustööd ja eestikeelseid teadusväljundeid (monograafiad, teadusartiklid, akadeemilised allikapublikatsioonid ja sõnaraamatud).

Eesti Iseseisvusmanifest seab riigi eesmärgiks “olla vääriliseks liikmeks kultuurrahvaste peres”. Kultuurrahvaks olemine tähendab eestikeelse (kõrg)haritlaskonna ja teaduse olemasolu ning eesti keele ja kultuuri, Eesti ühiskonna ja elukeskkonna teaduslikku uurimist.

EESTI KIRJANDUSMUUSEUM
EESTI KEELE INSTITUUT
UNDERI JA TUGLASE KIRJANDUSKESKUS
EESTI KUNSTIAKADEEMIA
EESTI MUUSIKA- JA TEATRIAKADEEMIA
EESTI RAHVA MUUSEUM

Toetust saab avaldada SIIN.

Reedel, 31. jaanuaril tunnustas Eesti Kultuurkapital Eesti Muusika- ja Teatriakadeeemia kontserdi- ja teatrimaja suures saalis eelmise aasta silmapaistvamaid kultuuri- ja sporditegelasi aastapreemiatega.

Helikunsti valdkonna peapreemia pälvis akadeemia kompositsiooniprofessor Tõnu Kõrvits kui erakordselt rikkaliku ja mitmekülgse loominguaastaga helilooja, kelle (uudis)teosed, sh teos “Sina oled valgus ja hommik”, kõlasid paljudes kontserdisaalides nii Eestis kui ka mujal maailmas.

Kõigis kaheksas Kultuurkapitali valdkonnas (kirjandus, helikunst, kujutav ja rakenduskunst, arhitektuur, näitekunst, audiovisuaalne kunst, rahvakultuur, kehakultuur ja sport) kuulutati välja peapreemia ja elutööpreemia laureaadid, lisaks anti üle kujutava ja rakenduskunsti, rahvakultuuri ning audiovisuaalse sihtkapitali aastapreemiad, kokku 42 preemiat. Laureaatidega saate tutvuda SIIN.

Pühapäeval, 26. jaanuaril kuulutas Eesti Kooriühing Estonia Kontserdisaalis välja koori- ja puhkpillimuusika aastapreemiate saajad.

Teiste seas tunnustati Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia töötajaid, õppeosakonna spetsialisti Margit Võsa ja muusikateaduse lektorit Riho Esko Maimetsa.

Võsa pälvis aasta korraldaja tiitli. Tema olulisemad tegevused on seotud Eesti Naislaulu Seltsi ning naiskoor Carmina tegevuse juhtimisega. Muuhulgas oli ta duubel-CD „Ajaraamat. Juhatab Arvo Ratassepp” ja Carmina kolmanda CD koostaja, Arvo Ratassepa mälestuskontserdi kunstiline juht, naiskoorilaulude kogumiku „Kõik muutub lauluks“ üks koostajaid.

Maimets kuulutati aasta kooriheliloojaks. Kaks tema lugu kõlas 2019. a üldlaulupeol: „Mu arm“ meeskooride esituses ja „Rõõmulaul“ (seade Riho Pätsi seatud rahvalaulust) mudilaskooride esituses.

Kaheteistkümnele tiitlile kandideeris 81 nominenti, kelle hulgast tegi valiku Kooriühingu muusikanõukogu. Hinnati  kooride, orkestrite ja dirigentide muusikalisi saavutusi, kontserttegevust, salvestusi, osalust konkurssidel ning panust ümbritsevasse kultuuriruumi.

Lisainfo ja täieliku laureaatide nimistu leiate SIIT.
Allikas: Eesti Kooriühing, foto MuusikaElu 

SA Eesti Pillifond kuulutas välja konkursi muusikutele ajalooliste ja hinnaliste meistripillide kasutamiseks. Tähtajaliseks kasutamiseks antakse välja neli viiulit, altviiul ja kaks tšellot.   

„Meistripillil on sõltuvalt pilli meistrist ja valmimisajast ligikaudu sada korda kõrgem hind kui tavalisel keelpillil. Muusikud neid pille ise soetada ei jõua ning seega on ettevõtjate ja investorite toetus hindamatu väärtusega. Ajaloolisi keelpille on maailmas hinnanguliselt säilinud vaid 7000 ringis ning kümme neist kuuluvad tänu erainvestoritele ja Kultuurkapitalile Pillifondi kogusse“ rääkis SA Pillifondi juhatuse liige Marje Lohuaru.

Pilli taotlemiseks tuleb Pillifondile esitada hiljemalt 11. veebruariks viimase kahe aasta loominguliste saavutuste kirjeldus ja järgneva kahe aasta plaan, erialane CV ja kahe rahvusvaheliselt tunnustatud sama eriala spetsialisti soovitus. Täpsem info SIIN.

Vanima rendile antava pilli on valmistanud Itaalia pillimeister Giovanni Paolo Maggini umbes 1610. aasta paiku ning see on kuulunud Eesti legendaarsele artistile Vladimir „Boba“  Sapožninile. Lisaks Maggini viiulile annab Pillifond rendile kaks Napoli Gaglianode dünastia pillimeistrite valmistatud viiulit, Prantsusmaal 1802. aastal valmistatud viiuli ning Inglise pillimeistri Thomas Urquhart valmistatud altviiuli, mille vanuseks hinnatakse 320–370 aastat.

Lisaks antakse Pillifondi ekspertkogu otsusega rendile kaks tšellot, millest vanima on valmistanud 1798. aastal prantsuse meister François Fourrier Nicolas, kes valmistas ka kõik Napoleoni õukonnaorkestri keelpillid. 1904. aastal valminud tšello autoriks on Milano pillimeister Celeste Farotti.

Pillifondi instrumentidel mängivad teiste seas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilased Katariina Maria Kits (viiul), Valle-Rasmus Roots (tšello) ja Gloria Ilves (viiul), samuti õppejõud Mari Poll-Novakovic (viiul) ja Johanna Vahermägi (altviiul).

Sihtasutus Eesti Pillifond asutati aastal 2015. Fondi eesmärk on Eesti keelpillimängukultuuri rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine ja muusikute karjääri toetamine.

Täna, 23. jaanuaril avati Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias pidulikult kunstnik Leonhard Lapini maal “Talve murdumine – Lembit Ulfsakile” (2018). 

Leonhard Lapin kinkis teose Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiale ning pühendas selle armastatud näitleja Lembit Ulfsaki (1947–2017) mälestusele. Maali inspireeris ajahetk aastaringis, kui talv taandub ning saabub kevad.

“Kahe loodusilmingu muutumishetk langes tema lahkumispäevale,” kirjeldab maali loomist Lapin, kes alustas tööga asjaolusid teadmata just siis. “Olime lapsepõlves lähedased sõbrad ning side jäi kestma läbi elu. Ma ei loo teoseid formaalsusest, vaid ainult hingelisest algest,” selgitas kunstnik.

Maali esimese versiooni kinkis Lapin 2017. aastal Ulfsaki lähedastele. Kunstnik maalis samas vaimus teose suurema ja komplitseerituma versiooni 2018. aastal. Kunstiteost ei ole seni avalikkuses eksponeeritud. Lapin loovutas maali akadeemiale möödunud sügisel valminud kontserdi- ja teatrimaja avamise puhul.

Taiese avamisüritusel viibisid Ulfsaki lähedased ja kolleegid. Sõnavõtuga esinesid Lapin, EMTA rektor Ivari Ilja, Rein Oja, Janno Põldma ja Maria Klenskaja.

Maal “Talve murdumine” on eksponeeritud EMTA kontserdi- ja teatrimaja teisel korrusel black boxi esises fuajees ning see jääb nähtavaks kõikidele kontserdi- ja etenduskülastajatele.

Hinnatud teatri- ja filminäitleja ning lavastaja Lembit Ulfsak õppis tollase nimega Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri IV lennus aastatel 1966–1970 Voldemar Panso juhendusel.

26.–28. aprillini toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ANMA/Nordplus Põhja- ja Baltimaade muusikahariduse koostöövõrgustike aastakohtumine. Üks üritusepäev, 27. aprill on täielikult pühendatud konverentsile “Sustainable Development in Music Education”, mis seab fookusse säästlikkuse ja jätkusuutlikkuse muusikahariduse arengutes.

Teemapüstitusega seonduvad märksõnad on ökoloogia, füüsiline ja vaimne tervis, elatustase, võrdsus, inimõigused, kultuurideülesus jm.

Konverentsile oodatakse esinejaid! Huvilised on teretulnud tutvustama teemaga haakuvaid projekte, pidama esitlusi ja ettekandeid. Sealjuures on tervitatavad loovad vormilahendused, olgu selleks õpituba, performance või muu kunstiline lahendus. Oodatud on nii tudengid, õppejõud, praktikud kui ka uurijad.

Kandideerida saab kuni 24. jaanuarini SIIN. 
Lisainfo üritusest SIIN.

2020. aasta kevadsemestril õpivad lavakunstikoolis Erasmuse vahetusprogrammi raames külalistudengid Rose Bruford College’ist Londonis ja Valladolidi teatrikoolist Escuela Superior de Arte Dramático de Castilla y León.

Üliõpilasvahetus Rose Bruford College’i sõpruskooliga toimub alates 2001. aastast, ka Valladolidi teatrikooliga seob lavakunstikooli pikaajaline koostöö. Sel korral on Londonist külas kümme Euroopa teatri õppesuuna tudengit ning Valladolidi teatrikoolist kolm üliõpilast.

Külalistudengid osalevad spetsiaalselt koostatud õppeprogrammi raames ingliskeelsetes näitlemise, hääletehnika, akrobaatika-, tantsu-, lavavõitluse ja laulutundides. Samuti vaatavad nad Eesti teatrite lavastusi ning saavad teadmisi eesti keelest ja kultuurist.

Samal ajal osalevad lavakunstikooli XXX lennu tudengid õppetöös Rose Bruford College’is ning tutvuvad teatrieluga Londonis.

Järgmisel nädalal 22.–26. jaanuarini koguneb METRIC intensiivprojektiks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse enam kui sada õppejõudu ja tudengit rohkem kui viieteistkümnest muusikakõrgkoolist üle Euroopa, et pühendada ühine loometegevus improvisatsioonile.

METRIC on Erasmus+ üleeuroopalise haridusvõrgustiku improvisatsiooni eriala arenduseks loodud koostööprojekt, milles osales 14 muusikakõrgkooli üle Euroopa. Kuigi METRIC projekt kestis ametlikult aastatel 2015–2018, on ka pärast seda jätkunud aktiivne koostöö liikmesasutuste vahel ja projektist inspireerituna laiemaltki.

“Impro on olemuselt energiavahetus, vahetu suhtlemine muusikakeeles, mis õnnestumise korral mõjub legaalse dopinguna järgnevateks kuudeks kui mitte aastateks,” kommenteerib EMTA kaasaegse improvisatsiooni professor Anto Pett. “Üritus läheb täie ette, kui koostöö hakkab toimima, seda nii koolide kui ka üksikisiku tasandil. Varasemalt on ettevõtmisest kasvanud välja viljakas ja kauakestev partnerlus mitme asutuse vahel.”

Ettevõtmises annavad end improvisatsioonimeistrite hoole alla ning panevad oma koostööoskused proovile erineva taustaga loovisikud, kes igapäevases tegevuses improvisatsioonile ei keskendu. METRICus osalevad etenduskunstnikud, koreograafid, instrumentalistid nii klassikalise, jazzmuusika, kaasaegse ja eksperimentaalse muusika aladelt. Projektis avaneb neil võimalus osaleda grupitöötubades, meistrikursustel, loengutel ja vestluspaneelidel.

Projekti käigus tuuakse koostöö ja eksperimenteerimise tulemus ka publiku ette. Aset leiab neli avalikku kontserti: METRIC IP avakontsert kolmapäeval 22.01; kontserdid reedel 24. jaanuaril ja laupäeval 25. jaanuaril ning METRIC IP lõppkontsert 26. jaanuaril. Üles astuvad partnerkoolide õppejõud, nii muusika- kui ka etenduskunstide üliõpilased, improartistidest külalised. Kavas on improvisatsioonid suuremates koosseisudes ja ka kammerkoosseisudes. Kuivõrd kava on improvisatoorne, on iga kontsert kordumatu.

METRIC intensiivprojekt leiab aset neljandat korda. Varasemalt on see toimunud Tallinnas (2016), Haagis (2017) ja Glasgows (2018).

METRIC IP tegemistele saab kaasa elada Instagrami konto metric.ip vahendusel ning osalejatele on loodud Facebooki grupp.